järvedes virg kihid puduvad).Liivad ja savid 6. Alluviaalsed setted kujunenud jõgede lammidel või suundametes. Selge avalduv kihiline ehitus. Arvatud ja alluviaal-järvelised setted mis tek ajutise üleujutamise tulemusena ja kujundavad savikaid järve tüüpe setteid 7. Löss ja lössitoalised liivsavid kujutab en kohevat pehmet (poorne, kihilisus puudub, suur kaltsium karbonaati sisaldus) kivimit. Dominerib jäme tolm. 8. Eluvio-deluviaalsed moodustised 9. Eoolsed setted 10. Meresetted MURENDI JA MULLA MEHHANILINE KOOSTIS Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim.
Eksogeensed protsessid Risti: 2. Mis toimub reljeefiga nende protsesside tulemusel tasandumine 4. süvakivimite rabenemisel ja porsumisel tekkinud murendi nimetus murendmaardla 9. Eksogeensete protsesside liikumapanev jõud Päikeseenergia Alla: 1. Üks murenemise tüüp on ... murenemine biokeemiline 3. füüsikaline ja keemiline... on üks eksogeenne protsess murenemine 5. eksogeensed protsessid ... maakoort kulutavad 6. mitmesse rühma jagatakse eksogeensed protsessid kolme 7. eksogeensete protsesside vastandiks on ... protsessid endogeensed 8. ...ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine settimine 9. Üks murenemise tüüp on ..
Kohati tekivad raskusjõutekkelised pinnavormid ka maalihetest (näiteks pankade jalamil paljastuvast sinisavist tingituna) Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev lainetus kannab järsakust allavariseva murendi lühikese ajaga minema Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes Definitsioonid Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel Rusukalle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
(kristallidest). Mõned kivimid koosnevad setteosakestest, mis on tihenenud ja tsementeerunud. 2. Millisesse kolme suurde rühma on jaotatud kivimid tekke alusel? Tard-, moonde- ja settekivimid. 3. Iseloomusta tard-, sette- ja moondekivimeid järgmise skeemi alusel: Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid Murendi ja veest Magma tardumisel Kivimite varasemate kristalliseerunud uute maa sees või laava mineraalide mineraalide Teke jahtumisel maapinnal kristalliseerumisel ladestumisel tekivad ja vees. uute mineraalide setted. Nende teradeks. tsementeerumisel aga
6) kr-tegemis on ruusiga 7) r1- tegemist on nõrgalt rähkse mullaga. 8) r3- tegemist on tugevasti rähkse mullaga 9) l-tegemis on liivaga 10) Kivisuse aste II tähendab, kivide läbimõõduga üle 20cm maht on 30 sentimeetrises pindmises kihis 2-5m³/ha. 11) Kivisuse aste III tähendab, kivide läbimõõduga üle 20cm maht on 30 sentimeetrises pindmises kihis 5-20m³/ha. Rähkmullaga (K)- A-B-C. Rähkmullas on rohkesti (2050% või enam) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Rähkmullaks nimetatakse tihti ka neid muldi, mille koreselise murendi servad on ümardunud (tegelikult on see veeris- või klibumuld). [4] 5 Rähkmulla lõimise valem, vls;krls25/v-kr , näitab, et 25 sentimeetrit on veerisega1 ja kerge liivsaviga ning sellele järgnevad kruus ja kerge liivsavi Gleistunud rähkmulld (Kg)- A-BCg-Cg Hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas-
pargis) 10. Kirjuta kaks mulla omadust, mida mõjutab lähtekivim. a) Füüsikaline murenemine b) Keemiline murenemine 11. Millised on toksilised raskemetallid, mida elusorgansm oma elutegevuseks ei vaja (nimeta vähemalt 2) ja kuidas nad mulda satuvad? a) Plii b) Elavhõbe Mõlemad satuvad mulda inimtegevuse tagajärjel. 12.Kirjelda mulla teket. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega, kivimi või selle murendi pinnale asuvad elama samblikud, bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama, pinnapeale tekib õhuke huumuskiht, huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed, nende kõdunemisel suureneb orgaanilise aine hulk ja huumuse hulk mullas. 13. Täienda skeemi. Muld Vedel 25% Tahke 50% Gaasiline 25%
Mullakihi paksus. Ja teised õiged vastused. (max 6 punkti) 15. Murenemise tagajärjel tekib murend, mis jääb tekkekohale püsima ja kivim kattub paksu murenemiskoorikuga. Sel juhul peaks murenemisprotsess mõne meetri sügavuses maapinnas mingil ajahetkel lõpuks peatuma. Miks aga murenemine siiski kunagi tegelikult ei lõpe? Tuul ja vesi (sademed, vooluvesi), jää viivad murendi sellest kohalt ära ja protsess jätkub. (max 2 punkti) Kokku max 62 punkti 70% - 43 punkti
Muld võib tekkida igasugusel kivimil või selle murendil. Õhutemperatuuride kõikumise ja sademete tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osadeks. Mitmesuguse suurusega lähtekivimi osakesed moodustavad hiljem mulla mineraalse osa. Kõige peenemad osakesed moodustavad savi ja pisut suuremad liiva. Mulla mineraalse osa koostisest sõltuvad mulla poorsus, tihedus, õhu- ja veesisaldus. Esimesed organismid, kes kivimi või selle murendi pinnale elama asuvad, on samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud. Nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust. Samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured
mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mulla vanuse osa mulla kujunemisel. Mida vanemad mullad on, seda paksemad nad on ja sõltuvad vähem lähtekivimist. 8. Miks on taimed mulla kujunemise tähtsaim tegur?
Põllu- ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad Soomullad kuivendamist, maaviljeluseks on sobivam muld, mille turba lagunemisaste on üle 35%. Soomuldi esineb kõige enam loomulikult soostunud aladel: Pärnumaal Lavassaare soo, Ida-Virumaal Kurtna järvede ümbrus ning Võrtsjärve madalik. Rähkmullad ehk rendsiinad, mille massis on rohkesti (20%50%) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Tegelikkuses nimetatakse tihti rähkmuldadeks ka muldi, kus koreseline murend on ümardunud servadega või koguni lapik ning tuleks vastavalt kasutada hoopis mõisteid veeris- või klibumuld. Rähkmuldi ning veeris-ja klibumuldi on kõige enam Põhja-Eestis- Rähkmuld Veeris- ja klibumullad
FeO. 72,4% Fe. Kristalliseerub kuubiliselt (kristallitahkudel viirutus), kuid enamasti esineb ilma välise kristallvormita – teralise massina. K 5,5- 6; E 4,9-5,2. Värvus raudmust. Hematiidist kergesti eristatav kriipsu musta värvuse põhjal. Tugevasti magnetiline. Tekib magmast hangumisel (eraldub magma kristalliseerumise alguses) või metaforismi protsessis. Kivimite murenemisel jääb magnetiit kui keemiliselt vastupidav mineraal praktiliselt muutumatuks ja satub murendi koostisse, moodustades liivade raskes fraktsioonis valdava osa. Parim rauamaak. Kvarts SiO2. on maakoores kõige sagedam mineraal. Kvarts on keemiliselt ränidioksiid. Vaba kvartsi esineb maakoores umbes 12%. Peale selle kuulub ränioksiid paljue teiste mineraalide keemilisse koostisse. Kristalliseerub trigonaalselt. Kristallide tahkudel on näha ristiviirutus. Esineb ka peitkristalsete nõrgvormide, peeneteraliste agregaatide ja korrapäratu kujuga moodustisena. K 7, E 2,65
Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Tavaliselt jääb orgaanilise aine aine sisaldus 1-6% vahele. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, üle 10mm kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi
Jää sulamisega tekivad kärestikud. Kolm jäätumise perioodi on tabatud Valdai, Dnepri, Lihvini jäätumise periood. Tekkisid moreenid. Moodustusid voored, voorestik, Kagu Eesti moreen kuplistik. Jää peal voolasid jõed ja nendes toimus samuti erosioon. Maa jõgesid tähistavaks pinnavormiks nim. oodeks?? Setetest on tekkinud sandulid suured liiva-kruusa alad (Aegviidu) Jääsetted e. moreenid nendest kujunesid mullad välja. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim.
kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4) Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim. 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 8 Murendi ja mulla mehhaaniline koostis Mulla massist moodustab ca. 80...90% mineraalosa, seega mulla omadused sõltuvad oluliselt mulla mineraalosa mehaanilisest, keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Mehaanilised elemendid jaotatakse suurusgruppidesse. Klassifitseerimine on kokkuleppeline ja seetõttu on eri riikides kasutusel mitmeid klassifikatsioone. Lihtsustatud jaotus:
geoloogiline tegevus- põhjavesi võib oll aliikuv või liikumatu (oleneb kaldest). Liikumatu on pehme vesi, mullad sellel on toitainetevaesed (liigniisked mullad). Liikuv on kare vesi ja mullad toitaineterikkad. d)merevesi- kulutav, purustav, transportiv 2)tuule geoloogiline tegevus- avaldub seal, kus on kuiv kliima ja kehv taimkate (kõrb) 3)jää geoloogiline tegvus- mandrijääliustikud ja mäestikuliustikud. Jääjõe voolusängi näitavad oosid. 4)gravitatsioonijõud ehk raskustung Murendi ja mulla mehhaaniline koostis NB! EKSAMIL! Mulla mineraalosa moodustab mulla masist 95-100%. Paljud mulla omadused sõltuvad sellest, millise suurusega mehaanilistest elementidest (üksikosakestest) see mullamass koosneb. Erinevad osakesed on erineva mineraloogilise ja keemilise koostisega. Jämedad osakesed (liivaterad) koosnevad kvartsist ning ei sisalda tähtsaid biokeemilisi elemente. Viljakuse kandjaks on peenemad osakesed- silikaadid ja teised, nendest vabanevad murenemise
LPH määramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastusvõimet. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Pinnakate aluspõhja kivimeid katvad kobedad kvaternaariajastu setted. Pinnakate on tekkinud kivimite murenemisel ja murendi ümberpaigutamisel geoloogiliste, keemiliste, biogeensete jm. tegurite toimel. Pinnasevesi maapinnalähedastes setteis, kivimites või turbas vettpidaval kihil lasuv surveta, harvemini surveline põhjavesi. Selle pealispind on haril. 025 m sügavuses. Eestis on pinnasevee looduslik mineralisatsioon alla 0,5 g/l, reostumise korral kuni 2 g/l. Pinnavesi maapinnanõgudes ja -lohkudes olev vesi. Alatine p. esineb järvede, tiikide, jõgede või ojadena, ajutine p
sambla varrel. Risoidvilt risoididest moodustunud tihe kate sambla varre ümber. Risoom maa-alune vars, millesse võivad koguneda varutoitained taime talvitumiseks. Sageli paljunevad taimed risoomide abil vegetatiivselt. Rood e. leherood lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. Roodumist vt. joonis I. Roots varreke, millega leht kinnitub taime varrele või oksale. Rähk - karbonaatsete kivimite murendi teravakandilistest tükkidest koosnev kivirusu. Sandur liustiku sulamisveest settinud liiva-, kruusa- ja veeristikuala. Saponiinid glükosiidid, mille vesilahused vahutavad nagu seep. Saponiinid toimivad köhavastaselt ja taimed, mis neid sisaldavad ei ole mürgised. Sarikas õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist kiirjalt asetsevate ühetugevuste ja ühepikkuste raagudega õitest. (joonis V, 7). Sfagnumiturvas turbasammalde lagunemisel tekkiv turvas.
jaotatakse füüsikalise savi sisalduse (alla 0,01 mm) alusel: liivad 5...10%, saviliivad 10...20%, kerged liivsavid 20...30%, keskmised liivsavid 30...40%, rasked liivsavid 40...50% ja savid üle 50% füüsikalist savi. Muldade mehhaanilisest koostisest sõltub nende vastupanuvõime välistele mõjudele (erosioon, deflatsioon, degradatsioon). Endla Reintam, 2008/2009 74 Kivimite murendist saab aga muld pärast murendi asustamist taimedega, mil algab mullateke, org. aine kogunemine. Muldade kahjustamine 1. Erosioon voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. 2. Deflatsioon tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. 3. Aridifikatsioon kõrbestumine. 4. Soostumine liigveest tingitud. 5. Sooldumine ülemäärane soolade kontsentratsioon. 6. Degradatsioon viljaka mulla kadu. Erosioon mullaosakeste ärakanne vee ja tuulega.
annaabi.ee 
