Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11
Seega väntpresse kasutatakse stantsimisel kui on vaja kõrget kvaliteeti ja suurt täpsust ning võimalikult väikest metallikulu ja on suure tootlikusega. Valin stantsi tüübiks lahtise stantsi sest, see on sobilik antud detaili töötlemiseks. Ning tänu kraadisoone olemasolule ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see kõik tagab stantsisüvendi hea täitumise. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja seadme töö lühikirjeldus. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades asuvale liugurile. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-reguleeritava kõrgusega lauale. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt
2. Stantsimisviis: Minu detaili valmistamiseks sobib kõige parem väntspress, sest selle pressiga saadud toorikute täpsus on kõrge ja, võrreldes vasaratega, on tal suurem tootlikkus ja paremad töötingimused. Väntspressil väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsimiskallakuid ja sellega säästa metalli. Väntpresside valmistavate stantsiste tüüpkujud on sellised: 3. Survetöötlusseadme põhimõtteskeem: Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3.Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine – reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost
2. Valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeemi joonestamine, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus 3. Stantsise joonise väljatöötamine ja vormistamine 4. Stantsi lõppvao koos stantsisega joonestamine selle kinnises olekus 5. Deformeerimisskeemi joonestamine Valitud detaili joonis 1. Stantsimisviisi valik Stantsimisseadmeks valin väntpressi ning stantsi tüübiks on kinnine stants. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes
täpsust ning võimalikult väikest metallikulu ja on suure tootlikusega. Valin stantsi tüübiks lahtise stantsi sest, see on sobilik antud detaili töötlemiseks. Ning tänu kraadisoone olemasolule ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see kõik tagab stantsisüvendi hea täitumise. 3) Survetöötlusseadme põhimõtteskeem. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale
Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse. Mehaanilisi presse, nt väntpresse kasutatakse vormstantsimisel. Hüdropresside põhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Hüdropressid on jõupiiranguga seadmed, s.o. nende maksimaalne survejõud on põhiliseks kasutamist limiteerivaks karakteristikuks. Vasaratest erinevalt toimub tooriku deformeerimine staatilise survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti. Pressidel sepistamisel deformeerub metall tooriku kogu mahus ühtlasemalt kui vasaratel sepistamisel. Negatiivseks asjaoluks on tööriista märksa pikemaajalisem kontakt toorikuga, võrreldes vasarate kasutamisega, mis põhjustab tooriku pindmise osa jahtumist ja deformeeritavuse vähenemist. Et seda vältida, kuumutatakse tööriistad pressidel sepistamiseks reeglina ette
Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike
Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil vänt- võllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
Toodetakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm, täisprofiile läbimõõduga kuni 100 mm ja õõnesprofiile läbimõõduga kuni 400 mm. Saab tõmmata vardaid ja õõnesprofiile, mille tootmine valtsimisega ei ole võimalik. Tööriistad ja seadmed Tõmbamise tööriistaks on ühe või mitme avaga tõmbesilm e. tõmbematriits. Tõmbesilmal on 5 iseloomulikku tsooni: 1) sisenemistsoon kergendab tooriku sisseviimist. 2) määrimis deformeerimistsoon toimub deformeerimine ja määrimine 3) kalibreerimistsoon 4) pöördkoonus 5) väljumistsoon vajalik profiili kriimustamise vältimiseks Tõmbesilmad valmistatakse suure kulumiskindlusega materjalidest: tööriistaterasest, kermistest ja ülikõvadest materjalidest (nt teemant). Tööprintsiibist lähtuvalt liigitatakse tõmbepingid: 1) tõmmatava materjali sirgjoonelise liikumisega pingid kett-tõmbepingid, hammaslatt-tõmbepingid ja hüdraulilised tõmbepingid;
Detaili külgi hoiavad matriitsid, millest üks on liikuv, teine liikumatu. Detaili ava vormib tempel, mis asetseb pealiuguri küljes. Deformeerimine algab, kui piiraja läheb eest ära ning pealiugur liigutab templi alla tooriku suunas, samal ajal liigub liikuv matriits liikumatu matriitsi suunas. Matriitsid sulguvad ning tempel
ei näe põhjust nende kopeerimisest siia. See ei kontrolliks nagunii minu teadmisi. Stantsise joonis Selleks, et saada stantsise joonist, esiteks teeme detaili joonise. Paneme tähele, et joonisel puuduvad 6 ava diameetriga 10 ning detaili sümmeetriateljega risti olev ava. See on nii sellepärast, et neid avasid ei tehta kuumpressimise teel, vaid puuritakse hiljem. Kuna detaili kõrgus on vähem, kui selle laius, deformeerimine tuleb telje suunas. Lõikepinnaks valime tasandi, ning asendame seda selliselt, et see lõikaks detaili vertikaalset külgpinda see aitab märgata stantsipoolte omavahelist nihkumist. Vaatleme keskmist ava. Selle diameeter on 80, mis on vähem, kui detaili kõrgus 120 seega ei ole kohustuslik teha seda ava stantsida. Siiski, materjali kokkuhoiuks on mõistlik seda teha (paneme tähele, et selle ava diameeter on suurem kui minimaalne nõutav väärtus kolmkümmennd mm)
Stantsimisseadmeks valin väntpressi. Väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem kui vasarstantsimisel. Võrreldes vasaratega on pressi eelisteks ka paremad automatiseerimisvõimalused, kuni kahekordselt suurem tootlikkus ning koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem. Puudusteks on pressi kõrgem hind ja deformeerimisjõu mittereguleeritavus. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja kirjeldus Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel (Joonis 2). Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindadel 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsiste koheseks eemaldamiseks stantsivaost
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud Liugehõõrdumine tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda ja takistab seda liikumist Veerehõ...
KUNSTIOLÜMPIAAD MÕISTED Akvarell vesivärv Akrüül paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment värvitooni andja Palett värvialus,värvide valik töös Toon heledus-tumedus aste värvis Natüürmort vaikelu,esemeline kunstiteos Portree inimest kujutav näopilt Profiil külgvaade abloon Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon rift kirjastiil Ornament sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan asetseb esiplaanil Horisont sil...
Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse. Mehaanilisi presse, nt väntpresse kasutatakse vormstantsimisel. Hüdropresside põhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Hüdropressid on jõupiiranguga seadmed, s.o. nende maksimaalne survejõud on põhiliseks kasutamist limiteerivaks karakteristikuks. Vasaratest erinevalt toimub tooriku deformeerimine staatilise survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti. Pressidel sepistamisel deformeerub metall tooriku kogu mahus ühtlasemalt kui vasaratel sepistamisel. Negatiivseks asjaoluks on tööriista märksa pikemaajalisem kontakt toorikuga, võrreldes vasarate kasutamisega, mis põhjustab tooriku pindmise osa jahtumist ja deformeeritavuse vähenemist. Et seda vältida, kuumutatakse tööriistad pressidel sepistamiseks reeglina ette.
Gibbsi reegel. Näitab, kas sulamis toimub mingi muutus püsival temperatuuril või teatud temperaatuurivahemikus ja kui palju faase võib sulamis üheaegselt olla. Kahekomponedilises sulamis on suurim võimalik üheaegne faaside arv 3 ; kindla koostise ja püsiva temperatuuri korral. Faaside koguste määramiseks kasutatakse kangi ehk lõikude reeglit : faaside kaalulised kogused sulamis antud temperatuuril on pöördvõrdelised antud punkti läbiva horisontaali lõikudega. Külmalt plastne deformeerimine kutsub esile struktuurimuutuse ehk kalestumise. Kalestumine on seda ulatuslikum, mida suurem on deformatsiooniaste. Ebapüsiv kalestunud struktuur hakkab kuumutamisel muutuma püsivamaks. Kui metalli deformatsiooniaste ületab kriitilise piiri, siis edasisel kuumutamisel toimub rekristalliseerumine.
looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad. Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maa näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. 7. Igavese päikese tipp Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul
kaasne, mistõttu metalli vastupanu deformeerumisele kasvab pidevalt. Külmsurvetöödeldakse toibumis- ka rekristalliseerumistemperaturidest madalamatel temperatuuridel. Eelised: saadud toodete suurem täpsus ja pinnakvaliteet. Eelkuumutamise vajadus puudub. Toote ühtlasem struktuur. Parem toodete tugevus ja väsimustugevus. Puudused: vajalikud suured deformatsioonijõud ja energiad. Kuumsurvetöötlusel toimub metalli deformeerimine rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel tingimustes, kus metalli plastsust taastavad deformatsiooniprotsessid jõuavad lõpuni minna. Eriliigiks on isotermiline survetöötlus, kus survetöötlus viiakse läbi konstantsel temperatuuril. Eelised: võimalus deformeerida väiksemat jõudu ja deformatsioonienergiat kasutades. Puuduvad piirangud deformatsiooniastmetele. Toimub ruumdefektide kinnikeevitumine. Puudused: ahjukeskkonna
tuleb mõõta keha raskusjõud. Seejärel vedades keha ühtlaselt mööda horisontaalset pinda mõõta ka liugehõõrdejõud ning jagada hõõrdejõud raskusjõuga 35. Milliseid kehi nimetatakse elastseteks, milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks? Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). 36. Mis on deformeerimine? Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks 37. Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida? (5-el viisil) Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine, väänamine ja nihe. 38. Millal tekib kehas elastsusjõud ja kuidas on see suunatud? Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga. 39
Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad. Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maal näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. MIKS MAA TELG ON KALDU? Selle küsimuse vastus on siiani jäänud mõistatuseks. Kindlasti on oletusi, kuid midagi, mis põhineks ka kindlatel faktidel, välja tuua ei saa. Kuid Maa telje kalle võib muutuda veelgi suuremaks. Nimelt– üleilmne soojenemine võib muuta Maakera pöörlemistelje kallet– teadlaste väitel põhjustab nähtust Maa massi
20. saj Fovism Derain, Raoul Dufy, Georges Braque. Rahutus, ühiskonnakriitika, maailmavalu, deformeerimine, lihtsustamine, toored värvikontrastid, erootika ja surm, müstiline temaatika, punase-musta kombinatsioon. Emil Nolde, Ernst Ludwig Kirchner, Karl 20
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. Vulkaanilised-kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. Langatusvärinad- suurte koobaste sissevarisemine. Tehnogeensed- inimtekkelised. 15.Magmalised protsessid: avalduvad litosfääri ja astenosfääri vahel. Kivimite ülessulatamine, deformeerimine. Magmakivimite ja tardkivimite moodustumine. 16.Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid: geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Toimub tuule, vee ja jää geoloogilise tegevuse tulemusena. Murenemine- keemiline murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Mulla tekke on ka murenemis protsess. Kulutus- murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Kõrgemal kulub rohkem
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. 3. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerimine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb kokkusurvepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid.
taodeldud välist ilu; Koloriit: porine, tuhm, räpane ja pruun realism! Inimene on tihti jõhkra ilmega; loodus on ärev ja pingestatud. ERNST LUDWIG KIRCHNER: Samuti lohakas pintslikäsitlus, moonutatud värvid nt näost roheline; julmad, tumedad värvid; deformeerunud näod, jõhkrus ja ühiskonnakriitilisus. 27. Kubism(aastast 1907; nn ,,kuubikunst"- nurklik ja tahuline). Tekke põhjus: Cezanne'i looming; esemete deformeerimine lihtsateks geom kujunditeks. Aafrika neegriplastika; primitiivsus, lihtsus, naivism ja lastejoonistused. Kompa: looduses olevad esemed ,,lõigati tükkideks ja pandi uut moodi kokku"; esemeid näidati mitmest vaatest korraga. Portree eestvaates kui ka profiilis korraga. Koloriit: kahvatu pruun, hallid toonid. Temaatika: portreed, maastikvaated hoonetega; natüürmordid. PABLO PICASSO(hisp.) geniaalsus
võrdlemises. Mõõtmise tulemused sõltuvad kuumutatava materjali pinna seisusest; tagikiht või pinnamustused võivad tunduvalt moonutada kuuma pinna tooni, mis mõjutab mõõtmise tulemustele. Termotöötluse defektid Kõige sagedamini terase karastamisel ilmnevad järgmised defektid: puudulik kõvadus, pehmed täppid, suur haprus, süsiniku väljapõlemine ja pinna oksüdeerimine ja lõpuks detaili deformeerimine ja pragunemine. Selle põhused võivad olla väga erinevad: vale karastusreziim, ebaõige detaili konstruktsioon, mitte sobilik karastuskeskkond või karastusviis ja mitmed teised. Deformatsioon ja praod on karastuspingete tulemus, mille põhjused on seotud jahutuskiirusega. Nende vähendamise kõige effektiivsemaks meetodiks on aeglane jahutus karastamisel martensiitmuutuse piirkonnas. Selles mõttes tuleb eelistada "pehmemad" karastuskeskkonnad: mineraalõli või sulavann vee asemele
28 2.2. Rõhk Elektrilistes rõhumõõteriistades muundavad rõhuandurid rõhu elektriliseks signaaliks. Selliseid manomeetreid kasutatakse kiiresti muutuva rõhu mõõtmiseks tööstusauto-maatika seadmetes. Tensotajuritega elektriliste manomeetrite tööpõhimõtte seisneb selles, et rõhu mõjul deformeerub membraan koos sellesse paigaldatud tensotakistitega. Mahtuvuslikus rõhuanduris põhjustab tundliku membraani deformeerimine konden-saatori mahtuvuse muutumise. 29 Induktiivrõhuanduris tekitab rõhk elektromagnetsüsteemi induktiivsuse muutumise (rõhu mõjul muutub õhupilu suurus). Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. 30 2.3. Jõud ning pöördemoment Enimkasutatavad jõu- ja mehaanilise pinge andurite tüübid on järgmised: • tensoandurid; • piesoelektrilised andurid; • magnetoelastsed andurid.
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
2) tahked lahused - lisandaatomid moonutavad võret ja tekitavad pingeid, pinged tekitavad barjääri dislokatsioonide liikumisele. väikesed lisandid kontsentreeruvad dislokatsioonide juurde, suured lisandid kontsentreeruvad dislokatsioonide väiksema tihedusega poolele. 3) pretsipitatsioontugevdamine - selle käigus sadestakse kõvasid osakesi, neid on raske nihutada 4) külmtöötlus (%CW) - deformeerimine toatemperatuuril, töötlusel muutub üldiselt ristlõike pindala. dislokatioonid põimuvad omavahel külmtöötlusel ja nende liikumine muutub raskemaks. 10. Kuidas muutuvad materjalide omadused lõõmutamisel? Mis on rekristallisatsiooni temperatuur? lõõmutamine vähendab dislokatsioonide tihedust ja suurendab tera suurust, selle tulemusel väheneb tõmbetugevus ja suureneb katkevenivus. rekristallatiooni etapil moodustuvad ehk
· Ideaalist saab tegelikkuse vastand. Tekib lõhe tegelikkuse ja ideaali vahel. Üks saksa romantik: ,,Mulle ei meeldi, kui luuletus on seotud reaalse maailmaga. Selleks, et vältida tegelikkuse ängistavaid olusid, tuleb varjupaika otsida fantaasiast." Georg Sand: ,, Kunst ei ole reaalse tegelikkuse kujutus, vaid ideaalse tõe otsimine." · V. Hugo: ,,Inimese hing januneb käesoleval ajal rohkem ideaali kui realiteedi järele." · Nii, et tegelikkuse deformeerimine, moonutamine, nn uue maailma loomine on romantikute jaoks teadlik tegevus, see lähtub nende maailmavaatest, nimelt leidsid nad, et kunst peabki olma kontsentreeriv ehk tihendav peegelpilt. · Siit ka armastus kontrastide vastu. Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine, tegelaste kujutamine must-valgestes toonides sest vaid äärmuslikes situatsioonides avaldub hea ja kurja tõeline olemus. · Kõige olulisem on inimese sisemaailm
(AlO3 · nHO + 2NaOH->NaAlO + (n+1)HO); 2) Alumiiniumhüdroksiidi Al(OH)3 saamine, hüdrolüüs (NaAlO3 + 2HO-> Al(OH)3 + NaOH); 3) Kaltsineerimine-> kuumutamine vee eraldamiseks (2Al(OH)3-> Al2O3 + 3H2O); 4) Al2O3 elektrolüüs 3. Mis on tõmbamine? On traadi saamise protsess, töödeldakse külmalt, mõõtmed on täpsed, pinna kvaliteet on hea. 4. Eukleidiline sulam- 5. Soe- ja kuumsurvetöötlus- Kuumsurvetöötlus: metalli deformeerimine toimub rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel tingimustes, kus metalli plastsust taastavad deformatsiooniprotsessid jõuavad lõpuni minna. Kuumsurvetöötluse ülemine piir on määratud solidus- või intensiivse oksüdeerumistemperatuuriga. Kuumsurevtöötlemise eeliseks on võimalus deformeerida väiksemat jõudu ja deformatsioonienergiat kasutades, puuduvad piirangud deformatsiooniastmele
Nikkel: korrosioonikindel, Ni-ga kaetakse paljusid metalle kaitseks korrosiooni eest. Katmine toimub galvaaniliselt-elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulmaid vasega. Kasutatakse kus on kokkupuude hapetega ja naftasaadustega.Ni on supersulamite põhikomponente ja kuulub roostevaba terase koostisess. 12.Metallide ja sulamite töötlemine. 1)Vormimine---kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus. Selleks peab vastav pinge ületama voolamispiiri. Kuumtöötlemiseks nim kui deformeerimine viiakse läbi sellise temp, kus toimub rekristalliseerumine. Vastasel juhul on külmtöötlemine. Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Halb on see, et paljud metallid oksüdeeruvad kõrgel temp õhu käes, ja saadav pind ei ole hea. Külmtöötlemisel rakendatakse rohkem jõudu ja kulub rohkem energiat. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise meetodid: 1.1)stantsimine---- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid.
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust isese...
konstruktsioon. Ajaloo vältel on need seotised kujunenud katse-eksituse meetodil, kaasajal on juba teadlikult väljapakutud mitmesuguseid seotisi ja lahendusi müüritise kujundamisel. 9, Müürituse deformatsioonid, erinevatest deformatsioonidest tulenevad probleemid Müüritise deformatsiooniomadused Deformatsioonid müüritise koormamisest Nagu uurimised on näidanud moodustab müüritise deformatsioonidest põhilise osa mördi deformeerimine. Seega on müüritise deformatsioonide vähendamise teeks mördivuugi hoidmine minimaalse (normaalse) paksuse juures. Müüritise kui hapra materjali deformatsioonid on peale elastsete deformatsioonide seotud mikropragude tekkimisega nii mördis, kui ka kivides. Mikropragude teket võib vaadelda, kui plastseid ja pöördumatuid deformatsioone. Plastsete deformatsioonide tõttu on - diagramm müüritise puhul kõverjooneline.
kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 10. Metallide ja sulamite töötlemine (7.5) Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi emperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem.Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea
kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 11. Metallide ja sulamite töötlemine (7.5) Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi emperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem.Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea
kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 12. Metallide ja sulamite töötlemine. Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. Metallide töötlemise meetodid on esitatud joonisel 7-5. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus. Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi temperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem. Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea.
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 4...
nii aval kui võllil ühine nimimõõde, kuid tolerantsiväljad paiknevad mõlemal erinevalt. Olenevalt tole- rantsiväljade vastastikusest asendist saadakse ühenduse iseloom – ist. Võib tekkida kas liikuv ühendus – liikuv ist, mil ava ja võlli vahel on lõtk, või liikumatu ühendus – kinnisist, mil ava ja võll vahel valitseb ping. Viimasel juhul toimub ava ja võlli ühendamisel nende elastne või plastne deformeerimine. Lõtk on ava ja võlli läbimõõtude positiivne vahe (Dava – dvõll > 0). Ping on ava ja võlli läbimõõtude negatiivne vahe (Dava - dvõll < 0). Kolmas liik iste – siirdeistud on sellised, kus ava ja võlli tolerantsiväljad kas osaliselt või täielikult kat- tuvad. Siis on võimalikud nii lõtkud kui ka pingud, kumb variant realiseerub, see selgub koostamise käigus.
Kus paikneb selle järjestuse retseptor? ER-i membraan on barjääriks luumeni ja tsütosooli vahel, ta vahendab teatud kindlate molekulide liikumist ühest kompartmendist teise. Vesiikulid moodustuvad tsütosooli poolt teatud valkudega kaetud endomembraanide piirkondadelt. Selliste kesta valkude funktsioonid on: 1) kindlatüübiliste membraanis esinevate (ja ka lahustuvate) valkude kontsentreerimine membraani kindlasse piirkonda 2) punguva vesiikuli pinna deformeerimine kattevalkudest võrgustiku vahendusel mis võimaldab vesiikuli moodustumist Kolme tüüpi valgulise kestaga vesiikulid osalevad valkude transpordil ühest organellist teise: · klatriiniga ümbritsetud vesiikulid moodustuvad rakumembraanidest endotsütoosi protsessis ja trans-Golgi vesiikulitena mis liiguvad endosoomidesse; · COP II kaetud vesiikulid liiguvad karedapinnaliselt ER-ilt Golgi kompleksi;
ainult lao põrandal. Alates teisest riiulikorrusest tuleb kasutada selleks EPAL/EUR või muud tüüpi sertifitseeritud ja kvaliteetseid kaubaaluseid. On juhtunud raskeid õnnetusi, kus raske kaubaga kerge ja mittekvaliteetsest materjalist kaubaalus on kõrgel asuval hoiukohal purunenud ja kaubad laopõrandale kukkunud. Tuleb arvestada, et kaubaga koormatud laoriiulid on ülitugeva surve all. Riiulikonstrukt- siooni vähegi tugevam deformeerimine hooletu tõstukijuhi poolt võib põhjustada olukorra, kus staatilisest tasakaalust tugeva löögiga välja viidud riiulikonstruktsioon ei talu muudest suundadest lisanduvaid täiendavaid surveid ja laoriiul koos kaupadega hakkab "kokku varisema". Tüüpiline on, et kokkuvarisev riiul tõmbab endaga kaasa ka temaga seotud paarisriiuli. Laotöötajad peavad olema teadlikud individuaalsest vastutusest kaastöötajate ja enda ohu- tuse eest
juhtratas, roomikvanker, roomikkett koos taldmikega. Eelised võrreldes teiste käituritega : · väike erisurve pinnasele ja selle suhteliselt ühtlane jaotus · puudub vajadus eriliste väljaulatuvate tugede järgi. · väike pöörderaadius · sõidab suurtel kalletel · hea siduvus pinnasega · hea läbivus Puudused: · suur mass ja maksumus · väike kiirus (3..10 kuni 20 km/h ja sõjaväe otstarbelistel transportööridel ja tankidel kuni 60 km/h) · pinnase deformeerimine ketilülidega · suur takistus liikumisel · madal kasutegur · kiire abrasiivne kulumine · vajadus nõrgal pinnasel alusparve järgi Sammkäitur on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15...40 m3), kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele. Erisurve näiteks 0,025 MPa. Töötav masin toetub ümmarguse platvormi kujulisele tugiraamile, millel on suur kontaktpind. Liikumisel
On juhtunud raskeid õnnetusi, kus raske kaubaga kerge ja mittekvaliteetsest materjalist kaubaalus on kõrgel asuval hoiukohal purunenud ja kaubad laopõrandale kukkunud. Tuleb arvestada, et kaubaga koormatud laoriiulid on ülitugeva surve all. Riiulikonstrukt- siooni vähegi tugevam deformeerimine hooletu tõstukijuhi poolt võib põhjustada olukorra, kus staatilisest tasakaalust tugeva löögiga välja viidud riiulikonstruktsioon ei talu muudest suundadest lisanduvaid täiendavaid surveid ja laoriiul koos kaupadega hakkab ”kokku varisema”. Tüüpiline on, et kokkuvarisev riiul tõmbab endaga kaasa ka temaga seotud paarisriiuli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
