AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03 oksiid 6 Nazo moo — 4 Nan, Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na20 + H20 2 NaOH reageerimine alus reageerivad vaid ja al CaO ...
Mis need on ? Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60- 90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas. Suhkrud – glükoos, fruktoos, maltoos, sahharoos, samuti tärklis, paiknevad rakumahlas, tselluloos ja teised polüsahhariidid rakukestas. Suhkrute muutumine... Disahhariidid (sahharoos ja maltoos) hüdrolüüsuvad veega kuumutamisel happete või fermentide juuresolekul. Kuumutamisel suhkrud karamellistuvad, olemuselt on see käärimisprotsess. Tärklise muutumine... Tärklise dekstriinistumisel muutub dekstrrinideks ja suhkruteks kuni 25% jahus sisalduvast tärklisest. Protsess algab temp 110 C. Tekkinud tekstriinid annavad toodete pealmisele pinnale kooriku ja iseloomuliku värvi ning maitse. Tärklise tekstriinistumine leiab aset ka kartulite ja paneeritud toodete
+vesi 4) alus+ hape sool +vesi Soolad: 1)sool+ alus sool+ alus 2) sool+ hape sool+ hape 3) sool+ sool sool 4) sool +metall sool+ metall14. Kuidas saada oksiide, happeid, aluseid, soolasid? Oksiidide saamine: 1) Lihtaine +hapnik oksiid ( 2 Mg + O2 2 MgO ), 2) Liitaine+hapnikoksiid ( C8H18c12O28CO2+9H2O),3)Hüdroksiidaluseline oksiid+vesi ( 2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3 H2O), 4) Soolade lagunemine kuumutamisel ( CaCO3 CaO + CO2) Happete saamine : 1) hape +alus sool +vesi( H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O) 2) hape+aluseline oksiidsool + vesi( 2HCl + MgO MgCl2 + H2O), 3) hape+ sooluus hape + uus sool( H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S), 4) hape+metallsool+ vesinik( 2HCl + Zn ZnCl2 + H2) Aluste saamine: 1) hape +alus sool +vesi( H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O),2) alus + happeline oksiid sool+vesi( 2NaOH + CO2 Na2CO3 + H2O) 3) alus + sool uus alus + uus sool (CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl), 3) laguneminealuseline oksiid+vesi
pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus: pealsenahad venivad rohkem, tallanahad vähem. ·Hõõrdepindlus: see iseloomustab naha kulumiskindlust. Nahkade töötlemine. Pärast nahkade nülgimist saame toornaha. Et see ei rikneks tuleb seda konserveerida nt: soolatakse, kuivatatakse, külmutatakse. Parkimine: enne parkimist eemaldatakse karvkate, nahka töödeldakse happete ja sooladega. Parkimis viisid on järgmise: ·kroompark: nahka töödeldakse kroomisooladega, saadud nahk on vastupidav, elastne, niiskub kiiresti ja märjalt venib. Kroomnaha ristlõige on hallikas-sinine. Kroomnahka kasutatakse palju jalatsi pealsetes ·taimnepark: nahku töödeldakse tanniinidega need on taimsed parkained, leidub puukoores, nt: kastan, eukalüpt, paju. Taimne park on kallis, aega nõudev. Ristlõike värvus on hele...tume pruun. ·Alumiinium e
a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Puhverdusomadused- mõistakse mulla vüimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutustele. Põhjustavad tema NEELAV kompleks, nõrkade happete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. Reaktsiooni happendumist pidurdavad neeldunud alused. Mida suurem on mulda neeldumismahutavus, küllastusaste ja huumisesisaldus, seda paremini ta on puhverdatud. (hap mullad hästi puhverdatud leeliste vastu, happete suhtes halvasti. Leel mullad on vastupidi). Mulla puhvervõime suurendamiseks on vaja suurendada organiline väetamine ja hap muldade lubjamine. Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld)
Naistel on suurenenud tundlikus nikli vastu. Lahustumatud osakestena nikkel siseneb selgroogsete rakkudes fagotsütoosi teel, karbonüül nikkel on lahustuv lipiidides ja jääb plasmamembraani püsima. Lahustuv nikkel viiakse rakkudesse sisse diffusiooni või kaltsiumi kanalite ja divalentsete katiooni transporteritega, mis on muidu seotud raua vastuvõtmisega. Nikli transport vere plasmas vahendab albumiini külge seostumine või muude väikeste ligandidele kinnitumine nagu amino happete või väikeste peptiidide külge. Organismis hakkab nikkel tekitama reaktiivseid hapniku liike, nagu näiteks superoksiidi radikaal, vesinik peroksiidi ja hüpokloor hapet, mis surmavad mitut tüüpi rakke nagu neutrofiilid ja T-rakud. Tihe kokkupuude nikliga pärsib ka normaalset mineraalide homöostaasi, mille tõttu lähevad kaltsiumi, magneesiumi, mangaani ja tsingi tasemed madalaks erinevates kudedes ja takistab normaalset raua kofaktoorset seostumist kindlate valkudega.
annaabi.ee 
