Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine. Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju mullale-annab mullale mineraalse alus, mulla õhu ja veereziim, murenemise kiirus sõltub. Kliima- veereziim, temp, taimede kasv, mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-mulla tekitajad, murenemist aitab, segavad mulda (sõmeraline struktuur). Inimmõju-parandab mulda niisutuse, kuivendamise, maaharimise ja väetamise abil. Inimtegur põhjustab erosiooni-tee ehitus mäe nõlvale, metsa lageraie nõlvale, põlluharimine järskudel nõlvadel. Inimene saab takistada vee-erosiooni-terrassid, teha äravoolualasid. Miks ei kujune mustmullad väljauhtehorisonti - huumushorisont paks ja veereziim on tasakaalustatud. Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus
Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõmeraline struktuur. Kõrbete- ja poolkõrbete mullad Sooladerikkad, sademeid vähe-soolad püsivad mullas. Temperatuur on kõrge seega auramine suur. Enamik kultuurtaimi seal kasvada ei suuda. Heleda põhitooniga, horisontide eristamine raske. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Muld ulatub väga sygavale. Kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Huumust peaaegu ei teki. Toiteelementide varu on väike, . Troopika muldi nim puna-või kollamuldadeks
Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud taimsetest, loomsetest ja mikroobsetest jäänustest ning huumusest. Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks- nendest ühenditest olulisimad on süsinik ja lämmastik. Muld võib olla teraline või sõmeraline, see sõltub mineraalide ja huumuse rohkusest mullas. Sõmeralised mullad on paremini õhustatud. Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse tekkimisel. 3.Mulla horisont A-horisont tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises
lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik parasvööndi rohtlatele.Huumus mulla keerulise ehitusega orgaaniline aine. CO2, vesi ja ammoniaak-muld paneb sellest huumuse kokku. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine huumuseks. Pikk ja kuiv suvi, kui sajab on vee erosioon(uuristumine + ärakanne). vihmametsade mullad- väheviljakad
muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? - Pidevast kiirest aineringlusest tingituna on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. 11. Kuidas aitab kaasa inimtegevus muldade hävinemisele?- Inimesed tallavad seda kinni oma
Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine. Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju mullale-annab mullale mineraalse alus, mulla õhu ja veereziim, murenemise kiirus sõltub. Kliima- veereziim, temp, taimede kasv, mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-mulla tekitajad, murenemist aitab, segavad mulda (sõmeraline struktuur). Inimmõju-parandab mulda niisutuse, kuivendamise, maaharimise ja väetamise abil. Inimtegur põhjustab erosiooni-tee ehitus mäe nõlvale, metsa lageraie nõlvale, põlluharimine järskudel nõlvadel. Inimene saab takistada vee-erosiooni-terrassid, teha äravoolualasid. Miks ei kujune mustmullad väljauhtehorisonti - huumushorisont paks ja veereziim on tasakaalustatud. Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus
ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale. Iseloomulikuks tunnuseks on hele leethorisont kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub parasvöötmes. Rohtlate mustmullad – kontinentaalne kliima, ehk sademed ja aurumine on tasakaalus. Suvel pikk kuivaperiood ning esineb põuda. Mulla veerežiim on tasakaalus ning paksus üle 1m. Kõige viljakamad mullad, millel on kõrge poorsus, hea sõmeraline struktuur ja suur toitainete sisaldus. Mullaprotsess on kamardumine, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. Soojas ja niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini. Protsess on intensiivsem keemilise elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Kõrbete hallmullad – kuiv kliima, aurumine ületab sademete hulga. Mulla paksus on õhuke.
Mahajäetud urgudesse tungivad taimejuured. Vihmaussid moodustavad umbes poole mullafauna biomassist, s.t. kaaluvad sama palju kui kõik teised loomad mullas kokku. Tõenäoliselt kaaluvad kõik maailma vihmaussid üheskoos rohkem kui kõik maismaaimetajad. Iga uss neelab päevas umbes niisama palju mulda, kui ta ise kaalub. Vihmaussid töötavad aasta jooksul läbi kümneid või sadu tonne mulda hektari kohta. Tänu sellele on muld sõmeraline, imab hästi vett ja on rikas pisiolestest. SIGIMINE Vihmaussid on mõlemasoolised. Igal isendil on sees kaks paari raigu ja üks paar munasarju. Paaritumiseks kleebivad kaks vihmaussi oma eesotsad mõneks ajaks limaga kokku, kõhud vastamisi ja vahetavad seemet. Vöö, näärmeline muhv nahal on kleepimisel abiks. Erituv seemnevedelik leiab limases nahas tekkinud rennikesi pidi tee partneri seemnehoidlatesse, pisikestesse kotikestesse eeskeha seinas. Seejärel
ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskkonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused. Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Osadel leukotsüütidel on tsütoplasma sõmeraline, osadel mitte. Sellest tulenevalt jaotatakse neid gronulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad
· Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. · Toitained vajab kartul suurtes kogustes, eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur. Eelistab kobedat ja õhurikast mulda. Koht külvikorras Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe. Väetamine Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks ·eelidandamine Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 300C juures. Mahapanek Kartul pannakse maha esimesel võimalusel. Optimaalne mulla temperatuur mahapanekuks
Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. Mikroagregaadid -0,25 mm makroagregaadid 0,25-20 mm. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide (liivsavi või savi lõimis) 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Muldade füüsikalis-keemilised omadused: Kolloidid: Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake suurusega 1-250nm) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei
tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega. Hoolikas mullaharimine on efektiivseks kahjustajate tõrjemeetodiks. Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1. Viljavaheldus - peab jälgima, et samale põllule järgmine aasta ei külvata selliseid kultuure, mis sinna ei sobi · Rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki
Suurem paisuvus on kõrge huumuse-sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 Mullavesi · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina
harimiseks. Niiskuse vahemik maksimaalse molekulaarse ja kapillaarse veemahutavuse vahel on optimaalne mullaharimistööde läbiviimiseks, siis on sidusus ja plastisus kõige väiksemad. Niiskuse ülempiir on 60-70%. STRUKTUUR Struktuursus- mulla omadus pudeneda mitmesuguste suuruse ju kujuga agregaatideks. Struktuur- kuidas mullamass on erineva suurusega mehhaanilistest elementidest üles ehitatud. Üksikteraline- kui peenimad tahked osakesed on üksteist eraldunud. Sõmeraline- koosneb osakeste kokkukleepumisel agregaatidest. A) makroagregaadid (Kuubitaoline struktuur- pankjas, tompjas, pähkeljas, teraline. Prismataoline struktuur- tulpjas, prismaatiline. Plaaditaoline) läbimõõduga 0,25-10mm... b) mikroagregaadid alla 0,25mm Pankjas- moodustab ühtse panga. Või tolmustunud. Kõige väärtuslikum on künnikuhi tompjas ja teraline struktuur, agregaatide läbimõõduga 1-10mm ja poorsusega vahemalt 40%. Struktuuragregaatide tekkimiseks peab olema: 1)
0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. 31. Mullavee liigid. keemiliselt seotud vesi, tahke vesi ja veeaur mullas, füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopusvesi- ei ole taimedele omastav füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi- osa taimede poolt raskesti omastav vaba vesi- kapillaarvesi ja gravitatsioonivesi Kapillaarvesi- 1)pendulaarne vesi- jämeda koostisega muldades, väheliikuv, taimedele raskesti omastav
ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks. Fokulatsioon ehk koagulatsioon- kolloidsüsteemi osakeste liitmine suuremateks osakesteks. Moodustavad erilise struktuuri koageeli.
· Lehtmetsad: parasvööde(mereline), külm, vähe sademeid, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, huumushorisont suurem, väljauhtepiirkond väiksem, horisondid O, A, E, B, C, D, kamarleetmullad, kamardumine. · Rohtlad: parasvööde(kontinentaalne), soe, piisavalt niiskust, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, horisondid A(mustmuld),B, C, kamardumine, õhurikkad mullad, kõrge poorsus, suur toiteelementide sisaldus, hea sõmeraline struktuur. · Kõrb ja poolkõrb: kuiv ja poolkuiv, soolakad mullad, vähe sademeid, troopiline vööde, auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C, sooldumine, taimestik saab tekkida vaid põhjavee- ja jõe vee läheduses. · Vihmamets: ekvatoriaalne, palju sademeid, soe, niiskuse tõttu murenemine suureneb, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 6-10m, horisondid A, E; B; C(E ja B on segunenud),
elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. Erinevalt mineraalväetistest nii mikro-, makro- kui ka ultramikroelemente. b) Kõige olulisem - lagunedes moodustub huumus. c) laias laastus ~¼ humifitseerub, ülejäänu ~ ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Moodustuvad taimedele vajalikud kasvuregolaatorid e. humiinained. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur mullaosakesed on kokku kleepunud mullasõmerateks, eelkõige rasketel muldadel. Liivmullad muutuvad vettpidavamaks ja viljakamaks. Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut d) Suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine (suurim probleem praegu), väär kemiseerumine ehk üleväetamine. Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid mullas (toitained muutuvad omastatavateks).
seotud mulla lõimise ja huumusesisaldusega. Füüsikalis-mehaanilistest omadustest (sidusus, plastilisus, pundumine) sõltub mulla sobivus harimiseks ning mullaharimise ja maaparanduse tehnoloogia. Mulla struktuur on komplitseeritud füüsikaline ja füüsikalis-keemiline omadus, mis näitab, millise kuju ja suurusega osadest mullamass koosneb ja kuidas need üksteise suhtes paiknevad. Struktuur: Üksikteraline Sõmeraline e agregaatne soodustab kultuurtaimede elutingimusi. Kuubiline taimede toitumise, veega varustamise, õhustatuse seisukohalt parim. Prismaline Plaadiline Struktuuriagregaatide tekkimiseks ja säilimiseks on vaja saviosakesi, huumust ning kahe-ja kolmevalentseid katioone. Vesi mullas Vesi mullas on väga vajalik, ilma ei eksisteeri taimed ega saa olla ka mulda. Vesi mullas esineb seotud ja vaba veena ning veeaurudena mullaõhus.
0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursus mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. agregaatide jaotus suuruse järgi: - mikroagregaadid -0,25 mm - makroagregaadid 0,25-20 mm kuju järgi: · kuubitaolised · prismaatilised · plaatjad struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mullavesi Tähtsus: · vajalik kivimite murenemisel
Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. agregaatide jaotus suuruse järgi: - mikroagregaadid -0,25 mm - makroagregaadid 0,25-20 mm kuju järgi: · kuubitaolised · prismaatilised · plaatjad struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 l - <15
2) põllupinna tasandamine, 3) väetise segamine mullaga, 4) kamara (künnieelne) purustamine, 5) mättalise künni töötlemine, 6) umbrohu hävitamine. Agronõuded randaalimisel on järgmised: 1) randaalida tuleb nõutud töösügavusega: kõige suurem on see sõnniku sisserandaalimisel 15 cm ja rohkemgi, külvieelsel mullaharimisel piisab sügavusest 8...10 cm; 2) külvieelselt ja künnijärgselt randaalitud ning randaaliga kooritud põld peab olema tasane ja muld sõmeraline, umbrohujuured läbi lõigatud, mättad purustatud, taimejäänused ja väetis mullaga segatud; 3) randaalitud põllul ei tohi olla vahelejätte ja töötlemata põlluosi. Randaale liigitatakse viie tunnuse järgi: 1) haakimisviisi järgi on haake-, ripp- ja poolripprandaale; 2) kasutusala järgi eristatakse põllu-, soo- (uudismaa), aia-, metsa- jms randaale; 3) kontuurskeemi järgi on X-kontuuriga (sümmeetrilised, kahepoolsed) ja V-kontuuriga
Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki, iga- aastane varis laguneb ja mineraliseerub järgmise vegetatsiooniperioodi jooksul. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist, pikemalt säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemist soodustab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, vihmausside arv võib ulatuda 5 miljonini hektari kohta. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral vähene. Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Ta on mõõdukalt kohev, seeneniitidega läbi põimumata ja läheb aeglaselt üle mineraalseteks kihtideks. Org
Esimesel juhul nimetame materjali üksikteraliseks (nt liiv) ning teisel juhul sõmeraliseks. Tavaliselt aga on igas kasvupinnases üheaegselt nii üksikteralist kui sõmerjat ollust. Kasvupinnase võimet laguneda kokkukleepunud sõmerateks nimetatakse struktuursuseks; struktuursus avaldub näiteks kaevamisel. Sõmerate suuruse alusel võib eristada makrostruktuure (sõmerate läbimõõt üle 0,25 mm) ning mikrostruktuure (sõmerate läbimõõt kuni 25 mm). Kasvupinnase sõmeraline struktuur tagab ühelt poolt taimejuurtele sobiva vee- ja õhurežiimi ning teiselt poolt hea kandvuse ning tihenemiskindluse. Sõmeralises pinnases on taimejuured paremini varustatud nende arenemiseks vajaliku vee, soojuse, toitainete ja õhuga, kuna sõmerate vahel on palju tühimikke ehk poore, mistõttu vihma- või kastmisvesi valgub kiirelt kasvupinnasesse ega voola ära mööda maapinda. Samas
mullad (liivsavi ja saviliiv). Mulla orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud organismide jäänustest ning huumusest. Viimane on mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi- struktuursust, õhustatust, vee kinnipidamisvõimet jne. Mulla tahket osa iseloomustab ka mullaosakeste omavaheline paiknemine- kui nad on omavahel liitunud, jättes vahele palju erineva suurusega tühimikke, siis on muld sõmeraline (paremini õhustatud ja kiirema vee imamisega), muidu loetakse mulda teraliseks. Mullas paiknev vesi pärineb põhjaveest ja sademetest ning osaleb kivimite murenemisprotsessis ja organismide elutegevuses. Õhk mullas täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore ning on hapnikuallikaks mullas elavatele organismidele ja taimede juurtele. Mulla ehituseks ehk mullaprofiiliks nimetatakse püstläbilõiget maapinnalt aluskivimini ja selles võib näha
Vedrupiidega äkked on tööriistad, mis on universaalsed ja sobivad peaaegu kõikidele muldadele ja kultuuridele. Äkke töö annab soovitava tulemuse ainult kuiva ilma ja parasniiske mulla puhul. Äkked sobivad paremini kergete ja keskmise lõimisega muldadel kui savi- ja rasketel liivsavi muldadel. Muld peab olema murenev ja sõmer ning mitte liigniiske (pigem võib olla kuiv ja tolmata). Raskematel muldadel ei ole küsimuseks mitte ainult sademed, vaid ka mullaseisund. Sõmeraline muld võimaldab edukamalt seda tööd teha. Mehaaniline umbrohutõrje ei anna rasketel ja kooriku tekkele kalduvatel muldadel mitte iga harimisriistaga rahuldavaid tulemusi. Harimisriistu, mis peaksid umbrohtusid mullaga katma, ei suruta siis mulda piisavalt. Ka agressiivselt töötavate piidega harimisriistad ei paranda antud juhul oluliselt tulemust. See võib aga võrsumise lõpufaasis teostades kahjustada oluliselt kultuurtaimi ja vähendada saaki.
järgmise vegetatsiooniperioodi jooksul. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist, pikemalt säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemist soodustab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, vihmausside arv võib ulatuda 5 miljonini hektari kohta. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus
sarapuu jt.) varise kiirel lagunemisel. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist. Järgmise sügiseni säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemise tagab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, ja rikkalik mikrofloora. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Pehme huumuse korral ulatub vihmausside arv 5 miljonini hektari kohta. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist
sarapuu jt.) varise kiirel lagunemisel. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist. Järgmise sügiseni säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemise tagab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, ja rikkalik mikrofloora. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Pehme huumuse korral ulatub vihmausside arv 5 miljonini hektari kohta. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist
annaabi.ee 
