sidusus, - mulla võime osutada vastupanu välisjõududele mis proovivad osakesi üksteisest lahutada elastsuspiir, - teatud surve mille korral mulla endine kuju enam ei taastu kõvadus,- mulla võime osakesi koos hoida kui välisjõud kimbutavad kõvaduspiir, - väikseim surve mille juures mulla osakesed purunevad plastilisusindeks, - näitaja mulla küpsus, - mulla seisund kus absoluutselt kõik näitajad on parimas seisus harimiseks eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata struktuursus, - mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks mulla niiskusreziim, - hindab vee kvalitatiivseid näitajaid: liikuvus, omastatavus põuakartlikud mullad, - kerge lõimis, palju korest, väike veemahutavus
Sõltub: mulla lõimisest, niiskusest, huumuse sisaldusest, neeldunud katioonide koostisest. Sidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumusesisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm²
Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm².
Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest . Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse-sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 Mullavesi
seotud vesi, mis lõdvendab osakeste liitumist ning nihutab neid laiali. Vastupidi mulla kokkutõmbumine kuivamisel. Eriti tunduv huumuse- ja savi- sis mullade niiskum. Ja ka veel jäätumisega kaasnev vee paistumine. Deformeerimine- kui mullale mitmesuguste välisjõuga survet avaldada. Muutab kuju. Kui surve ülatab teatava piiri siis muld ei taasa selle lakkamisel endist kuju- Elastsuse piir. Kõvaduse piir- madalaimad survet, mille puhul mulla kuju puruneb. Eriveotakistus on küüniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. Kg/cm2. Sõltub lõimisest, niiskusest ja adra liikumise kiirusest. Küpsetus- mulla seisund, mille puhul ta sobib harimiseks. Niiskuse vahemik maksimaalse molekulaarse ja kapillaarse veemahutavuse vahel on optimaalne mullaharimistööde läbiviimiseks, siis on sidusus ja plastisus kõige väiksemad. Niiskuse ülempiir on 60-70%.
14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) Struktuuri hoidmiseks tuleb: · harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus · Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul.
14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) Struktuuri hoidmiseks tuleb: · harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul.
elastsuspiir: surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu Kõvadus: mõõduks on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuiga keha Kõvaduspiir: väikseim surve, mille juures mullaoskakeste kohesioonijõudu ületamise tõttu puruneb Plastilisusindeks: näitab kui palju muld võib paisuda mulla küpsus: mulla seisund, kus kõik mulla füüsikalised, füüsikalis-mehaanilised, keemilised ja bioloogilised tegurid on mmullaharimisel optimaalsed eriveotakistus: on künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse, kandevõime: näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma et ta deformeeruks struktuursus: mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks ajutuselt liigniisked mullad: soostunud mullad, mis on välja kujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvõõtme või
76. kõvaduspiir - käsitatakse mulla ajutise vastupanuna välisjõule ning see oleneb lõimisest, orgaanilise aine ja veesisaldusest ning konsistensist. 77. plastilisusindeks - Kui indeks on üle 35, on muld suure paisumispotensiaaliga. Kui indeks on 25 siis muld paisub vähem 78. mulla küpsus - mulla seisund, kus kõik mulla füüsikalised, füüsikalis-mehaanilised, keemilised ja bioloogilised tegurid on mullaharimiseks optimaalsed. 79. eriveotakistus - künniviilu lahtilõikamiseks, ümber pööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. 80. kandevõime - näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma, et ta deformeeruks. 81. struktuursus - mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks. 82. mulla niiskusrežiim - lähtutakse vee kvalitatiivsetest näitajatest: hinnatakse, milline on teatud
4. niiskusest Mullasidusus omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm².
mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest neeldunud katioonide koostisest huumuse sisaldusest niiskusest Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib
Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO-on vaja fotosünteesiks, kuid üleliigne raud on aga hukutavad taimedele Fe2O3-on meie muldades lahustamatu Gleistumine taandunud raua tekkimine rH2-Eh/29+2pH Juhul, kui see näitaja on alla 20 on äärmiselt taandunud keskkond. 34-36 on normaalne taimne kasv. Plastilisus on mulla omadus vastu panna välisjõududele ja säilitada oma kuju samuti aitab sidusus säilitada mulla vormi. Eriveotakistus-kui palju on vaja rakendada jõudu vao sisse kündmiseks. NB Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus.
tihendamist; 6) kultiveeritud põllu pind peab olema tasane, ilma vaonditeta ja vallideta; 7) kultiveeritud põllul ei tohi esineda töötlemata põlluosi. Kultivaatori tööorganite mõju mullale on passiivne, sest see sõltub vaid veojõuallika edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest. C- kujulise ankruga kobestuskäpad - vibreerivad halvasti, - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisse kihti - ja ka nende eriveotakistus on suurem. Külvieelsel kultiveerimisel on kõige otstarbekam kasutada S-kujulisi vedrupiisid. S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötamisel hästi nii piki kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb paremini. S-piisid iseloomustab hea elastsus. Elastsus on oluline kiviste muldade harimisel, vibreerivus aga vähendab pii veotakistust. Hästi fibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid. 1. Ei ummistu taimejäänustega 2. Talub hästi kive 3
7) kultiveeritud põllul ei tohi olla töötlemata põlluosi Panklikust mullast saavad juured ainult osaliselt toitaineid, struktuursest mullast saavad juured hästi toitaineid kätte. Kultivaatori tööorganite mõju mullale on passiivne, sest see sõltub vaid veojõuallika edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest C-kujulise ankruga kobestuskäpad: - vibreerivad halvasti - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisesse kihti - nende eriveotakistus on suurem S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötlemisel hästi nii piki- kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb tunduvalt paremini. Külvieelsel kultiveerimisel oleks kõige otstarbekam kasutada S-piidega kultivaatorit: - elastsed S-piisid iseloomustab hea elastsus, mis on oluline kiviste muldade harimisel; vibreerimine aga vähendab pii veotakistust - hästi vibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid
Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks. Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobiv harimiseks. Mulla kõvaduse mõõdukus on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuga keha. Mulla voolavuspiir- tähis on Wvo. Mulla voolavuspiir näitab mulla veesisaldust, mille juures muld muutub voolavaks. Eriveotakistus on künniviilu lahti lõikamiseks, ümber pööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. Mulla kandevõime näitab max. koormust, mida muld suudab taluda ilma, et ta deformeeruks. 33. Mullavee liigid. I. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna
annaabi.ee 
