Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel energia eraldub
2) Nõrgad elektrolüüdid. Moodustavad lahuses ioone vähesel määral (nõrgad alused ja nõrgad happed). Mõisted: 1) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 2) Elektrolüütiline dissotsiatsioon aine jagunemine lahustumisel ioonideks. 3) Mitteelekrolüüt aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit. 4) Hüdraatumine e. hüdratsioon - lahustunud aineosakeste seostumine vee molekulideda. 5) Endotermiline sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. 6) Eksotermiline sidemete tekkel alati energia eraldub. Ainete jagunemine: I Happed jagunevad - positiivseteks vesinikioonideks ja negatiivseteks happeanioonideks. HCl -> H + Cl H3PO4 -> 3H + PO4 II Alused jagunevad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks hüdroksiidioonideks. NaOH -> Na + OH
Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus VABANEB energiat. Endotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus NEELDUB energiat. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- nähtus, kus aine jaguneb ioonideks vee molekulide mõjul või lahusti molekulide mõjul. Hüdraatumine- ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seotumine vee molekulidega 2. Vasta küsimustele Mitmes astmes dissotseeruvad liitsoolad? Too näide liitsooladest. o Mitmes astmes, nt NaHCO3=Na+HCO3=Na+ H +CO3 Millal ei toimu ioonreaktsioonid? o Siis kui 1. puudub vesi 2. tekib tugev hape 3. tekivad vees lahustuvad ained Milline on aluseline ja milline happeline keskkond ja kuidas märgid?
Elektrolüüt on aine , mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine lagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega.Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad aga on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool)
Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda)
tuberkuloosi tekitajat) mistõttu nende tootmine võtab natuke aega. Kui antikehad on toodetud, seonduvad nad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 9. Miks ei sobi energia saamiseks maratoni ajal energiajoogid ja mida peaksime kasutama, miks? Kombinatsioon kofeiini diureesi tõstvatest omadustest, higistamisest ning vedeliku kaost võivad põhjustada tõsise dehüdratsiooni. Peaks kasutama pigem spordijooki või vett, sest eesmärk on hüdratsioon mitte dehüdratsioon. 10. Millised mehhanismid käivituvad inimorganismis kuumal suvepäeval, selleks et tagada organismis temperatuur ja vee sisaldus? Higistamine 11. Mida tähendavad mõisted: a. termoneutraalne tsoon vees - Termoneutraalseks tsooniks nimetatakse selliseid keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat, Väljas 25-30 C, vees 35-36 C b
vees. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt märjal meetodil: toorainete kaevandamine,purustamine,doseerimine ja märjalt jahvatamine, lobri korrigeerimine,lobri põletamine klinkri saamiseks,klinkri jahvatamine koos kipslisanditega,tsemendi ladustamine ja pakkimine. Portlandtsemendi segamisel veega toimuvad reaktsioonid tsemendimineraalide, looduslikukipsi ja vee vahel ehk nn. Hüdratsioon. TSEMENDI tardumine ja kivinemine tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi,kuid ei võta vastu välist jõudu. tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaaltingimuste kivinemise järgi nn. Normtugevus. Mahupüsivuse alla mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mite muuta oma mahtu ega deformeeruda
................................... .........................7 1. Etanool Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. [4] 1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saatakse naftast. Veel on võimalik etanooli toota puidu töötlemisjääkide töötlemisel, aga see tuleb tavaliselt mürgine Eteeni hüdratsioon: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH Käärimine: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi
Keskööst paastumine ei langeta maosisu mahtu ega tõsta selle pH-d. 2 Selgete vedelike tarbimine 2 tundi enne operatsiooni ei tõsta komplikatsioonide sagedust. Rasvunud patsientide magu tühjeneb sama kiiresti kui saledatel. Minimaalne preoperatiivne paastumine, süsivesikutega laadimine ja adekvaatne hüdratsioon annab hea efekti. Dehüdratatsiooni vältimine langetab perioperatiivsete komplikatsioonide sagedust ja raskust (suukuivus, nälg, segasus, peavalu, iiveldus ja oksendamine, hüpovoleemia, hüpoglükeemia, elektrolüütide düsbalanss, ketoatsidoos ja diabeet). Olukord Eestis: Patsiendid nälgivad enne operatsiooni põhjendamatult kaua. Ei tarvita enda regulaarseid ravimeid, kuna “ei tohi”. Vaevlevad vedelikupuuduses, kuna “enne operatsiooni ei tohi juua”.
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
b. Globulaarsed valgud kompaktsed sfäärilised või elliptilised molekulid. Transpordivalgud. 4) Kvaternaane struktuur valguahelate mittekovalentne seondumine. Aktomüosiin lihastes, kaseiinimitsellid piimas. Füüsikalised omadused Amfoteersed Omavad isoelektrilist punkti pH, mille juures valk on elektriliselt neutraalne. Peptiidid ja valgud hüdrolüüsuvad proteolüütilised ensüümid Veesidumisvõimega 1) Lahustuvus, hüdratsioon, pundumisvõime Sõltub polaarsete ja apolaarsete rühmade arvust ja nende rühmade järjestusest piki molekuli Lahustuvad ainult tugevalt polaarsete lahustites Lahustuvus vees sõltub pHst ja soola kontsentratsioonist Hüdraatumise aste on varieeruv Lahustumatud valgud punduvad 2) Valkude denatureerumine Omadused muutuvad keemiliste(happed, raskemetalli soolad jne) või füüsikaliste tegurite toimel. Valgu molekuli ruumiline ehitus muutub, aga peptiidsidemed säilivad.
valgud ja nukleiinhapped) Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga, kui ei kohastu, siis sured. Anatoomia uurib organismide siseehitust Morfoloogia uurib organismide välisehitust Füsioloogia uurib organismide talitlust VESI h2o Klaster - vee molekulide kogum Inimese kehas u 60% Endo sees Ekso väljas Sa oled see, mida sa sööd Hüdrofiilsus ainete omadus lahustuda vees lahustuva eine Hüdrofoobsus ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratsioon keemilise ühendi füüsikaline liitumine veega Dehüdratsioon veekaotus Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel Vee ülesanded elusorganismid - Rakkude sisekeskkond - Transport - Jääkainete eemaldamine - Termoregulaator - Kindel PH - Biovedelike peamine koostisosa Elusloodus on üles ehitaud süsinikkarkassist + vesi!!! Keemiline reaktsioon tekitan sidemeid, lõhun sidemeid jne. lihtne
oksüdatsioonireaktsioon. 51. kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. 52. käärimine lihtsate ühendite(etanooli, CO2, äädikhappe) tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel. 53. lahus ühtlane segu, koosben lahustist ja lahustnud ainetest. 54. lahusti aine, mille lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 55. lahustunud aine aien,mis on ühtlaselst jaotunud teises aines. 56. hüdratsioon e.hüdraatumine-aineosakeste(ioonide v mol) seostumine vee molekulidega. 57. hüdraatimine VESINIKUGA LIITUMINE 58. solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratsiooniks. 59. solvaat 60. solvent 61. lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahustis (v lahuses) koguses kindlal temperatuuril. 62. hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained 63
44) Lahusti aine, enamasti vedelik, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 45) lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines.(lahustis) 46) lahustuvus aine suurim kogus grammides, mis lahustub 100st grammist lahustist antud temperatuuril. 47) solvatatsioon (hüdratatsioon) lahustunud aineosakeste ( ioonide või molekulide) seostumine lahusti molekulidega. Vesilahuse korral nim. seda hüdratsiooniks. Hüdratsioon - 1)hüdraatumine vee keemiline liitumine oksiidiga või küllastumata ühendiga 2)hürdaatumine kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel 3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega 48) küllastunud lahus lahus, kus antud temperatuuril ained enam ei lahustu. 49) küllastumata lahus lahus, kus saab antud temperatuuril veel aineid lahustada.
pistmist või õpetamist. See on terapeutiline suhte, mis pakub individuaalset lahendust patsiendi vajadustele (pigem patsiendi vajadustele kui üldistele meditsiinilistele diagnoosidele) ja kus esitatakse kõikvõimalikud abinõud nende rahuldamiseks. Probleemid, mis on haiglast lahkumise planeerimisel esmatähtsal kohal (eriti eakamate inimeste puhul): · arstimid · toitumine ja hüdratsioon · ootamatu trauma · liikuvus ja transportimine · kodus vajatav tugihooldus Patsiendi ja tema perekonna õpetamine on haiglast lahkumise planeerimisel otsustav. Lahkumise planeerimine peab hõlmama õpetust kehalisest hooldusest ja selle elluviimisest kodustes oludes. Haigla personali poolne nõustamine peab haiglaravi jooksul patsiente ette valmistama oma perekondade tegutsemisosavuse hindamiseks, haiguse ja ravimise
organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub hapnikuvabas keskkonnas (anaerobioosis) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel Lahus - Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti - Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Lahustunud aine - Lahustunud aine on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena. Hüdratsioon - veega liitumine Hüdraat - Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad. Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9
Leidumine, tekkimine ja saamine Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel, peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. Veel on võimalik etanooli toota puidu töötlemisjääkide töötlemisel, aga see tuleb tavaliselt mürgine. Käärimine: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Eteeni hüdratsioon: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. [1]
põhjustada uriini retentsiooni ja põie ületäitmist. Paljud patsiendid lahendavad oma põie probleemid kateteriseerimisega. Kateteriseerimise korral on suur infektsiooni oht ja edaspidised tüsistused. (Gibson jt 2003; 38) Patsiendid seljaaju kaela piirkonna kahjustusega on eriti lamatiste tekke riskis, vereringe häire, lihaste toonuse languse ja sensoorse disfunktsiooni tõttu. Lamatiste ennetamisele hõlmab asendravi, õige toitmine, adekvaatne hüdratsioon, tegevusteraapia. (Gibson jt 2003; 40) Paljudel patsientidel esineb spastilisus tahtmatu lihaste kontraheerumine, liialdud kõõluse refleksid. Spastilisuse profülaktikaks võib olla tegevusteraapia ja muidugi medikamentoosne ravi. (Gibson jt 2003; 40) Õde peab arvestama, et seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsientidel võib olla oma isiklik päevaplaan ja õde peab alati mõtlema kuidas tema tegevused võivad mõjuda tema harjumustele
aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää. 2. Keemiline murenemine e. porsumine - kivimite ja mineraalide muundumine vee, CO2, O2 jt. looduslike reagentide mõjul. a) lahustumine; karbonaatide leostumine lahustunud Ca ja Mg phendite väljauhtumine mullast b) hapendumine; alluvad alahapendilised ühendid c) taandumine õhuvaeses keskkonnas vastupidine eelmisele d) hüdratsioon e. vee püsiv liitumine mineraaliga, tekib uus mineraal e) hührolüüs mineraali osaline lagunemine H või OH ioonide toimel. 3. Bioloogiline murenemine (taimede ja loomade elutegevusel) Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla
(kaasarvatud fulvohape), väävelhape (SO2(vees) ning H2SO4), lämmastikhapped (HNO2, HNO3). Vesi on H+- ioonide allikas: Vihmavesi ei sisalda lahustunud mineraale ning on tavaliselt tänu lahustunud süsihapegaasile nõrgalt happeline või tugevalt happeline kui sisaldab happevihmu põhjustavaid happeid. Vihmavesi on keemiliselt agressiivne ning võib lagundada teatud mineraale. Keemilist murenemist võib jaotada järgnevalt: hüdratsioon/dehüdratsioon, näiteks lahustumine, näiteks: oksüdatsioon, näiteks: või lahustumisele võib järgneda oksüdatsioon: lahustumine hüdrolüüsiga leiab aset siis, kui lahustuvad mineraalsed karbonaadid, näiteks: selle protsessi käigus murenevad silikaadid: silikaatide murenemisprotsessid tekitavad lahustuvaid ühendeid, näiteks H4SiO4.
koondumise sidemele, st nukelofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus -sideme asemel moodustub kaks -sidet. (Markovnikovi reegel, ebasümmeetrilise korral). Alküünid C-C side on kolmekordne. Alküünidele on alkeenidega sarnaselt omased liitumisreakstioonid kordsele sidemele: H2 liitumine ehk hüdrigeenimine; halogeenimine; vesinikhalogeniidi liitumine; vee molekuli liitumine ehk hüdratsioon. Areenid areenid ehk aromaatsed süsivesinikud, sisaldavad vähemalt 1 benseenituuma. Areenid võivad sisaldada lisaks eraldi paiknevatele benseenituumadele ka kondenseeritud benseenituumasid, mis jagavad ühte või enamat sidet. Formaalselt on areenid küllastumata ühendid ja neid saab hüdregeenida ning viia üle vastavateks alkaanideks. Erinevalt alkeenidest ei ole areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid
Nende keemiline ja mineorooligiline koostis ei muutu peamiseks põhjuseks on temperatuuri kõikumine toimub mineraalide paisumine Keemiline murenemine e. Porsumine * keemiline muundumine looduslike reaktiivide mõjul, moodustavad uued mineraalid * PROTSESSID a) oksüdeerumine hapnikurikkas keskkonnas b) redutseerumine ( hapniku vähe) c) hüdratsioon( vee püsiv liitumine mineraalidega) d) hüdrolüüs( soola lagunemine happeks ja aluseks) e) lahustumine( alluvad kõik mineraalid. Lahustuvus paraneb vee temp tõusuga) f) uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon Näited vihikus!!! Bioloogiline murenemine- toimub taime ja loomorganismide ning nende laguprotsessis
See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aasataajalistel temperatuuri kõikumistel. keemiline murenemine e. porsumine- kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: *hapendumine [4Fe3O4+O2=6Fe2O3 (magnetiit....hematiit)] *taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. *hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga (hematiit---limoniit) 1 *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul.
Troopilistes metsades kasutatakse 1-3%, parasvöötme metsades 0,6-1,2%. Anorgaanilised molekulid, kui ressursid. CO2. Maismaa ökosüsteemis on süsiniku vooga alt üles ja päeval ülalt alla. CO 2 ei ole limiteeriv ressurss. Vesi. See veekogus, mis inkorpureeritakse taime kehasse tema kasvuperioodil on kaduvväike võrreldes sellega, mis transpireeritakse läbi tema keha ümbritsevasse keskkonda. Vesi on varu, mida organism oma tegevuse käigus vähendab. Hüdratsioon on vajalik tingimus, et metaboolsed rajad toimiksid. Organismid peavad oma veevarusid pidevalt täiendama. Mulla vesi, mis mulla sees on pärineb põhiliselt sademetest. Kuid mulla sees on ka veeaur. Mullas olev vesi on seotud paljude mineraalidega ja huumuse koosseisus või hoiatakse molekulaarsete jõududega mulla osakestes. Vaba vett nim kapillaarveeks, poorides olevat vett gravitatsiooni veeks. Sellest, kas taimed saavad vett omastada sõltub mulla pooride suurusest
See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aasataajalistel temperatuuri kõikumistel. -keemiline murenemine e. porsumine- kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: *hapendumine(4Fe3O4+O2=6Fe2O3(magnetiit....hematiit))*taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. *hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga (hematiit---limoniit) *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. -bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul
kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevasel ja aastaajalisel temperatuuri kõikumistel. 2. keemiline murenemine ehk porsumine kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: · hapendumine(4Fe3O4+O2=6Fe2O3(magnetiit hematiit)) · taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. · hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga Fe2O3+3H2O<->2Fe(OH)3 (hematiit <- >limoniit) · hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. · lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga.
pakituna paber- või kilekottidesse. Koti raskus on enamasti 40 kg. 7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine 96 Tsemendi veega segamisel tekib tsemenditerakeste ümber kleepuv kile – geel. See liidab terakesed omavahel kokku ja tekib pooltahke mass. Seda protsessi nimetatakse tsemendi tardumiseks. Esimestel päevadel kivistub tsement kiiremini, hiljem aeglasemalt. Joonis 7.7.1. Tsemenditerakeste hüdratsioon tardumisel. Normaalseks kivistumise ajaks loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva. Tegelikult ei lõpe 28 päevaga tsemendi kivistumine. Kivistumine kulgeb väga aeglaselt jätkuvalt isegi aastaid. Tsemendi tardumine ja kivistumine sõltuvad väliskeskkonna tingimustest. Normaalseks kivistumistingimusteks loetakse õhutemperatuuri +20ºC, õhuniiskust 90...100%. Kõrgemas temperatuuris kivistub tsement kiiremine, madalamas temperatuuris aga aeglasemalt.
annaabi.ee 
