Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt vrrandile FeOCl = FeO+ Cl FeOioon adsorbeerub Fe(OH)3 osakese pinnale ning Clioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitselli vib kujundada järgmiselt: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl Teise arvamuse kohaselt vib olla stabilisaatoriks ka FeCl 3. Sel juhul on Fe(OH)3 mitselli ehitus järgmine: {mFe(OH)3 nFe3+3(n-x)Cl}3x+3xCl Mlemal juhul tekib positiivselt laetud sool. Mitsell on punakaspruuni värvusega. Jahutamisel hakkab tasakaal aeglaselt nihkuma vastasreaktsiooni suunas, mida saab märgata lahuse värvuse heledamaks muutumise järgi.
Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt võrrandile: FeOCl = FeO+ Cl FeOioon adsorbeerub Fe(OH)3 osakese pinnale ning Clioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitselli vōib kujundada järgmiselt: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl Teise arvamuse järgi võib stabilisaatoriks olla ka FeCl3. Siis on Fe(OH)3 mitselli kuju: {mFe(OH)3 nFe3+3(n-x)Cl}3x+3xCl Mitsell on punakaspruuni värvusega. Jahutamisel hakkab tasakaal aeglaselt nihkuma vastasreaktsiooni suunas, mida on märgata lahuse värvuse heledamaks muutumise järgi. Seda
hapupiimatoodetes (jogurt, hapukoor). Sünereesi ulatust saab reguleerida tehnoloogiliste parameetritega nagu temperatuur (soojendamine), hapnemise aeg (lõpp-happesus), juuretise valik, segamine. Ensümaatiline ehk laabikalgend Kümosiini (laapensüüm) toimel lõigatakse κ –kaseiin kaheks osaks: (Phe (105) ja Met (106) vahelt). Tekivad lahustuv glükomakropeptiid (CMP), mis difundeerub mitsellist välja, ja hüdrofoobne para-kappa-kaseiin, mis jääb mitselli. Selle tulemusena kaotab mitsell stabiilsuse, toimub mitsellide liitumine - koaleerumine (tekib kalgend). Selline kalgend tekib suhteliselt kõrgel happesusel - pH 6.4-6.5 juures, ja sisaldab seetõttu enamuse kaseiiniga seotud kaltsiumist ning on elastne (näiteks juustu valmistamisel tekkiv kalgend). Happekalgend tekib hapete (peamiselt (juuretise)bakterite poolt toodetud piimhappe) toimel. Happesuse tõus (pH langus) põhjustab kaseiinimitsellide destabiliseerumist.
temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 7. Mitsellid on pindaktiivsete monomeeride agregaadid, mis hakkavad moodustuma siis, kui vees lahustunud PAA kontsentratsioon ületab mitsellide moodustumise kriitilise kontsentratsiooni.[2] Eesti keeles kasutatakse selle kohta väljendeid mitsellide moodustumise kriitiline kontsentratsioon (MMKK) või kriitiline mitselleerumise kontsentratsioon (KMK). Mitselli moodustumise kriitiline kontsentratsioon on pindaktiivsete molekulide kontsentratsioon lahuses, millest kõrgematel väärtustel hakkavad moodustuma mitsellid (antud kindlal temperatuuril)[8]. Vee keskkonnas molekuli "saba" ehk hüdrofoobne osa paigutub mitselli moodustumisel sissepoole, et kokkupuude veega oleks minimaalne. "Pea" ehk hüdrofiilne osa jääb väljapoole, et kokkupuude veega oleks maksimaalne.[2] Lahuses on mitsellid pidevas moodustumise ja lagunemise protsessis.[3]
(RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide, ioonide, hüdrolüüsiproduktide hulk lahuses sõltub kontsentratsioonist, temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust. Kontsentratsiooni tõustes toimuvad järgmised muutused Na,K seebis Kõigepealt tekivad Hartley mitsellid, kontsentratsiooni tõustes aga plaadikujulised McBaini mitsellid ja seejärel moodustub geel. Mitselli teke toimub väga kitsas kontsentratsiooni piirkonnas. Seda nimetatakse mitsellitekke kriitiliseks kontsentratsiooniks (MKK). Seebi pesemistoime avaldub ainult sellest kriitilisest kontsentratsioonist kõrgemal kontsentratsioonil. Sellel kontsentratsioonil toimub lahuse omaduste järsk muutumine. MITSELLITEKKE KRIITILINE KONTSENTRATSIOON (MKK) nii pindpinevus ()- kui ka juhtivus()kõveral. Solubilisatsioon Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele
peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas. Orgaanilised k- taimesete, loomsete jäänuste muundumisel, molekulite liitumise ja tihkestumise teel. Humiin- ja fulvohappest, ligniinist, valkudest, kiudainest... Orgaanilis-mineraalsed kompleks k. Tek min ja org k vahelise reaktsioonide tulemusena Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteem tahke faas koosneb mitsellidest. Tuum mod mitselli aine peamassi, keruline kem kos, kas kristalne või amorfse ehitusega. Enamasti alumo- silikatidest ja ka räni-, raud-, alumo-happendist. Elektrilised kaksikkihid- k tuuma pinnal 2 vastasnimeliselt lautud ioonide kihti. Elektrilaengu määravad iooni kihid- vahetult tuuma pinnal asetsevad ioonide kihti. Adsorbne kiht- eliktrilaengud määr ioonide kihti koos koos liikumatute vastasionide kihiga Difuusse kiht- väiksemosa vastasioonide paikneb laengud määravaist ioonidest kaugemal, on
fosfaat(15.030%), anioonsed pindaktiivsed ained(5.015%), polükarboksülaat, ensüüm, katioonsed pindaktiivsed ained, mitteanioonsed pindaktiivsed ained, seep, tseoliit, lõhnaaine. 6 Nõudepesuvahendid Nõudepesuvahendite kasutamise peamiseks eesmärgiks on rasva eemaldamine pestavalt pinnalt. Nõude pesemisel rasvad emulgeeruvad veega ja õlitilgake jääb mitselli sisemusse. Emulsiooni püsivust suurendab emulgaatori juuresolek. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained nagu detergendidki. Fairy Lemon 1l Koostisosad: · Vesi · 515% anioonsed pindaktiivsed ained · <5% mitteioonsed pindaktiivsed ained · Benzisothiazolinone · Phenoxyethanol · lõhnaained · Hexyl Cinnamal · Limonene Kasutamine: nõudepesuvahendina, tagab nõude puhtuse.
käigus võib muutuda lahuse pH (kui vahetusse läheb H ja OH-ioon). (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. plaadikujulised McBaini mitsellid ja seejärel moodustub geel. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks Esineb kõikjal. Ioonvahetus muldades: pinnase vahetusmahtuvus Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Mitselli teke toimub väga kitsas kontsentratsiooni piirkonnas. Seda aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. määrab selle kvaliteedi, mustmullas Ca ja Mg, mis vahetuvad K ja Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad nimetatakse mitsellitekke kriitiliseks kontsentratsiooniks (MKK). Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna NH4 ioonide vastu, mis on vajalikud taimede kasvuks
nii dissotseerumata molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide, ioonide, hüdrolüüsiproduktide hulk lahuses sõltub kontsentratsioonist, temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust. Kontsentratsiooni tõustes toimuvad järgmised muutused Na,K seebis kõigepealt tekivad Hartley mitsellid, kontsentratsiooni tõustes aga plaadikujulised McBaini mitsellid ja seejärel moodustub geel. Mitselli teke toimub väga kitsas kontsentratsiooni piirkonnas. Seda nimetatakse mitsellitekke kriitiliseks kontsentratsiooniks (MKK). Seebi pesemistoime avaldub ainult sellest kriitilisest kontsentratsioonist kõrgemal kontsentratsioonil. Sellel kontsentratsioonil toimub lahuse omaduste järsk muutumine.Ca-seep (mittelahustuv) benseeni lahuses:Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku,
aine iseloomust. Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri
ning eelistatud on H-sidemete säilumine.Alates teatud pindaktiivse aine kontsentratsioonist (kui on moodustunud monokiht) lähevad kõik molekulid mitsellide koostisesse (mitsellaarsesse faasi). Ka valgu hüdrofoobsed rühmad jäävad valgu keerdumisel sissepoole. Need protsessid on energeetiliselt kõige soodsamad. Madalatel kontsentratsioonidel moodustavad PAA-d tõelisi lahuseid, suurematel kontsentratsioonidel hakkavad moodustuma mitsellid- see kontsentratsioon on mitselli moodustumise kriitiline kontsentratsioon- MMKK. On sfäärilised mitsellid, sfäärilised vesiikulid ja lamellaarsed mitsellid, mille hulka kuuluvad ka biomembraanid. Mitselleerumist soodustabki siis see, et vesiniksidemed jäävad alles ning PAA hüdrofoobsete osade interaktsioon on energeetiliselt soodne. Uurides elektrijuhtivuse ja pindpinevuse sõltuvust kontsentratsioonist ,saame määrata MMKK-d. Mida pikem süsivesinikahel, seda madalam MMKK ehk seda kergemini mitselleerumine
Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad aeglaselt ja moodustavad mitselle. Samas võib Ca 2+ anda vabade rasvhapetega lahustumatuid seepe, mis väljuvas väljaheidetega ( palju Ca2+, vähe monoglütseriide). Lühiahelalised rasvhapped (n 10 ) imenduvad vabalt verre, pikemad rasvhapped (n 10) moodustavad mitselle koos monoglütseriidide, kolesterooli ja sapphapetega. Mitselli pinnale seostuvad lõhustumata fosfolipiidid.. Hüdrolüüsumata jäänud triglütseriidid imenduvad vähesel määral mikrotilkadena. Kuidas vees lahustumatud lipiidid organismis liiguvad? Nad tuleb muuta veelembesteks. Peensoole limaskestas toimub triglütseriidide ja fosfolipiidide resüntees (ja külomikronite moodustumine) (sooleepiteelirakk= enterotsüüt). Triglütseriidid, fosfolipiidid, kolesterool ja rasvlahustuvad vitamiinid ühinevad
1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb,
Vastastikuse toime energia sõltuvust kaugusest osakeste põrkumisel kirjeldab summaarne energiakõver 3. Resultantenergia maksimumi (barjääri AO) kõrgusest sõltub mitselli püsivus lahuses. Kui osakeste kineetiline energia kT ületab potentsiaalbarjääri AO energia, siis toimub koagulatsioon. Kui osakesel puuduks elektriline kaksikkiht ja sellega koos ka elektrostaatiline tõukumine, siis vastavalt kõverale 1 viiks selliste osakeste iga põrkumine nende liitumisele suuremateks agregaatideks
2. Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc<0, siis Γ >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas 26. Disperssed süsteemid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises. 27. Disperssete süsteemide liigitus Jämedispersne süsteem, kolloiddispersne ja tõelised lahused. 28. Mitselli ehitus Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest. Need molekulid on amfifiilsed, st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne.Seetõttu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma.PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt
osaliselt positiivse laenguga vesinikuaatomid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt nii polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad tsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus. pH vesinikeksponent, negatiivne logarithm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist. Osmoos aine liikumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust.
Sõltuvalt saamisviisist võivad nendes süsteemides olla nii makromolekulid kui ka kolloidosakesed. Ühtlasi võib olla erinev ka keskkonna ja dispersse faasi vaheline mõjustatus. Seetõttu tänapäeval paljudel juhtudel ei võeta lüofiilsust ja lüofoobsust klassifikatsiooni aluseks, kuigi neid mõisteid. süsteemide iseloomustamisel kasutatakse. 4. Mille poolest erinevad kolloidsed PAA-d tõeliselt (molekulaarselt) lahustunud PAA-dest? Mida nimetatakse mitselli moodustumise kriitiliseks kontsentratsiooniks (MMKK)? Madalatel kontsentratsioonidel moodustavad PAA-d tõelisi lahuseid (st tegemist on molekulaarse disperssiooniga). Püstitub tasakaal pinnale adsorbeerunud ja lahusefaasisi olevate PAA molekulide vahel. Kontsentratsiooni, mille korral mitsellid moodustuvad nimetakse mitselli moodustumise kriitiliseks kontsentratsiooniks (MMKK). 5. Milliseid meetodeid kasutatakse MMKK määramiseks? Miks PAA kontsentratsioonidel,
Tseeta-potentsiaal Antud joonis kujutab el. kaksikkihi ehitust. Siin on toodud võrdluseks graafik. Kaugusel 0 (tuumast) on potentsiaal võrdne elektroodipotentsiaaliga Kaugusel d1 on potentsiaal võrdne psii-potentsiaaliga Kaugusel d2 on potentsiaal võrdne tseeta-potentsiaaliga Kaugusel l on kaksikkiht lõppenud, sest potentsiaal on jõudnud nulli Järelikult mõeldaks tseeta-potentsiaali all kolloidosakese potentsiaali tollel kaugusel. See kaugus sealjuures piiritleb mitselli välimist piiri. Järelikult on mitselli pinnal tseeta-potentsiaal, graanuli pinnal psii-potentsiaal ja tuuma pinnal elektroodipotentsiaal. Ja nagu näha, ulatub kaksikkiht kolloidosakeste piiridest kaugemalegi. Tseeta-potentsiaal täpne definitsioon on järgmine Libisemispinnale vastavat potentsiaali nimetatakse tseeta potentsiaaliks. Libisemispind on pind, millega difuusne kiht lõpeb (kaksikkiht ei liigu kaasa) Lisandite mõju elektrolüütide liigid
puhvris elektrivälja mõjul katoodi poole. Kõigepealt migreeruvad katoodid, siis neutraalsed ühendid ja siis anioonid. Saab lahustada ainult puhvris dissotsieeruvaid ühendeid. 42. Mitsellaarne elektrokineetiline kromatograafia põhimõte Saab lahutada neutraalseid ühendeid. Puhvrisse lisatakse pindaktiivseid aineid teatud kontsentratsioonis nn. Kriitiline mitsellaarne konts. Selle kontsi juures moodustuvad pindaktiivse aine molekulid mitselle. Hüdrofoobne saba on orienteeritud mitselli tsentrisse, negatiivne ioonrühm - väljaspoole. Tekkiv mitsell on negatiivselt laetud. Lahutamise käigus jaotuvad analüüdi neutraalsed molekulid mitsellide ja puhvri vahel. 43. Kapillaargeelektroforeesi põhimõte Kasutatakse DNA ja RNA fragmentide lahutamiseks. Fragmendid saadakse lõigates DNA ja RNA spetsiifiliste ensüümidega. Lahutamine toimub geelis, milles on kapillaarid. Fragmendid märgistatakse fluorestseeruvate rühmadega; ergastatakse kasutades LED lampi;
alates teatud kontsentratsoonist moodustuma assotsiaadid, mida nimetatakse mitsellideks. *Amfifiilsete ainete lahused on keerukad isereguleeruvad süsteemid, assotsiaadid tekivad füüsikaliste, mitte keemiliste vastasmõjude tulemusena. *Mitsellide koostises olevate ning lahustunud PAA molekulide vahel on samuti dünaamiline tasakaal, st toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks.
teatud kontsentratsoonist moodustuma assotsiaadid, mida nimetatakse mitsellideks. *Amfifiilsete ainete lahused on keerukad isereguleeruvad süsteemid, assotsiaadid tekivad füüsikaliste, mitte keemiliste vastasmõjude tulemusena. *Mitsellide koostises olevate ning lahustunud PAA molekulide vahel on samuti dünaamiline tasakaal, st toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks.
sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Rasvhappe seostumisel sfingosiiniga aminorühma kaudu tekib tseramiid. Tseramiidid on sfingolipiidide ehitusiikuks aluseks. Täiendava komponendi (X) liitumisel tseramiidiga sfingosiini C1 asendis paikneva Ohrühma kaudu formeeruvad idividuaalsed sfingolipiidid. LIPIIDIDE AGREGAADID - Polaarses keskkonnas moodustavad lipiidid monomolekulaarse kihi (õlid), kaksikkihi: (fosfolipiidid, sfingolipiidid) või mitselli (detergendid). VAHAD - Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Kuna vahade koostisse kuuluvad pika süsinikuahelaga, valdavalt küllastunud rasvhapped ja küllastunud või küllastumata alkoholid, siis iseloomustab neid: suur vastupidavus mikroobide lagundava toime (hüdrolüüsi, oksüdatsiooni) suhtes.; kõrge sulamistemperatuur.; madal joodiarv. Looduses omavad
pead. Kuna need pead on polaarsed, siis on nad suunatud polaarsete veemolekulide poole. Veemolekulide ja ,,pea" polaarsete rühmade vahel tekivad vesiniksidemed. Tekkinud moodustis mitsell on püsiv niikaua, kuni ei puutu kokku mõne teise pinnaga. Kokkupuutel tahke pinnaga või mõne teise faasiga ja soodsatel tingimustel ta laguneb ja tema molekulid paigutuvad ümber vastavalt sellele pinnale ja pinna polaarsusele. Mitselli moodustatumiseks vees on oluline mingi kindal arvu PAA molekulide olemasolu. Seda hulka nimetatakse mitselli moodustumise kriitiliseks kontsentratsiooniks. Sellest madalamal kontsentratsioonil mitsellid ei moodustu. Mitselli moodustavate PAA molekulide arv sõltub PAA keemilisest ehitusest, keskkonna polaarsusest, temperatuurist, lisanditest lahuses (soolad merevees jne). Madalatel PAA kontsentratsioonidel on PAA molekulid dissotsieerunud:
kõigist ülejäänud ainetest. Tavaliselt on väline faas oluliselt suurem kui sisemine. Kaks peamist emulsioonitüüpi on õ/v ja v/õ emulsioonid.Suurus - aineosakesed, mis moodustavad emulsiooni sisemise faasi, on polüdisperssed (st neid on erinevas suuruses) ja nende keskmist suurust kasutatakse sageli emulsiooni klassifitseerimisel. Näiteks kui keskmine diameeter on alla 100 Å (mõõtühik ongström), siis viidatakse sellele kui mitselli-emulsioonile. Osakeste läbimõõtu 1002000 Å tuntakse mikroemulsioonina. 3.1 Emulsioonitüübid 3.1.1 Vesi-õlis emulsioon (v/õ) V/Õ-emulsionid on tavaliselt öö-, hooldus- ja kaitsekreemid, nende hulka kuulub muuhulgas ka Cold cream. Koostise poolest meenutavad v/õ emulsioonid naha füsioloogilist olukorda, kuna ka naharasu eesmärgiks on naha pinnale v/õ emulsiooni moodustamine. Üle 40 ºC muutuvad v/õ emulsioonid ebastabiilseks. Näiteks või. 3.1.2 Õli-vees emulsioon (õ/v)
annavad tuumale laengu. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Tekkinud laengu tõttu tõmbuvad tuuma vahetusse lähedusse vastasmärgilised ehk nn. vastasioonid. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa (vt. disperssete süsteemide elektrilised omadused). 7. Kolloidsüsteemide jaotus, lüofiilsed ja lüofoobsed süsteemid, mitselli moodustumine pindaktiivsete ainete lahustes. Jaotus: Jämedisperssed-, kolloiddisperssed- ja molekulaardisperssed süsteemid. 1. Lüofoobsed süsteemid. Selliste süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised molekulaarjõud suhteliselt nõrgad. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme ka hüdrofoobseteks süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid. Nende süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi
Vedeliku pinnajõud mõjustavad üksteist tõmbejõududega.) 58. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. • Kapillaarse tõusu meetod • stalagmomeetriline • mulli suurima rõhu meetod 59. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe või enamfaasiline süsteem (Üks aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 61. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises
molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakeste põhilise massi. Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Fajansi-Panethi reegli järgi saavad nendeks olla ainult ioonid, mis on tuumas olemas. Vastasioonid – difuusne kiht. 49. Kolloidsüsteemide jaotus, lüofiilsed ja lüofoobsed süsteemid, mitselli moodustumine pindaktiivsete ainete lahustes. Lüofoobsed süsteemid – süsteemid mis ei märgu Luofiilsed süsteemid – süsteemid mis märguvad Mitsellide tekkel on suur tahtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine). Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest. Need molekulid on amfifiilsed, st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne
Näiteks savid. 2.Hüdrofiilsed (ka lüofiilsed) (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H- sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid 3.Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Pinna kõrge vabaenergia tõttu adsorbeeruvad kolloidosakestel alati kõrvuti lahusti molekulidega dispersioonikeskkonna ioonid. Kolloidosakese pinnal neutraliseerivad adsorbeerunud laenguid vastasnimelised ioonid ning süsteem 23 tervikuna säilitab elektroneutraalsuse. Seega moodustub osakese pinnal
Vahelamelli ja tonoplasti vahel kooreosad(niin ja korp).Veel lülipuitu(tumedam siseosa )ja mood esmalt primaarsein,siis sekundaarsein.rakusein koosn maltspuitu(heledam välisosa).Okaspuudel täidavad trahheiidid mitmeid tselluloosist,hemitselluloosist ja ligniinist.Rakuseinas mood tselluloosi ülesandeid,seetõttu puit ühtlasema asetusega .Lehtpuu puidu ehitus molekulid mitselli(protofibrilli).Mitsellide õhu ja veega täitumine põhj puidu keerulisem:koosneb mitmest erinevast rakuliigist.Suurematest soontest e kahanemist ja paisumist.Mikrofibrillid-on koondunud fibrillideks,mis trahheedest toim vee transport juurestikust võrasse.Sooned võivad esineda kas omakorda mood lamelle,millest arenevad erineva kihi- ja suunalised hajutatult üle terve ristlõike v süstemaatiliselt koondatud aastarõndgaste rakuseinad
Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt ni polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad stsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus. 3. pH vesinikekponent, on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist. Vee ionisatsioon. Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevam elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt
osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. 91. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 92. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 93. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. 94. Pindpinevus. Pindpinevus- pinnanahtus kus vedeliku pinnakiht kaitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajoud mojustavad uksteist tombejoududega.
Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Koagulatsiooni tüüpnäiteks organismi tasandil on vere hüübimine, mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist. 85. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Juhtides valgust läbi isotroopse homogeense keskkonna, valgus ei haju, sest kui lainefront jõuab selles keskkonnas mingi punktini, siis võib seda punti vadelda kui uut võnkumise allikat. 86. Mitselli ehitus. Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur.
klatraat. LIISI KINK 7 BIOKEEMIA test I Amfifiilsed molekulid sisaldavad nii hüdrofiilsed (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. Amfifiilsetest molekulidest mitsell vesikeskkonnas. Negatiivse laenguga karboksülaat peagrupid on orienteeritud mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega ioon-dipool vastasmõju abil, st moodustub hüdraatkest. Hüdrofoobsed alküülsabad on orienteeritud hüdrofoobsete interaktsioonide toimel sfäärilise mitselli tsentrisse. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemuseks on suhteliselt stabiilne lahus. 3. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa
Puudesteks on: Vastuvõtlikkuse suurenemine mikroobide poolt produtseeritud lipaasile, mis põhjustab lipolüütilisi muudatusi. Lipaasi toimel rasvale suureneb happesus Suureneb tundlikkus valguse suhtes, tagajärjeks võivad olla maitsevead (rääsunud, kibekas, seebine, oksüdeerunud maitse) Väheneb valgu termiline stabiilsus. Homogeniseerimine *Suureneb väikeste rasvakuulikeste arv *Kilevalgu puudus kompenseeritakse kaseiini ja vadakuvalkudega *Väheneb kaseiini mitselli läbimõõt *Võib väheneda termostabiilsus Homogeniseerimisrõhu alusel liigitatakse protsesse: Kõrgsurve homogeniseerimine p= 100-300 Rasva homogeniseeritud osamassi põhjal eristakse: 1 täielik hom- kogu normaliseeritud piim suunatakse läbi homogenisaatori 2 koore hom (ka lahushom) Osaline hom koor segatakse teatud osa piimaga. (segu rasvasisaldus 13-20%) Toodete puhul kasutatakse homogeniseeimist järgmistel eesmärkidel:
Rasvata kuivaine suurendamiseks lisatakse segusse juurde piimapulbrit, kondenspiima, vadakupulbrit, membraanfiltratsiooni teel kontsentreeritud piima, kondenseeritud lõssi või naatriumkaseinaati. Naatriumi, kaaliumi ja klooriioonid omavad tugevat mõju jäätise maitsele. Ioonilised molekulid mõjutavad ka stabilisaatorite ja valkude füüsikalisi omadusi, kuna kaltsium on oluline komponent kaseiini mitselli moodustumisel ja vadakuvalkude denatureerumisel kõrge temperatuuri toimel. Piimavalkudel on oluline mõju jäätise füüsikalistele ja organoleptilistele omadustele. Homogeniseerimise käigus adsorbeeruvad piimavalgud kergesti lõhustunud rasvakuulikese pinnale ning friiserdamise ajal õhumullide sisekihtidesse, parandades nii jäätise tekstuuri. Peamine kaseiini ja vadakuvalkude vaheline erinevus on nende
Mullikeste suurima rõhu meetod Rõnga lahtirebimise meetod stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersseks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vähemalt kahest komponendist, millest üks on väikeste osakestena jaotatud teises. Dispeerseid süsteeme jagatakse – osakeste mõõtmete alusel – faaside agregaatolekute alusel – dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid. 87
lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises - Jämedispersne süsteem >10-6 m - Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m - Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellil on polaarne ja mittepolaarne osa. Osa PAA molekule koguneb vesilahuse pinnale, molekuli hüdrofoobne osa ("saba") tõrjutakse lahusest välja ning polaarne hüdrofiilne osa ("pea") jääb lahusesse. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides.
määramise meetodiga Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on 100. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? 101. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Pinnanähtused ja adsorptsioon 102. Kolloidsüsteemide jaotus. 103. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. 104. Koagulatsioon. 105. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. 106. Mitselli ehitus. 107. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. 108. Pindpinevus. 109. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? 110. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? 111. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. 112. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. 113. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude toimel tahke keha pinnale
). Ainet, millel on võime kontsentreerida oma pinnale teist ainet nimetatakse adsorbendiks ja ainet, mis viimase pinnale koguneb adsortiiviks. e Kromatograafia on meetod väga väikeste erinevate ainetehulkade lahutamiseks nende segudest ja seda nii analüütilistel kui ka preparatiivsetel eesmärkidel. f Kolloidlahuse dispersse faasi üksikosakest nimetatakse mitselliks. Olenevalt mitselli iseloomust, moodustub selle ümber ioonsfäär, mille väline kiht võib omada nii positiivset kui negatiivset laengut. 16.PILET a Püsivuse seisukohalt jaotatakse keemiliste elementide aatomid püsivateks (stabiilseteks) ja radioaktiivseteks (ebastabiilseteks) elementideks – mille tuumad lagunevad spontaanselt. Elementide radioaktiivsus on seotud prootonite ja neutronite üldarvuga ja nende arvulise vahekorraga aatomi tuumas
Sekundaarlained kiirguvad vaid ettepoole (teistes suundades kustuvad). Seega laine geomeetriline kuju ei muutu. Kui aga laine teele jääb ebaühtlus, siis muutub see ebaühtluse koht iseseisvaks laineallikaks. Tekib lainefront, mille suund muutub sõltuvalt ebaühtluse suurusest. Kui ebaühtlus on suurem kui lainepikkus, siis märkame peegeldumist. Kui lainepikkus on ebaühtlusega samas suurusjärgus, siis toimub difraktsioon ja hajumine kõigis suundades. 86. Mitselli ehitus. Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur.
Tavaliselt on väline faas oluliselt suurem kui sisemine. Kaks peamist emulsioonitüüpi on õ/v (õli vees) ja v/õ (vesi õlis) emulsioonid. [1] Aineosakesed, mis moodustavad emulsiooni sisemise faasi, on polüdisperssed (st neid on erinevas suuruses) ja nende keskmist suurust kasutatakse sageli emulsiooni klassifitseerimisel. Näiteks kui keskmine diameeter on alla 100 Å (mõõtühik ongström), siis viidatakse sellele kui mitselli-emulsioonile. Osakeste läbimõõtu 100―2000 Å tuntakse mikroemulsioonina.[1] Üldiselt on kõik emulsioonid oma olemuselt ebastabiilsed, ainsaks erandiks selles „reeglis” on äärmiselt väikeste aineosakestega mikroemulsioonid, mis formeeruvad spontaanselt ning on termodünaamiliselt stabiilsed. [1] Kreemid on emulsioonid ja neid saab jagada koostise järgi nelja rühma: Lipiididerikkad (rasvased) kreemid. Need tooted sisaldavad ainult rasvu või
elektrostaatiliste jõududega. Iga ioon püüab end ümbritseda ainete konsentratsioonide vähenemise või suurenemise kaudu. Kui nõrgalt seotud, kokku graanula koos difiisse kihiga moodustab maksimaalselt võimaliku arvu vastasnimeliste ioonidega. Neil on reageerivate ainete konsentratsioonid aja momendil tl ja t2 on cl ja c2, mitselli, mis on neutraalne. suur kõvadus ja kõrge sulamis temperatuur. siis keskmine kiirus sellel ajavahemikul on konsentratsioonide vahe jagatud Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga aegade vahega. Keskkiirus: V = (c2 - cl )/ (t2 tl ) = c / t elektroni suunas. Seda lõikumist nim. elektroforeesiks.
Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Tuum-sisesfäär-välisfäär=graanula=mitsell 98. Koagulatsioon. on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Näiteks aktiivsüsi, silikageel,
Katioonid seovad ekt-e ja erald-d 2) reakts-ks, kus suletud süst-s reag osa lähteainest. Viimaseid nim difuusse kihi. Difuusne kiht on graanulaga nõrgalt seotud, kogu neutr-te atm-te või mok-dena, anioonid ann ekt-ne ära ja neutrl-d. pöörduvateks, sest reakts-i lõppedes on lähteainete vahelise pärisuunalise ja graanula koos difuusse kihiga mood-b mitselli, mis on neutr. N: HC1 vesilahuse elektrolüüsil Pt elektroodidega neutral-vad saaduste vahelise vastassuunalise reakts-i kiirused võrdsed. Elektrivälja toimel liig-d laenguga osakesed vastasmärgiga elektroni katoodil H+ ioonid aatomiteks, adsorbeeruvad elektroodil, Tasakaalukonstant oleneb temp-st, kuid ei olene aine hulkadest. suunas. Seda lõikumist nim. elektroforeesiks
16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri: makromolekul, elementaarfibrill, mitsell, mikrofibrill, lamell, mikrofibrill rakuseinas. Joonistage skeem. Põhiosa rakuseinast koosneb tselluloosimolekulidest. Tselluloosi molekulis on kuni 10 000 glükoosimolekuli. Tselluloosimolekulid on omakorda paralleelsete kimpudena koondunud mitsellideks, kus tselluloosiketid paiknevad korrapärasel kujul ja nende vahele jäävad kristalsed ning ebakorrapärase asetusega amorfsed osad. Ühe mitselli pikkus on 60...100 nm, läbimõõt 3...4nm. Mitsellid on põimunud mikrofibrillideks pikkusega ca 5 mikronit ja läbimõõduga 10...20 nm. Mitsellide vahel paiknevad miniõõnsused suurusega 1...10 nm, mille õhu või veega täitumine mõjutab puidu kahanemist ja paisumist. Mikrofibrillid moodustavad primaarseina välimises osas ebakorrapärase võrgustiku, kusjuures sisemine kiht võib raku ristitelje suhtes teatud nurga all asetseda. Sekundaarsein areneb
kapillaarmeetodit 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellide tekkel on suur tähtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine) Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa.
1. Mineraalsed kolloidid tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2. Orgaanilised kolloidid tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3. Orgaanilis-mineraalsed kolloidid tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide ehitus Kolloidide iga osake koosneb paljudest molekulidest. Kolloidsüsteemi tahke koosneb mitsellidest. Mitselli seesmine ehitus on järgmine: 1. Tuum 2. Elektriline kaksikkiht tuuma pinnal kaks vastasnimeliselt laetud ioonide kihti. Seesmist kihti nimetatakse elektrilaengut määravaks ioonide kihiks. Selle peal asuvat kihti nimetatakse vastasioonide kihiks, mis jaguneb omakorda seesmiseks liikumatute ioonide kihiks ja väliseks difuusseks kihiks. Ioonide difuusne kiht esineb ainult märjas mullas.
Mitmest kehast koosnev süsteem viibib püsiva tasakaalu olekus juhul, kui vaba energia väärtus on antud tingimustes minimaalne. Kolloidlahuste eneste loomuses on seega püüe vähendad faaside summaarset eralduspinda see tuleneb termodünaamika teisest seadusest. 234 Kolloidlahuste ebapüsivus Kolloidi koaguleerimisel: 1. Kolloidosakeste laeng väheneb. 2. Mitselli normaalne struktuur hävib kaob diffuusne ioonatmosfäär, väheneb osakeste hüdratatsioon. 3. Osakeste külgetõmbejõud ületavad ühemärgiliste laengute vahelisi tõukejõude. 4. Osakesed ühinevad agregaatideks. 5. Osakeste suurenemise tõttu lakkab Browni liikumine. 235 Adsorptsioon · Adsorptsiooni on põhjustatud molekulidevaheliste jõudude toimega ja
Sekundaarlained kiirguvad vaid ettepoole (teistes suundades kustuvad). Seega laine geomeetriline kuju ei muutu. Kui aga laine teele jääb ebaühtlus, siis muutub see ebaühtluse koht iseseisvaks laineallikaks. Tekib lainefront, mille suund muutub sõltuvalt ebaühtluse suurusest. Kui ebaühtlus on suurem kui lainepikkus, siis märkame peegeldumist. Kui lainepikkus on ebaühtlusega samas suurusjärgus, siis toimub difraktsioon ja hajumine kõigis suundades. 92. Mitselli ehitus. Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi.
Tuumale kõige lähem, liikumatute ioonide kiht määrab tuuma elektrilaengu. Negatiivse laenguga kolloide nimetatakse atsidoidideks ning positiivse laenguga kolloide basoidideks (peamiselt domineerivad mullas atsidoidid).Teine kiht on esimese kihi laengule vastasnimeliste ioonide liikumatu kiht, mida ümbritseb kolmas, nn difuusne kiht, mis koosneb teise kihiga samanimelistest ioonidest, kuid mis on tuumaga lõdvalt seotud. Kõik need kihid kokku koos kolloidse tuumaga moodustavad mitselli (joonis 4). Mitselli kaks välimist kihti kokku moodustavad kompenseerivate ioonide kihi. Tervikuna on mitsell elektriliselt neutraalne. Kompenseerivale kihile on omane võime vahetada seda moodustavaid ioone mullalahuses paiknevate samanimeliste ioonide vastu. Selliseid reaktsioone nimetatakse asendusreaktsioonideks ning nende reaktsioonide käigus toimuvat toitaineioonide neeldumist kolloidi pinnale nimetatakse asendusneeldumiseks
annaabi.ee 
