Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Mulla Lõimis Huumus-horisondi Kuivuse Pindala, ha Osatähtsus % iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr....
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3 M''' t_2100 - - 12,8 50 Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% J...
Passarge maastikuteaduse rajaja EV eelne: Scmidt uuringud Eesti aluspõhja Klinge soodeuurija Grewingk koostas baltimaade geoloogilise kaardi EV aegne: Gräno Eesti geograafia ja maastikuteaduse rajaja, jaotas maastikuvormid nelja gruppi. Tammekann uurimus ,,Eesti maastikud", aerofotod Kant Eesti 1. majandusgeograafia professor. Piiritles maastikud kaheks, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti Kirde uuris kliimat Nõmmik Eesti esimene mullastikukaart II ms järgne: Varep Teise ms järel üks suurimaid geograafia teadlasi. Koostas 12 maastikutüüpi. Kildema Kompleksprofiil Lillema mullastikukaart Setete kompleks: 1. Aluskord kristallsed kivimid(gneiss, graniit jne) 2. Aluspõhi vanad mered, kus kuhjunud settekivimid(lubijakivi, liivakivi jne) 3. Pinnakate tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või kohale kantud Vee tegevust saab jaotada: 1. Ajutiste vooluvete tegevus 2. Alaliste vooluvete tegevus 3
mullast V. V. Dokutsajev- rajaja. Mulla genees. Määratles mulda kui iseseisvat looduslik-ajaloolist moodustist, mis muutub. Muld tekkib kliima, taimestik ja loomastikm lähtekivim, reljeef, maakoha vanus. Klasifikatsiooon. Mullakaarte (levik). Kostõtsev- mulla bioloogia. Viljakus. Uuris m org ainet, muutumist, huumise tekke. Väetised. Sibirtsev- geneetilise mullateaduse õpik. Võsotski- veereziim. Glinka- geograafia. Eestis: Anton Nõmmikesimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart. Alfred Lillemamulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart. Agromullastiku rajoneerimise skeem (kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. MULLA MINERAALOSA Maa sisemuses 4 suuremat vööd e. geosfääri: SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. SiMa vöö (räni+magneesium). Vahevöö. Maa tuum
Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust ja nende parandamise võtteid. 2) Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3) Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine) Mullateaduse rajajaks loetakse V. V. Dokutsajevit. Eesti tuntumad on: Anton Nõmmik esimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart Eestimaa kohta Alfred Lillema mulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart Eesti kohta. Agromullastiku rajoneerimise skeem on (on kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. Loit Reitam akadeemik, kes uuris meie muldade, klassifikatsiooni Rein Kask muldade hindamise e
1947 algas suuremõõtkavaline 1:10000 mullastiku kaardistaine. Maa boniteet enne 1970. a. mullastikukaardil, pärast maade hindamise kaartidel. 1970...1980 maakondade keskmisemõõtkavalised 1:50000 ja Eesti mullastikukaardid 1:100000 ning 1:200000. 1991 - väikesemõõtkavaline 1:500000 Eesti mullastiku kaart, selle baasil veel väiksemad 1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998...2003 Digitaalsed mullastikukaardid aluseks 1:10000 suuremõõtkavaline mullastikukaart (andmed arvutisse kantud). Väljaprindil võimalik mõõtkava muuta. Eesti mullastiku valdkonnad I - Põhja Eesti rendsiinade (karbonaatmuldade) valdkond (31,8%) II - Kesk-Eesti pruunmuldade (leostunud ja leetjate muldade) valdkond (17,2%) III - Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud (kahkjate) muldade valdkond (20,7%) IV - Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond (7,0%) V - Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (6,8%)
geograafiaprofessorina Maastikulised uuringud Eestis pärast II Maailmasõda · II Maailmasõjaga seotud sündmuste tõttu lahkusid Eestist peaaegu kõik juhtivad geograafid ja unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. · Uued teadlased ja uurimissuunad alles 50ndatel aastatel. Sellel perioodi algul jätkusid loodusuuringud üksikute maastikukomponentide osas. · Esimene kogu Eestit hõlmav uurimistulemus A. Lillema mullastikukaart piiritles mullavaldkonnad ning iseloomustas neid. Esimesed sõjajärgsed loodusuuringud peamiselt praktilised. Soode uuring algas uuesti 1946. a · V. Masing ja H. Trass soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon. Pandi alus ka soode statsionaarsele uurimisele. · 50nadet aastate keskpaigas arendas K. Kildema edasi kompleksprofiili meetodit. Kildema maastiku kui elukeskkonna kartograafilise mudeli väljatöötamine maastiku
praktilisi uuringuid. Suurenesid soode uuringud ulatuslike maaparandustööde tõttu. Granö rajatud ja Kanti arendatud geograafiakoolkond hajus pärast II MS, Tartu Ülikooli ei jäänud ühtegi kutselist geograafi. E.Varep-Geograafia edasiviija madalseisust pärast II MS, koostas esimese arvestatava sõjajärgse maastikulise rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga, pärast seda laienes Eestis maastikukomponentide uurimine A.Lillemaa-Esimene kogu Eestit hõlmav uuring- mullastikukaart V.Masing, H.Trass-soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon 6. Maastiku mõiste hierarhia, oskama ka näite tuua. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid,geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. (LOENG 1) MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE: MAASTIKUSFÄÄR: planetaarne tase - üks maastikusfäär e. epigeosfäär; MANDRID: mandrite või vastavalt ookeanide tase
ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite määrmaine). Oluline on koostamise aluseks olnud mõõtkava. Koostamise viisi järgi võib mullakaaridid tänapäeval jaotada: traditsioonilisteks ja digitaalseteks mullastikukaartideks. Digitaalne mullastikukaart jaguneb: digiteeritud ja digitaalselt koostatud kaartideks. Mullastikukaardi andmestik käib enamasti püsivate ehk ajas aegalselt muutuvate näitajate kohta, nagu mullaliik, lõimis, koreselisus, suur kivisus, huumuskatte tüsedus jm. Seega on suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmetest kasutatav ka tänapäeval. Siiski tuleb teatud muldade ja maakasutuse korral info ajakohasust kriitiliselt hinnata.
Interneti ja multimeedia võimaluste areng on kaotamas selget piiri teemakaartide ja piltide vahel (sest mõõtkavalisus pole temaatiliste arvutikaartide juures nii oluline). Selle asemel on esiplaanile tõusmas teemakaardi "elavad" (kasutajast sõltuva sisuga ja animeeritud) variandid. Teemakaarte võib omakorda liigitada veel paljudeks alarühmadeks: loodusteemakaardid (näiteks geoloogiline kaart, ilmastikukaart, taimkattekaart, mullastikukaart, merevee soolsuse kaart jne) rahvastikuteemakaardid (näiteks rahvastiku tiheduse kaart, rahvusliku struktuuri kaart, vanuselise struktuuri kaart jne) majandusteemakaardid (näiteks masinaehituse kaart, põllumajanduse kaart, transpordi kaart, mäetööstuse kaart jne) kultuuriteemakaardid (näiteks haridusasutuste kaart, kinokülastuste arvu kaart, telejaamade vaadatavuse kaart jne)
annaabi.ee 
