seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2. muldade klassifitseerimine 3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Mullateaduse ajaloost meil ja mujal? Uurimissuunad XIX sajandi algul: • agrogeoloogiline • agrokultuurkeemiline Justus von Liebig - 1840 Geneetilise mullateaduse sünd • V. V. Dokutšajev (1846...1903) 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: 1) agronoomilne suund 2) agrokultuurkeemiline suund Viimane hakkas vaatama, mida taim vajab lisaks looduslikele elementidele. Selle suuna rajajaks peetakse Justus von Liebig’it (1840). Kui varem arvati, et taim toitub otse huumusest, siis Liebig tõestas taimede mineraal toitumise - taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks. Geneetilise mullateaduse rajaja V.V.
W.van Hellmant – 1699.a – münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab . Justus von Liebig (1840) - taimede mineraaltoitumise teooria – taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid (enne peab huumus lagunema); geneetilise mullateaduse rajaja Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutšajev (1846-1903) – õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtšev (1845-1895) – agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) – esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu “An Essay on Calcareous Manures” Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust
Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist. Maastikuteadus pärineb 20. saj algu, kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus asutati ka esimene geograafi õppetool. Olulisemad nimed: A von Humboldt- saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia ehk loodusgeograafia rajaja, Tema peateos on "Kosmos" (1845), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised, V V Dokutšajev- vene geoloogia ja mullateadlane, mullageograafia rajaja, avastas muldade geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused L S Berg- vene geograaf S Passarge- saksa geoloog 4. Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid See periood oli maastikulisi uurimusi ettevalmistav periood. Mõisteti eri maastike omanäolisust ja Eestimaa piirkondadele anti vastavalt pinnamoele nimetusi nt Haanja kõrgustik, Vooremaa, Alutaguse jne C.F
annaabi.ee 
