kujuneb liigniiskes (hapnikuvaeses) keskkonnas Turbahorisont (T) mulla pealmine horisont soodes, kus põhjavesi ulatub maapinnani tekkinud poollagunenud taimejäänuste kuhjumisel hapnikuvaeses keskkonnas Mulla profiil.... Gleistunud leetunud saviliivmuld liivsavimoreenil Leetumine mulla mineraalosa lagunemine ja veega mullast väljauhtumine Gleistumine tekib liigniiskuse ja vähese hapnikusisalduse korral Leostumine vees lahustunud ainete väljauhtumine
Tulipa tarda Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprillismais Õite värv: valge, harva ka kollane Valgus ja mullastikutingimused: kasvukoht peaks olema päikeseline kuni kergelt varjutatud; neutraalne kuni leeliseline huumuserohke parasniiske saviliivmuld külmaõrnade sibultaimede perekonnad: Click icon to add picture Click icon to add picture aeddaalia Dahlia cultorum Kõrgus: 4050 cm Õitsemise aeg: õitseb rikkalikult öökülmadeni Õite värv: värvivalik on väga lai Valgus ja mullastikutingimused:
line ja varjuline Delavay inkarvillea Incarvillea delavayi 60 cm juuni-juuli lillakasroosad Läbilaskev päikseline saviliivmuld Douglasi leeklill Phlox douglasii ´Daniel´s 10-15 cm juuni-august roosad Kuivem päikseline Cushion´ tavaline muld Hall kunigakepp Oenothera fruticosa ssp. glauca 30-40 cm juuni-juuli kollased Vett hästi päikseline ´Sonnenwende´ läbilaskev
...k° - kores, sisaldus üle 70 % mulla mahust f - rekultiveeritud huumushorisondiga muld kr, p, d, lu, pk - astmeid ei kasutata (Krf rekultiveeritud huumushorisondiga koreserikas rähkmuld) Näited v - ajutiselt veealused mullad (Gov ajutiselt sl - praktiliselt koresevaba saviliivmuld, korest veealune leostunud gleimuld alla 2 % mulla mahust - segatud pindmised horisondid LI r3sl - tugevasti rähkne saviliiv, korese sisaldus 20- 22-25 - segatud huumushorisondid 30 % mulla mahust
rajamiseks muld kohale mujalt ja seepärast saab mulda valida ja parandada vastavalt taimede nõudlustele. Aga samas ilumurude rajamisel tuleb arvestada asukoha valgustingimusi. Ilumurude rajamisel põhiliigid on: · Punane aruhein (Festuca rubra L.) · Aasnurmikas ( Poa pratensis L.) Ilumurude rajamine Nagu mainitud, rajatakse ilumuru enamasti kunstlikult loodud pinnasele. Siinjuures tuleb arvestada mulla lõimist. Muru jaoks optimaalne on keskmine raskusega liivsavi- või saviliivmuld. Muld ei tohi sisaldada umbrohujuuri ega kive, kasutada sõelutud mulda. Oluline on, et mulla alla jääv kiht oleks tasandatud ja seal ei oleks suuri kive ega betoonitükke, mis hiljem takistavad muru normaalset veega varustamist. Enne külvi siirdmuru paigaldamist tuleb muld tihedaks rullida. Muld peab olema nii tihe, et jalg ei vajuks üle 1 cm pinnasesse.Väga esinduslike rajatiste juures ja juhul, kui muljetavaldavat haljastust on vaja kiiresti valmis saada, on soovitav muru rajada varem
koositis. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. Mulla mehhaanilise koostise e. LÕIMISe aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0,5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad 10-20% saviliivmuld (sl) 20-30% kerge liivsavi (ls 1) 30-40% keskmine liivsavi (ls 2) 40-50% raske liivsavi (ls 3) 50-65% kerge savi (s 1) 65-80% keskmine savi (s 2) 80- rasked savimullad (s 3) Mullad jaotatakse kolmeks: kerged mullad liiv- savimullad on poorsed, õhutatud, kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel. Keskmise raskusega mullad kerged ja keskmised liivsavi mullad. Õhutatud ja võrdlemisi hea vee hoidja. Rasked mullad
Mullastiku suurt mitmekesisust iseloomustab ka mullaeraldiste arv pindalaühikul. Kaitseala lääneosas, kus 1 km 2- l on 260-270 eraldist, raskendab selline kirju mullapilt maa põllumajanduslikku kasutamist (Miksike. Stepanova, 2015). 7 Otepää kõrgustikul leiduvad mullad: 1. Rendsiina ehk karbonaatmuld. 2. Deluviaalmuld 3. Gleimuld 4. Soomuld 5. Liimuld 6. Saviliivmuld 7. Liivsavimuld 5. TAIMKATE Kaugseire andmeil hõlmab mets Otepää kõrgustikust 46%, peale selle on võsa ja metsastuvaid sööte. Seda eelkõige sealse mitmekesise mullastiku tõttu, mis loob erinevatele liikidele sobivad kasvutingimused. Kaitseala taimkatte eripära on nii madalsooniitude kui ka -metsade rohkus, mis loob väga mitmekesise maastikupildi. (EE, 2011). Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed
Taimel eriline lõhn, neid kasutati lutikate tõrjumiseks. Sorte ,,Brunette", ,,White Pearl", ,,Black Negligee" https://www.pinterest.fr/pin/475200198157378474/ Tulp (Tulipa) Looduslikult kasvab Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Taim püstine, moodustab lopsakaid kogumikke, kõrgus 15-70 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas neutraalne, saviliivmuld, viljakas Öitseb aprill-juuni, õite värvus väga mitmekesine, alt laiem ülalt kitsa tipuga püstine sügavroheline leht. Paljundamine tütarsibulatega, soovitavalt septembri lõpp-oktoobri algul Istutada püsilillepeenrasse, rooside äärde, saab luua värvikirevaid mustreid, sobib lõikelillena Sorte palju, jaotatakse õitsemiaja järgi https://et.wikipedia.org/wiki/Tulp#/media/File:Tulipa_pulch
biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. NB Mulla klassifitseerimine mehhaanilise koostise alusel Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0-5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad (l2) kuni 10% liiv 10-20% saviliivmuld (sl) saviliivad 20-30% kerge liivsavi (ls 1) 30-40% keskmine liivsavi (ls 2) liivsavid 40-50% raske liivsavi (ls 3) üle 50 savimullad 50-65% kerge savi (s 1) 65-80% keskmine savi (s 2) 80- rasked savimullad (s 3) Mullad jaotatakse kolmeks: kerged mullad liiv- savimullad on poorsed, õhutatud, kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel
ja keemiline koositis. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse. 0,5% füüsikalist savi kogu mulla massist sõre liiv ( l1) 5-10% sidus liiv, liivmullad 10-20% saviliivmuld (sl) 20-30% kerge liivsavi (ls 1) 30-40% keskmine liivsavi (ls 2) 40-50% raske liivsavi (ls 3) 50-65% kerge savi (s 1) 65-80% keskmine savi (s 2) 80- rasked savimullad (s 3) Mullad jaotatakse kolmeks: kerged mullad liiv- savimullad on poorsed, õhutatud, kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel. Keskmise raskusega mullad kerged ja keskmised liivsavi mullad. Õhutatud ja võrdlemisi hea vee hoidja
annaabi.ee 
