50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jaanamairus
Õppematerjali autor
I.Kanti ja J.Locke J.Locke idee oli, et kõik kättesaadab peaks arvates? Milline on tulema väliskeskkonnast ning inimesed infot ei tänapäevase teadusliku moonuta, vaid tuleb info otse meieni. Tema psühholoogia seisukoht? arvates on kaasasündinud võimekus kategoriseerida ja tõlgendada psüühika jaoks. Tema arvas, et vaid meeltest ei piisa. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, see et kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne Sensoorne homunkulus on sensoorse töötlemisega homunkulus ja mida see seotud neuroloogiliste ühenduste representatiivne kirjeldab
jätmine efektiivne. Milliseid igapäevaelu ÕO8, L8 fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal. / Which everyday phenomena can be explained by classical and operant conditioning? Explain using your own example. Mis on mälu?/ What is ÕO7, L7 memory? Mälu on psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab imformatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada Millised mälu liigid Pikaajaline- ja lühiajaline mälu. ÕO7, L7 erinevad ajalise kestvuse alusel? Mis seda tõendab? / Which types of memory can be distinguished on the basis of duration? What proof is there? Millest lähtuvalt mälu Materjali säilimise aja alusel ÕO7, L7
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme,
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu),
Alt- üles töötluse teooria kohaselt kujundab psüühikat ümbritsev keskkond, oluline on see, mis toimub ümberringi, mitte see, mis toimub pea sees. Teooria eesmärgi kohaselt oli oluline keskkonnaga kohanemine. Kui eesmärk on keskkonnaga kohaneda, siis keskkond saabki olla ainult see, mis seda taju elamust ja seda psüühikat seal taga kujundab. Ülalt- alla teooria kohaselt ei saa aga olla nii, et ainult keskkonnast tulenev info kujundab psüühikat. Psüühika kujundus toimub selle teooria kohaselt selliselt, et juba olemasolev info kujundab selle, kuidas me väliskeskkonnast tulevat infot vastu võtame ja kuidas me seda tunnetame. 13. Kirjeldage tervikuks sidumise ideed tajuteooriatest. Tomati näide tsiteerides, siis et see tomati äratundmine meie teadvuses esile kutsuda, siis on vaja näha visuaalset pilti või reaalset nähtust tomatist. Nägemisega sai ajus
meie unenäod on meie alateadlikud soovid. Õppematerjalid: Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (6 loengut): Meeled I, Meeled II-III (Kuulmine ja nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni. Gleitmani jt õpikust peatükid: „Sensation“, „Perception“, „Consciousness“ „Psühholoogia gümnaasiumile“ õpikust peatükid: 6 („Taju“), 1 („Psühholoogia, psüühika, teadvus“), ja 2 („Psühholoogia ajaloost“) *Lisa (huvitatutele või selgitavaks materjaliks eesti keeles Gleitmani jt õpiku kõrval, vastavad teemad): Aru ja Bachmann (2009) „Tähelepanu ja teadvus“, Tereping (1988) „Kuulmispsühholoogia“, Allik ja Luuk (1980) „Nägemispsühholoogia“
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal o
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Webe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid