Psüühika põhifunktsioonid 1.õpiküsimustik (0)

1. Nimeta inimese meeled ja 
kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 
toimimist täpselt (nt milline elund, 
kus asuvad retseptorid, nende 
nimetused, mida nad teevad jne).   Inimese meelteks on:
1.    Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on  keel, millel paiknevad maitsmispungad ning
nendes omakorda maitseretseptorid. 
Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja
saadavad edasi närviimpulsse 
kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik 
retseptorid reageerivad erineval määral. 2.    Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on  kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis
asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu 
stiimuli, milleks on õhumolekulide 
võnkumine. Heli võimendub ning seejärel 
saadetakse signaalid ajju, kus esmane 
kuulmisala asub temporaalsagaras, peale 
mida  toimub transduktsioon ning 
kodeerimine 3.    Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund  asub sisekõrvas ning selle meele toimimise
aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. 
Karvarakud võtavad vastu informatsiooni.  4.    Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on  nina ning selles asub 400-800 retseptorit, 
mis võivad reageerida mitmele 
lõhnamolekulile. Üks molekul võib 
aktiveerida mitut retseptorit. 5.    Puutetundlikkus, valu ja temperatuur.  Puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, 
milles paiknevad mitmed retseptorid, 
millest olulisimad on Merkeli diskid 
(tekstuurile tundlikud), Ruffini kehakesed 
(reageerivad naha venitusele), Meissneri 
kehakesed (reageerivad õrnale 
puudutusele), Vater-Pacini kehake 
(vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). 
Lisaks neile on ka soojale ja külmale 
reageerivad termoretseptorid. 6.    Nägemismeel. Nägemismeele stiimul on  valgus ehk elektromagnetkiirgus. 
Nägemise meeleorgan on silm, mis asub 
silmakoopas ning retseptoriteks on 
kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on 
tundlikud sagedusele ehk valguse värvile 
ning kepikesed reageerivad amplituudile 
ehk valguse heledusele.


2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. 
Kas valutunnet  nt nõelatorkest on
võimalik ise vähendada, kuidas? 
Tänu millisele mehhanismile?   Valu tekkemehhanismiks on vabad 
närvilõpmed ja notsitseptorid. Valutunnet on 
võimalik vähendada erinevate ravimitega tänu 
valuedastaja rakule. 3. Kirjelda põgusalt kõigile 
meeltele ühiseid füsioloogilisi 
protsesse (neid on 3).    1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted- 
meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute 
ja taju tekkele  2. Sensoorne kodeerimine-protsess, mille 
käigus objekti omadused kodeeritakse 
eristuvateks representatsioonideks 
närvisüsteemis.  3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse 
ergastuse vähenemine aja möödudes sama 
stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise 
kahte teooriat.   Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete 
kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri 
neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite 
tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite
kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju 
erinevused? Too kummagi kohta 
oma näide.   Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. 
Aistingul on elementide äratundmine, näiteks 
roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas 
protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja 
meelte kaudu sisse tulev info kokku ja 
teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar 
asi ei ole lihtsalt asjad, vaid moodustavad 
tomati. 5. Miks tekivad tajuvead?    Kuna aju on harjunud tuttava keskkonnaga ning


Kirjeldage ühe illusiooni 
tekkemehhanismi. oskab vastavat informatsiooni automaatselt 
õigesti töödelda, siis võib juhtuda, et 
normaalsusest kõrvalekalded viivad 
meelepetteni. Illusioon, mis kujutab endast ühe 
värviga pildi maskimist, suudab teadvus ikka 
luua ühest värvigammast erinevad toonid, kuna
ollakse harjunud teatud objekte teatud värviga 
nägema. 6. Kuidas jõuavad teadmised 
psüühikasse I.Kanti ja J. Locke 
arvates? Milline on tänapäevase 
teadusliku psühholoogia 
seisukoht?   I.Kanti arvates on teadmised juba sündides 
olemas ning tema arvates on kaasasündinud 
võimekus kategoriseerida ja tõlgendada.  J. Locke arvates tulevad teamised seoste 
loomise abil ning väliskeskkonnast. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, et 
kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise 
keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne homunkulus 
ja mida see kirjeldab?   Sensoorne homunkulus on sensoorse 
töötlemisega seotud neuroloogiliste ühenduste 
representatiivne kaart. Sensoorne homunkulus esindab 
kontralateraalse külje taktiilset esitust. 
Sensoorse homunkuluse erinevate osade 
tihedused erinevad struktuurilt peamiselt 
seetõttu, et erinevad osad on erineva suuruse 
ja tihedusega. 8.Mis on retseptor?   Retseptor on organismis paiknev osa, mis 
võtab vastu ärritusi.  9. Kui suur hulk inimestest on 
ülimaitsetundlikud? Mida 
tähendab ülimaitsetundlikkus?   25% populatsioonist on ülimaitsetundlikud ning 
see  tähendab, et maitsenäsade arv keelel on 
suurem kui teistel ja mõru/hapu maitse 
tundmine on intensiivsem. 10. Mis on kinestees?   Lihaste paiknemist tundev retseptor.


  11. Kirjelda välis-, kesk- ja 
sisekõrva ehitust ja helilainete 
ülekandemehhanisme.   Helisignaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva
ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad 
rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis 
eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel 
liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal 
antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses 
hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks
jalus. Keskkõrvas toimub ka helide 
võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma 
ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, 
siis see signaal liigub teosse, kus hakkab 
vibreerima basilaarmembraan. 
Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, 
millel omakorda paiknevad karvarakud. Need 
hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt
hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik 
perilümf, mis avaldab mõju endolümfile, mis on 
samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on 
kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb 
karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see 
signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse
ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas 
erineva kõrgusega helide signaali 
eristamine?    Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. 
Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad 
erineva sagedusega võnkeid ning muundavad 
saadud info närviimpulssideks 13. Mis on heli? Millist 
helivahemikku suudab inimkõrv 
eristada? (Hz)   Heli on õhus leiduvate molekulide 
süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv suudab 
eristada helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse 
detsibellides?   Detsibellides mõõdetakse heli tugevust. 15. Kuidas toimib tasakaalumeel 
ja kuidas on see seotud    Tasakaalumeel aitab hoida tasakaalu ning 
nägemist ühtlustada. Koostöös 


nägemisega? tasakaalumeelega toimub kujutise automaatne 
stabiliseerimine. 16. Nimetage valguse omadused. 
Millist nähtava valguse 
lainepikkuste vahemikku suudab 
inimene eristada? (nm)   Valguse omadused on neeldumine, 
peegeldumine ja murdumine. Inimene on 
võimeline eristama valgust lainepikkuste 
vahemikus 360-760 nm 17. Kirjeldage lühidalt, kuidas 
toimub transduktsioon 
nägemismeeles?   Transduktsioon nägemismeeles toimib nii, et 
reetinal muudetakse retseptorite poolt valgus 
elektriliseks signaaliks.  18.Mis on eristuslävi?   Eristuslävi on minimaalne mõõdetud erinevus 
kahe ärritaja vahel, mida on võimalik 
aistingutes ka eritada. 19. Selgitage, kuidas määrata 
kuulmise absoluutläve?    Alustatakse heli kuulamist kõrgemast 
vaiksemaks, kuni heli enam ei kuulda. Seejärel 
kuulatakse heli kõrgemast väiksemaks 
määratud vahemike kaupa ning iga väärtust 
korratakse konkreetne arv kordi.  20. Millise matemaatilise 
funktsiooni kujuline on 
tajuelamuse ja füüsikalise 
stimulatsiooni vaheline seos 
Weberi-Fechneri seadusest 
lähtuvalt? Selgitage seda seost 
ühe näitega.   Weberi seadus on määratud valmi kujul : Δ I / I 
= k, kus I tähistab stimulatsiooni algset 
intensiivsust, Δ I on lisa, mis on tarvilik 
erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, 
et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, 
kui I suureneb.  Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et 
tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli 
väärtus. Mida intensiivsem on stiimul, seda 
aeglasemalt kasvab tajumulje. Meeled on 
tundlikud madala intensiivsusega stiimulite 
suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui 
stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses
ollakse suutelised märkama selliseid väikesi 
heleduse erinevusi, mida ereda valguse korral 
ei erista. 


21. Mis on visuaalne agnoosia?   Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära  visuaalseid kujutisi ja objekte. 22. Kirjeldage tervikuks sidumise 
ideed tajuteooriatest   Inimene tunneb ära tuttavad 
objektid/keskkonna ning lahterdab need 
kategooriate kaupa allüksusteks, mida on 
seetõttu lihtsam kästileda.  23. Mis on ülalt-alla ja alt-üles 
töötluse erinevused?   Ülalt-alla töötluse puhul minnakse tervikult 
detailidele, kus arvestatakse ka konteksti. 
Püstitatakse hüpotees ning seejärel 
kontrollitakse stiimuli omaduste vastavust 
sellele. Alt-üles töötluse puhul arvestatakse 
üksiktunnuseid, kus tajutav pannakse tükk-tüki 
haaval kokku 24.Selgitage tajulise grupeerimise 
printsiipe.  Taju omaduseks on grupeerimine, millel on 
kindlad printsiibid. Teatud vihjed stiimulis viivad
omaduste tervikuks moodustamiseni. Tajus 
võetakse aluseks lihtsaim ning stabiilseim kuju, 
milleks on näiteks lähedus, suletus, sarnasus. 
Geštaalprintiipideks on ühendatus, sarnasus, 
lähedus, suletus, hea jätkuvus ja ühine (taust) 
ala  25. Kuidas toimub kauguste ja 
kiiruse tajumine?   Inimesed on harjunud asju nägema ja kauguse 
ning kiiruse tajumiseks on mitmeid viise. Üheks
viisiks on näiteks ülekattumine, kus üks asi on 
teise peal ning seetõttu tundub see ka 
lähedamal. Samuti saab neid tajuda ka silmas 
asuvate lihaste ning varjude abil.  26. Mis on lateraalne pidurdus? 
Tooge selle kohta näiteid.    Lateraalne pidurdus on neuronitevaheline 
vastastikmõju, kus ühe neuroni aktiivsus 
pidurdab sellega kontaktis olevate neuronite 
aktiivsust. Näiteks sünapside vaheline 
ülekanne.  27. Mis on sakaad?   Sakaadiks nimetatakse kui silmad liiguvad 
väikeste nõksatustega vabalt ringi.


28. Mida tähendab tajuline 
püsivus?   Tajuline püsivus on taju omadus luua objektist 
stabiilne pilt, isegi kui proksimaalne stiimul 
muutub vaatamistingimuste tõttu. 29. Kuidas on tajuprotsessid 
seotud mälu, tähelepanu ja 
teadvuse protsessidega?   Mälu, tähelepanu ja teadvus sõltuvad kõik tajust ja
sellest, kuidas inimene maailma tunnetab.