Tartu ülikool Silmakliinik ######### 5. kursus, 2. rühm Katarakt Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Olulisus 3 2. Lääts 3 3. Katarakt 4 4. Katarakti sümptomid 4 5. Millal uurida? 5 6. Kuidas uurida? 5 7. Kuidas interpreteerida leidu? 6 8. Katarakti ravimeetodid 6 9. Operatsioonimeetodid 7 10. Kataraktiga toimetulek 7 11. Kasutatud allikad 8 Olulisus Katarakt võib ilmneda kui kaasasündinud või geneetiline anomaalia, mille põhjustajaks võivad olla erinevad haigused ja kõrge iga
kaugusele). Vanadusega Kanna talvel päikeseprille, et seonduvad haigused kaitsta silmi liigse UV-kiirguse eest. Kasuta silma sõbralikku Glaukoom ja kosmeetikat. Loputa oma silmi regulaarselt katarakt jaheda veega. Käi regulaarselt silmaarsti kontrollis. Ära hõõru silmi pesemata kätega. Toitu tervislikult. Lota Aadla [email protected] Patsiendiinfo Miks on glaukoom ja katarakt Mis on glaukoom? Mis on katarakt? vanusega seotud haigus?
Mõttemaailma väärastumine. 9.Alatoitluse võimalikud põhjused- kehvad hambad, organismi muutus omastada toitaineid, lõhna ja maitsetundlikkuse muutus, üksindusega kaasneb isutus, ravimid 10.Mis on glaukoom ja miks tekib?- Roheline kae- silmasiserõhk on suurenenud , on tekkinud nägemisnärvi kahjustus,sellest vaatamisvälja kahjustus. Pupill näib kollakasroheline. Mitte õigeaegse ravi korral jääb inimene pimedaks. Ravi on pikaajaline. 11.Mis on katarakt? Miks tekib?- Hallkae silmaläätse hägustumine. Valutu süvenev nägemise kadu, nägemise hägustumine. Pimedas näevad halvemini. Võib näha ka kahekordselt.Ei erista piire. Kirurgilisel teel ravitav- asendatakse lääts protees läätsega. UVB kiirgus, diabeet, ravimid, suitsetamine, alkohol 12.Mis on sarkopeenia?- Kompleksne geraatriline sündroom, mis iseloomustab lihasmassi,lihasjõu ja funktsionaalse võimekuse ulatuslik vähenemine.
silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni. Selle tulemusena närvirakud surevad. Sellise protsessi käigus kaob järk- järgult nägemine, kuni inimene võib pimedaks jääda. (Bodh jt 2011). Joonisel 1. on näha silma, millel on glaukoom. . Joonis 1. Glaukoom silmas. (Koppel)...................................5 2.2. Katarakt........................................................................................................................6 Katarakt ehk hall kae on kõige levinum halva nägemise põhjus. Normaalse silma puhul on läätse ees läbipaistev läätsevedelikuga kaetud kiht. Nii näeb inimene kaugele ja selgelt kõiki objekte. Katarakti puhul tekib läätse ette hall moodustis, mis segab selget nägemist. Alguses on moodustis väike ning ei sega nägemist, kuid aja jooksul see
Muutused eaka inimese nägemisteravuses Koostaja: Lota Aadla OP1 Sisukord • Sissejuhatus • Katarakt • Sümptomid • Ravi • Glaukoom • Sümptomid • Ravi • Kokkuvõte Sissejuhatus Katarakt • Katarakt ehk hallkae. • Tekkepõhjused. • Sümptomid. • Ravi. Glaukoom • Glaukoom ehk roheline kae. • Tekkepõhjused. • Sümptomid. • Ravi. Kokkuvõte • Hoia oma silmi noorelt! Kasutatud kirjandus S. Koort, SA TÜK Silmakliinik, GLAUKOOM http:// www.kliinikum.ee/silmakliinik/attachments/027_glaukoom.pdf (7.10.2015) Trofimova, I. (1994). Sinu silmade tervis. Tallinn: Valgus. Aitäh tähelepanu eest!
Piirsalu Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes, närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967). 1 KATARAKT Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipaistmatuks ja hallivärviliseks. (Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm. Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar) Katarakt on pärilik haigus, kuid võib tekkida ka välismõjude toimel. Läätse tuhmumisele
Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. Daltonismi põhjus on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. Kanapimedus ehk nüktaloopia on võimetus hämarikus ja öösel näha. Puudulik võime väheses valguses näha võib olla pärilik, tingitud A-vitamiini puudusest või mõnest haigusest. Katarakt on vanemas eas sageli esinev haigus, mis põhjustab nägemise halvenemist. Lastel esineb katarakt harvem, kuid on arenenud maades üks sagedasemaid laste pimedaksjäämise põhjustajaid. Glaukoom(roheline kae) on krooniline silmahaigus, mida iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest tulenevalt vaatevälja kahjustus.
Amblüoopia Tanel Tsirp 9.Klass Amblüoopia - Laisa silma sündroom Mis see on? Kahe erineva suurusega kujutise teke Kahe kattuva kujutise teke Silmade ebavõrdsus ehk aju ,,unustab`` Esinevus 1,3% koolieelikutest 1,2-2,9% koolilastest 2-4% täiskasvanutest Tekkepõhjused Strabism ehk kõõrdsilmsus Anisometroopia silmad on erineva nägemisteravusega Katarakt ehk läätse hägustumine Ptoos ehk ülalau allavaje Toitumine Sümtomid ehk Avaldumine Häiritud on stereonägemine Ühes või mõlemas silmas esineb nägemishäire Midagi vaadates pööratakse ebaloomulikult pead objekti poole Diagnoosimine Nägemisteravuse kontrollimine Refraktsiooni määramine Silmapõhja uuring Stereonägemise kontroll Ravimimine Ennetamine Kattes ajutiselt kinni terve silma Heade prillide kandmine
Neerupealiste puudulikkus Reumatoidartriit Endokardiit Kollagenoos Crohni tõbi Leukeemia Hepatiit Silmapõletikud Koos antimikroobse raviga: NÄIDUSTUSED Ägedad ja kroonilised mitte mädased põletikud Silmaohatis Postoperatiivne ravi VASTUNÄIDUSTUSED Herpes simplex Side ja sarvkesta viirushaigused Seenhaigused Tuberkuloos Mädased põletikud KÕRVALTOIMED Silmasisese rõhu tõus > glaukoom Sarvkesta rebenemine Kipitus, torkimine, põletustunne, ebamugavus (nägemisnärvikahjustus, katarakt, vaatevälja defekt) Ettevaatust! Patsiendile oluline info! Glaukoom! Ravikuuri pikkus! Kontaktläätsed Regulaarne kontroll Ajutine nägemise hägusus Maxitrol deksametasoon neomütsiin polümüksiin B Ettevaatust: glaukoom, ravikuuri pikkus! Kontaktläätsed värvimuutus Silmasisese rõhu regulaarne kontroll Tobradex Tobramütsiin deksametasoon Enne kasutamist loksutada! Hägune nägemine Sofradex deksametasoon framütsiin gramitsidiin Säilivus! Regulaarne kontroll
vaadata kaugusse, lasta silmi paar sekunditki lõõgastuda. Kui seda teha regulaarselt , siis ei tohiks midagi hullu juhtuda. Sellise töö tegijatel on kindlasti vaja end aeg-ajalt arstile näidata. Paljud firmad on juba mõistnud oma töötajate tervise hoolitsemise vajalikkust ning saadavad töötajaid kaks korda aastas arsti juurde tervist kontrollima. 6 5. SILMAHAIGUSED * Katarakt e. hallkae (lad. cataracta) tähendab silmaläätse hägustumist. Silmaläätse hägunemist vivad phjustada mitmed faktorid nagu trauma, üldhaigused (näiteks diabeet) ja teised silmahaigused. Katarakt vib olla ka kaasasündinud. Kige sagedamini on aga katarakti teke seotud east tingitud ainevahetuse häiretega, mille olemus pole veel lplikult selge. Sellest tulenevalt ei tunta tänapäeval ka ühtegi ravimit, mille katarakti ärahoidev vi raviv toime oleks testatud. Ainus thus ravi
Allikad: Vaid loomsetest allikatest!!!! Taimsetest saad eelühendeid (karotenoide). · Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid · Küpsetatud maguskartul, keedetud porgand, keedetud spinat, melon, aprikoosid, tomat Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust) · Dermatiit, akne, psoriaas, alkoholism, gastriit, astma, allergia, hepatiit, kollatõbi, artriit, stenokardia, diabeet, katarakt, hemofiilia, osteomalaatsia Toksilisus: Steroidhormoonide laadne toimemehhanism! POT: 1,5 mg · Väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud · Iiveldus oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus, neutropeenia, naha pigmenteerumine jne. · Raseduse ajal võib liigtarvitamine põhjustada loote arenguhäireid (näo ja kõrvade
Paljas silm on kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel. Mõni inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel. Kanapimedus Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate
Selle uurimustöö teema valisin sellepärast, et tihti räägitakse, et arvuti kasutamine rikub silmi ja kuna mina ise kasutan arvutit väga tihti, siis tahtsin uurida, kui ohtlik arvuti kasutamine tegelikult on ja mida peab tegema, et seda leevendada või ära hoida. 3 Erinevad silmahaigused Kaks tuntuimat silmahaigust on kae ehk katarakt ning glaukoom. Kae ehk katarakt Hallkae ehk katarakt on silmaläätse hägustumine. Silmaläätse hägunemist võivad põhjustada traumad, üldhaigused (näiteks diabeet) või silmahaigused. Hallkae võib olla ka kaasasündinud. Kõige sagedamini on hallkae teke seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretega. Kahjuks ei tunta praegu ühtegi ravimit, mis aitaks hallkaed ära hoida või välja ravida. Ainsaks tõhusaks ravimeetodiks peetakse operatsiooni. Hallkae on üks levinumaid silmahaigusi ja kaeoperatsioonid kõige sagedasemad operatsioonid
Dosimeeter Mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Radioaktiivse kiirguse mõju tervisele Kiiritushaigus Keharakkude surm Surm Geneetilised mutatsioonid, ning sellest tulenevad väärarengud Leukeemia Vähk Videoklipike Kiiritushaigus Kutsub esile liigne radioatiivsusega kokkupuude Esimesed tunnused ilmnevad doosil 0.5...1 Sv Mõju tervisele olenevalt doosist 2 ... 10 Sv juures areneb silma katarakt (läätse hägunemine), tekivad vereloomehäired, vere puna- ja valgeliblede arv väheneb. Doosi 4 Sv juhul on surmajuhtumeid 50 % Doosi 6 Sv puhul on surm enam-vähem kindel Soovitus Hoidke niipalju kui võimalik radioaktiivsetest kiirgustest eemale. Aitäh kuulamast! Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntge nikiirgus#. C3.9Chikud http:// et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivne_kiirgu s http:// www.bioneer
silmade puhkamine, silmalihaste treening) Päikese eest kaitsmine (prillid, mütsid) Toitumine (luteiin, tsink, seleen ja vitamiinid, eriti Avitamiin) Suitsetamisest hoidumine Kuiv silm (õhu niisutamine, monitori asetamine madalamale, silmatilgad) NÕUSTAMINE PATOLOOGILISTEL TEEMADEL Nägemiskontrollis võivad välja tulla muutused, mis vajavad kliendi suunamist silmaarsti ehk oftalmoloogi vastuvõtule Katarakt ehk hallkae normaalne ealine silmaläätse muutus, mille korral silmalääts hägustub ja ei ole enam läbipaistev ning selge. Maakula ealine degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine – otsest ravi pole Glaukoom e. rohekae silma kõrgenenud siserõhust tingitud haigus, mille tagajärjeks on nägemise kaotamine nägemisnärvi kahjustuse tõttu. KASUTATUD KIRJANDUS Hallikas, P. (2016)
...................................................................................................................13 5.AMD JA TOIDULISANDID............................................................................................13 5.1.Maakula pigment........................................................................................................14 5.2.Vabad radikaalid.........................................................................................................15 6.KATARAKT JA TOIDULISANDID................................................................................16 6.1.Katarakti arengu füsioloogia.......................................................................................16 6.2.Toituainete mõju katarakti arengule...........................................................................16 7.KUIV SILM JA TOIDULISANDID.................................................................................17 8.MÕNED TOIDULISANDID...................
tekib kujutis võrkkesta taha kaksikkumerate klaasidega prille Daltonism ehk värvipimedus · Inimene ei suuda eristada teatud värve. · Tavaliselt rohelist ja punast. · Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. · Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel. Teisi nägemishäireid · Kanapimedus Inimene ei näe hämaras Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt Avitamiini · Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Kuidas hoida nägemist · Toitumine Eriti oluline nägemisele on Avitamiin. Väga vajalikud on ka B ja Crühma vitamiinid. · Töö ja õppimistingimused sobiv valgustus, paigalseisev pilt. · Värvid rahustavad rohelised, ärritavad punased. · Televiisor tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi.
Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Kaugnägelikud kannavad kaksikkumerate klaasidega prille. Kaugnägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta taha. Haigused: Daltonism ehk värvipimedus Kanapimedus Inimene ei näe hämaras. Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Kuidas hoiduda? Toitumine Eriti oluline nägemisele on A-vitamiin. Väga vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid. Töö- ja õppimistingimused sobiv valgustus, paigalseisev pilt. Värvid rahustavad rohelised, ärritavad punased. Televiisor tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi.
Kolju on väike (mikrotsefaalia) ja omapärase kujuga (80%): otsmik on ettekummuv ja külgedelt kokkusurutud. Sageli ei ole aju jagunenud poolkeradeks (holoprosentsefaalia). Lapsel võib puududa haistmisaju (arhinentsefaalia). Kukla ja oimu piirkonnas esinevad nahadefektid, mis võivad haarata ka koljuluid. Näo düsmorfia hõlmab muutusi silmade (90%) ja maxilla osas. Silmaanomaaliatest esinevad sageli epikantus, hüpertelorism, pisisilmsus, silmade puudumine, iirise koloboom või katarakt. Nina on laia ninaotsaga, tihti võib ninaluu puududa. Esineda võib ka mikrognaatiat, lõualuude liiga vähene kasv. Esineda võivad ühe- või kahepoolsed, võib esineda ka premaxilla osa ageneesi. Huule- suulaelõhed kui ka nende kirurgiline ravi läbi kasvu pärssiva toime tingivad näoluude asümmeetrilist kasvudefekti. Kudede defitsiit ja armkude hoiab tagasi maxilla kasvu ja arengud. Lõhedega ilmneb tihti ka osade hammaste puudumine. Kõik need faktorid soodustavad näo
vähenemisest. Pluss prillid kumera prilliklaasiga. Kujutis tekib võrkkesta taha. 3. Daltonism ahk värvipimedus- inimene ei suuda eritada teatud värve, tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb rohkem meestel kui naistel. Nad ei tohi olla nt autojuhid. 4. Kanapimedus- inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks inimene saama toidust piisalavalt A-vitamiini kui ka teisi vitamiine. 5. Hallkrae ehk katarakt- läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Kuidas hoida nägemist · Toitumine- vajalik on A-vitamiin kui ka B- ja C- vitamiin. · Töö- ja õppimistingimused- sobiv valgustus, paigalseisev pilt. · Värvid- erksad värvid ei ole head ka punane. · Televiisor- pidev liikuv pilt ärritab silmi. · Õhk suitsune ja tolmune õhk ärritab silmi.
6. Nägemispuue on nägemise puudulikkus või selle puudumine. 7. Nägemispuudeline on isik, kelle nägemine on alaarenenud sel määral, et see takistab tema arengut õppimist, tööelus osalemist ning igapäevase elu toimetuste sooritamist. 8. Kanapimedus on võimetus näha hämarikus ja öösel. 9. Glaukoom eks silma rohekae- silmasisene rõhk suureneb vedeliku ringlushäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma erinevatele osadele ja nägemine halveneb. 10. Katarakt ehk silmaläätse hägunemine- Läätse koostises olevad valgud hakkavad tootma klompe, mis häirivad valguskiirte kulgemist. Lastel võib olla kaasasündinud või kujuneda välja lapseeas, põhjuseks on ema raseduse ajal põetud haigused või kokkupuude radioaktiivse kiirgusega. Ka loote üsasisene haigestumine punetistesse, herpesviirusesse. 11. Vaegkuuljad ehk teise sõnaga nürmikud. 12. Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused-pärilikkus 5%, nakkushaigused ema
● Nina ja silmade ümbruse dermatiit ● Juuste väljalangemine ● Urineerimisraskused ● Katarakt ● Kõhnumine ● Aneemia ● Kehatemperatuuri langus ● Lastel kasvupeetus ja ekseem
ja kujutis tekib võrkkesta taha Tuleks kanda plussklaasidega ehk kumeraid prille LÜHINÄGEVUS Silmalääts liiga kumer või silmamuna normaalsest piklikum. Kujutis tekib võrkkesta ette Tuleks kanda miinusklaasidega ehk nõgusaid prille KORDAMISÜLES ANNE http:// www.oswego.org/ocsd-web/ma tch/term/matchgeneric2.asp ?filename=silm TEISI NÄGEMISHÄIREID: Kanapimedus nõrgenenud nägemine hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini. Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Katarakti tekke täpset põhjust ei teata, mõnikord tuleneb see silma muudest haigustest, vigastusest, üldhaigustest . PAARIST ÖÖ Kuidas hoida nägemist? KÕRV ON KUULMIS- JA TASAKAALUELUND Kõrvad koosnevad kolmest osast: -Väliskõrv -Sisekõrv -Keskkõrv KÕRVA EHITUS kuulmet õri Trummikile - eraldab kuulmekäiku keskkõrvast.
kriitilisemalt tähelepanu pöörata kui väikesele muutusele, mis on tekkinud pikema aja vältel. (CET 2011) See, kui tihti optometristi külastada, sõltub ka vanusest. Lapsed kasvavad ja nende silmad arenevad kiiresti, seega peaksid nad käima kontrollis iga kuue kuu tagant. Vanemate inimeste puhul on teatud intervalli tagant vastuvõtul käimine oluline võimalike haiguste varajase avastamise tõttu (näiteks hallkae ehk katarakt). Nemad peaksid optometristi külastama umbes iga 12 kuu tagant. (CET 2011) Kui klient on ära käinud kontrollis, on hea võimalus teda informeerida, millal ja miks oleks vajadus uuesti tulla. Näiteks võib kliendi anamneesist selguda, et tema peres on esinenud mõni pärilik silmahaigus, mistõttu on vajalik regulaarne silmade kontroll. (CET 2011)
prille Daltonism ehk värvipimedus Inimene ei suuda eristada teatud värve. Kõige sagedamini rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel. Kas värvipimedal on võrreldes normaalse nägevusega inimesega vähem kolvikesi või kepikesi? Teisi nägemishäireid: Kanapimedus Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Kuidas hoida nägemist Toitumine Eriti oluline nägemisele on A-vitamiin. Väga vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid. Töö- ja õppimistingimused sobiv valgustus, paigalseisev pilt. Värvid rahustavad rohelised, ärritavad punased. Televiisor tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi. Sport ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused
häired, on, juuste välja- depressioo jalgade versuhkru megaloblast- närvikoe e, nõrkus, langemine,urinee n, põletuse taseme aneemia, kahjustus, kasvupeetus ärrituvus, rimis-raskused, anoreksia, tunne, langus, pernitsioosne- rasvinflirtatsioo , suunurkade anoreksia, katarakt, igemete pellagra dermatiidid aneemia, n maksas haavandid, depressioon, häbeme/ valulisus, taolised , perifeerne subakuutne keelepõletik, seedekulgla munandikoti naha- nähud, neuropaati seljaaju suur-
süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne. 4.2 Silma kahjustused Üheks diabeedi tüsistuseks on diabeetilised muutused silmas, teisiti öeldes diabeetiline retinopaatia. Tavaliselt tekivad diabeedist tingitud silmapõhja muutused siis, kui inimene on põdenud haigust üle 10 aasta. Statistiliselt kasvab haigsetumise risk sel ajal järsult.Silmahaigused diabeedi puhul: kuiv silm, katarakt, glaukoom. 4.3 Neerude kahjustused Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustus neerudes võib kahjustada neerude talitlust aja jooksul. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse varajaseks nähuks on väga väikeste albumiinikoguste eritumine uriiniga, seda tuntakse mikroalbuminuuriana. Seetõttu peab kontrollima albumiinisisaldust uriinis vähemalt üks kord aastas. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse
maakulas või vere ja vereplasma lekkimist. Maakula degeneratsiooni on paremini näha SD-OKT aparaadiga, kui TD-aparaadiga. (Layana jt 2017). 2 OKT UURINGU PIIRANGUD OKT annab kasulikku infot närvikiudude kihi paksuse kohta, aga sellel on ka piirangud. Masina normatiivväärtused on saadud üle 18aastaste inimeste uurimisel aga laste kohta eraldi referentsväärtused puuduvad. Masinaga uuringut teostades tuleb arvestada ka silma keskkondade hägusustega (sarvkesta hägusus, katarakt, klaaskeha hägusis), mis võivad muuta saadud pildi kvaliteeti ja seegi ei pruugi tulemused olla usaldusväärsed. (Harak ja Rebane 2014). Samuti tuleks müoopia korral arvestada sellega, et silma ehitusest tingituna esineb võrkkesta närvikiudude kihi õhenemist. Halva kvaliteediga OKT tulemuse korral võivad automaatsel võrkkestakihtide eristamisel ja mõõtmisel ilmneda vead. Vanematel inimestel, kellel võib esineda
Kütuseks kasut tänapäeval LiD(liitium-deuteerium). Tuumatehnoloogia probleemid: Avarii korral põhjustab kiirgus saaste ja plahvatuse, väga kahjulik tervisele, tehnoloogia on küllaltki kallis, jäätmeid pole kuhugile ladustatada, rikastatud tuumakütuse tegemine kulukas ja vajab toorainet mida igal pool ei leidu. Esimesed kiiritushaiguse tunnused ilmnevad doosil0,5-1 Sv. Need on päikesepõletust meenutavad naha kahjustused 2-10 Sv juures areneb silma katarakt(läätse hägustumine), tekivad vereloomehäired, väheneb vere valgeliblede ja punaliblede arv. Doosi 4Sv juhul on pooled surmajuhtumid ja 6Sv korral on surm kindel. Pikema ajajooksul saadud kiiritus tekitab vähki ja muudab geneetilist koodi. Tuumatehnoloogiad kasutatakse energia tootmiseks elektrijaamades, laevadel, alveelaevadel ja kosmoseaparaatides. Samuti kasutatakse tuumareaktorite abil toodetud keemiliste elementide radioaktiivseid isotoope nii tehnikas,
12. MILLES SEISNEB RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE OHTLIKKUS JA KUIDAS SELLE EEST KAITSTA? Tuumafüüsika rakendusi kasutatakse ka meditsiinis ja on teatud ravimid/seadmed, mis on väga väikese poolestusajaga ( mõned minutid) Nt saab näha, kas ainevahetus on aeglustunud/kiirenenud vms. Radioaktiivne kiirgus on väga ohtlik, tekitab kiiritushaigust, mis alguses ei paista välja, aga pikema aja jooksul annab tunda. Siis samuti päikesepõletust meenutavad naha kahjustused, silma katarakt (kae ehk läätse hägustumine), tekivad ka vereloomehäired, väheneb vere valgeliblede ja punaliblede arv. Suurema doosi korral võib tulla ka surm. Mõjutab ka hilisemat järglaskonda. 13. VASTASTIKMÕJU VÕRDLUS JA KUS ESINEVAD? Gravitatsiooniline- Kõige nõrgem jõud üldse. On ülemaailme ning toimub kõigi osakeste vahel vastavalt massile ( nagu mass oleks vastav laeng). Mõjub kui tahes kaugele ja tõmbavalt. Elektromagnetiline- Suurem, kui eelmine
A-vitamiin (retinool) ja vastav provitamiin beeta-karoteen sisalduvad ainult taimedes, kollase värvi viljades (aprikoosid, kollakad virsikud) ja rohelistes lehtköögiviljades. Loomset päritolu retinool on piima ja maksa osa. Sooleseinates muutub beetakaroteen A-vitamiiniks, mis imendub rasvaga sapphappe abil ja akumuleerub maksas. A-vitamiini defitsiit põhjustab gemaloopiat (kana pimedus). Arenenud seisundi käigus areneb epiteeli kiirenenud kerkimine, läätse läbipaistmatus (katarakt), mis viib pimedusse. Muud kõrvaltoimed on haavatavus, ülemiste hingamisteede põletik, bronhiit ja neerukivid. A-vitamiini ööpäevane vajadus on keskmiselt 1,1 mg. Rasedad ja imetavad naised vajavad seda vitamiini rohkem. 2.2. Vitamiin B 2.2.1. Vitamiin B1 Vitamiin B1 (tiamiin) annab süsivesikute assimilatsiooni. See ei ole kõrgetele temperatuuridele, leelistele ja hapnikule vastupidav. Tiamiini leidub kõigis loomset päritolu taimedes ja toodetes,
laktoflaviin Juuste väljalangemine piim Urineerimisraskused jogurt Katarakt- silma haigus maks Kõhnumine lõhe Aneemia- kehvveresus muna herned spinat Vitamiin B6 püridoksiin Realiseeruvad peamiselt koensüüm PLP ehk püridoksaalfosfaadi Väsimus veeslahustuv kaudu
Tõenäoliselt on tugev jahiinstinkt siberi huskydel välja arenenud tingituna sellest, et suveperioodi jõudeajal pidid nad endile iseseisvalt süüa hankima ja mida parem jahiinstinkt, seda lihtsamini see käis. TERVIS Siberi husky on paljude tänapäeval teadaolevate koeratõugude seas üks tervemaid, kuid tedagi kummitavad mõningad tervisemured. Järgnevalt on välja toodud siberi huskyde seas levinuimad haigused ja anomaaliad: • Silmahaigused • Pärilik Katarakt • Sarvkesta puudulikkus • Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA) • Glaukoom • Krooniline pindmine keratiit (Pannus) • Entroopium • Muud haigused ja anomaaliad: • Puusaliigese düsplaasia • Epilepsia • Vähkkasvaja • Kilpnäärme alatalitlus • Krüptorhism e. Peitmunandilisus • Tsingipuudulikkus (Zinc Responsive Dermatosis; Zinc Deficiency) • Hotspot • Karvanääpsu düsplaasia (hair follicular dysplasia) HOOLDUS
LASIK. Vastunäidustused Piirangud: Vanus, vanem kui 18 aastat vana. (Vajalik, et silmamuna oleks lõpuni arenenud). Rasedus ja rinnaga toitmine kogu perioodi jooksul. (Oodata kui taastuv garmooniline taust). Absoluutset vastusnäidustused: Autoimmuunhaigused (kollageenhaigus, artriit) Primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus Süsteemsed haigused, mis mõjutavad paranemise protsessi Üks silm Servkesta paksus vähem kui 450 (440) m Katarakt Glaukoom LASIK. Vastunäidustused (II) Suhtelised vastusnäidustused: Diabeet Südamesimulaatori olemasolu Psühhoos Ägedad ja kroonilised silma põletikud LASIK. Tüsistused Tõenäosus, et patsiendil tuleb mitte parandatav tüsistus 6 kuud peale operatsiooni on 36%. Lasik operatsiooni ei soovitata teha ilma mingit meditsiinilist näidustusi. On tähtis hinnata riskifaktorit iga patsiendi eraldi.
Mõju ainele iseloomustab neeldunud doos Ühik 1 grei (Gy), vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1 kg kohta on neeldunud energiat 1 J 1Gy=1J/kg 45 Efektiivne doos Ühik siivert (Sv) Võrdne efektiivne doos ükskõik millist kiirgust tekitab samasuguse bioloogilise kahjustuse 46 KAHJUSTUSED 0,5...1 Sv esimesed kiiritushaiguse tunnused 2 ...10 Sv silma katarakt 4 Sv esineb 50% surmajuhtumeid 6 Sv surm Looduslik kiirgusfoon Kosmiline kiirgus Pinnase loomulik radioaktiivsus Radioaktiivsed isotoobid toidus ... Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja 48 49 RADOON Radoon ei ole pseudoprobleem, vaid väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik
valgushlka ning tagada selge ja teravalt fokuseeritud võrkkesta kujutis. Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad). Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae) – läätse tuhmumine 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? Trikromaatiline teooria (Thomas Young ja Hermann von Helmholtz) – värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. (lühike – sinine, keskmine – roheline, pikk – punane)
12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma ehitus alates tagantpoolt: optiline närv - pimetähn - foovea - reetina - lääts - iiris - silmalihased - pupill - sarvkest Müoopia lühinägelikkus, silm on liiga ''lai'' Hüperoopia kaugnägelikkus, silm on liiga kitsas, lääts ei kumerdu piisavalt et lähedale näha Katarakt läätse tuhmumine, vanadel inimestel. 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? 1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku
asendist) Astronaut 6 kuud kosmosejaamas - 80 000 mikroSv Suitsetaja kopsud - 160 000 mikroSv aasatas Aastane efektiivdoos looduslikest kiirgusallikatest on umbes 2.4 mSv (2400 mikroSv) [14] 150 Gy > surm (kahe või mõne tunni möödudes) 100150 Gy surm (kahe päeva möödudes) 1250 Gy surm seitsme päeva möödudes 110 Gy kiiritustõbi Lävidoos viljatus meestel 3,5-6 Gy, naistel 2,5-6 Gy Lävidoos Silmaläätse katarakt (silmaläätse hägustumine) 2-10 Gy 3-5 Gy 1-24 tundi - erüteem (veresoonte laienemise tulemusel tekkinud nahapunetus) Pöörduv alopeetsia (juuste kadu) 5 Gy Pöördumatu alopeetsia 20 Gy [8] Toon välja ka tabeli, mis näitab terviseriski doosi koguse suhtes (Tabel 2.). Ohutu kiirguse doos on alla ühe mikroSv tunnis ning ohtlikumaks läheb siis kui see ületab kaks mikroSv tunni kohta. Doosi kogus, Terviserisk mikroSv/h
8 0.8 5.6 Kogu elanikkond 5.0 1.0 1.3 7.3 Tabel: Stohhastilise toime ilmnemise arvatav tõenäosus Tabelist lähtub, et kui kogukeha doos on 1Sv, siis eksponeeritul on 4% võrra suurem tõenäosus haigestuda aastaid peale kiiritust surmaga lõppevasse vähki. Sõna suurem kasutatakse seetõttu, et tavaliselt on inimese vähki suremise võimalus 20-25%, see 4% lisanduks. Kiirgusest põhjustatud katarakt Katarakt on silmaläätse transparentsuse langus või kadumine. Tavaliselt kaasneb katarakt vananemisega, sageli on ka mitmete ainevahetust häirivate haiguste (nt diabeet) tüsistuseks. Silmalääts on eripärane selle poolest, et tal puudub kahjustatud rakkude asendamise võimalus. Seega kahjustatud läbipaistmatuks muutunud rakke ei asendata loomulikul teel. Erinevalt vähi tekkest on aga kiirgusel katarakti tekkeks kindel lävidoos. Kui kogu
Vahelduv elektromagnetväli tekitab nõrku voole inimese kehas, millest tuleneb ka võime põhjustada kahjulikke bioloogilisi mõjusid. Inimkehas tekkinud vool võib ärritaval moel stimuleerida närve või lihaseid. Termoefekt Suure võimsusega raadiosageduslik kiirgus on soojusenergia allikas, millega kokkupuutumisel kaasnevad kõik tagajärjed, mis on seotud bioloogiliste organismide kuumutamisega: põletused, ajutised või alalised muutused reproduktiivvõimekuses, katarakt ja surm. Kuigi inimene suudab nahaga tunnetada soojust, ei ole see piisav ohuolukorra tajumiseks – termoretseptorid asuvad nahas ning ei suuda tajuda kui keha siseorganid raadiokiirguse toimel soojenevad. Kui tugev elektrivool kehas tekib, sõltub ka keha asetusest kiirgusallika suhtes (mis nurga all see kehasse siseneb). Elektromagnetvälja mõju ulatus kehale sõltub peamiselt elektromagnetvälja tugevusest, kiirgusallika kaugusest ja ekspositsiooniajast
Vahelduv elektromagnetväli tekitab nõrku voole inimese kehas, millest tuleneb ka võime põhjustada kahjulikke bioloogilisi mõjusid. Inimkehas tekkinud vool võib ärritaval moel stimuleerida närve või lihaseid. Termoefekt Suure võimsusega raadiosageduslik kiirgus on soojusenergia allikas, millega kokkupuutumisel kaasnevad kõik tagajärjed, mis on seotud bioloogiliste organismide kuumutamisega: põletused, ajutised või alalised muutused reproduktiivvõimekuses, katarakt ja surm. Kuigi inimene suudab nahaga tunnetada soojust, ei ole see piisav ohuolukorra tajumiseks termoretseptorid asuvad nahas ning ei suuda tajuda kui keha siseorganid raadiokiirguse toimel soojenevad. Kui tugev elektrivool kehas tekib, sõltub ka keha asetusest kiirgusallika suhtes (mis nurga all see kehasse siseneb). Elektromagnetvälja mõju ulatus kehale sõltub peamiselt elektromagnetvälja tugevusest, kiirgusallika kaugusest ja ekspositsiooniajast
Ühikuks on grei (Gy). 29. Mida mõõdetakse biodoosiga? Selle ühik. Biodoosiga mõõdetakse erinevaid bioloogilist toimet omavaid kiirguseid. 30. Milline kiiritus doos on inimesele ohtlik? Millised on kiiritushaiguse tunnused? Inimesele on ohtlik röntgeni- ja radiaktiivne kiirgus. Kiiritushaiguse tunnused ilmnevad juba doosil 0,5...1 Sv. Need on päikesepõletust meenutavad naha kahjustused. Kui doos muutub suuremaks, siis areneb silma katarakt, väheneb vere puna- ja valgeliblede hulk. Doosi 4 Sv puhul esineb 50% isegi surmajuhtumeid. Samuti tekitab kiiritus vähki ja geneetilist defekti. 31. Kirjelda lühidalt nelja vastastikmõju liiki. Esimene vastastikmõju on gravitatsioonijõud, mis on kõige nõrgem. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Teiseks on elektromagnetiline vastastikmõju, mis on omane
Haigestuvad eelkõige mittestandardsed, kasvus ja arengus kängunud kalad. Staffi haiguse ärahoidmiseks soovitatakse tõsta vee temperatuuri läbivoolu vähendamisega talvitustiigis ning sissevoolavale veele lubja lisamist. Kui arvatavaks põh juseks on vee suur happelisus, võib lisada sissevoolavale veele lupja. Koos läbivoolu vähenda misega tuleb aga kindlasti jälgida vee hapnikusisaldust ning teisi hüdro keemilisi parameetreid. 2) Diplostomoos (parasitaarne katarakt ja tserkarioosne diplostomoos) Tserkarioosne diplostomoos Diplostomoos on paljusid kalaliike tabandav Diplostomum'i perekonna parasiitide noorvormide poolt põhjustatud invasioonihaigus, mis esineb kahe vormina: Tserkarioosne diplostomoos, tekib parasiidi tserkaaride tungimisel kalasse. Haigus esineb vastsetel ja maimudel esimesel elukuul. Arvatakse, et haigus puhang tekib, kui vees on väga palju tserkaare (3040 isendit ühes milliliitris vees)
vaateväljas, sest sangviniikola munad on väga läbipaistvad. Nii munas olevaid kui ka vabanenud miratsiide saab ära tunda tumedate silmatäppide järgi. Täiskasvanud parasiitide avastamiseks uuritakse arterioosse sibuliku, kõhuaordi ja lõpusearterite verd ja seinu. Tõrje seisneb parasiidi vaheperemeheks olevate tigude hävitamises, s.o tiikide kuivaks laskmises ja desinvadeerimises ning tiigi sissevoolule tihedate sõelterestide paigutamises. · Parasitaarne katarakt Parasitaarse katarakti tekitajaks on Diplostomum'i perekonna metatserkaarid. Need paiknevad sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30). Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur 5001000, kuid tavaliselt piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude (peamiselt kajakate) sooltorus, kelle väljaheidetega satuvad
(heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid - lm) Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad) Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae)– läätse tuhmumine Pupilli refleks - autonoomse närvisüsteemi refleks – pupilli ava suurenemine/vähenemine iirise abil (iiris ehk vikerkest = silmalihaste kogum) Parasümpaatiline stimulatsioon või ere valgus (sulgurlihaste kokkutõmme) – mioos Sümpaatiline stimulatsioon või pimedus (laiendajalihaste kokkutõmme) – müdriaas Silmaliigutused - Tahtlikud (Tahtlik ühtlane jälgimine – liikuva objekti “jälitamine” 2.
Inkubatsioon 14-21 päeva, siis makulopapulaarne või makulaarne lööve, turses näärmed. Täiskasvanutel artralgia, artriit, harem trombotsütopeenia ja postinfektsioosne entsefalopaatia. Immuunpatoloogilised efektid rakulise immuunsuse ja ülitundlikkuse reaktsioonidest – täiskasvanute tõsisema infektsiooni põhjus. Kongenitaalne haigus. Tõsiseim punetiste tulemus. Lootel on risk 20. rasedusnädalani. Ema varasem infektsioon või vaktsineerimine kaitseb. Sagedasemad väljendused katarakt, vaimne alaareng, kurtus. Suremus emakasiseselt ja 1. eluaasta jooksul on kõrge. Diagnostika. • Isolatsioon raske, kasutatakse harva. • RT-PCR. • Diagnoos tavaliselt anti-rubella IgM-määramisel. Ägeda faasi ja konvalestsentsiperioodi seerumites viitab 4-kordne IgG tõus hiljutisele infektsioonile. Ravi ja profülaktika. • Ravi pole leitud. • Parim profülaktiline meetod on elusvaktsiini manustamine, tavaliselt MMR-i seas. Vaktsineerimine virgutab nii humoraalset kui
Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja genitaalide limaskestal. Lööve puudub jalataldadel ja peopesadel. Tüsistustena võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit. Perinataalsete tuulerõugete korral on suremus kõrgem, kui ema haigestub 5 päeva enne sünnitust või 48 tundi pärast seda. Kaasasündinud tuulerõuged: väärarengud – mikroftalmia, korioretiniit, katarakt, mikrotsefaalia, kurtus, vaimne alaareng. Diagnostika: • kliinilis-epidemioloogiline • viiruse otsene sedastamine algmaterjali preparaadis –immunofluorestsents nahakaape puhul • VZV DNA määramine liikvoris, villisisus. Uuritakse ka haavandikaabet ja koetükikesi. Test: reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon ( Real time PCR) • VZV IgM ja IgG määramine seerumis ja liikvoris. Test: ELISA NB
kõrvadesse sarnase instrumendiga. Kui silmad on asjasse segatud, siis röövitu võib kogeda ajutist pimedaksjäämist, hägustunud nägemist, paistetust, vesiseid ja valulikke silmi (elektriline 94 silmapõletik) ja teravat sidekesta põletikku (punased ja ärritatud, põletikulised silmad, mida kutsutakse "Roosaks silmaks" ("Pink Eye"). Küsitav minevik võib olla ka isikutel, kel tekib katarakt ehk läätsekae. Tähele on pandud arme sääremarjal (kaasaarvatud sääreluul), põlvel, reiel, puusal, õlal, selgrool ning otsaesise ja pea tagumise poole paremal poolel. ¾ Bioloogilised proovinäidud, mida võetakse tavaliselt röövitutelt ja/või tunnistajatelt: Tõendid viitavad sellele, et tulnukad on võtnud verd, varaküpset munarakku naistelt, seemnerakke meestelt ja sooritanud koe kraapimist subjekti kõrvadelt, silmadelt, ninast, sääre-
annaabi.ee 
