isoposti analüüs (põhimõte, mitte joonis)- Kuidas tagada tööjõu ja kapitali otstarbekas suhe ettevõttes? MAKROÖKONOOMIKA RIIGIVÕIMU VÕI VALITSUSE VAJALIKKUS, RIIGI VAJALIKKUS TURUMAJANDUSTE TINGIMUSTES: *välitulu ja välikuluga seotud küsimused! mõlemad on turuhäired, välistulu on tulu, mida saavad teised kellegi tegevuseset ilma, et nad selle eest maksaks välistulu vähendab huvi sellise tegevuse vastu, mille puhul välistulu esineb. Väliskulu on selline tegevus, kus ühe osa kuludest võib jätta kellegi teise kanda, ennekõike ühiskonna kanda. Riigi majandus on väliskulu ehk teiste kanda jäetud kulu reguleerimiseks, seda tehakse läbi seaduste ja järelevalve täitmisel (riik peab takistama loodusreostust, omandi kasutamist, narkootikumide tarbimist, suitsetamist, alkoholismi jne on sisult väliskulu) *Riigi vajalikkus läbi selle, et turg on häiritud -on küsimus? Ühiskondlikke hüvesid tarbivad
c. Kõik majandusagendid parandavad oma olukorda, välja arvatud üks, kelle olukord halveneb 14. Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui: a. Saavutatakse pareto-efektiivsus b. Kõik ülejäänud variandid on õiged c. Kõikidel turgudel ei ole defitsiiti ega ülejääki d. Kõikidel turgudel üheaegselt hinnad tasakaalustavad nõudluse ja pakkumise 15. Alljärgnevast ei kujuta endast väliskulu: a. Liiklusummik b. Kaitsepookimine c. Vali muusika südaööl naaberkorterist d. Õhusaaste 16. Tootmise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: a. MCX/MCY = PX/PY b. MCX = MCY = MUX = MUY c. MCX = MCY = PX = PY d. MCX/MCY = MRT 17. Väliskulu probleemi ei suuda lahendada: a. Subsiidiumid b. Maksud c. Trahvid d. Regulatsioonid 18
Vali üks: a. heategevuslike ühingute poolt b. riigi omanduses olevate organisatsioonide ja ettevõtete poolt c. kas riigi või eraõuguslike ettevõtete poolt riiklike tellimuste alusel ÕIGE d. ostu müügiga eraettevõtete poolt vabal turul Küsimus 7 Tootmise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: Vali üks: a. MСX/MСY = PX/PY ÕIGE b. MСX = MСY = PX = PY c. MСX = MСY = MUX = MUY d. MСX/MСY = MRТ Küsimus 8 Alljärgnevast ei kujuta endast väliskulu: Vali üks: a. vali muusika südaööl naaberkorterist b. Kaitsepookimine ÕIGE c. õhusaaste d. Liiklusummik VALE Küsimus 9 Küsimuse tekst Ressursside efektiivne paigutus firmade vahel saavutatakse siis, kui: Vali üks: a. (MСX /MСY)C = (MСX /MСY)D = ,…; = (MCX /MCY)N VALE b. kõik loetletud tingimusedÕIGE c. (MPX /MPY)С = (MUX/MUY)D = ,…; = (MUX/MUY)N VALE d. MRTSC = MRTSD = ... = MRTSN VALE VALE Küsimus 10 Allpooltoodust ei ole turutõrkeks: Vali üks: a
Strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tarnijalt 1)Transpordifirma kulud: a)Tegevuskulud: *kütus, elekter, palgakulu, kliendile. Ta on tõhus ainult suurte jaotussüsteemide puhul. Kus: firma üldkulud b)kapitalikulu: *sõidukid, infrastruktuur ja muu vara kulu. 84. Miks on autokasutusel väliskulud suuremad kui ühistranspordi *jaotuskeskused, kauplused ja tarnijad peavad olema seotud 2)Infrastruktuuri kulud (väliskulu): *investeeringud ehituseks, remondiks, kasutusel? infosüsteemiga *vajalik kiire ja usaldusväärselt toimiv transpordisüsteem hoolduseks 3)Vedude kaudsed e terminalikulud: *ettevalmistus, Kuna auto mahutab vähe, aga oht liiklusõnnetustesse sattuda ja 66. Kirjeldage skemaatiliselt nn suurjaemüüja olemust
a) Võivad saada kasu kõik indiviidid, v.a kauba ostja b) Võivad saada kasu kõik indiviidid, k.a kauba ostja c) Saab kasu üksnes kauba ostja d) Saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad 73. Mis alljärgnevast kujutab endast välistulu tekitajat: a) Pori pritsivad sõidukid b) Heas korras park linnasüdames c) Õhku reostavad heitegaasid d) Lärm hilisõhtul naaberkorteris? 74. Mis alljärgnevast kujutab endast väliskulu tekitajat: a) Pori pritsivad sõidukid b) Heas korras park linnasüdames c) Õhku reostavad heitegaasid d) Lärm hilisõhtul naaberkorteris? Majanduse alused KT küsimused 75. Konkurentsiturg ei suuda toota piisavalt ühiskondlikke (avalikke) hüviseid, kuna tootjad ei suuda neil, kes hüvise eest ei maksa, takistada selle hüvise tarbimisest kasu saada a) Õige b) vale 76
8. Turuhäire on olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Turuhäire peamisteks põhjuseks on turu ebatäiuslikkus, välis mõjud ja ühiskondlikud kaubad. Riigi ülesandeks on turuhäirete ära hoidmine ja likvideerimine. 9. Vaesus Vaesus on olukord, kus indiviid või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. 10. Väliskulu- on negatiivne välismõju, mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole. 11. Välistulu- on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tulu eest ise ei maksa. Kui firma loob välistulu selle eest tasu saamata, pole firmal huvi tootmist laiendada, kuigi ühiskonnale oleks see väga kasulik. Samas pole väliskulu tekitajal, kui ta ise selle kulu eest ei maksa, mingit stiimulit kulu minimeerida. Sobivaks valitsuse
Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire situatsioon, mille puhul täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohtalt optimaalseid tulemusi. Peamised põhjused turu ebatäiuslikkus välismõjud ja ühiskondlikud kaubad 10. Vaesus situatsioon, kus indiviidi või majapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostimiseks 11. Väliskulu- 12. Välistulu- 13. Ühiskondlik kaup on iga selline majandulik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarimisest saadav kasu ei kahane lisatarbjate lisandumise korral. Nt rahvuslik julgeolek 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. 15. Netoeksport on ekspordi ja imporiti vahe (X-M) 16. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. Aja jooksul. Näitab
ettevõtlikkus. Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele toota, turu vahendusel. 2.c Question 2 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist Väär b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu Väär c. nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu Õige 3. a ja c Question 3 Olgu meil teada järgmised andmed riigi rahvamajanduse statistika kohta I= 1000 C=2000 G=1000 Eksport=500 Import=1000 I * - investeerimine C * -erasektori tarbimine G * -valitsussektori tarbimine Vali üks või enam vastust. a. siis nominaalne SKP = 3500 Õige b. siis nominaalne SKP = 5500 Väär c
eest maksta. Turuhäire on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad) Vaesus on olukord kus indiviidi või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmatarbehüviste ostmiseks. Väliskulu on negatiivne välismõju mlle osaliseks on kolmas osapol kes ise kulu tekitanud pole. (keskonna saastamine) Välismõju - on kolmadale osapoolele tekitatud tulu või kulu. Kusjuures tulu saaja või kuu tekitaja selle eest maksma ei pea. Välistulu - on positiivne välismõju mida kogeb kolmas osapool kes selle tulu eest ise ei maksa. mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus.
aktsioonid. Turuhäire on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad) Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis Välistulu - on positiivne välismõju mida kogeb kolmas osapool kes selle tulu eest ise ei maksa. Väliskulu on negatiivne välismõju mlle osaliseks on kolmas osapol kes ise kulu tekitanud pole. (keskonna saastamine) Välismõju - on kolmadale osapoolele tekitatud tulu või kulu. Kusjuures tulu saaja või kuu tekitaja selle eest maksma ei pea. Ühiskondlik kaup on iga selline majanduslik kaup mille puhul on raske, kui mitte võimatu selel kasutajate ringist kõrvaladada mitetmaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. (julgeolek)
Maa kui kapital - Defineeritud kui rent, mida transporditeenuse tarbija peaks maksma infrastruktuuri aluse maa eest selle omanikule - Iseloomult pöördumatu kulu - Linnapiirkondades on maakasutuse kulul kõrge alternatiivkulu Parkimiskulud - Sisekulu tasulistel või väljarenditud parkimisplatsidel · Püsiv otsekulu turuhinnas (s.o finantskulu) - Väliskulu teega külgnevatel aladel, kus on lubatud tasuta parkimine · Muutuv otsekulu turuhinnas Barjääriefekt Kulud, mida ummikud mingi veoviisi infrastruktuuril põhjustavad jalakäijatele või kergliiklusele. Transpordiga seotud avalike hüviste kulud Väliskulu, kuna nende teenuste osutamist finantseeritakse üldiste maksude (nt ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu) arvel - Transpordialase õigusloome kulud
Ressursi piirkulu (MRC) ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel. 8. Riigi majanduslikud funktsioonid Lorenzi kõver sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Turuhäire olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Välismõju kas välistulu (positiivne), väliskulu (negatiivne mõju). Ühiskondlik kaup iga majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajaringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 9. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust.
Tõene 10. Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi. Väär Arvestustest 7.2 1. Välistulud ilmnevad siis, kui: kasud toodangu tarbimisest on suuremad, kui seda saavad toodangu vahetud tarbijad. 2. Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui: kõik ülejäänud variandid on õiged. 3. Ühiskondlikud hüvised on need, mis: eristuvad nende mittevälistatavuse ja mitterivaalsusega üheaegselt. 4. Alljärgnevast ei kujuta endast väliskulu: kaitsepookimine. 5. Allpooltoodust ei ole turutõrkeks: oluline erinevus tuludes. 6. Erakulud langevad ühiskondlike kuludega kokku, kui puuduvad välistulud. 7. Ühiskondlikke kaupu pakutakse: kas riigi või eraõiguslike ettevõtete poolt riiklike tellimuste alusel . 8. Pareto-parendus leiab aset siis kui ühtede olukorra paranemisega ei kaasne teiste olukorra halvenemist. 9. Pareto-efektiivsus – see on majanduse seisund, mille korral ei ole võimalik pareto-parendus. 10
· Vale,tasutakaassõitjad on need,keda ei saa takistada avalikku kaupa tarbimast,kuigi nad pole kauba eest maksnud Tasuta kaassõitjate probleemi olemasolu tõttu kasutatakse avalike kupade tootmise rahastamiseks makse · Õige Riikliku bussipargi teeused on ühisondlik kaup · Vale,bussipargi teenuste eest tuleb tasuda Kui tootjad ei kata kõiki oma tootmiskulusid,eksisteerib väliskulu Hüvist,mida saavad tarbida kõik soovijad,sõltumatu sellest,kes selle hüvise eest maksab,nim avalikuks kaubaks Kui hüvis tekitab välistulu,võiks tema tootmist subsideerida Sissetulekute jaotuse mõõtmiseks kasutatakse Lorenzi kõverat Lorenzi kõver a) kajastab graafiliselt riigisvalitsevat sissetulekute jaotuse ebavõrdsust Avaliku kauba tarbimisest b) võivad kasu saada kõik indiviidid,k.a kauba ostja
vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Võimalik on nii määratleda „kordonring”, kus nt iga kesklinna sisenev sõiduk maksab teatud summa (nt Milano, Stockholm, mitu sõitu üle maksupiiri = maksad iga kord); võtta tasu ainult teatud teedelt või ridadelt (A1 Prantsusmaal), määrata „päevapilet” (London, tasu on päevas sama, sõltumata sellest, mitu sõitu teed). UMMIKUMAKSU POOLT: Väliskulu hinna sisse, vastutustundlikum tarbimine; Ühistransport kui säästlikum lahendus saab eelise; Tehnoloogia arenedes läheb maksusüsteemi paigaldamise ja käigushoidmise kulu järjest odavamaks; Liikluse vähenemine rakendatud piirkondades 10-30%; Vähendada raiskamist: rohkem inimesi ühte autosse; Rohkem tervislikemaid eluviise; Maksuvabastused elektriautodele, alternatiivkütustele, erinev tasu erinevale saasteklassile.
Turupuudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutavat kogust. ? Täielik konkurents-palju ostjaid/müüjaid, kes hinda ei mõjuta. Monopol-üks ettevõte. Oligopol-mõned müüjad mõned ostjad, pakutavad kaubad on sarnased. Välismõju-kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksa ei pea. Välistulu on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tule eest ise ei maksa. Väliskulu on negatiivne välismõju , mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole. Näide: Nakkushaiguste vastu vaksineerimine- postiivne välismõju. Keskkonna saastamise korral-negatiivne välismõju. 12. Varade põhi- ja käibevaradeks liigitamise põhimõtted. Põhivara tunnused. Käibevara tunnused. Tuleb osata liigitada etteantud varad põhi- ja käibevara hulka või tuua ise näited. Varasid liigitakse põhi- ja käibevaradeks: · Tootmisvahendi funktsioon
soovi selle eest maksta 9. Turuhäire – reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseis tulemusi. Põhjusteks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. 10. Vaesus – sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina 11. Väliskulu-ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt. 12. Välistulu- kasu saab kolmas osapool, kes selle eest ei maksa 13. Ühiskondlik kaup – Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, avalik hüve) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel
Omavalitsused kui klubid. Ahvatlev kõigi kriteeriumide järgi, kuid 1) tootjaid ja tarbijaid raske ühendada, 2) monopoolsusoht, 3) ühendamise transaktsioonikulud (keda kellega ühendada?) Välistulude puhul klubid (kohustuslikud, vabatahtlikud): Palju tarbida? Kes toodab?; TT, SE ja DE suurem kui riiklikul tootmisel; Kohalikud omavalitsused (“pekivöö”): iga välismõju jaoks omad piirid? 22. Normid, keelud. Õige doseerimine? TT?, eriti kui valitud suhteline norm (SO2/m3). Väliskulu optimum pole teada. SE? Väliskulu piiramise kuluerinevused! DE? Kui norm täidetud, pole edasiseks vähendamiseks stiimulit; Eelistada tuleks hinnainstrumente. 23. Maksud ja subsiidiumid. Pigou maks Pigou subsiidium 24.Läbirääkimised kahjuvastutusega ja ilma. Eraviisiline lahendus, ilma riigita; Võimalik SE ja TT (Pareto efektiivsus); Kaks võimalikku õiguslikku lähtesituatsiooni: Kahjuvastutusega ja Kahjuvastutuseta (väliskulude tekitamine lubatud, nende
• Väärtuse hindamine kompensatsioonivalmiduse alusel (willingness to accept WTA) (Küsimuse sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumise) 16. Turutõrge, selle olemus. Hind ei suuda kajastada - sotsiaalseid väärtusi ja - füüsilisi kitsendusi: • Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib • Välismõjud ei ole arvesse võetud(välistulu/väliskulu) • Avalikud kaubad on alahinnatud • Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. • Mittetäielik informatsioon, ignorantsus • Barjäärid turutehingutele, transaktsioonidele • Hinnamoonutused turgudel Põhjused: 1) kapitalituru funktsioneerimine mitte täiskonkurentsi- ehk atomaarturuna, vaid sellisena, mille struktuuris on teatud osatähtsus ka teistel turutüüpidel (polüpoolsel turul,
Häid skeeme ei ole - tuleb leida vähem halvem. 7.4. Väliskulud ja välistulud Väliskulud ja -tulud tekivad kolmandal osapoolel tarbija ja tootja majandustegevuse tulemusel ilma vastava kompenseerimiseta. Hinnamehhanism reageerib ainult firma sisekuludele ja -tuludele. Kui firma tekitab väliskulu, saab ta selle eest midagi tasuta (näit. vabaneb saastest tasuta). Kui tal ei ole sundust (saastemaks) ei ole tal huvi neid kulusid minimeerida. Saastemaksu kehtestamine, mis kataks ühiskonnale tekitatud väliskulu, nihutaks pakkumiskõvera S vasakule S 1 - toodangumaht väheneb Q Q1. Väliskulu eest tasumata jätmisel toodetakse rohkem kui ühiskonnale vajalik. Vähendamise tulemusel vabaks jäänud ressursid võib kasutada saaste vähendamiseks. Joonis 7.4. Väliskulu kui turuhäire.
ADR Milline ei ole saatja kohustus ohtlike ainete maanteeveol ? Ohtliku kauba kustutamiseks sobiva tulekustuti valik Millised ei ole vedaja kohustused ohtlike ainete veol? Autojuht peab enne väljasõitu täitma tegutsemisjuhiste kontrolllehe võimaliku ohuolukorra ärahoidmiseks ja võimalike tagajärgede leevendamiseks Raudteevedude eeliseks maanteevedude ees on kordades väiksem väliskulu Raudteevedude üheks puuduseks võrreldes maanteevedudega on väiksem paindlikkus Millest ei sõltu veotariifid raudteedel? Aastaajast, mil vedu tehakse Multimodaalne transport on vedu vähemalt kaht veoviisi kasutades Intermodaalne transport on vedu mitut veoviisi kasutades kusjuures lastiruum jääb samaks Trans Siberi magistraal on läbi Venemaa kulgev raudteetrass KaugIda ja Euroopa vahel
Saaste vähendamise piirkulu: Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne on konstantsed. Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise. Saaste kahjustuste piirkulu: Mida suurem on saaste kogus, seda suurema saaste kahjustuse piirkulu tekitab. Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: o kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele) o haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus) o hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust o poliitikute hinnangud. Kaks võimalust kuidas leida MDC: saaste piirkulu leidmiseks on vaja tuvastada saaste kahjustused ()
Konkurentsipoliitika ülesanne on konkurentsi kindlustamine. Kõige olulisem osa on tavaliselt konkurentsiseadus, mis seaduslikult sätestab, missugused ärikäitumist aktsepteeritakse ja millist mitte. Välismõjud tootmise või tarbimise poolt tektitatud kõrvalmõju, mis pole otseselt seotud antud vaadeldava hüvise tarbimise või tootmisega. Välismõju tekitaja ise selle eest ei maksa. Välismõju võib olla nii pos(välistulud-nakkushaiguste vastu vaktsineerimine) kui ka neg(väliskulu keskonna saastumine). Ühiskondlikud kaubad on välistulu äärmusjuhud. Neid iseloomustab asjaolu, et tarvimisest saadav kasu ei vähene, kui tarvijate arv kasvab ja tarbijat kasu saamisest takistada on väga raske. Tasuta kaasõitja indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondlikku kaupa tarbimast ja kes kauba tarbimisest kasu saades ei taha selle eest midagi maksta. Lisaks avalike kaupade pakkumisele sekkub riik mõnikord turu tegevusse ka sellepärast, et
Saaste vähendamise piirkulu: Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne on konstantsed. Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise. Näiteks, tehniline areng: Saaste kahjustuste piirkulu: · Mida suurem on saaste kogus, seda suurema saaste kahjustuse piirkulu tekitab. · Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju · Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: o kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele) o haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus) o hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust o poliitikute hinnangud. 8 Kaks võimalust kuidas leida MDC:
Saaste vähendamise piirkulu: Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne on konstantsed. Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise. Näiteks, tehniline areng: Saaste kahjustuste piirkulu: Mida suurem on saaste kogus, seda suurema saaste kahjustuse piirkulu tekitab. Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: o kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele) o haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus) o hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust o poliitikute hinnangud. Kaks võimalust kuidas leida MDC: saaste piirkulu leidmiseks on vaja tuvastada saaste kahjustused ()
Transpordipoliitilised otsused peaksid baseeruma regulaarsetel kuludel kuni hetkeni, mil tekivad perioodilised kulud. Kulubaas peaks sisaldama mõlemaid, nii regulaarseid kui ka perioodilisi kulusid. Transpordisektori üheks olulisemaks alternatiivkuluks on väliskulud, mis on põhjustatud keskkonna saastamisest, mürast, liiklusummikutest jne. Veoettevõtja ei arvesta oma kuluarvutustes väliskulusid, need jäävad kanda kogu ühiskonnale. Vastupidiselt väliskulu mõistele on sisekulud kõik need kulud, mida võetakse arvesse kuluarvestustes. Kulude arvestamise, analüüsi ja juhtimise alused Kulude arvestamise eelduseks on nende regulaarne jälgimine, registreerimine ja mõõtmine. Selleks tuleks rakendada koostöös ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestusega pikemaks perioodiks logistikakulude jälgimise, mõõtmise ja arvestamise süsteem. Vajalik informatsioon peab tulema ilma moonutusteta soovitatavalt algallikaist.
Transpordipoliitilised otsused peaksid baseeruma regulaarsetel kuludel kuni hetkeni, mil tekivad perioodilised kulud. Kulubaas peaks sisaldama mõlemaid, nii regulaarseid kui ka perioodilisi kulusid. Transpordisektori üheks olulisemaks alternatiivkuluks on väliskulud, mis on põhjustatud keskkonna saastamisest, mürast, liiklusummikutest jne. Veoettevõtja ei arvesta oma kuluarvutustes väliskulusid, need jäävad kanda kogu ühiskonnale. Vastupidiselt väliskulu mõistele on sisekulud kõik need kulud, mida võetakse arvesse kuluarvestustes. Kulude arvestamise, analüüsi ja juhtimise alused Kulude arvestamise eelduseks on nende regulaarne jälgimine, registreerimine ja mõõtmine. Selleks tuleks rakendada koostöös ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestusega pikemaks perioodiks logistikakulude jälgimise, mõõtmise ja arvestamise süsteem. Vajalik informatsioon peab tulema ilma moonutusteta soovitatavalt algallikaist.
tarbimast ja kes kauba tarbimisest kasu saades ei taha selle eest maksta. Turuhäire on olukord, kus eraturud funktsioneerivad tavaliselt efektiivselt, kuid täiesti reguleerimata turud võivad viia tulemuseni, mis ühiskonna kui terviku seisukohalt pole alati optimaalsed. Vaesus on spetsiifiliste sissetulekute tase, millest allapoole jääva tulu saajat peetakse vaeseks. Sõltub riigi üldisest elatustasemest vaadeldaval perioodil. Väliskulu on negatiivne välismõju. Välismõju on kõrvalmõju firmadele ja inimestele, kes pole otseselt seotud vaadeldava hüvise tootmise või tarbimisega. Välistulu on positiivne välismõju. Ühiskondlik kaup on välistulu äärmusjuht, kus kauba tarbimisest saadav kasu ei vähene, kui tarbijate arv kasvab ja tarbijat kasu saamisest takistada on väga raske (või võimatu). 2. Makroökonoomika 11. Makroökonoomika alusmõisted
KESKKONNAMAJANDUS. KESKKONNAKAUPADE PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Ühiskondlik kaup ja selle tunnused: Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. Välismõju: välistulu ja väliskulu: Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Näited välismõju kohta: (1) Inimene rajab endale kauni aia (teeb kulutusi), mida vaadates teised saavad välistulu. (2) Osoonikihi lagunemise, kasvuhoonegaaside
Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne on konstantsed. Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise. Näiteks, tehniline areng: Saaste kahjustuste piirkulu: Mida suurem on saaste kogus, seda suurema saaste kahjustuse piirkulu tekitab. Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) – on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: o kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele) o haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus) o hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust o poliitikute hinnangud. Kaks võimalust kuidas leida MDC:
Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne on konstantsed. Muutused toovad kaasa piirkulu kõverate nihkumise. Näiteks, tehniline areng: Saaste kahjustuste piirkulu: Mida suurem on saaste kogus, seda suurema saaste kahjustuse piirkulu tekitab. Saaste kahjustuste piirkulu on keerulisem arvutada kui saaste vähendamise piirkulu. Väliskulu (MDC) – on vaja identifitseerida, hinnata füüsiline ja majanduslik mõju Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: o kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele) o haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus) o hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust o poliitikute hinnangud. Kaks võimalust kuidas leida MDC:
liisingut 24. Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet? logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid ühikukulu teadmine on vajalik logistikas ainult strateegiaküsimuste lahendamiseks ühikulu teadmine võimaldab arvestada kõiki kulusid rahalises väärtuses 25. Transpordisektori väliskulu on põhjustatud välistest tootmisteguritest mitte oma ettevõtte ressursside ehk väliste ressursside kasutamisest müra summutavate barjääride ehitamisest ja liiklusõnnetuste poolt põhjustatud kuludest mürast, keskkonna saastamisest ja liiklusummikutest, liiklusõnnetustest, ilmastikumuutustest 26. Kulude juhtimine on kulude liigitamine, jaotamine ja suunamine kuluarvutustes kuludega opereerimine, kasutades tegevuspõhise kuluarvestuse metoodikat
Kuid turud ei ole sellisel juhul üldiselt täiuslikud. Praegusel hetkel küll turg eksiteerib, kuid ei pruugi eksisteerida tulevikus. Tihti on turu puudumise põhjuseks see, et tegemist on avalike hüvistega. Kui turud ka eksisteerivad, ei ole need alati konkureerivad. Mikroökonoomikast on hästi teada, et monopolistlikud või mittetäiusliku konkurentsiga turustruktuurid võivad viia efektiivsuse vähenemisele. 50. Välismõju: välistulu ja väliskulu Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Mõju teistele Tarbimine Tootmine Kasulik Infektsioonide vastu Ristikupõllu kasvatamine
Riigi sekkumise majandusellu teeb vajalikuks ka välismõjude olemasolu. Välismõju all mõistetakse tulu või kulu, mis saab osaks kolmandale osapoolele ja mida tulu või kulu otsesed tekitajad seepärast ignoreerivad. Välistulu võib olla näiteks uue teelõigu ehitamine, millega suunatakse transiitliiklus linnast mööda. Otsest tulu saavad siin autoomanikud, kelle sõiduaeg lüheneb aga samuti saavad kasu ka linnaelanikud kui väheneb autodest tulenevad heitgaasid ja müra. Väliskulu võib olla näiteks seotud mõne firma looduskeskkonna saastamisega, kui kulutusi tagajärgede likvideerimiseks teeb ühiskond, mitte aga firma ise. Riik saab tootjaid ja tarbijaid mõjutada subsiidiumite ja maksude abil. Maksustades näiteks keskkonna saastamisega seotud firmad suunab riik nad loodushoidlikemate tehnoloogiate kasutamisele. 28
Müra väliskulude taseme kindlaksmääramine on keeruline, seda raskendab veelgi tõsiasi, et kui auto lisandub juba niigi suure liiklustihedusega teele, võib see oma müraga Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR vähem häirida, kui sama auto liiklusvabal teel. Heitgaasid Heitgaaside väliskulu väljendatakse inimeste tervise ja keskkonna kahjustumise kontekstis. Sisepõlemismootorite heitgaaside saasteaineteks on NOx, CO, CO2, SO2 ja tahked osakesed. Saasteainete väliskulude hindamiseks on kasutusel mitu meetodit. Vingugaas, pliiühendid, lendu-
annaabi.ee 
