Üksvärav Juhtimisteaduse areng 1. Klassikaline käsitlus praktiline lähenemine 2. Uusklassikaline käsitlus käitumuslik lähenemine 3. Moodne käsitlus terviklik lähenemine Klassikaline käsitlus Kesksel kohal koordinatsioon 1. Organisatsioonisisene tööjaotus (Fredrick Taylor: 1856 1915) 2. Hierarhhia e. Organisatsiooni bürokraatlik ülesehitus (Max Weber: 1864 1920) "Hierarhhia vr. Turg" transaktsioonikulud (TrC) Tururegulatsiooni korraldav hinnamehhanism ei toimi tasuta y y1 = x1 ; TrC = 0 TrC = x2 x1: y=f(x) a) informatsiooni töötlus sisendite (x) ja väljundite (y) osas (hind, kvaliteet, kogus) y1 b) läbirääkimised ja kokkulepped x1 x2 x 3. Juhtimisfunktsioonid (Henri Fayol: 1841 1925) JUHTIMISPROTSESS (H
majandustulemus jääb teoreetilisest tootmisvõimaluste rajast sissepoole seoses lahendamata info- ja motivatsiooniprobleemidega. Võrdlus ideaaliga Nirvaana-lähenemine.Transaktsioonikõver (Richter/Furubotn) - Transaktsioonikulu mõõdetakse tootmise Yp ja tarbimise Yc vahena (lõik BD). Mida suurem tootmine, seda rohkem kulub turustamiseks ja vähem jääb tarbimiseks suurenevad transpordi jm laieneva turu hõlvamise kulud (transaktsioonikulud). Ühendab saamata jäänud tulu (tarbimise) reaalsete ressursikuludegaTK kaubanduseta- Transaktsioonikulude mõõtmine reaalsete kontaktikulude kaudu Kaubandusega- Kaubanduse institutsionaliseerumine aitab kontakte ja transaktsioonikulusid alandada. "Kaupmehed on transaktsioonispetsialistid" Sääst näitab, mitu % kontaktidest ja kuludest hoiaksime kokku, kui tootjaid ja tarbijaid vahendaks üks kaupmees. K arv
poliitika teostamisel. 20. Avalik pakkumine. Avalikud ja kollektiivhüvised. Avalikke ehk kollektiivhüviseid iseloomustavad kaks põhitunnust. Nende tarbimisest ei saa kedagi välistada ja nende tarbimine pole rivaliteetne. Avalik pakkumine: 21.Liitmine, ühine tootmine. Omavalitsused kui klubid. Ahvatlev kõigi kriteeriumide järgi, kuid 1) tootjaid ja tarbijaid raske ühendada, 2) monopoolsusoht, 3) ühendamise transaktsioonikulud (keda kellega ühendada?) Välistulude puhul klubid (kohustuslikud, vabatahtlikud): Palju tarbida? Kes toodab?; TT, SE ja DE suurem kui riiklikul tootmisel; Kohalikud omavalitsused (“pekivöö”): iga välismõju jaoks omad piirid? 22. Normid, keelud. Õige doseerimine? TT?, eriti kui valitud suhteline norm (SO2/m3). Väliskulu optimum pole teada. SE? Väliskulu piiramise kuluerinevused! DE? Kui norm täidetud, pole edasiseks vähendamiseks stiimulit; Eelistada tuleks hinnainstrumente. 23
Selleks ongi liisimine parem variant kui ostmine. Liisides on võimalus toode tagastada, ei pea käima välja toote kogu väärtust. See on hea võimlaus, kui toode ei vasta oma lubadustele. Liisingu plussid: · Liisinguleping võib vähendada ebakindlust Laen ja liising 15 · Võimalik maksude vähendamine liisingumaksete arvelt · Liisimise puhul võivad transaktsioonikulud osutuda odavamaks kui ostmise või laenuga ostmise puhul. Liisingu miinused: · Liising võimaldab peita kapitali kulutusi · Liisingu kasutamisega on võimalik parandada suhtarve, sest renditav vara ei kajastu firma bilansis ning varade tootlus tundub suurem kui tegelikult on. Liisingu puhul kannab hoolduskulud liisinguandja. Laenu puhul hoolitseb seadmete eest nende tootja. Tagatiseta laenu eelised: · Raha kätte paari tunniga · Puuduvad lisakulutused notaril
Ostu-müügitehingute ettevalmistamine, teostamine ja kontroll on alati seotud kuludega. Neid kulusid nimetatakse tehingu- ehk transaktsioonikuludeks. Ettevõtte eksisteerimist majanduses saab Coase’i järgi seletada vaid sellega, et transaktsioone, ehk lihtsamalt öeldes tööjaotust, on võimalik ka odavamalt korraldada kui turu kaudu. •Ettevõtted eksisteerivad seal ja sedavõrd, kuivõrd nad suudavad inimeste tööjaotust ja koostööd korraldada odavamalt kui turg. •Transaktsioonikulud jagunevad kaheks: –Informatsioonikulud –Kooskõlastamiskulud •Ettevõtetel on kombeks laieneda niikaua, kuni ühe lisatransaktsiooni organiseerimine ettevõtte sees muutub kulude poolest võrdseks selle transaktsiooni kuludega turu vahendusel või teistes ettevõtetes. 21.millised on enamlevinud rahvusvahelistumise põhistrateegiad? Globaalne strateegia – kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu. Standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid
eest; (ühiskonna sisemistesse protsessidesse riik sekkuda ei tohiks); c) on riik ümberjagaja, sekkudes sotsiaalsetesse ja majanduslikesse protsessidesse. 33. Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on a) uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c) poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 34. Riikliku sekkumise kulukuse tingivad a) kähmava käe mudeli rakendumine; b) transaktsioonikulud, abinõu teostamise otsesed kulud, abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod; c) riigi vähene võimekus. 35. Valitsus peab majandusse sekkuma isegi Pareto efektiivse jaotuse korral, sest a) vaja on võidelda polütikatõrgetega; b) vaja on võidelda haldustõrgetega; c) väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale mingitel põhjustel meeldida. 36. Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et a) vastutab riigi suveräänsuse eest;
c)suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 39.Põhimõte ,,nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik" on a)subsidiaarsusprintsiip; b)ortoliberaalne doktriin; c) sotsiaalse turumajanduse seisukoht. R 67.Risk on a)kvantitatiivne ja mõõdetav; b)kvalitatiivne ja mittemõõdetav. c)kvantitatiivne ja mittemõõdetav 34. Riikliku sekkumise kulukuse tingivad a)kähmava käe mudeli rakendumine; b) transaktsioonikulud, abinõu teostamise otsesed kulud, abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod; c)riigi vähene võimekus. 43.Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud a)võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c)odava tooraine ja energiakandjate impordile. 57.Riigi konkurentsivõime mõõtmisel on sisemajanduse koguprodukti (SKP) puuduseks asjaolu, et see näitaja
suure hulga tõttu organiseerumine keeruline ja kulukas priisõitja probleem. Valijate teadmatus (infokulud suured), valitsejate infopuudus (kulud, info asümmeetria) huvigrupid jagavad enda huvidest lähtuvat infot. RIIGI SEKKUMISE ÕIGUSTATUS NEGATIIVSETE VÄLISMÕJUDE KORRAL: Riigi sekkumine võib võimaldada saavutada efektiivsuse, aga ebaefektiivsuse olemasolu üksi ei õigusta riigi sekkumist. Iga sekkumisega kaasnevad transaktsioonikulud kui need on suuremad kui ebaefektiivsusega kaasnevad kulud, tuleks sekkumisest loobuda. Ei piisa sellest, et sekkumismeede võimaldab teoreetiliselt efektiivsuse taastada, see peab olema ka praktikas jõustatav (huvigruppide tegevus, kontrollimehhanismide poolt loodav heidutus jms)- Laiemas plaanis tuleb lisaks keskkonnaaspektidele arvestada ka sotsiaalsete aspektidega (tööhõive, tulude jaotus jms). KLIIMAMUUTUSED LOENG 3
Eesti 28,5 1,62 11,40 17,6 -35 * Dollarit naela kohta ** Dollarit euro kohta *** Kohalik hind jagatud hinnaga Ameerika Ühendriikides Allikas: www.economist.com Intressierinevused ja vahetuskursiootused Tulenevalt kapitali rahvusvahelisele seatud piirangute vähenemisest saab öelda, et rahvusvaheline finantsturg on kõige lähedasem täielikult konkureeriva turu kontseptsioonile. Transaktsioonikulud on madalad, kaubeldav kaup on homogeenne ja kauplemise mahud on väga suured. Seega võiks oodata, et riikidevahelised intressierinevused peaksid kaduma. Sellegipoolest on lühiajaliselt tegemist intressierinevustega riikide lõikes. Soovigu Eesti ettevõte investeerida miljon krooni parimal võimalikul moel. Oletame, et selleks on kaks võimalust. Eesti kroonides tehtud deposiidi aastane intress oleks 10 protsent ning poola zlottides tehtud deposiidi aastane intress oleks 6 protsenti
Riigiasutused võivad reforme teha ka lihtsalt reformide endi pärast. Lihtsalt seletades: mingi ministeerium peab oma töökust ja progressiivsust demonstreerima, oma olemasolu (veel parem laiendamist) õigustama. Minister vajab mänguruumi eneseteostuseks ja oma poliitilise karjääri edendamiseks jne. Riiklik sekkumine on tihti võrdlemisi kulukas (konkreetse abinõuga seotud täiendavad transaktsioonikulud; abinõu teostamise otsesed kulud; abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod). Otsustajad vajavad teavet selle kohta, kas, mil viisil ja kui palju üldse sekkuda majandusprotsessi. Nendele küsimustele vastuste leidmisel tekivad paratamatult infokulud. Meetmete rakendamine toob kaasa ka kontrollikulud. Kui riik kasutab osaliselt turu tee- nuseid, tekivad siingi tehingukulud.
annaabi.ee 
