MAJANDUSPOLIITIKA (0)
MAJANDUSPOLIITIKA
17.02.2022
Arvestusöö suletud materjalidega aka materjalid tuleb ära salvestada
eelnevalt;)
Hindamine:
Kontrolltöö 30punkti
Osalemine 12punkti
Seminaritöö ettekanne 12punkti’
Kirjalik seminaritöö 16punkti
Seminariteema ehk töö ettekandeks ei piisa 2 allikast
N.acocella. economic policy in the age of golablisation 2005
1.
Majanduspoliitika üldprobleemid
1.majanduspoliitika teooria ja prkatika küsimused
Kuidas peaks riik sekkuma turumajandusse
2.majanduspoliitika raamistik- otsustussüsteemid
3.majanduspoliitika eesmärgid
Institutsioonid (formaalsed, mitteformaalsed ja täideviivad) ( on ühiskonna
mängureeglid e. inimeste poolt välja töötatud piirangud. VÕI. Ühiselu
osaline kindlat otstarvet täitev ja iseseiva arenguni jõudnud korraldus)
Formaalsed: seadused, reeglid
Mitteformaalsed: kombed, tavad
Näited(täideviivad): turg, pangad, riik
Organisatsioonidel(need koosnevad) on instutsioonid ja inimesed,
sisemised ja välised organisatsioonid.
Majanduspoliitika subjektid
Sektor/tasand
Elluviijad
1.Rahvusvaheline
EU, IMF, WTO, WB
2.riiklik
Parlament, valitsus, kohtud
3.ametkondlik
Keskpank, haigekassa
4.kohalik
Tööandjate ühendused, ühiskondlikud
organisatsioonid
5.erasektor
Linna-ja vallavalitsused
1969 esimene nobelist J. Tinbergen
Kvalitatiivne- majanduse struktuuri muduatused
Kvantitaiivne- abinõud ja eesmärgid ökonomeetriliste struktuurivõrrandite
lahendamise kaudu
W.eucken- korrapoliitika kui raampoliitka
Protsessipoliitka kui kulgemispoliitika
SLAID 8
Majanduspoliitika instrumentaalne liigitus
-Korrapoliitika- kujundab mmajandussüsteemi põhialused
(mikromajanduspoliitika laiemalt, ettevõtlus ja konkurentsipoliitika)
-Struktuuripoliitika- mõjutab majanduse koostist suuremate moodulite
tasandil (sektorid(Ühine põllumajanduspoliitika-ühised reeglid, ühine
korraldus, ühine rahastus), majandusharud, regioonid)
-protsessipoliitika. Mõjutab rahvamajanduse agregeeritud komponente
(kogunõudlust ja- pakkumist) nt raha-, välismajandus-ja maksupoliitikaga)
Turumajanduse põhiprobleemid ja lahendused
Turuprobleemid laiemas mõttes:
1.efektiivsusprobleemid e. turutõrked tavamõttes-mikropoliitika objektid
2.tulujaotusprobleemid- mikropoliitika objektid
3.stabiilsusprobleemid-makropoltiika objektid
Riigi tegevuse käsitlus majandusteoorias
Normatiivne suund(turutõrgete teooria): milline peaks olema riigi
majanduslik roll?
Positivislik suund( uus poliitiline ökonoomia): kuidas kujuneb tegelikult
riigi majanduslik aktiivsus?
Normatiivne suund tegeleb majandusturuga
Positivislik suund tegeleb poliitikaturuga
Otsustussüsteemi/ institutsioonid
-turusüsteem
-demokraatia
-bürokraatia
-läbirääkimiste süsteemid
Slaid 14
F. A. von Hayek (1899-1992)
-vabaturumajanduse pooldaja
-rõhutas individuaalset valikut
-kritiseeris tugevalt sotsialismi, valitsuse poolset planeerimist ja valitsuse
sekkumist
-turusüsteem edastab infot hindade kaudu
-inflatsiooni negatiivsed mõjud turukoordinatsiooni toimimisele
03.03.2022
Sotsiaalne optimum heaoluökonoomikas
Eesmärk-vahend-suhted
Üldine Heaolu
vabadus
õiglus
õiglus
Turvalisus
stabilisatsooniees
märk
kasvueesmärk
struktuurieesmä
rk
jaotuseesmärk
Täistööhõive
Hinnataseme
stabiilsus
Sissetuleku
kasv ühe
elaniku kohta.
Avalike hüviste
pakkumise
kasv
Pakkumise
paindlikkuse
suurendamine
Regionaalsete
erinevuste
tasakaalustamin
e
Õiglane rikkuse
jaotus
Stiimulid
majandusareng
uks
2.regulatiivne majanduspoliitika
1.erinevad majandussüsteemid
2.turumajandus ja riik
3.turutõrked
Süsteemi kirjeldamise aspektid
-süsteemi elemendid (tarbijad ja tootjad)
-elementide vahelised suhted(tootmis-, vahetus- ja jaotusprtosessid
-süsteemi kord(majanduslik kord, turumajanduse reeglid)
Majandussüsteemide ideaaltüübid (tabel)
Turumajanduse reaaltüübid
Kapitalistlik turumajandus jaguneb:
Vabaturumajandus
Sotsiaalne turumajandus (riigi sekkumist rohkem)
Heaolumajandus (avalike teenustega turvalisus tagatud)
Eurropa kapitalismi mudelid
-turupõhine kapitalism (UK, Norra)
-kontinentaalne kapitalism (saksamaa, prantsusmaa, austria, belgia)
-skandinaavia ehk sotsiaal-demokraatlik kapitalism
-vahemeremaade kapitalism
Riigi sekkumine erinevatesse turumajandus mudelitessse on erinev
Heaoluökonoomika
1 põhiteoreem – konkurentsiturgudel ressursside jaotus, millel on omadus:
ressursse pole võimalik kudiagi teisiti ümber jaotada, et …. Teiste heaolu
ei tohi halveneda
2. põhiteoreem’: konkurentsimajandus võib saavutdada võimalikkuse
kõvera, mis tahes punkti kui alustada ressursside õigest jaotamisest.
Turutõrked valitsuse tegevusajendina
-konkurentsitõrked
-sisenemisbarjäärid kasvavast mastaabiefektist
-loomulik monopol
-üldkasutatavad (avalikud) hüvised
-välismõjud tootmisest ja tarbimisest
-puudulikud turud
-infotõrked -tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus
-tööpuudus, inflatsioon, tasakaalutus majanduses
Objektiivsed e mitteshilised turutõrked
-välismõjud ja avalikud hüvised
-suuruseelised ja kulutuste pöördumatus
-infoprobleemid
-kohanemisprobleemid
Subjektiivsed e sihilikud turutõrked
-eraalgatuslikud: (põhimõtteliselt konkurentsitõrked)
-kartellid
-turujõu kuritarvitamine
-konkurentsi kahjustavad ühinemised ja koondumised
-riiklikud:
-kaubandustõrked
-riigiabi
-regulatiivsed piirangud
-on põhimõtteliselt tõkestatavad
Konkurentsitõrked
-konkurentsiturgude efektiivsus – “nähtamatu käsi”
-sisenemisbarjäärid – tootmise mastaapide kasvades tootmiskulud
vähenevad
-loomuliku monopoli seisund
Negatiivne välismõju
Internaliseerimine- negatiivsete välismõjude minimeerimine
Positiivne välismõju: riigisekkumine selleks, et positiivset välismõju
suurendada(vaktsieerimisel maksta, et inimesed vaktsieeriks, et teised ei
nakatuks)
Avalikud hüvised
-iga täiendav üksikisik saab avalikke hüvisedi tasuta kasutada
-üksikisikuid on avaliku hüvised kasutamisest välistada üldiselt kas
võimatu või raske
Infotõrked reaalses majanduses
Teadmatus
määramatus
-kvaliteediteadmatus
-hinnateadmatus
-kasuteadmatus
Kvaliteediteadmatus + kvaliteediinfo asümeetria=
-negatiivne valik (ebasoodne valik) – kus üksikud pakkujad teavad oma
toodete valiteedist rohkem kui nõudjad ( kasutatud autode pakkujad)
Ja/või
- Moraalirisk- nt kindlustusturul – ei saa läheneda ohule iga üksiku
kliendi seisukohast ja kindlustuspreemia kasvab sellise reiski tõttu
ühtsalselt kõigile
Kvaliteediteadmatuse ületamise võimalused
-miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine
-kohustuslik kindlustus
-garantiikphustus sõltumata vigade tekkimise põhjustest
-infokohustus müüjatele pakutava kauba olulistemate parameetrite suhtes
Riiklik reguleerimine
- Valitsuse või valitsuse poolt delegeeritud regulatiivse võimuga
sõltumatu institutsiooni formaalsed ja mitteformaalsed meetmed
eraagendi käitumise kontrollimiseks
Teooriad reguleeriies kohta
-normatiivse avaliku huvi teooria – “abistava käe” mudel
-positivistlik- chicago koolkond
Mudelid:
-“haarava käe”
-“tabamise mudel”
-lisatasu kiosk
12.05.2022 seminaritööd
Joseph schumpeter
Mees, kes sai esimesena aru, kuidas kapitalism tegelikult toimib. Kuidas
innovatsioon muudab maailma.
„capitalism, socialism and democracy“
Rõhk kapitalismi analüüsil
Põhilised ideed:
1.kapitalismi aluseks on innovatsioon ja “loova hävitamise protsess”
2. kapitalismi head küljed on varjatud aga defektid on nähtaval
3. raske on teha suuri ennustusi ja üldistatud juhiseid
- kapitalism tõstab masside heaolu
- monopolide olemus
- kommenteeris karl marxi ideid
- kapitalism ei jää püsima
Ettevõtlus ja innovatsioon
Ettevõtlus – tootmistegurite uute kombinatsioonide avastamine ja
kasumlik kasutuselevõtt
Ettevõtja kui loov ja innovaatiline isik
Ettevõtja =x äriomanik
Ettevõtja on ettevõtja vaid siis, kui uusi kombinatsioone rakendub
Ei pea olema idee leiutaja
Loova hävitamise protsess
Creative destruction
-dünaamiline protsess, kus luues uusi kaupu ja ärimudeleid hävitatakse
vanu
- kapitalismi keskne osa
- innovatsioon ja loov hävitamine tagab majandusarengu
Konkurentsist
-olulisim on firmade vabadus turule siseneda
- monopolid on seejuures paratamatud
- valitsus ei tohi takistada loova hävitamise protsessei ; vastasel juhul on
majanduslik ja ühiskondlik areng pärsitud (airbnb näide)
- konkurents kui dünaamiline ja tasakaalu lõhkuv avastamisprotsess
- klasssikalis-evolutsiooniline käsitlus
Schumpeteri majandusaregu teooria kriitika
1. Innovaatori rolli rõhutamine
2. Säästu rolli on eiratud
3. Kapitalistliku protsessi analüüs ei ole veenev
Kokkuvõte
Loova hävitamise protsess
Ettevõtja kui innovaator
Vabaturg
Regionaalpoliitika
Regionaalpoliitika peamine ülesanne on juhtivate keskuste ning
mahajäänud perifeeria majandluslik lähendamine.
Turule orienteeritud strateegia
Kasvule orienteeritud strateegia
EL-i regionaalpoliitika 5 põhivaldkonda
Konspekt majanduspoliitikast, põhjalik.
Sarnased õppematerjalid
14
docx
Majanduspoliitika vastused
Majanduspoliitika
Kordamisküsimused kontrolltööks
1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis
Majanduspoliitika teooria kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste
majandusteaduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste
ühiskonnateadustega. Majanduspoliitika teooria eesmärgiks on ühelt poolt kirjeldada
majanduspoliitika subjektide (tavaliselt isikud, organisatsioonid, kes on saanud volitused
ühiskonnalt) subjektide tegevust, hinnata nende ajendeid j ka tegevuse tagajärgi. Oluline on
veel majanduspoliitika tihe seotus majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria
ülesandeks on püstitada majandusteoreetiliste teadmiste alusel vajalikke rakenduslikke
eesmärke ja ülesandeid.
2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed
40
doc
Majanduspoliitika eksam kordamisküsimused eksamiks
Kui avalike hüviste
tootmine paisuva bürokraatia tõttu kasvab, muutuvad kaod üha suuremaks.
Bürokraatial on kalduvus paisuda ja muutuda ebaefektiivseks.
Läbirääkimised - Eri sots gruppide läbirääkimised. (nt tööandjate ja töövõtjate
esindajad teevad otsuseid läbi rääkides, mitte grupiti eraldi - tulemuseks on mõlemaid
pooli rahuldav kompromiss). On võimalik, et sellise kompromissi kulud peavad jääma
kellegi kanda. 5.Sotsiaalsed väärtused majanduspoliitika eesmärkidena MP
peamiste eesmärkide leidmisel on lihtsaim moodus kasutada üldtunnustatud sots.
väärtusi, mida valdav enamus kodanikest omaks peab: Vabadus - igaühe vabadus
määrata omale eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks. Individuaalne vabadus
väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust. Õiglus - ühiskondlikku
rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Aga ka õigus seaduse ees: kõigil
320
doc
Majanduspoliitika
Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski
õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel.
Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul
ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See
loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles
on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja
kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamatuid, ajakirjades
ning ajalehtedes ilmunud vastavateemalisi artikleid, uurimistöid, samuti mitmete valitsusasutuste
dokumente.
Majanduspoliitika vaatleb probleeme tunduvalt laiemalt ning filosoofilisemalt (tihti ka
pragmaatilisemalt ja isegi küünilisemalt), kui seda teevad näiteks mikroökonoomika ning
makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi
100
pdf
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
see areng, mis on vastavuses praeguste vajaduste ja püüdlustega, ilma et väheneks võime
olla vastavuses samade vajaduste ja püüdlustega tulevikus.
Mõned keskkonnakaitsjad on avaldanud arvamust, et "säästev areng" on oksümoroon
(vastandlike mõistete ühendamine stiilivõttena). Väidavad, et praegune areng juba
kahjustab keskkonda, seega ei saa selle jätkumine olla ka säästev. Brundtlandi raport
ütleb, et arengu keskkonna-alaseid piire saab vältida ülemaailmse majanduspoliitika abil,
mis kujundaks majanduskasvu ja mõjutaks selle vormi. Majanduspoliitika sisu tähendaks
materjalikulu vähendamist toodetes ning inimeste poolt loodud kapitali asendamist
keskkonnateenustega. Keskkonnaökonoomika ongi paljus suunatud kasutatavate
majanduspoliitika instrumentide uurimisele.
Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
Tavaliselt seostatakse majandust riigi piiridega, nt Eesti majandus, Soome majandus,
USA majandus jne
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid