TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õp...
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8...
Elika Šaškina O17-01 Kodutöö planeerimise ja ajakasutuse seminariks Analüüsisin „Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess“ faili ning hetkel olen enda arvates huvitatud õppija. Õpivajadused: 1) Õppida paremini kuulama 2) Kasutada aega mõistlikumalt 3) Osaleda seminarides ja loengutes Ootused: 1) Õpetaja on huvitava jutuga 2) Saan teada uusi ajakasutuse tehnikaid 3) Teha rühmatöid Õpieesmärgid: 1) Mitte puududa – see õpieesmärk sobib kokku ainekavas oleva õpiväljunditega, kus õpilane tunneb ära liigse stressi ja teab, kuidas sellega toime tulla ning lisaks teab erinevaid motivatsiooniliike ja oskab hinnata enda õpimotivatsiooni ehk siis õpin kuidas leida motivatsiooni, et tunnis käia. 2) Teha kõik kodutööd õigeks ajaks või varem – seda saan teada ajakasutuse seminaris ning see samuti ühtib õpiväljundiga, kus ...
Enesejuhtimine 1 Enesejuhtiv õppija ja õpiprotsess Analüüsides nelja tüüpi õppija joonist, ma arvan, et hetkel olen kaasatud õppija, kes on osaliselt enesejuhtiv ja suudab iseseisvalt juhtida oma õpiprotsessi ja õpitegevusi sooritada. Mulle sobiks õppejõud kui toetaja, kellega ma oleksin võrdväärne. Mingil määral olen ma ka huvitatud õppija, sest minu praegune õppemotivatsioon on väga kõrge ja seetõttu, et minu õpioskus õenduses on veel puudulik, vajan ma ka sellist õppejõud, kes aitab õpioskusi arendada. Arvan , et sõltuv õppija ei sobi mulle, sest ma olen enesekindel ja tahan juhida oma õpiprotsessi ise, mitte et keegi juhiks. Edaspidi kippun ma olla enesejuhitud õppijaks, kes juhib oma õppimist täielikult ise. 2 Õppimise eesmärgid Enesejuhtimise ainekursus on väga tähtis õpijate jaoks, sest selle abil õppija võtab initsiatiivi oma õpetegevuse juhtimisel, määratleb oma õpivajadusi ja formuleer...
Mina õppijana Ma pole varem ennast sellisel moel analüüsinud , kuid arvan, et see aitab mul jõuda parema enesemõistmiseni ning olla oma tulevikueesmärkidele orienteeritud. Õppijana olen ma kohusetundlik. Laiskus ja mina ei tunne teineteist. Kindlasti võin enda tugevuseks pidada süvenemisoskust, mõtlen enne , kui tegutsen. See oskus käib kindlasti käsikäes perfektsionismiga:kipun tihti üle mõtlema ja taotlema täiuslikkust.See tuleb mõneti kasuks, olen saavutanud sellega üsna häid õpitulemusi, aga samas on see takistanud minu loomingulisusel esile tulla, esseede kirjutamisel muretsen rohkem sõnastuse kui mitmekülgsuse pärast. Olen tihti jäänud seetõttu ajahätta. Mõistan, et perfektsionistliku hoiakuga ei jõua ma oma õpingutes kuigi kaugele, peaksin õppima nii-öelda vooluga kaasa minema ja ideed võiksid jõuda paberile enne, kui need kaotsi lähevad. Mulle meeldivad väga keeled ja kirjandus. Olen teadm...
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralle...
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................