Majanduse loeng kordamine (0)

LOENG 1
Majandusõpetus jaguneb: Mikroökonoomika ja Makroökonoomika.
Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt.
Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega.
Positivistlik majandusteadus -kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on".
Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria .
Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust (teoreetilist üldistust.)
Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda.
Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?.
Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal!
Konkreetse tulemuse alternatiivkulu on see parim tulemus, mida oleks võinud saavutada, kasutades ressursse teisiti.
Üldistatult võib majandussüsteemiks ( majanduseks ) nimetada inimeste hulka, kes toodavad, vahetavad ja tarbivad kaupu ja teenuseid.
Hinnamehhanism - Majanduse keskne ülesanne erinevate otsustajate tegutsemise koordineerimine .
Tarbimine on kulutused, mida tehakse vajaduste rahuldamiseks kaupade ja teenuste omandamise teel.
Nõudlusseadus määrab kindlaks seose kauba hinna ja nõutava koguse vahel antud ajaperioodil.
Kasulikkuse mõistet kasutatakse tähistamaks kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust.
MU- piirkasulikkus
TU- kogukasulikkus
Kasu, mida tarbija saab igast täiendavast hüve ühikust nimetatakse piirkasulikkuseks (MU).
Piirkasulikkuste summa annab üldise e. kogukasulikkuse.
Piirkasulikkus langeb “vertikaalsuunas” ja “horisontaalsuunas“
Kahaneva piirkasulikkuse seadus - piirkasulikkus väheneb koos tarbija käsutuses oleva hüvekoguse suurenemisega.
Piirkasulikkus võib olla ka negatiivse arvväärtusega.
Kogukasulikkuse maksimeerimine - tähendab jõuda oma piiratud eelarve puhul võimalikult suure rahuloluni.
Nõudlusseadus: kauba hinna tõustes nõutav kaubakogus väheneb.
MUA-kauba A füüsilise ühiku piirkasulikkust, PA-kauba A füüsilise ühiku hinda, MUa- võrreldav piirkasulikkus: MUa = MUA / PA (tarbija jaoks toote kvaliteedi ja hinna suhe.)
Kasulikkust maksimeeriva kulutuste jaotus on tagatud siis, kui mingi kaubapaari piirkasulikkuste suhe võrdub nende hindade suhtega. MU1/MU2 = P1/P2
Hermann H Gossen-i seadused:
Esimene seadus: ühe tarbimisperioodi jooksul kahaneb iga järgneva tarbitava kogusest saadav „kasu“ ning korduval tarbimisel iga hüveühiku „kasu“ väheneb, võrreldes eelnevast tarbimisest saadud „kasuga“. Lusikatäis haaval suhkrut kohvi sisse. Vertikaalsuunas vähenemine. Teine tass kohvi, kolmas tass jne. Horisontaalsuunas vähenemine.
Teine seadus: tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed.
Kauba hinna tõusuga, ceteris paribus , nõutav kaubakogus väheneb ning tarbija nõudluskõver langeb.
LOENG2 - TARBIJATEOORIA - Ükskõiksuskõver, eelarvejoon
Määra, mille võrra üht kaupa saab teisega asendada üldist kasulikkust muutmata, nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks.
PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR
Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse , kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px
Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma.
LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED
Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö.
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT , TOOTMISFUNKTSIOON
Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral.
Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose
Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit . Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , …, Xn )
Kuna sisenditest loetakse olulistemaks tööjõudu (L) ja kapitali (K), siis tavaliselt kirjeldatakse tootmisfunktsiooni valemiga: Q = f (K, L).
AKTIIVSED TOOTMISTEGURID : Tööjõud ja ettevõtlus
PASSIIVSED TOOTMISTEGURID: Maa, kapital, informatsioon.
samakogusejoone e. isokvant.
Tehniline progress on uute tootmisvõimaluste tekkimine.
Samaväärtusjooned e. isokostid.
MASTAABIEFEKT:
Toodangu kasvu kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel nimetatakse mastaabiefektiks.
Kui toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga, siis loetakse mastaabiefekti püsivaks e. konstantseks.
Kui toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga, siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga .
Kui toodang suureneb vähem kui sisendite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabiefektiga.
Isokvandi kaldenurk määrab otseselt ära nn. tehnilise asenduse piirnormi e. piirmäära. Sisuliselt näitab see ühe tootmisteguri ühikute arvu mis on vajalik teise teguri ühe ühiku asendamiseks (toodangu samaks jäädes).
Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = MRTSLK = - Delta K/Delta L
Kus PANLK, MRTSLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm;
Delta K - kapitali koguse muutus;
Delta L - tööjõu koguse muutus
Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = abs(Delta K/Delta L) ,
kus - PANLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm,
abs- absoluutväärtus,
Delta K, Delta L - kapitali ja tööjõu koguse muutus ja kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist
Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse tööjõu piirtoodanguks, mis avaldub: MPL(tööjõu piirtoodang ) = Delta Q/Delta L
Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nim. kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K
Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega.
LOENG 4 – ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD
Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD.
ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD:
kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga.
Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga:
TC=PK K+PL L
PK - kapitali hind (maksumus),
K - kapitali kogus,
PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus.
Keskmise muutuvkulu (AVC) ja kogu muutuvkulu (VC) seos: AVC = VC/Q
NB! Piirkulu (MC) all mõistetakse kogukulu suurenemist toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0
NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu.
Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC
MC – piirkulu;
ATC – keskmine kogukulu;
AVC – keskmine muutuvkulu;
AFC – keskmine püsikulu.
Lühiperioodil keskmised püsikulud toodangumahu kasvades langevad.
Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu)
NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC
Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb.
Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele.
LOENG 5 – NÕUDLUS JA PAKKUMINE
TÄIELIKU KONKURENTSI TURG :
Kaupade pakkumine turul on pidev.
Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada
NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid .
OLIGOPOL :
turul on mõned tugevad firmad
firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida
firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha
NÄITED: naftatoodete müüjad, alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid. Turul ca 80% suuri ja 20% väikseid tegijaid .
MONOPOOLNE KONKURENTS :
turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupu
kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil võimalik mingil määral ise hindu kehtestada
NÄITED: Arvuti tarkvara turg, E-õppe turg, lennufirmad
MONOPOL :
Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna
NÄITED: Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus , Microsoft
MONOPSON:
Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab nende müüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi.
NÄITEKS: . Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja. Paraku on mõnikord ka üksik ostja võimeline hinda mõjutama.
Nõudlusseadus väidab, et kauba hinna langemisel , suureneb kauba nõudlus, tingimusel, et muud faktorid ei muutu
Juhul, kui nõudlus kaupadele langeb koos sissetulekute langusega, siis neid kaupu nimetatakse normaalseteks kaupadeks.
Kui mingi kauba nõudlus kasvab samal ajal kui sissetulekud langevad, siis nimetatakse seda alaväärtuslikuks kaubaks. Näitena võib tuua bussi või trammi.
Kui ühe kauba hinna langemine vähendab teise kauba nõudlust, siis neid kahte kaupa kutsutakse asendatavateks.
Sellist situatsiooni, kui ühe kauba hinna langus kutsub esile teise kauba suurema nõudluse, nimetatakse neid kahe kaupa teineteist täiendavateks kaupadeks.
Pakkumisseadus väidab, et kauba hinna tõusmisel, suureneb ka kauba pakkumine, tingimusel, et muud faktorid ei muutu.
Kokkuvõttes, pakkumiskõver näitab, mis juhtub pakutava kauba kogusega, juhul kui kauba hind muutub, hoides samal ajal ülejäänud pakkumist mõjutavad tegurid konstantsena
Klassikaline ülespoole suunduva nõudluskõvera näide on Giffeni kaup.
Kehvem kaup – sissetulekute langedes tarbimine suureneb.
Vebleni efekt - Vebleni efekt väljendub selles, et mingi hüvise nõutav kogus suureneb, kui antud hüvise hind tõuseb. See on nn. demonstratsiooni- e. prestiižiefekt.
Vebleni efekti iseloomustav nõudluskõver on positiivse tõusuga.
LOENG 6 – NÕUDLUS JA PAKKUMINE II
Elastusteooria ja nõudluse ja pakkumise rakendused
Elastsus on hinnatundlikkus .
kauba nõudlus on elastne, kui nõudluse muutused sõltuvad oluliselt hinna muutustest.
nõudlus on mitteelastne, kui nõudluse muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele
Nõudlusseadus: kauba hinna langus suurendab nõudlust.
Hädavajalikel kaupadel on suundumus omada mitteelastset nõudlust.
Näiteks arsti visiidi tasu, ravimite hinnad, elementaarsed toiduained
Luksuskaupadele on omane elastne nõudlus.
Näiteks eralennuk, jaht, luksustoiduained
Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil:
e = Nõutava kaubakoguse muutus% / Teise muutuja muutus %
Nõudluse hinna elastsuskoefitsient e arvutamiseks kasutatakse valemit:
e = (Nõudluse mahu muutus %) / (hinna muutus %)
Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust leitakse:
e =nõudluse mahuline muutus % / sissetuleku(tulu) muutus %
Kaupade pakkumist loetakse elastseks siis, kui pakutava koguse suurus reageerib oluliselt hinna muutustele.
Kaupade pakkumist loetakse mitteelastseks siis, kui pakkumine reageerib nõrgalt hinna muutustele.
LOENG 7 - Täieliku konkurentsi turg ja monopol
Täieliku konkurentsi turg:
1. Kõik tooteühikud on identsed sõltumata tootjast. Homogeensed.
2. Ostjate ja müüjate arv on suur. Keegi ei mõjuta turuhinda.
3. Ostjad ja müüjad peavad täielikult tundma turgu.
4. Firmad peavad toodangut valmistama üldkasutatava tehnoloogiaga ja täielikult mobiilsete ressurssidega.
5. Majandusharusse sisenemine ja sealt väljumine peaks olema lihtne ja odav.
6. Firmad taotlevad kasumi maksimeerimist, tarbijad aga kasulikkuse maksimeerimist.
Pika perioodi tasakaalu tingimus on MC = ATC = p
Firma kogu(müügi)tulud TR võrduvad toodetud koguse (q) ja tooteühiku hinna (p) korrutisega
TR = q*p ja kogukulud TC = TFC + TVC
Kui firmad toodavad seda, mida tarbijad eelistavad kõige rohkem, on tegemist ressursijaotusliku efektiivsusega e. Pareto jaotusega.
MONOPOOLNE TURG:
1.Kauba või teenuse pakkumist turul peab kontrollima ainult üksainus tootja.
2. Antud kaubal ei tohi olla mingeid lähedasi asendajaid.
Monopolid müüvad elektri- ja soojusenergiat, vett, postmarke ja teisi kaupu ning teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid.
Monopoli puhul kaob firma ja majandusharu vaheline erinevus, seega on firma nõudluskõver (ühiktulukõver) ühtlasi majandusharu nõudluskõver.
Monopoli piirtulu kõver (MC) langeb nõudluskõverast (D) kaks korda kiiremini.
Monopoli kõige tähtsam tunnus oleks sisenemisbarjääri olemasolu uutele firmadele.
Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust:
1. Kogutulu miinus kogukulu
2. Piirtulu võrdub piirkuluga
Hinnakujundaja on firma, mis omab teatavat mõju oma toodangu hinna üle
Kuna monopol võib valida hinda, on monopol hinnakujundaja.
Reegel: kui hind katab keskmise muutuvkulu, jätkab firma tegevust. Kui ei, siis lõpetab monopol ajutiselt tegevuse.
Hinnadiskriminatsioon on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest.
Hinnadiskriminatsiooni tingimused:

• Esiteks, firmal peab olema turuvõim oma toodangu hinna üle. See tähendab, et firmal peab olema negatiivse tõusuga nõudluskõver. Selline turuvõim on monopolil, aga pole täieliku konkurentsi firmal
  
• Teiseks, firmal peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus.
  
• Kolmandaks , firma peab odavalt eristama erinevaid tarbijaid.
  
• Neljandaks, firma peab suutma neid tarbijaid, kes kõige vähem maksavad, takistama kaupa edasi müümast tarbijaile, kes kõrgemat hinda maksavad.
  

LOENG 8 - Monopolistlik konkurents ja oligopol
Monopolistlik konkurents- Turustruktuur , kus on suhteliselt palju firmasid, kuid igaühe toodang on teiste omast erinev (kosmeetika, moetööstus, disain, jne.). Eestis näit. Piusa liivaseep.
Monopolistlikku Turgu iseloomustavad nii konkurentsi kui ka monopoli elemendid:
• diferentseeritud (erinev) kaup
• suhteliselt palju tootjaid, kuid oluliselt vähem kui täieliku konkurentsi turul
• kaubal on lähedasi asendajaid, mis omakorda ei ole identsed
Seetõttu on nõudluskõver negatiivse tõusuga (mitte horisontaalne sirge)
NB! Väljundiks on ainult diferentseeritud toodang
Turuvõimu peegeldab firma toodangu nõudluskõver, mida lamedam see on, seda rohkem tarbijaid ta hinna tõstmisel kaotab (läheneb täieliku konkurentsi firmale).
Monopol, mille toodangul pole lähedasi asendajad, kaotab vähe kliente, kui ta hinda tõstab.
Täielikult konkureeriv firma kaotab ilmselt kõik oma kliendid, kui ta oma kauba hinda tõstab.
Monopoolselt konkureerival firmal puudub pakkumiskõver.
Monopoolselt konkureeriv firma sarnaneb monopoliga, kuna tal on negatiivse tõusuga nõudluskõver ja tal on mingi kontroll oma toodete hinna üle.
Teiselt poolt sarnaneb ta täielikult konkureeriva firmaga, kuna pikal perioodil saab ta tänu turule tuleku ja sealt lahkumise kergusele ainult normaalkasumit.
MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KASUMIT MAKSIMEERIV KOGUS JA MÜÜGIHIND:
MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KAHJUMIT MINIMEERIV KOGUS JA HIND
Oligopol- Turustruktuur, kus on väike arv müüjaid, kes võivad toota homogeenset kaupa (näiteks nafta või teras), aga ka diferentseeritud kaupa (näiteks autod).
KARTELL - Kartell tagab firmale suurema kindlustunde konkurentide käitumise suhtes ja tõrjub ühiselt uute firmade katseid sellesse harusse tulla. Kartelli firmad vähendavad oma tootmismahtu, tõstavad hinda ja takistavad uute firmade juurdepääsu.
Kartellid maksimeerivad oma kasumi ikka ja jälle tingimusega : MC = MR
Kulupõhine hinna kalkuleerimise strateegia tähendab seda, et hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatav protsent, mida hinnakõrgendiks nimetatakse.
Murtud nõudluskõver selgitab, miks mõne oligopoli hinnad ei muutu isegi siis, kui firma kulud muutuvad.
Kartelli mudel põhjendab, miks oligopolid võivad soovida koopereeruda turuhinna ja -koguse kindlaksmääramiseks.
Hinnaliidri mudel näitab, kuidas ja miks firmad hinna kehtestamisel kooskõlas tegutsevad, ilma et nad tegelikult kartelli moodustaksid.
Mänguteooria mudelid tõestavad seda, et tulenevalt firmade vastastikusest sõltuvusest võib turul esineda nii kooperatsioon kui hinnasõda.
Kulupõhise hinnakalkulatsiooni mudel toob esile põhjused, miks võib firma olla huvitatud hinnakujunduse lihtsustamisest.