1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? Rahandus täidab kolme funktsiooni: Allokatsioonifunktsioon, mille toimel jaotuvad tootmistegurid (võime nimetada ka ühiskonna käsutuses olevad ressursid) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas; Jaotusfunktsioon, st nii ettevõtete kui kodanike sissetulekute ja vara jaotamist hõlmav tegevus.
(välismõjud, konkurentsitõrge). Erakaubad- tarbimisel esineb konkurents, ühe isiku tarbimine välistab teise isiku tarbimise. Kauba hinna järgi teevad ostajad ja müüjad otsuseid, mis tagab kaupade optimaalse koguse ja ressursside efektiivse paiknemise. Avalikud kaubad: konkurentsitud kaubad ja ühe isiku tarbimine ei välista teise tarbimist. Täiendav tarbija ei too kaasa lisakulu. (Nt riigikaiste, puhas õhk). Erinevused: Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana. Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine: turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud. Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega Erakaupade optimaalne pakkumine: Individuaalsete nõudluskõverate liitmisega soob ühiskonna kogunõudluskõvera. Kogunõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt määrab hinna
teiseltpoolt, ei ole tegemist ka avalike kaupadega, mille puhul lisandunud tarbimine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. Tollikaupade puhul on võimalik tarbimist välistada, kuid samal ajal ei kaasne täiendava tarbimisega täiendavaid kulutusi. Seetõttu soovitatakse tollikaupu kohelda nagu avalikke kaupu. 22.Põhjendage kas haridus (arstiabi jne.) on oma olemuselt era- või avalik kaup? 23.Avalike kaupade ja erakaupade nõudlus. Üheks oluliseks erinevuseks, mis tuleneb eespool kirjeldatud kahest omadusest, on see, kuidas kujuneb era- ja avalike kaupade nõudlus. Alustame erakauba nõudlusest. 10 Da ja De kujutavad kahe tarbja individuaalseid nõudlusi, ehk seda kui palju nad on nõus tarbima teatud hinna juures. Turul kujuneb erakauba nõudlus individuaalsete nõudluste summana. Samal turul on ka pakkumine, mida väljendab pakkumiskõver
Avalike kaupade klassifikatsioon ei ole täielik ega lõplik. 2) Erakaup - Kaupade, nagu toit ja riietus tarbimise puhul eksisteerib konkurents, ühe isiku poolt kauba tarbimine välistab selle kauba tarbimise teise isiku poolt. Kauba hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad ja sellega on tagatud ressursside efektiivne paiknemine. * Põhiline erinevus era- ja avaliku kauba puhul - Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana. Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine, turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud. Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega. 4. Avaliku poliitika elluviimise peamised institutsioonid? Institutsionaalsed osalised esinduskogud, täidesaatev võim, mitteametlikud osalised.
välistamatud, kuna on võimatu tõkestada isikul nautida teenusest saadavat kasu - - Paljusid avalikke kaupu pakutakse kui tervikut, seda ei saa jagada osadeks. - Nendel kaupadel puudub hind ning turg, mis tavaliselt määrab ressursside jaotuse majanduses, ei saa toimida. - Turuväliseks reguleerimise mehhanismiks on valitsus, maksude ja eelarve kaudu Põhiline erinevus erakauba ja avaliku kauba vahel - Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana. - Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine, turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud - Isikud ostavad kaupa erineval hulgal, kuid maksvad kauba eest sama hinda - Avaliku kauba pakkumise üle otsustab tavaliselt valitsus - Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega - Isikud tarbivad sama kogust kaupa kuid maksvad erineva hinda Avaliku kauba omadused
MIKROÖKONOOMIKA 62 · Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. 11.1.1 Ühiskaupade pakkumine Ühiskaupade pakkumise uurimist alustame sellest, et vaatame missugune on erinevus erakaupade ja ühiskaupade vahel. Oletame, et meie lihtsas ühiskonnas elab vaid kaks inimest: Aadam ja Eeva. On ainult kaks kaupa: õunad ja viigilehed. Turunõudluse kujunemist iseloomustab joonis 11.1. Hind Hind Hind 10 10
võimatu tõkestada isikul nautida teenusest saadavat kasu. Paljusid avalikke kaupu pakutakse kui tervikut, seda ei saa jagada osadeks. Nendel kaupadel puudub hind ning turg, mis tavaliselt määrab ressursside jaotuse majanduses, ei saa toimida. Turuväliseks reguleerimise mehhanismiks on valitsus, maksude ja eelarve kaudu Põhiline erinevus erakauba ja avaliku kauba vahel Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana. Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud Isikud ostavad kaupa erineval hulgal, kuid maksvad kauba eest sama hinda Avaliku kauba pakkumise üle otsustab tavaliselt valitsus Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega Isikud tarbivad sama kogust kaupa kuid maksvad erineva hinda
Teatavasti ei tarbi inimesed ainult eraettevõtete poolt toodetud kaupasid. Ka avalik sektor pakub tooteid ja teenuseid. Seega tuleks SKP arvutamisel arvestada ka avaliku sektori poolt toodetud toodanguga. Kuna suurt osa avalikke kaupasid (riigikaitse, maanteed jne) saavad kodumajapidamised tarbida tasuta, siis ei saa nende kaupade väärtust arvutada turuhinna alusel, nagu seda tehakse erakaupade puhul. Probleem on lahendatud sel moel, et avalike kaupade väärtus võrdsustatakse nende kaupade tootmiseks kasutatud ressursside hindadega. Teisisõnu, kui mingi avaliku kauba tootmiseks kulus 10 krooni, siis eeldatakse, et avaliku kauba väärtus ongi 10 kr. Seega selleks, et arvestada avaliku sektori poolt toodetud toodete ja teenuste väärtust ka SKP arvutamisel, liidetakse tarbimis- ja investeerimiskulutustele juurde ka need avaliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
