Majandus alused konspekt (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamis

Käibemaksuseadus (KMS)

Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine

EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

riigi rahavajadus. Riigi rahavajadus on viimaste aastasadade jooksul kasvanud, sest riik on võtnud enda kanda väga suure hulga ülesandeid, mille täitmiseks on vaja üha rohkem vahendeid. Mida rohkem riik makse nõuab, seda rohkem muutub riik nn maksuriigiks, s.t kodaniku jaoks hakkab riik samastuma kõrgete maksudega. Samas ei saa maksude vajalikkust kahtluse alla panna, sest riik peab oma vahendeid kuskilt saama. Ilma maksudeta riik oleks sellisel juhul võimalik, kui kogu majandus alluks otseselt riigi kontrollile ning puuduks eraomand ja iseseisev ettevõtlus. Tegelikult on pea iga riigi tekkega maksevõimelise kodaniku jaoks kaasas käinud rahalised või mitterahalised kohustused. Käibemaks on kaudne maks, mis mõjutab otseselt maksustavate kaupade ja teenuste müügihinda. Käibemaksu peab tasuma iga tarbija, piisab ainult kauba või teenuste tarbimisest Referaat annab ülevaate olulisematest käibemaksuga seotud küsimustest. Antud töös

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilse

Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused

Kodune ülesanne Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused Hendrik Uuli RP089 2009  LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50 inimese.  1999 LHV asutamine 2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese investeerimiskonto avamine. Algab esimene aktsiamäng (tänane "Börsihai") 2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto", toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid 2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto"  2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV Directist saab AS Lõhmus, Haavel & Viisem

ISEGENEREERUV ARVENÄIDIS

7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on  maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku  makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009]  8) kauba või�

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b ­ (b ­ 2250 ­ 0,0286) * 0,21 ­ 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se

Tarbijakaitseseadus

TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija - füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks; 2) müüja - füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb v