Majandus alused konspekt (0)

Q: Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandus alused konspekt

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem?

MAJANDUSEALUSED 27.01.2010.
Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem?
Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles.

Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud
Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud.

Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro - ja makroökonoomika (MMÖ)
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu ) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel.
Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid
Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne.
Rahvamajanduse ringkäik
Sissetulek (raha)
Tööjõud
Majapidamised Ettevõtted
Kaubad
Kulutused (raha)
Majanduspoliitika – tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega.
Fiskaalpoliitika - tegeleb valisus- maksude või valisuskulutuste muutmine.
Monetaar – ehk rahapoliitikaga tegeleb keskpank , muudetakse peamiselt intressimäärasid või sularaha hulka majanudses – monetaristid.
Ametiühingud (25 veebruar)
Ressursid või Tootmistegurid (03.02.2010)
Kõik need vahendid,mida kasutatakse hüviste tootmiseks

Maa
Töö
Kapital
Ettevõtlikkus

Üldmõiste. Mis ühendab kõiki loodusressursse

Maad
Vett
Metsa
Mineraale
Hapnikku
Loomi

Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid mida kasutatakse hübiste tootmiseks
Ettevõtlikkus – inimressurss , mis ühendab teisi ressursse hüvise valmistamisks
Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tlltmiseks ja teenuste osutamiseks
Kapital
Füüsiline kapital ehk reaalsed esemed
Finantskapital nt aktsiad
Ressursside omanikud saavad:

Renti maa eest
Palka töö eest
Intresse kapitali pealt

Tasuta hüvised – vabalt kättesaadav hulk on suurem, kui seee hulk, mida inimesed soovivad.
Nt: õhk,merevesi
Tasuta hüvitiste alla kuluvad need asjad , mis pole majandustegevuse tulemused
Tootmine – hüviste valmistamine
Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Ceteris paribus – st tingimuste saamaks jöödes
Ratsionaalse – käitumise eeldus
Makroökonmmika on poliitiline ja tihti normatiivne
Mikroökonoomika on mittepoliitiline ja positivistlik
Normatiivne analüüs on hinnanguline ehk sõltub mingi indiviidi arusaamast
Positividtlik analüüs näitab kuidas asjad on – põhineb faktidel ja selle tulemused on kontrollitavad.
Majandusliku uurimistöö tüüpilised vead
Valepõhjuse viga tekib –

Kui arvatakse, et sündmus A põhjustas sündmuse B
Kuna A toimus samal aja või enne kui sündmus B

Kompositsiooni viga – tekib kui arvatakse , et see , mis on õige tervikku iga osa kohta eraldi , peaks alati olema õige ka terviku suhtes.
Ehk see , mis on õige terviku kohta , peaks kehtima ka terviku iga üksiku osa kohta.
Nimetatakse ka eksiüldistuseks või üldistusveaks.
Oletame, et tegemist on majandusega, kus toodetakse ainult 2 hüvitist:

Kahuteid ja võid
Ajaperiood 1 aasta
Ressursid, mis selle aja jooksul on kättesaadavad on fikseeritud
Ka tehnoloogia tase ei muutu selle aja jooksul.
Olgu max kogus 5 miljonit tonni võid ja 15000 kahurit aatas.’

Või
(milj t)
5
4
3
2
1
0 5 10 15 kahurid Joonis 1 Tootmisvõimaluste kõver
Majandussüsteemid
Eksisteerib kolm majandusspsteemi:

Traditsiooniline majanuds – majandustegevust juhivad tavad ja kombed . naturaalmajanudst

Käsumajanus – riigi poolte teostatav tsentraalne planeerimine , mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse – plaanimajanuste vormis (Kuuba , Põhja-Korea, Iraak, Iraan )
Turumajandus – ressursse jaotavad eraisikud , riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.
Tegelikult kujutab enamik turumajandusi endast segamajandus .
Eestlased hõiveseisundi järgi –juuli 2009 10.02.2010
Tööealised 15-74a (1 039 000)
Majanduslikult majanduslikult mitteaktiivne
Aktiivne rahvastik rahvastik
685 000 354 000
Hõivatud Töötud
593 000 92 000
Palgatöötajad Ettevõtjad
547 000 46 000
Töötegijate – ülalpeetavate suhe?
600 000 750 000
Maksumaksjad Elanikkond kokku 1 350 000
46 000 350 000
Ettevõtjad Pensionärid
Tööandjad
Maksumaksjad 440 000
Mitterakendatud tööealised
Sh 100 000 töötut
35% eurooplastest soovib olla iseenda boss
USA’s – 61%
Üle poole noortest (15-24) eurooplastest palgatöölistest sooviks ettevõtjaks hakata
EL keskmine 30% USA 42%
60% Euroopas firma loonutest näeb sellist võimalust mitte vajadust
Euroopa põhihirmud: läbikukkumine, pankrott ,tulu ebakindlus / USA: ebapiisavad finantsid
Järgmised Põhitunnused iseloomustavad käsumajandust: (17.02.2010)

Enamiku majanduslikke otsuseid teeb keskvõim
Enamikul kaupadel on riiklikult kehtestatud hinnad
Riiklikel tootmisettevõtetel on kohstuslikud plaaniülesanded
Riiklikus sektoris on fikseeritud palgatasemed

Reastage riigid:

Põhja- Kore

Kuuba

Hiina

Poola

Suurbritannia

Prantsusmaa

Ameerika Ühendriigid

Hongkong
Turu mudel

Tänapäevane ökonoomika on suurel määral õpetus turumajandusest
Ökonoomika on teadus,mis tegeleb piiratud ressursside jaotamisega alternatiivsete kasutusalade vahel.

Kaubaturud- kaubeldakse kaupade ja teenustega .
Tööjõuturud – müüakse ja ostetakse tööjõuteenust.
Kapitaliturud – kaubeldakse investeerimiskaupadega.
Rahaturud – kaubeldakse rahaga ehk finantskapitaliga.
Valitsusel suur osatähtsus – on võtnud endale turu osalise rolli. Pakkudes ise mitmesuguseid kaupu ja teenuseid ja majandust korrigeermiva rolli – läbi maksustamise ja seadusloome.

Keskpank võib sekkuda turgudele – peamiselt rahaturgudele (Eesti pank )
rakendades pankadele kehtivaid seadusi ja mõjutades intresse ning raha hulka majanduses.

Läbi maksebilanis oleme seotud välisturgudega
Majandusmuutused mõjutavad nii maailma kauba- kui rahaturgudel meid oluliselt.

Seda,

Kui palju resursse turule pakkuda
Kui palju kaupu osta ja
Kui palju näiteks säästa
Otsustavad just majapidamised.

Firmad otsustavad:

Kui palju selliste tingimuste juures toota ning
Kui palju ressursse osta.

Majapidamiste otsuseid mõjutavad tuhandete invaliidide tegutsemine turul.

Nad ostavad kaupu ja teenuseid.
Investeerivad ja säästavad
Need tegutsevad sõltuvad nii indiviidi subjektiivsest omadusest (maitsed, harjumused, eelistused jne)
Kui ka objektiivsest põhjustest (oskused, majanduskliima, maksud jt.)

Ka firmad kuuluvad inimestele , kes üritavad läbi kasumi oma sissetulekut suurendada.
Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste.
Finantssektor.

Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt.
Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel.
Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor)
Säästude kasutajad on ettevütted.

Kui palju on teeninud palgana ja dividendidena ressursside mõõgist, Kaupade nõudlus ja pakkumine peavad tasakaalustama turud, et majandus toimiks

MAJANDUS 3.03.10

1. majanduskriis – töötus (toetused, investeeringud,
2. haridus (haridusreform)
3. haldusreform
4. poliitika (riigikogu,
5. seadusandlus – seaduse kvaliteet
6. eesti saab olema põhja-euroopa kõige integreeritum riik ( NATO , Eli liige, schengeni viisaruum, euro?)
7. liiklus + õnnetused
RIIGIEELARVE
RIIGIEELARVE SEADUS
Vastu võetud 9. 06. 1999. a seadusega ( RT I 1999, 55, 584), jõustunud 1. 01. 2000, 2. ja 3. peatükk 1. 07. 1999.
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
17. 11. 1999 ( RT I 1999, 92, 824) 15. 12. 1999
14. 06. 2000 ( RT I 2000, 55, 360) 12. 07. 2000
20. 06. 2002 ( RT I 2000, 55, 360) 20. 07. 2002, osaliselt 1. 01. 2003
terviktekst RT paberkandjal ( RT I 2002, 67, 405)
22. 01. 2003 ( RT I 2003, 13, 69) 1. 05. 2003
11. 02. 2003 ( RT I 2003, 24, 148 ) 17. 03. 2003
17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 588 ) 1. 01. 2004
24. 03. 2004 ( RT I 2004, 22, 148 ) 8. 04. 2004
RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 395 000
32 Kaupade ja teenuste müük 385 000
Eesti riigi eelarve 2010
§ 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud ( kroonides )
RIIGIEELARVE TULUD KOKKU
83 208 403 718
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU
88 407 781 130
RIIGIEELARVE FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU
–5 199 377 412
Maksud ja maksukorraldus 17.03.2010
Maks on maksukorralduse seaduse kohaselt maksuseadusega või seaduse alusel antud linna või valla volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vvõi selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ilma otsese vastutasuta rahaline kohustis . Mis kuulub täitmisele seaduses või määruses ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel.

Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega,kus peavad olema märgitud:
Maksu nimetus
Maksu objekt
Maksumäär
Maksumaksja
Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg
Maksu tasumise kord maksuseaduse rakedamise kord
Võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord.

Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud:

Tulumaks
Käibemaks
Sotsiaalmaks
Maamaks
Hasartmängumaks
Tollimaks

Aktsiisid

Kütuse -
Alkohli -
Tubaka -
Elektri – ja
Pakendiaktsiis

Raskeveokimaks
Kohalikud maksud on

Müügimaks
Paadimaks
Reklaamimaks
Teede ja tänavate sulgemise maks
Mootorsõiduki maks
Loomapidamismaks
Lõbustusmaks ja
Parkimistasu

Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalkie rahaliste vahendite olemasuolu

Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtunud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest.

KÄIBEMAKSUSEADUS1
Vastu võetud 10. detsembri 2003. a seadusega (RT I 2003, 82, 554), jõustunud vastavalt §-le 50
7. 12. 2005 (RT I 2005, 68, 528) 1. 01. 2006, osaliselt 1. 01. 2007, osa muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 1. 11. 2005 ja nende jõustumiseaeg on 23. 12. 2005
§ 15. Käibemaksumäärad
(1) Käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.
(2) Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
1) raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend;
[Punkti 2 sõnastus kuni 31. 12. 2006]
2) sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim , meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498) või ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine; (õ) 10.05.2006 10:10
[Punkti 2 sõnastus alates 1. 01. 2007]
2) sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule;
3) Kemikaalide Teabekeskuses registreeritud keemiline kahjuritõrjevahend (biotsiid) sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirja alusel, kui ostjaks on hoolekandeasutus või tervishoiuteenuse osutaja;
4) ohtlike jäätmete käitlemine;
5) matusetarve või -teenus;
6) etenduse või kontserdi korraldamine riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti;
7) füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule, riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdav soojusenergia ning füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks müüdav kütteturvas, brikett, kivisüsi või küttepuit;
8) majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus;
9) perioodiline väljaanne, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne.
(3) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste kaupade maksustatavast väärtusest:
1) eksporditav kaup, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba ;
2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Sätet ei kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba, soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number;
3) rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus , seadmed , varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühenduse vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup;
4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;
5) kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile ;
6) teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriik, võõrandatav ja toimetatav kaup mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu tarbeks või toitlustamiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses;
7) vabatsoonis või vabalaos olev ühenduseväline kaup (ühenduse tolliseadustiku tähenduses), kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile ning seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;
8) vabatsooni või vabalattu paigutatud või muu ühenduseväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise tolliprotseduurile, peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile, transiidi tolliprotseduurile või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud ühenduseväline kaup tingimusel, et seda kaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja ja ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;
9) ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ühenduse kaup ja vabatsoonis või vabalaos olev ühenduse kaup, mis eksporditakse 15 päeva jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest;
10) Eesti Pangale võõrandatav kuld ;
11) kuuenda direktiivi lisas J nimetatud kaup, kui see suunatakse viivitamata maksuladustamisele või on maksuladustatud (§ 441) ja tehinguga ei kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine.
(4) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste teenuste maksustatavast väärtusest:
1) teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle teenuse käive maksuvaba;
2) rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik teenus;
3) rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus;
4) peamiselt rahvusvahelistel lendudel lendava õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus;
5) [kehtetu – RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1. 01. 2006]
6) rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõiduks kasutatav laev, või peamiselt rahvusvahelisi lende teostava lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusse andmine või sellisel merelaeval või õhusõidukil kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusse andmine;
7) vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis, või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3–6 ja 10 nimetatud kaupa või käesoleva lõike punktides 2–4, 6, 9, 10, 12 ja 14 sätestatud teenust;
8) välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost , mis algab või lõpeb ühendusevälises riigis;
9) kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;
10) kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka;
11) kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki;
12) töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks toimetatud Eestisse ja pärast teenuse osutamist ühendusest välja;
13) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu ja sellise veo korraldamine, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise reisi osa;
14) teenus, mida osutatakse välisriigis asuvale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile, ühenduse institutsioonile või relvajõule.
(5) Nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava teenuse osutamist tõendatakse teenuse osutamise kohta sõlmitud lepinguga, tellimiskirjaga, arvega või teenuse osutamist tõendava muu dokumendiga. Maksuhalduril on õigus nõuda teenuse osutamist tõendavaid lisadokumente.
(51) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 ning lõike 4 punktis 14 nimetatud juhtudel on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatavat käivet tõendav dokument Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 31/96 aktsiisivabastustõendi kohta (EÜT L 8, 11.01.96, lk 11–15) kehtestatud käibemaksu- ja aktsiisivabastustõend.
(6) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse nullprotsendilise käibemaksumäära asemel maksuvabastust järgmistel juhtudel:
1) pärast ühenduse tolliseadustiku tähenduses eksportimist Eestisse tagasitoodud kauba asemel sellega sarnase kauba eksportimisel, kui asendatav kaup toodi Eestisse tagasi maksuvabalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 alusel;
2) Eestisse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nullprotsendilise käibemaksumääraga või käesoleva seaduse § 17 alusel maksuvabalt imporditud kauba eksportimisel.
(61) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse nullprotsendise käibemaksumäära asemel maksuvabastust teenusele, mille käibe tekkimise koht on teine liikmesriik, kui maksukohustuslane kasutab teenuse osutamisel oma teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise numbrit.
(7) Alates 2007. aasta 1. juulist on füüsilisele isikule, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule või riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäär 18 protsenti.
[RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1. 01. 2006; 1. 01. 2007]
TULUMAKSUSEADUS
Vastu võetud 15. 12. 1999. a seadusega (RT I 1999, 101, 903), jõustunud 1. 01. 2000.
Muudetud ja täiendatud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
20. 05. 2004 ( RT I 2004, 45, 319) 27. 05. 2004 (muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. 05. 2004);
osaliselt 1. 01. 2005, 1. 01. 2006, 1. 01. 2007;
§ 45 lõige 8, § 572 ja § 61 lõige 24 jõustuvad eraldi seadusega ning neid sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele
§4. Maksumäärad
[Lõike 1 sõnastus kuni 31.12.2004]
(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu määr on 26%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
[Lõike 1 sõnastus alates 1.01.2005 kuni 31.12.2005]
(1) Tulumaksu määr on 24%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel. Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist 0,76-ga.
[Lõike 1 sõnastus alates 1.01.2006 kuni 31.12.2006]
(1) Tulumaksu määr on 22%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel. Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist 0,78-ga.
[Lõike 1 sõnastus alates 1.01.2007]
(1) Tulumaksu määr on 20%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel. Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist 0,8-ga.
(2) Paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%.
[Lõige 3 kehtib kuni 31.12.2004]
(3) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud tulumaksu määr on 26/74. [RT I 2004, 45, 319 – jõust. 27.05.2004]
Nõudlus 31.03.2010
Kogus – q/k
Hind – p/h
Nõudlus – D/N
Pakkumine – S/P
Hind (kroonides) nõutav kogus (nädalas)
A 5 9
B 10 8
C 20 6
D 30 4
E 40 2
Joonis 2. Nõudluskõver
Nõudlusseadus kohaselt ostavad tarbijad rohkem kui hõvise hind langeb ja vähem kui hind tõuseb (ceretis paribus)
Nõudluskõveral on negatiivne tõus
Hüvise hind ja nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud
Turunõudlus saadakse kui liidetakse kõigi tarbjate nõutavad kogused , selle hüvise turul iga antud hinna korral.
Tähtsamad nõudluse mõjurid
Nõudlust määravad tegurid ehk determinandid on kõik need mõjurid, mis võivad muuta mingi kauba nõudlust ehk nihutada nõudluskõverat
Tarbijate sissetulek ehk tarbmimiseelarve
Teiste hüviste hinnad, nende muutus
Tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes)
Tarbijate arv
Tarbijate maitse, eelistused , tarbimisharjumused
Asenduskaubad - inimese samu tarbeid tahuldavad kaubad, mistõttu ühe kauba hinna tõus suurendab asenduskauba nõudlust ning vastupidi ühe kauba hinna langus vähendab võimaliku asenduskauba nõudlust.
Sissetuleku kasv toob tavaliselt kaasa kogu nõudluskõvera nihke paremale, sest kui on võimalik kulutada rohkem raha, siis enamikel juhutdel ostetakse hüvist rohkem iga antud hinna korral.
See kehtib normaalkauba/Hüvise puhul – s.o. kauba puhul, mille nõudlus sissetulek kasvades suureneb (esmatarbekaubad)
Luksuskaup - nirmaalkauba eriliik , mille tarbimine suureneub sissetuleku kasvades suhteliselt rohkem.
Pakkumine 28.04.2010
Pakkumine – seos kauba ja hinna selle koguse vahel mida müüjad (tootjad) mingil ajavahemikul ning mingitel tingimustel soovivad ja suudavad turule müügiks tuua.
Pakkumisseadus väljendab kauba ühikuhinna ja pakutava koguse vahelist samasuunalist seost.
Kui kaubaühiku hind tõuseb, siis kauba pakutav kogus suureneb, kui aga hind langeb siis vähheneb ka kauba pakutav kogus.
Pakkumist saab kirjeldada pakkumistabeli,pakkumiskõvera abil.
Pakkumiskõver on üles paremale tõusev ehk positiivse tõusuga
Hind pakutav kogus (nädalas)
A 5 1
B 10 3
C 15 5
D 20 7
Turupakkumine saadakse, kui liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused antud hindade korral
Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline seos.
Pele hüvise hinna mõjutavad pakkumist mitmed teised tegurid.

Tehnoloogia tase
Vajalike ressursside hinnad
Hüvisega seotud teiste hüviste hinnad
Pakkujate/tootjate arv
Tootjate ootused
Maksud ja subsiidiumid

Antud hüvise hinna muutus toob kaasa hüvise pakutava koguse muutuse.
Graafiliselt kajastub seda liikumine piki pakkumiskõverat.
Tehnoloogia täiustumine toob kaasa pakkumiskõvera nihke paremale, kuna see alandab tootmiskulusi
Kui tõuseb ükskõik millise antud hüvise valmistamisel kasutatava ressursi hind, siis pakkumine tavaliselt väheneb.
Turu tasakaal 5.05.2010
Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, st. Ei täheldata nende mingit muutumistendentsi – nõudlust ja pakkumine on turu kakas osapoolt,
Tasakaaluhind on selline hind ,m ille juures nõutav kogus on võrdsed
Tasakaalukogus on selle hinna korllal nõtav ja pakutav kogus
Antud hüvise tasakaaluhinda ja tasakaalukogust näeme tema nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktis E
Kui hüvise hind ei ole tasakaalu tasemel, siis tekib surve tema muutmiseks.
Tasakaalupuhul on E, kkui hüvise hind on H1. So allpool tasakaaluhinda, tekib turu puudujääk – nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus.
Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemset erinev poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude mõjul, Hinna või tootmismahu kontrollimine võib üõhjustada kas liignõudlust (turu puudujääki) või liigpakkumist (turu ülejääki)
Sõltumata sellest , kas kontrolli vormiks on miinimum või maksimumhind või kaupade normeerimine , on tulemus vastupidine loodetule.
Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgem hind, mida antud hüvisele hehtestada võib – elamispinna üüri piirmäära – tulemuseks turu puudujääk.
Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind . viib turu ülejäägile – miinimumhinnad põllumajanduses.
Ülesanne.

Kas nimetatud nõudluse ja/või pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna p/h ja –koguse q/k kasvu või kahanemise
Nõudlus kasvad,pakkumine jääb samaks – p/h kasvab q/k suureneb
Pakkumine kasbab, nõudlus jääb samaks p/h langeb q/k suureneb
Nõudlus kahaneb, pakkumine jääb samaks p/h väheneb q/k väheneb
Pakkumine kahaneb, nõudlus jääb samaks p/h q/k väheneb
Kogu-
toodang
Hind =kesk. tulu
Kogutulu
Piirtulu
Kogukulu
Kesk. kulu
Piirkulu
Kogu-kasum
Kesk. Kasum
0
4000
0
1000
0
-1000
1
3800
3800
3800
2000
2000
2000
1800
1800
2
3600
7200
3400
3800
1900
1800
3400
1700
3
3400
10200
3000
5700
1900
1900
4500
1500
4
3200
12800
2600
7700
1925
2000
5100
1275
5
3000
15000
2200
9900
1980
2200
5100
1020
6
2800
16800
1800
13000
2166,67
3100
3800
633,33
7
2600
18200
1400
17000
2428,57
4000
1200
171,43
8
2400
19200
1000
21500
2687,50
4500
- 2300
-287,5
9
2200
19800
600
27000
3000
5500
-7200
-800
10
2000
20000
200
33000
3300
6000
-13000
-1300
11
1800
19800
-200
40000
3636,36
7000
-20200
-1836,36
12
1600
19200
-600
47500
3958,33
7500
-28300
-2358,33
MAJANDUS (24.05.10)
Bartnerkaubandus tähendab kaude ja teenuste vahetamist raha otseselt kasutamata.
RAHALIIGID
Kauprahad: rahana ringleb väärismetall
Sümbolrahad: fidutsiaarrahad: reservidega täielikult kaetud paberraha : kullastandard ja valuutakomitee rahad
Fiat -rahad: rahana ringlev väärismetalliga või reserviga osaliselt kaetud paberraha.
Surrogaatrahad: raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata.
Raha peab olema:
Homogeenne – ühesuguse väärtusega rahad peavad pöe,a võimalikult identsed
Aktsepteeritav – majandustehingute osapooled usaldavad ja on nõus raha vastu võtma, olles kindlad, et saavad seda tulevikus kasutada
Jaotatav – raha on jaotatud väiksemateks ühikuteks, mis võimaldab nendega täpselt arveldada.
Säili – piisavalt vastupidav, mis tagab selle pikaajalise püsimise ringluses
Kaasaskantav – mugav ja lihtne käsitseda
Piiratud kogus – ainult siis on tagayud raha õige väärtus ja normaalselt toimiv rahasüsteem
Äratuntav – kui raha pole tuntud, ei ole inimesed nõus seda vastu võtma
Deposiitrahad: kommertspankade poolt loodud raha
Elektrooniline raha: eskisteerib vituaalselt
Varade likviidsus – nende sularahaks vahetamise võimalus
Raha kui seaduslik maksevahend on paberraha ja mündid, mis on riigi poolt selleks kuulutatud ja mida tuleb maksete sooritamisel vastu võtta piiramatult.
Riigid, mis on oma arengu algetapid, kasutavad usalduse saavutamiseks rahasüsteemi vastu valuutakomitee süsteemi, mille kasutamisel on ringluses olev rahamass täielikult tagatud võõrismetalli- ja kullavarudega.
Pangaraha mõistega on hõlmatud pankadevahelistes arveldustes kasutatav ja ülekannetes kajastuv raha. Seega pangaraha füüsilisel kujul ei eksisteeri. Seda mõistet ei kasutata selle raha kohta, mis on reaalselt paigutatud ja füüsiliselt olemas pankade hoidlates. Nt sularaha hoiustamisel panka muutubki see pangaarvel kajastatavaks pangarahaks.
RAHA FUNKTSIOONID
Vahetusvahend – maksevahend
Arvestusühik – mõõtühik – kõikide varade väärtust hinnatakse rahas
Akumulatsiooni ja laenamise vahend – täna säästetud raha saab kasutada tulevikus
Raha loomise protsessiks nim kommertspankade tegevust, mille kõigus nad annavad laenudena võlja panka hoiustatud raha. Keskpanl kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservi nõude. Kohustuslikuks reserviks on seadusega kehtestatud rahasumma , mida kommertsoangad peavad kohustuslikus korras hoidma keskpangas.
Pangatomingud (31.05.10)

Toimingud

Panka hoiustatakse sularaha 100

Panga hoius 100
2.Toimingud
1.Arvestatakse kohustuslik reserv 10
2.sularaha jääk (100-10=90)
3.tomingud
1. antakse välja sularaha laen 90
2. Pana laenunõue 90
4.tomingud
1.välljastatud laen laekub pangaarvele 90
2.täiendav hoiusekohustus 90
5.toimingud
1.arvutatakse täiendavad reserv (90*10 =9(
2.Sularaha jääk (90-9=81)
Varad kohustused
1.toimingud Pangahoius 100
Sularaha 100
Pangahoius 100
2.toimingud
Sularaha 90
Reserv 10
Kokku 100 Kokku 100
3.toimingud
Sularaha 0 Panga hoius 100
Laen 90
Reserv 10
Kokku 100 Kokku 100
4.Toimingud
Sularaha 90 Pangahoius 100
Reserv 10 Uus hoius 90
Laen 90
Kokku 190 Kokku 190
5.toimingud
Sularaha 81 Pangahoius 190
Reserv 19
Laen 90
Kokku 190 Kokku 190
Bilanss
Sularaha 0 Pangahoius 1000
Reserv 100
Laen 900
Kokku 1000 Kokku 1000
Teades hoiuste suurust ja kohustusliku reservi määra , võib anda hinnangu raha pakkumisele, mis väljendub raha kasvukordajas ehk rahakordajas.
Rahakordaja (m) on kohustusliku reservi (r) pöördväärtus (m=1/r)
Raha mõõtmiseks kasutatavad näitajad on MO,M1,M2,M3.
MO sisaldab ringlusesse emiteeritud sularaha ja seda näitajat tuntakse ka baasrahana.Selle näitaja kasutamine on langustrendiga,kuna sularaha kasutatakse maksevahendina järjest vähem.
M1 koosseisus on MO , millele liidetakse nõudmiseni ja sellega sarnased hoiused .
M2 hõlmab finantsvarasid, mis kuuluvad M1 koosseisu ja vähemlikuviidseid säästuhoiuseid ja teatud tingimuslikke hoiuseid.
M3 on esitatud mõõtudest kõige mahukam ning seda saab siduda raha laiema definitsiooniga ,mis lisaks eelnevates raha mööötudes sisalduvatele varadele võib hõimata mahukaid tähtajalisi hoiuseid valuutahoiuseid, väärtpabereid jmt.

Krediidiasutused

Eestis litsenseeritud krediidiasutused
- Eesti Krediidipank AS - http://www.krediidipank.ee
- Hansapank AS - http://www.hansa.ee
- SBM Pank AS - http://www.sbmbank.ee/
- SEB Eesti Ühispank AS - http://www.seb.ee
- Sampo Pank AS - http://www.sampo.ee
- Balti Investeeringute Grupi Pank AS - http://www.raha.ee
- Tallinna Äripanga AS - http://www.tbb.ee
Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid
- DnB NORD Banka AS Eesti filiaal
- Parekss-banka AS Eesti filiaal
- Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal
- Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal
- Scania Finans AB Eesti filiaal
- Siemens Financial Services AB Eesti filiaal
- Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused
- HSH Nordbank AG Tallinna esindus - http://www.hsh-nordbank.ee
- OKO Bank Tallinna esindus - http://www.okobank.f i
- "Rietumu Banka" AS Eesti esindus
- AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus

Fondivalitsejad

Eestis tegutsevad fondivalitsejad
- Avaron Asset Management AS - http://www.avaroncapital.com/
- Hansa Investeerimisfondid AS - http://www.hansa.ee
- Kawe Kapital AS - http://www.kawe.ee
- LHV Varahaldus AS - http://www.lhv.ee
- SEB Ühispanga Fondid AS - http://www.seb.ee/fondid
- Trigon Alternative Funds AS - http://www.trigon.ee/en
- Trigon Funds AS - http://www.trigon.ee
- ERGO Varahalduse AS - http://www.ergofondid.ee
- Sampo Baltic Asset Management AS - http://www.sampo.ee
Eestis tegutsevad piiriülesed fondivalitsejad
- IPS "Hansa Fondi" AS
- EVLI Fund Management Company Ltd
- East Capital Asset Management AB
- IPAS Parex asset Management
- JPMorgan Asset Management ( Europe ) S. a r. l.
- Lehman Brothers Asset Management France
- Lehman Brothers Asset Management France

Investeerimisühingud

Eestis tegutsevad investeerimisühingud
- Aurora Access Securities AS - http://www.aas.ee
- GILD Financial Advisory Services AS - http://www.gildbankers.ee
- SUPREMA SECURITIES AS - http://www.suprema.ee
- CRESCO VÄÄRTPABERITE AS - http://www.cresco.ee
- Lõhmus, Haavel & Viisemann AS - http://www.lhv.ee
- TRIGON SECURITIES - http://www.trigoncapital.co m
Eestis tegutsevad välismaiste investeerimisühingute filiaalid
- East Capital Asset Management AB - http://www.eastcapital.com/
- Privanet Eesti
- T. Rowe Price Global Investment Services Limited

Väärtpaberituru kutselised osalised

Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid
- Eesti Väärtpaberikeskus AS - http://www.e-register.ee
Börsikorraldajaid
- Tallinna Börs AS - http://www.ee.omxgroup.com/
Reguleeritud turu korraldajaid
- Tallinna Börs AS - http://www.ee.omxgroup.com/

Investeerimispangad

United Partners Corporate Finance AS - http://www.upartners.net/
Trigon Capital - http://www.trigon.ee/
SUPREMA SECURITIES AS - http://www.suprema.ee
Nordic Financial Services - http://www.nordicfinancial.com/est
Cresco AS - http://www.cresco.ee

Venture Capital

Ambient Sound Investments OÜ - http://www.asi.ee/
Martinson Trigon Venture Partners AS - http://www.mtvp.ee/
BaltCap Management Ltd - http://www.baltcap.com/
Baltics Small Equity Fund - http://www.bsef.ee/

Private Equity

Alta Capital Partners - http://www.altacapital.ee/
BaltCap Management Ltd - http://www.baltcap.com/

Kinnisvarainvestorid

Arco Balti Kinnisvarafond AS - http://www.kinnisvarafond.ee/
AS Eastern Europe Real Estate Investment Trust - http://www.eereit.ee/
Metro Capital Management AS - http://www.metrocapital.eu/
IPC Real Estate AS - http://www.ipcinvestment.com/

Mezzanine Financing

Balti-Ameerika Ettevõtlusfond - http://www.balaef.ee/
Hanseatic Capital - http://www.hanseaticcapital.net/

Muud investeerimisettevõtted

Worldwide Invest AS - http://www.wwi.ee
Pakri Marine Investments AS - http://www.pmigroup.ee/
Kobe Investments AS - http://www.kobeinvest.co m

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 78 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lauri01 Õppematerjali autor

terve aasta konspekt

majandus alused majandus makroökonoomika makroökonoomika tööhõivetöötus tööhõive töötus fiskaalpoliitika monetaar ettevõtlikkus kapita lfinantskapital

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamis

Kategoriseerimata

docx

Käibemaksuseadus (KMS)

Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine

Maksundus

doc

EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

riigi rahavajadus. Riigi rahavajadus on viimaste aastasadade jooksul kasvanud, sest riik on võtnud enda kanda väga suure hulga ülesandeid, mille täitmiseks on vaja üha rohkem vahendeid. Mida rohkem riik makse nõuab, seda rohkem muutub riik nn maksuriigiks, s.t kodaniku jaoks hakkab riik samastuma kõrgete maksudega. Samas ei saa maksude vajalikkust kahtluse alla panna, sest riik peab oma vahendeid kuskilt saama. Ilma maksudeta riik oleks sellisel juhul võimalik, kui kogu majandus alluks otseselt riigi kontrollile ning puuduks eraomand ja iseseisev ettevõtlus. Tegelikult on pea iga riigi tekkega maksevõimelise kodaniku jaoks kaasas käinud rahalised või mitterahalised kohustused. Käibemaks on kaudne maks, mis mõjutab otseselt maksustavate kaupade ja teenuste müügihinda. Käibemaksu peab tasuma iga tarbija, piisab ainult kauba või teenuste tarbimisest Referaat annab ülevaate olulisematest käibemaksuga seotud küsimustest. Antud töös

Majandusteadus

pdf

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilse

Majandus

ppt

Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused

Kodune ülesanne Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused Hendrik Uuli RP089 2009 LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50 inimese. 1999 LHV asutamine 2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese investeerimiskonto avamine. Algab esimene aktsiamäng (tänane "Börsihai") 2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto", toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid 2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto" 2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV Directist saab AS Lõhmus, Haavel & Viisem

Finantsvahendus

xlsx

ISEGENEREERUV ARVENÄIDIS

7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009] 8) kauba või?

Õigus

doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se

Maksundus

rtf

Tarbijakaitseseadus

TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija - füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks; 2) müüja - füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb v

Õigusteadus

Rohkem sarnaseid