Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majandus alused konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem ?
 
Säutsu twitteris
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010.
Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem?
Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles.

Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro - ja makroökonoomika (MMÖ)
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu ) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel.
Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid
Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne.

Rahvamajanduse ringkäik
Sissetulek (raha)
Tööjõud
Majapidamised Ettevõtted
Kaubad
Kulutused (raha)

Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega.
Fiskaalpoliitika - tegeleb valisus- maksude või valisuskulutuste muutmine.
Monetaarehk rahapoliitikaga tegeleb keskpank , muudetakse peamiselt intressimäärasid või sularaha hulka majanudses – monetaristid.
Ametiühingud (25 veebruar)

Ressursid või Tootmistegurid (03.02.2010)
Kõik need vahendid,mida kasutatakse hüviste tootmiseks

Üldmõiste. Mis ühendab kõiki loodusressursse

Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid mida kasutatakse hübiste tootmiseks
Ettevõtlikkus – inimressurss , mis ühendab teisi ressursse hüvise valmistamisks
Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tlltmiseks ja teenuste osutamiseks
Kapital
Füüsiline kapital ehk reaalsed esemed
Finantskapital nt aktsiad
Ressursside omanikud saavad:
  • Renti maa eest
  • Palka töö eest
  • Intresse kapitali pealt

Tasuta hüvised – vabalt kättesaadav hulk on suurem, kui seee hulk, mida inimesed soovivad.
Nt: õhk,merevesi
Tasuta hüvitiste alla kuluvad need asjad , mis pole majandustegevuse tulemused
Tootmine – hüviste valmistamine
Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Ceteris paribus – st tingimuste saamaks jöödes
Ratsionaalsekäitumise eeldus
Makroökonmmika on poliitiline ja tihti normatiivne
Mikroökonoomika on mittepoliitiline ja positivistlik
Normatiivne analüüs on hinnanguline ehk sõltub mingi indiviidi arusaamast
Positividtlik analüüs näitab kuidas asjad on – põhineb faktidel ja selle tulemused on kontrollitavad.
Majandusliku uurimistöö tüüpilised vead
Valepõhjuse viga tekib –
  • Kui arvatakse, et sündmus A põhjustas sündmuse B
  • Kuna A toimus samal aja või enne kui sündmus B

Kompositsiooni viga – tekib kui arvatakse , et see , mis on õige tervikku iga osa kohta eraldi , peaks alati olema õige ka terviku suhtes.
Ehk see , mis on õige terviku kohta , peaks kehtima ka terviku iga üksiku osa kohta.
Nimetatakse ka eksiüldistuseks või üldistusveaks.
Oletame, et tegemist on majandusega, kus toodetakse ainult 2 hüvitist:
  • Kahuteid ja võid
  • Ajaperiood 1 aasta
  • Ressursid, mis selle aja jooksul on kättesaadavad on fikseeritud
  • Ka tehnoloogia tase ei muutu selle aja jooksul.
  • Olgu max kogus 5 miljonit tonni võid ja 15000 kahurit aatas.’

Või
(milj t)
5
4
3
2
1
0 5 10 15 kahurid Joonis 1 Tootmisvõimaluste kõver

Majandussüsteemid
Eksisteerib kolm majandusspsteemi:
  • Traditsiooniline majanuds – majandustegevust juhivad tavad ja kombed . naturaalmajanudst

Käsumajanus – riigi poolte teostatav tsentraalne planeerimine , mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse – plaanimajanuste vormis (Kuuba , Põhja-Korea, Iraak, Iraan )
Turumajandus – ressursse jaotavad eraisikud , riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.
Tegelikult kujutab enamik turumajandusi endast segamajandus .

Eestlased hõiveseisundi järgi –juuli 2009 10.02.2010
Tööealised 15-74a (1 039 000)
Majanduslikult majanduslikult mitteaktiivne
Aktiivne rahvastik rahvastik
685 000 354 000
Hõivatud Töötud
593 000 92 000

Palgatöötajad Ettevõtjad
547 000 46 000

Töötegijate – ülalpeetavate suhe?
600 000 750 000
Maksumaksjad Elanikkond kokku 1 350 000
46 000 350 000
Ettevõtjad Pensionärid
Tööandjad
Maksumaksjad 440 000
Mitterakendatud tööealised
Sh 100 000 töötut


35% eurooplastest soovib olla iseenda boss
USA’s – 61%
Üle poole noortest (15-24) eurooplastest palgatöölistest sooviks ettevõtjaks hakata
EL keskmine 30% USA 42%
60% Euroopas firma loonutest näeb sellist võimalust mitte vajadust
Euroopa põhihirmud: läbikukkumine, pankrott ,tulu ebakindlus / USA: ebapiisavad finantsid
Järgmised Põhitunnused iseloomustavad käsumajandust: (17.02.2010)
  • Enamiku majanduslikke otsuseid teeb keskvõim
  • Enamikul kaupadel on riiklikult kehtestatud hinnad
  • Riiklikel tootmisettevõtetel on kohstuslikud plaaniülesanded
  • Riiklikus sektoris on fikseeritud palgatasemed

Reastage riigid:
  • Põhja- Kore
  • Kuuba
  • Hiina
  • Poola
  • Suurbritannia
  • Prantsusmaa
  • Ameerika Ühendriigid
  • Hongkong
    Turu mudel
    • Tänapäevane ökonoomika on suurel määral õpetus turumajandusest
    • Ökonoomika on teadus,mis tegeleb piiratud ressursside jaotamisega alternatiivsete kasutusalade vahel.

    Kaubaturud- kaubeldakse kaupade ja teenustega .
    Tööjõuturud – müüakse ja ostetakse tööjõuteenust.
    Kapitaliturud – kaubeldakse investeerimiskaupadega.
    Rahaturud – kaubeldakse rahaga ehk finantskapitaliga.
    Valitsusel suur osatähtsus – on võtnud endale turu osalise rolli. Pakkudes ise mitmesuguseid kaupu ja teenuseid ja majandust korrigeermiva rolli – läbi maksustamise ja seadusloome.
    • Keskpank võib sekkuda turgudele – peamiselt rahaturgudele (Eesti pank )
    • rakendades pankadele kehtivaid seadusi ja mõjutades intresse ning raha hulka majanduses.

    • Läbi maksebilanis oleme seotud välisturgudega
    • Majandusmuutused mõjutavad nii maailma kauba- kui rahaturgudel meid oluliselt.

    Seda,
    • Kui palju resursse turule pakkuda
    • Kui palju kaupu osta ja
    • Kui palju näiteks säästa
    • Otsustavad just majapidamised.

    Firmad otsustavad:
    • Kui palju selliste tingimuste juures toota ning
    • Kui palju ressursse osta.

    Majapidamiste otsuseid mõjutavad tuhandete invaliidide tegutsemine turul.
    • Nad ostavad kaupu ja teenuseid.
    • Investeerivad ja säästavad
    • Need tegutsevad sõltuvad nii indiviidi subjektiivsest omadusest (maitsed, harjumused, eelistused jne)
    • Kui ka objektiivsest põhjustest (oskused, majanduskliima, maksud jt.)


    Ka firmad kuuluvad inimestele , kes üritavad läbi kasumi oma sissetulekut suurendada.
    Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste.
    Finantssektor.
    • Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt.
    • Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel.
    • Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor)
    • Säästude kasutajad on ettevütted.

    Kui palju on teeninud palgana ja dividendidena ressursside mõõgist, Kaupade nõudlus ja pakkumine peavad tasakaalustama turud, et majandus toimiks


    MAJANDUS 3.03.10

    1. majanduskriis – töötus (toetused, investeeringud,
    2. haridus (haridusreform)
    3. haldusreform
    4. poliitika (riigikogu,
    5.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majandus alused konspekt #1 Majandus alused konspekt #2 Majandus alused konspekt #3 Majandus alused konspekt #4 Majandus alused konspekt #5 Majandus alused konspekt #6 Majandus alused konspekt #7 Majandus alused konspekt #8 Majandus alused konspekt #9 Majandus alused konspekt #10 Majandus alused konspekt #11 Majandus alused konspekt #12 Majandus alused konspekt #13 Majandus alused konspekt #14 Majandus alused konspekt #15 Majandus alused konspekt #16 Majandus alused konspekt #17 Majandus alused konspekt #18 Majandus alused konspekt #19 Majandus alused konspekt #20
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lauri01 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    82
    docx
    MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
    15
    docx
    Majanduse konspekt
    72
    docx
    Majanduse alused
    40
    doc
    Majanduse alused
    45
    doc
    Majandus õpetuse aasta konspekt
    24
    pdf
    Majanduse alused konspekt 1
    24
    docx
    Majanduse alused põhjalik konspekt
    30
    docx
    Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun