EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA (6)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Majandus - Majandusteadus

5 VÄGA HEA

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA
Referaat
Juhendaja : professor Matti Raudjärv
Pärnu 2007

SISUKORD

Sissejuhatus......................................................................................................................3
1.Käibemaksuajalugu.......................................................................................................5
1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna......................................................5
1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke..............................................................8
1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis..........................................................9
2. Käibemaksu olemus.................................................................................................... 10
2.1. Käibemaksu põhimõtted...............................................................................10
2.2. Olulisemad mõisted käibemaksuseaduses....................................................12
3. Käibemaksumäärad Eesti Vabariigis...........................................................................16
Järeldused ja ettepanekud................................................................................................21
Kokkuvõte.......................................................................................................................22
Viidatud allikad...............................................................................................................23

SISSEJUHATUS

On hea tõdeda, et antud referaadi teema on praegusel ajal aktuaalne . Tänavu on riigikogus käsitlused mitme erineva valdkonna käibemaksu määrasid. Lähiajal on plaanis etenduse ja kontserdi piletite käibemaksumäära tõstmine 18 % - ni.
Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade ja analüüsida Eesti Vabariigi käibemaksupoliitikaga seotud peamiseid mõisteid ja olulisemaid küsimusi. Referaadi koostamine annab võimaluse sügavamalt uurida käibemaksu olemust tänapäeval ja ka varasematel ajajärkudel.
Tänapäeva maksusüsteem tähendab erinevaid makse, milles maksustatakse nii tulu kui ka tarbimist. Kõige ja kõigi maksustamise põhjuseks on maksevõimelisuse põhimõte ja riigi rahavajadus. Riigi rahavajadus on viimaste aastasadade jooksul kasvanud, sest riik on võtnud enda kanda väga suure hulga ülesandeid, mille täitmiseks on vaja üha rohkem vahendeid. Mida rohkem riik makse nõuab, seda rohkem muutub riik nn maksuriigiks, s.t kodaniku jaoks hakkab riik samastuma kõrgete maksudega. Samas ei saa maksude vajalikkust kahtluse alla panna, sest riik peab oma vahendeid kuskilt saama. Ilma maksudeta riik oleks sellisel juhul võimalik, kui kogu majandus alluks otseselt riigi kontrollile ning puuduks eraomand ja iseseisev ettevõtlus. Tegelikult on pea iga riigi tekkega maksevõimelise kodaniku jaoks kaasas käinud rahalised või mitterahalised kohustused.
Käibemaks on kaudne maks, mis mõjutab otseselt maksustavate kaupade ja teenuste müügihinda. Käibemaksu peab tasuma iga tarbija, piisab ainult kauba või teenuste tarbimisest
Referaat annab ülevaate olulisematest käibemaksuga seotud küsimustest. Antud töös tutvustatakse täpsemalt maksustamise ja käibemaksu ajalugu, mis peaks aitama paremini mõista tänapäevast käibemaksu, Eesti Vabariigi käibemaksu olemust, põhimõtteid, käibemaksuga seotud olulisemaid mõisteid ja käibemaksumäärasid.
Referaadi kirjutamisel olen lähte andmetena kasutatud erialakirjandust, Eesti Vabariigi käibemaksuseadust ja teavet internetist.

KÄIBEMAKSU AJALUGU

Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna
Lisandunud väärtuse maks, mida meie Eestis tunneme käibemaksuna, on uuema aja nähtus, mille võidukäik jääb 20. sajandi teise poolde. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu arengut, siis osaliselt on see toimunud paralleelselt. Selle põhjuseks on see, et maksustamine on alati käinud kaasas ühiskondliku korraldusega ning tänapäevane tulu- ja käibemaks nõuavad administreerimiseks üsnagi suurt haldusaparaati ning kontrollivõimalusi. Enam ei piisa sillal seisvast relvastatud sõduritest, kes möödujatelt raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel . Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr. räägitakse kümnistest (Ja kõik kümnist veistest, pudulojustest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad...) (Lind 2006 : 9).
Vanadel aegadel olid enamasti eelistatud just kaudsed maksud , sest võrreldes otseste maksudega on tegemist suhteliselt primitiivsete maksudega. Kaudsete maksude määramiseks pidi üle lugema mingid viljapuud, loomad, üle silla käivad istikud ja vastavalt maksu määrama. Karl Häuser võrdleb ilmekalt makse antiikajal ja toob välja põhjuse, miks olid populaarsed objektiivsed ja kaudsed maksud: maksukogujad, tolliametnikud ei pidanud oskama lugeda ega kirjutada, nad pidid oskama ainult arvutama, et oma ülesannetega toime tulla. Tänapäeval ei julge enam keegi käibemaksu primitiivseks nimetada, sest tegemist on äärmiselt keeruka süsteemiga ning nii maksukohustuslane kui ka maksuhaldur peavad opereerima suure hulga määratlemata õigusmõistetega ( Sealsamas : 9).
Kui lisandunud väärtuse maksuna rakendatav käibemaks on 20.sajandi nähtus, siis käivet ennast maksustati juba vanas Roomas. Rooma tabularium´ide ehk maksuhaldurite ülesandeks oli muuhulgas kaudsete maksude, nimelt käibemaksu kogumine, mille määr oli 1 % (centesima reruma venalium). Käibemaksumäär 4% oli kehtestatud orjade kauplemisel (vicesima quinta venalium mncipiorum). Eraldi oli kehtestatud orjade vabakslaskmise maks 5% (vicesima libertatis). Hoolimata nendest maksudest peeti siiski olulisemaks kinnisvaramaksu (tributum soli ), erinevaid varandusemakse viljapuudelt, viinamarjaistandustelt) ja peamaksu (tributum caitis) (Sealsamas : 10).
Huvitava arengu võttis käibemaks 13.-14.sajandil Firenze ja Veneetsia linnriikides. Kui neid linnriikeriike võib vaadelda kui algupärast kodanikuvalitsemist, siis maksusüsteemi kohta midagi positiivset on raske öelda. Selle aja maksukorraldus oli äärmiselt segane, sest maksusid ja lõivusid oli palju. Lisaks sai linn tulu kinnisvarast, poliitilisse ebasoosingusse sattunud isikute vara omastamist, linna monopolidest (nt. soolamonopol), linna rajatiste kasutamise eest võetavatest tasudest. Populaarsed olid ka tehingud linna laenudega, mille abil linn sai endale täiendavaid vahendeid. Käibemaks oli kumuleeruv ning maksumäär oli toidukaupade puhul 1,5 % kasumile vastavast käibest. Muud ettevõtjad olid koormatud 2,5 % käibemaksuga. Maksuvabastusi väidetavalt polnud. Lisaks märgitakse seda, et ka muidu ühiskonnas tõrjutud ja paariastaatuses isikud pidi tasuma makse, sh. käibemaksu. Sellisteks ametiteks peeti timukaabilisi, prostituute, hobusetallide puhastajaid jne. Erilised abinõud olid väidetavalt selliste jõukate kodanike jaoks, kes astusid mõne tsunfti liikmeks, kuid ei tegutsenud aktiivselt või ei olnud nende kasum piisavalt suur. Neid maksustati alates 1321 . aastast käibemaksuga, mida arvutati nende eeldatavast kasumist. Maksukohustuslaste paremaks administreerimiseks oli moodustatud 73 gruppi selliseid isikuid. Sealjuures pandi maksukogumise õigus oksjonile (Sealsamas : 10).
Maksude ajalugu on iseenesest äärmiselt kirgas ning juba varasemast ajast on paljude kaupade tarbimist eraldi maksustatud. Erinevates riikides on maksustatud kõikvõimalikke asju – ehteid , tikke, mängukaarte, soola jne. Lisaks on kehtestatud palju erinevaid subjektiivseid makse, mida pidid maksma teatud seisused või mille maksmiseks pidi olema teatud eritingimus. Markantseimaks näiteks võib pidada Peeter I poolt 1699 kehtestatud habememaksu. Selle maksu puhul oli tegemist maksuga, mille puhul oli määravaks tema mõju ehk suunav funktsioon. See maks pidi habemikest bojaaridest eurooplased tegema. Samuti mainitakse mõrvamaksu, mida kirjeldab Suurbritannia kuninga Henry II varahoidja Richard von Ely ( 1130 -1198). Mõrvamaksu maksid isikud foogtile siis, kui viimase poole aasta jooksul oli vastava maafoogti piirkonnas toime pandud avastamata mõrvu. See maks oli ühest küljest trahv selliste kuritegude vältimiseks tulevikus. Teisest küljest pidi see maks aitama kaasa mõrvade avastamisele (Sealsamas : 11).
Kardinaalselt erinevalt käitus 19. sajandil Monaco , kus 1869. aastal keelati otsesed maksud. Seda joont on Monaco tänaseni järginud selle erandiga, et füüsiliste isikute ettevõtlustulu maksustatakse. Just sellepärast on Monacost tänapäeval kujunenud kõrgelt teenivate sportlaste ja artistide pelgupaigaks (Sealsamas : 13).
Tänapäevase käibemaksu teke jääb samasse aega kui tulumaksu areng. Selle põhjuseks oli ühiskonna ja riigi areng. Riigid vajasid üha rohkem raha avalike ülesannete täitmiseks ja haldusaparaadi töös hoidmiseks, lisaks tekkis vähehaaval alates 19. sajandist sotsiaalsüsteem.
Käibemaksu eellane oli 1916.a. kehtestatud templimaks, mille määr oli 0,5 %. Templimakse oli ka varem kasutatud, kuid maksuobjekt oli piiratud nt. väärtpaberite, vekslite või mängukaartidega. 1919.a. jõustus käibemaksuseadus, milles maksumäär oli 0,5 %. 1920.a. tõsteti maksumäär 1,5 % - le, luksuskaupade puhul oli maksumäär 15%. Johannes Popitz, seaduse üks loojaid, pidas käibemaksu tarbimismaksuks. Tegemist oli nn. brutokäibemaksuga ehk siis kumuleeruva maksuga, mille tunnuseks on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine. See tähendas seda, et iga täiendav tootmistsükkel muutis kaupa kallimaks ning kauba hinnas sisalduv käibemaks maksustati veelkord käibemaksuga. Seetõttu võitsid need ettevõtjad, kes suutsid koondada võimalikult palju tootmisetappe ning hoidsid ära käibe tekkimise tootmisahelas. Nimetatud seaduse põhimõtete järgi, s.t kumuleeruvana, toimus Saksamaal maksustamine kuni 1968. aastani, kui jõustus juba mittekumuleeruv käibemaksuseadus. Ka aitas käibemaksu kehtestamisele kaasa sõda ja sellest tulenev rahavajadus. Alates 1871.a. olid Saksamaal maksutulud jagatud selliselt, et otsesed maksud laekusid liidumaadele ja kaudsed maksud liidule. Kaudsed maksud, nagu näiteks tollid, Esimese maailmasõja ajal ei laekunud, sest Saksamaa väliskaubandus kuivas kokku. Kuigi sellest reeglist hakati 20.sajandi alguses ja eriti Esimese maailmasõja ajal tegema erandeid , siis käibemaksu kehtestamisel 1918.a oli see üheks põhjuseks. Just Esimese maailmasõja järgsel perioodil kujunes Saksamaal välja maksusüsteem, millest lähtutakse veel tänapäevalgi (Sealsamas : 13).
1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke
Mittekumuleeruvat ehk netokäibemaksu võib pidada reaktsiooniks kumuleeruvale käibemaksule, mis tekitas konkurentsimoonutusi ja ebavõrdsust ettevõtjate vahel. Lisaks tekkis probleem ekspordil, sest ekspordil 0 % maksumäära rakendamisel oli äärmiselt keeruline tuvastada kauba hinnast käibemaksu osa. Tänapäevase lisandunud väärtuse maksuna rakendamise idee ehk netokäibemaksu leiutajaks peetakse erialakirjanduses Carl Friedrich von Siemens ´it. Tema poolt juba 1920. aastatel välja pakutud idee sai teoks alles tükk aega hiljem. Mittekumuleeruva lisandväärtuse maksuna kehtestati käibemaks esimesena Prantsusmaal alles 1954.a. Just Prantsusmaad võib pidada ka kõige tugevamaks mõjuallikaks Euroopas ning Euroopa Ühenduses. Mõnedel andmetel oli käibemaks 2001.a. aprillis kehtestatud 123 riigis. Vähestest riikidest, kus käibemaksu kehtestatud ei ole, paistavad silma Ameerika Ühendriigid, kus osariikide tasemel on kehtestatud küll müügimakse, kuid ühtse käibemaksuni seni veel jõutud ei ole. Tõenäoliselt on käibemaksu populaarsuse põhjuseks käibemaksu efektiivsus, sest käibemaksuga saab täita suhteliselt lihtsalt riigieelarvet (Sealsamas : 14).
Kõige märkimisväärseimaid samme käibemaksu alal on teinud Euroopa Ühendus. Olulisema akti kehtestas Nõukogu 17.05.1977.a. direktiiv nr. 77/388/EMÜ, mida nimetatakse kuuendaks direktiiviks. Kuuenda direktiiviga seati eesmärgiks erinevate rahvuslike seaduste harmoniseerumine nii maksustavate tehingute, maksustava väärtuse, maksusoodustuste ja –vabastuste osas. Alates 01.05.2004.a. laienes kuues direktiiv Eesti ja teiste nn uute liikmesriikide suhtes. Terviklike süsteemi lõhub veel ka see, et üksikutele liikmesriikidele võib artikkel 27 lg 1 alusel märgitud maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamiseks või käibemaksustamise korra lihtsustamiseks Nõukogu anda õiguse kalduda kõrvale kuuendast direktiivist. Võib väita, et seda on üsna agaralt tehtud, kuid kuna tegemist on üleminekusätetega, siis on selliseid erandid tähtajalised. Käesoleval ajal on jõutud selleni , et kuuendat direktiivi muudeti 24.07.2006.a Nõukogu direktiiviga 2006/69/EÜ, mille kohaselt art 27 lg 1 alusel tehtud otsused tunnistatakse alates 01.01.2008.a kehtetuks.
Kui otsida põhjuseid, miks Euroopa Ühendus on sedavõrd põhjalikult asunud reguleerima käibemaksuga seonduvat, siis tuleb tähelepanu pöörata sellele, et tollid, impordikäibemaks jmt rahalised koormised takistavad otseselt kaupade ja teenuste liikumist ning ilma neid ühtlustamata pole võimalik saavutada mingit majanduslikult ühtset ruumi (Sealsamas : 17).
Eestis on tõenäoliselt problemaatiline kohalik müügimaks, mis osaliselt vastab käibemaksu iseloomule. KoMS- is sätestatud müügimaks omab nö brutokäibemaksu tunnuseid. Tegemist on üldise maksuga, sest maksustatakse kõiki kaupu ja teenuseid. Maks määratakse proportsionaalselt kauba hinnaga ja maks ei ole piiratud teatud kaupade või teenustega, vaid teatud subjektidega, mis peaks tagama selle, et maksustatakse ainult jaekaubandust (KoMS §§ 8 lg 2). Samas peab silmas pidama seda, et kohalik müügimaks võib tekitada kumuleerumise, sest müügil võidakse maksustada ka selliseid kaupu, mida hiljem kasutatakse ettevõtluses ja mida edasi müüakse. Samuti tekib probleem siis, kui maksustatud kaup lõppkokkuvõttes eksporditakse või viiakse teise liikmesriiki. Võimalik on olukord, kus kaupu müüakse edasi erinevate äriühingute vahel, kes asuvad erinevates omavalitsusüksustes. Seega muutub kaup kallimaks seetõttu, et osa äriühinguid asuv sellises omavalitsusüksuses, kus on kehtestatud kohalik müügimaks. Eelistatud on need äriühingud, kes asuvad omavalitsusüksuses, kus müügimaksu ei ole (Sealsamas : 21).

Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis
Eesti tänapäeva käibemaksu ajalugu aastast 1991. Vabariigi Valitsuse 10.10.1990.a määrusega nr 209, mis jõustus 01.01.1991, kehtestati käibemaks. Maksumääraks oli algselt 7%, kuid kohalik omavalitsus võis kehtestada jaekaubanduse käibele täiendava kuni 3 %-lise maksumäära. Maksumaksjateks oli juriidilised isikud, välja arvatud võimu- ja valitsemisorganid . 01.01.1992.a hakkas kehtima Eesti Vabariigi käibemaksuseadus. Sellele ajale omaselt ei tunnustanud maksuõiguses ranget seaduse reservatsiooni ning nii anti seaduse rakendamiseks Rahandusministeeriumi 06.01.1992.a määrusega nr 1 rakendusjuhend.
Seaduse kohaselt pidid ennast maksukohustuslastena registreerima ettevõtted ja organisatsioonid, kelle käive maksustamisperioodil (1kuu) oli suurem kui kümnekordne valitsuse kehtestatud miinimumpalk. Maksumäär oli 10 %, kuid Rahareformi Komitee 19.06.1992 a dekreediga nr. 35 kehtestati uueks määraks alates 20.06.1992.a 18%. Kusjuures käibemaksuseadusesse vastavat muudatust kohe ei tehtud (Sealsamas : 21).
2. KÄIBEMAKSU OLEMUS
2.1. Käibemaksu põhimõtted
1. maist 2004. a hakkas kehtima uus käibemaksuseadus. Uue käibemaksuseaduse vastuvõtmise tingis Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning seal kohaldatavad ühisturu põhimõtted. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga laiendas käibemaksuga maksustavate kaupade ja teenuste ringi. Suurim muudatus seoses ühisturule sisenemisega puudutas kaubavahetust Eesti ja teiste EL liikmesriikide vahel, kuna alates 1. maist 2004 kadusid selles osas tolliformaalsused ning tehingud - nii kaupade müük kui soetamine EL riikidest kajastatakse käibedeklaratsioonil. Lisaks käibedeklaratsioonile peavad käibemaksukohustuslased esitama ka ühendusesisese kauba käibe aruannet.
Samuti tõi uus seadus endaga kaasa mitmeid muudatusi nii käibe toimumise kui sisendkäibemaksu mahaarvamise aja osas, täiendatakse arve rekvisiite jne (Ettevõtja Infovärav).
1) Käibemaks on lisandunud väärtuse maks.
Käibemaks on olemuselt mitmetasandiline mittekumuleeruv tarbimismaks , mis on üles ehitatud lisandunud väärtuse maksu põhimõttel. Tegemist on maksutehnilise võttega, mis võimaldab rakendada sisendkäibemaksu mahaarvamist ettevõtjatelt, kes kasutavad sisseostetud kaupu või teenuseid kas otseselt või kaudselt oma ettevõtte tarbeks. Käibemaks hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid – maksuga koormatakse iga müügietappi, vähendades seejuures maksukoormust eelmistel etappidel makstud käibemaksu võrra. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on ainult registreeritud käibemaksukohuslastel. Oluline on märkida, et lisandunud väärtuse maksu põhimõte kehtib ainult riigisiseselt käibelt arvestatud käibemaksu suhtes. Selleks, et riigi maksutulu ei väheneks, on käibemaksukohustus kehtestatud ka impordile, mis rakendub kauba sissevedamisel riiki või teenuse saamisel välismaalt. Pärast 01.05.2004 toimusid selles vallas küll mõningad muudatused, kuid käibemaksu kui lisandunud väärtuse põhimõte kehtib endiselt ning seda terves Euroopa Liidus (Kägi, Võimre 2007 : 14).
2) Käibemaks on kaudne maks.
Kuna käibemaksukohustuse kandja ning maksu tegelik maksja ei lange käibemaksu puhul kokku, nimetatakse käibemaksu sageli kaudseks maksuks. Maksukoormuse kandjaks ehk lõpptarbijaks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud sealhulgas riik ja kohalik omavalitsus tingimusel, et nad ei kasuta ostetud kaupu ja teenuseid ettevõtluse tarbeks. Üldjuhul on käibemaksu reaalseks lõppmaksjaks ja –tarbijaks siiski füüsilised isikud, kes maksavad müüjale ostuhinna sees sisalduva käibemaksu (Sealsamas : 14).
3) Ühetaolise maksustamise põhimõte.
Käibemaks on suunatud lõpptarbijale ega tohi koormata ettevõtjat. Juhul kui seda põhimõtet ei järgita, tekivad turul konkurentsitõrked. Ühetaolise maksustamise põhimõtte kohaselt tuleb kõiki maksumaksjaid käsitleda võrdselt, mistõttu meelevaldsete ning põhjendamatute maksusoodustuste või –piirangute kehtestamine ei ole lubatud (Sealsamas : 14).
4) Käibemaks on objektiivne ehk neutraalne maks.
Käibemaksuobjektiks on rahaliselt hinnatav tarbimisväärtust omav teenus või kaup, mis antaks või osutatakse lõpptarbijale. Käibemaks on maks, mille suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtustest, mitte maksumaksja isikust (Sealsamas : 14).
5) Käibemaks on perioodiline maks.
Käibemaks on kehtestatu perioodilise maksuna. Käibedeklaratsioone tuleb registreeritud käibemaksukohustuslasel esitada maksu- ja tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Pärast Eesti liitumist ELga 01.05.2004 tuleb lisaks kvartaalselt esitada kauba ühendusesisese käibe aruanne ning juhul kui ettevõtte eksport või import ületas eelmise või käesoleva aruandeperioodil miljoni krooni, tuleb statistikaametile iga kuu esitada statistilise iseloomuga Intrastati aruandeid (Sealsamas : 14).
6) Sihtkohamaa põhimõte.
Käibemaksu üheks kavandavaks ideeks on maksukoormuse suunamine riiki, kus toimub kauba või teenuse lõpptarbimine. Sihtkohamaa põhimõte näitab ilmekalt, et käibemaksuga koormatakse tarbimist, mitte kauba või teenuse tootmist. Maksukoormus kandub riiki, kus toimub toote sisuline tarbimine. Sellest printsiibist lähtuvalt tuleb ekspordil rakendada nullmäära, st eksportijale tuleb kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaks tagastada. Kaupade ja teenuste import tuleb aga maksustada. Eespool toodud neutraalse maksustamise põhimõttest lähtuvalt tuleb impordil maksustada kaupu ja teenuseid samamoodi, kui maksustatakse kodumaised kaupu, vastasel korral tekivad konkurentsimoonutused, mis pärsivad ettevõtlust ennekõike rahvusvahelisel tasandil (Sealsamas : 14).
2.2. Olulisemad mõisted käibemaksuseaduses
2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6.
Selle kohaselt on käive:
1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
2) kauba või teenuse omatarve;
3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (Ettevõtja Infovärav).
Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades (Ettevõtja Infovärav).
Käibemaksu objekt on:
1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti;
2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import;
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive;
4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine .
Teenuste ekspordi ja impordi määratlust seadus ei sisalda. Maksustamine sõltub sellest, kas seadus loeb käibe tekkimise kohaks Eesti (sellisel juhul lisandub teenuse maksustatavale väärtusele käibemaks standardmääras) või kui teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, on käibemaksu määr 0%, välja arvatud maksuvaba käibe korral (Ettevõtja Infovärav).
Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus.
Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 250 000 krooni ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Nimetatud käibe piiri ületamise päevast alates tuleb maksustatavate kaupade ja teenuste võõrandamisel arvestada ja tasuda käibemaksu (Ettevõtja Infovärav).
Käibemaksu maksustamisperiood on kalendrikuu . Aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks peab käibemaksukohustuslane esitama Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsiooni ja kandma üle tasumisele kuuluva maksusumma. Käibemaksu arvestamine toimub lisandunud väärtuse maksu põhimõtte alusel ning selle maksab lõppastmes kinni tarbija (Ettevõtja Infovärav).
Tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil seaduses nimetatud tehingutelt või toimingutelt (käibemaksu objektilt) arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks (Ettevõtja Infovärav).

Sisendkäibemaks on teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud ja ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti on sisendkäibemaksuks ettevõtluses kasutamiseks imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud käibemaks (Ettevõtja Infovärav).
Kui ostetud kaupu ja teenuseid kasutatakse nii maksustava kui maksuvaba käibe teostamiseks, arvatakse maha ainult see osa sisendkäibemaksust, mis on kulutatud maksustatava käibe teostamiseks (Ettevõtja Infovärav).
Registreeritud maksukohustuslane esitab kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral ostjale arve, milles tuleb kajastada kõik seaduses nõutud andmed. Seadus annab ka võimaluse, et ostja ise väljastab arve (kirjaliku kokkuleppe olemasolul müüjaga). Kui summa ei ületa 1000 krooni (ilma käibemaksuta), võib teatud tingimustel väljastada lihtsustatud arve. Kuigi arvel ei nõuta selle väljastaja allkirja, kehtivad arvele raamatupidamisdokumendina siiski kõik raamatupidamise seadusest tulenevad nõuded (sh säilitamiskohustus 7 a, viseerimine raamatupidamiskohustuslase poolt). Käibemaksusumma peab arvel olema märgitud Eesti kroonides olenemata asjaolust, et 6. direktiivi kohaselt võib arveid väljastada liikmesriikide erinevates vääringutes (Ettevõtja Infovärav).
Käibe tekkimise aja arvestuses ei loeta enam käivet tekkinuks arve väljastamisest. Käive on tekkinud, kui on toimunud üks kahest (varaseim):
A) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
B) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine (Ettevõtja Infovärav).
Ühendusesisese käibe puhul on käibe tekkimise aja määramine mõnevõrra erinev. Sisendkäibemaksu arvestuses ei ole mahaarvamise nõutav eeltingimus, et teenus või kaup oleks eelnevalt kätte saadud. Sisendit võib maha arvata ka ettemaksu tegemisel ettemakstud summa ulatuses, kui selle kohta on arve saadud (Ettevõtja Infovärav).
Kaupade käivet, mis toimub Euroopa Liidu riikides ning mida varem käsitleti ekspordi ja impordina, nimetatakse 1. maist kauba ühendusesiseseks käibeks või soetamiseks. Kaupade ühendusesisene käive ( intra -Community supply ) tekib, kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele. Käive loetakse toimunuks kauba võõrandamise riigis, kuid maksustamine (arvestamine ja tasumine) toimub kauba sihtkohariigis. Ühendusesisese käibe võimalus on välistatud, kui müük toimub lõpptarbijale, kes ei ole käibemaksukohustuslane (sel juhul toimub maksu deklareerimine ja maksuhaldurile tasumine müüja poolt), samuti juhul, kui kaup võõrandatakse ühendusevälisele saajale - näiteks Venemaa või Ameerika Ühendriikide käibemaksukohustuslasele - kauba ekspordina (Ettevõtja Infovärav).
Kauba ühendusesisese soetamise (intra-Community acquisition) mõistet on käibemaksukohustuslasest soetajal oluline teada ühendusesisese käibe korral pöördmaksustamise õiguse rakendamiseks. Pöördmaksustamine tähendab lühidalt seda, et kauba soetamiselt arvestab ostja käibemaksu Eesti käibemaksumäärade järgi, kuid ta saab selle samas deklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha arvata. Reaalne maksukohustus tekib saajal üksnes juhul, kui tema ettevõtluse väljundiks on nii maksustatav kui maksuvaba käive - st kui ta kasutab sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsiooni (Ettevõtja Infovärav).
3. KÄIBEMAKSUMÄÄRAD EESTI VABARIIGIS
Eri käibemaksumäärade rakendamise võimalused
Käibemaksumäär on määr, mida kohaldatakse maksustavale väärtusele käibemaksusumma arvutamiseks. Eestis on üldiseks käibemaksumääraks 18%, teatud kaupade ja teenustele alandatud määraks 5%, lisaks on mõned kaubad ja teenused maksustatud 0% määraga. Eraldiseisvana käsitatakse maksuvaba käivet, millele maksumäära ei kohaldata.
Käibemaksumäär ei ole ELis ühtne. Kuues direktiiv kohustab liikmesriike kehtestama üldise käibemaksumäära vähemalt 15% suuruses Kõrgeimaks ELis kasutatavaks käibemaksumääraks on 25% (Rootsis, Taanis ja Ungaris) (Kägi, Võimre 2007 : 100).
Käibemaksumäärad välismaiste tehingute puhul
Üldine reegel on selline, et Eestis tegutsevad käibemaksukohustuslased lisavad käibe tekkimisel Eestis tehingule käibemaksu siinses määras. Kui tehingu käive ei teki Eestis, on see üldjuhul siin maksustatud 0% määraga. Samas, kui tehingu käive ei teki Eestis, tekib ta üldjuhul mõnes teises riigis, mistõttu võib kerkida vajadus jõuda selgusele teises riigis kehtivates maksumäärades ja muudes käibemaksureeglites. Käibe tekkimisel teises riigis on kaks varianti :

rakendatakse pöördmaksustamist;
Teises riigis asuv ostja arvestab saadud kaubalt või teenuselt käibemaksu enda riigis ise ning Eestis asuval müüjal sellega seoses mingeid kohustusi ei teki.

pöördmaksustamine ei rakendu.
Sellisel juhul peab Eesti müüja selgitama, kas tal tekib kohustus registreeruda ennast käibemaksukohuslasena riigis, kuhu kaup või teenus tarniti ja vastavalt käituma. Siinkohal olgu öeldud, et Eestis rakendatav üldine pöördmaksustamise kohustus Eesti ostjale ei ole Euroopas üldlevinud (Kägi, Võimre 2007 : 101).
18% käibemaksumäär
Kui seadus ei näe ette erandit maksuvabastuse või alandatud maksumäära näol, kohaldatakse Eestis üldist 18% käibemaksumäära kõikide kaupade ja teenuste võõrandamisel ettevõtluse korras. Maksumäära kohaldamisel peab jälgima käibemaksuseaduse nõuet, et maksustamise aluseks on maksustatav väärtus, mitte poolte poolt kokkulepitud tehingu hind. Tavapäraselt need siiski kattuvad (Kägi, Võimre 2007 : 102).
5% alandatud käibemaksumäär
5% alandatud käibemaksumäära kohaldatakse ainult nende kaupade ja teenuste müügi puhul, mis on seaduse vastavas loetelus nimetatud. Kuigi kuues direktiiv lubab alandatud käibemaksumäära rakendamist märksa suuremale hulgale kaupadele ja teenustele (nt toiduainetele, laste rõivastele, koristusteenustele, spordiüritustele), on Eestis piirdutud üsna väikese erandite hulgaga .
Alandatud 5% käibemaksumäär on kehtestatud järgmistele kaupadele ja teenustele:

raamat;

ohtlike jäätmete käitlemine,

ravim;

matusearve või –teenus;

etenduse või kontserdi korraldamine teatud tingimustel;

majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus;

perioodiline väljaanne (Kägi, Võimre 2007 : 103).
Alandatud maksumäär omab efekti siis, kui alandatud määraga maksustatud kaupa või teenust osutab lõpptarbija. Kui soetatud kaupu või teenuseid kasutatakse uute kaupade või teenuste tootmisel, mille maksumäär on 18%, siis sellisel juhul kaob 5%-lise maksumäära soodustav efekt, sest lõpptarbija tasub ikkagi 18%-ist käibemaksu. Alandatud maksumäära rakendamine on otstarbekas kaupadele, mida müüakse enne lõpptarbijani jõudmist mitu korda ettevõtjate vahel (Lehis, Lind 2003 : 350).
0% käibemaksumäär
Kehtib kauba ekspordil, kauba ühendusesisese käibe korral, teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (Kägi, Võimre 2007 : 107).
0%-ga kaubad

Eksporditav kaup, välja arvatud juhul, kui tegemist on maksuvaba käibe alla kuuluva kaubaga.

Kauba ühendussisene käive. Kauba ühendussisese käibena käsitletakse kauba võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või teise liikmeriiki toimetamist ilma võõrandamiseta, v.a kui tegemist on maksuvaba käibe alla kuuluva kaubaga.

Rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev. Nullmäär ei kohaldu ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatavale merelaevale.

Peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed , varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup.

Kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile .

Teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) liikmesriiki, võõrandatav ja toimetatav kaup, mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu tarbeks või toitlustamiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses.

Vabatsoonis või vabalaos olev ühendusväline kaup, kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile ning seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel.

Vabatsooni või vabalattu paigutatud või muu ühendusväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise tolliprotseduurile, peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile, transiidi tolliprotseduurile või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud ühendusväline kaup tingimusel, et seda kaupa ei ole viidud tollijärelvalve alt ebaseaduslikult välja ega ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel.

Ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ühenduse kaup ja vabatsoonis või vabalaos olev ühenduse kaup, mis eksporditakse 15 päeva jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest.

Eesti Pangale võõrandatav kuld .

Kuuenda direktiivi lisas J nimetud kaup, kui see suunatakse viivitamata maksuladustamisele või on maksuladustatud ja tehinguga ei kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine (Kägi, Võimre 2007 : 108).
0%-ga teenused

Teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud juhul, kui tegemist on maksuvaba käibe alla kuuluva teenusega.

Rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutav teenus.

Rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus.

Peamiselt rahvusvahelistel lendudel lendav õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus.

Rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõiduks kasutatav laev, või peamiselt rahvusvahelisi lende teostava lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusse andmine või sellisel merelaeval või õhusõidukil kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusse andmine.

Vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis, või teatud 0-määraga maksustavaid kaupu või teenuseid.

Välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost , mis algab või lõpeb ühendusvälises riigis.

Kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused.

Kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.

Kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki.

Töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks toimetatud Eestisse ja pärast teenuse osutamist ühendusest välja.

Käibemaksuseaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu ja sellise seo korraldamine, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise reisi osa.

Teenus, mida osutatakse välisriigis asuvale käesoleva referaadi 0%-ga kaupade alampunktides 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile, ühenduse institutsioonile või relvajõule (Kägi, Võimre 2007 : 110).
Maksuvabastust on mõtet rakendada eelkõige teenustele, mis on tööjõumahukad ja mida osutatakse vahetult lõpptarbijale. Maksuvabastuse efekt on seda suurem, mida lühem on toote müügiahel ja mida väiksem on sisendkäibemaksu osakaal toote omahinnas (Lehis, Lind 2003 : 351).
JÄRELDUSED, ETTEPANEKUD
Eesti liitumisel Euroopa Liiduga leidsid eesti käibemaksupoliitikas aset muudatused. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga laiendas käibemaksuga maksustavate kaupade ringi. Seesugune muudatus suurendas hindade taset ja see omakorda halvendas teatud ulatuses majanduse olukorda. Selliste muudatuste mõju Eesti Vabariigi käibemaksupoliitikale ei ole veel teada ja vajab teaduslikku läbi töötamist.
Käibemaksust kõneldes on ikka ja jälle käsitletud käibemaksumäära muutmise teemat. On tehtud ettepanekuid tõsta käibemaksumäära ühe protsendi võrra. Selline otsus tegelikult tarbijate rahakotti eriti ei mõjuta, aga toob riigieelarvesse suure lisatulu. Käibemaksumäära tõstmine on ka selles osas suhteliselt ohutu, et tema laekumine on suhteliselt riskivaba, võrreldes nt. alkoholi- või tubakaaktsiisiga. Käibemaksu kogumise teeb lihtsaks just see, et käibemaksu rakendtakse tehniliselt lisandväärtuse maksuna ning käibemaksu kogumine toimub tavaliselt tootmise mitmel astmel. Sellisel juhul on risk jaotatud erinevate maksumaksjate vahel ning maksumaksjad peavad ise jälgima üksteise tegevust.
Oluline on autori arvates, et Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina omab 0%-st maksumäära kaupade ja teenuste ekspordil. Nullmäär ekspordil on vajalik topeltmaksustamise ärahoidmiseks, sest eksporditavat kaupa ja teenust maksustatakse sihtkohariigis, kuid lähteriigi käibemaksu ei saa sihtkohamaa käibemaksust maha arvata.
Autor arvab, et tänases Eestis on oluline roll Maksu- ja Tolliametil käibemaksu laekumise kontrollimises. Ettepanek on, et Maksu- ja Tolliamet kontrolliks efektiivsemalt käibemaksukohustuslasi (ettevõtteid), seoses kaupade ja teenuste eest esitatavate arvete näol. Võib juhtuda, et käibemaksukohustuslased ei pakugi reaalset neid kaupu ja teenuseid. Niisugune tegutsemine ettevõtte poolt tekitab nn arvevabrikud. Viimased esitavad arved , kuid reaalselt selliseid kaupu ja teenuseid ei paku.
KOKKUVÕTE
Maksude ajalugu tervikuna on kirev ning makse iseloomustab pidev muutumine. Maksud on sõltunud kas valitsejast või parlamendist ning maksukoormuse piiriks on olnud kodanike taluvus. Palju sellest on säilinud ka tänapäeval, kus maksuseaduste muutumine on oluline osa poliitilisest protsessist. Sellegipoolest on olemas põhimõisted ja printsiibid, millest seadusandjaga peab lähtuma. Maksusüsteemis eksisteerivad selged põhimõtted ning neid eirata ei tohi. Käibemaksu puhul peab silmas pidama seda, et maksukoormuse kannab lõpptarbija, ettevõtjale maksukoormust ei jää ning käibemaks on neutraalne.
Maksude kehtestamisel on kaks põhilist eesmärki – fiskaalne ja regulatiivne. Käibemaksul on puhtalt fiskaalne eesmärk ning puuduvad kõrvaleesmärgid (kui mõned üksikud vabastused ja soodustused välja arvata). Käibemaksu peamine mõte on riigile vajalike tulude saamine. Käibemaksuga koormatakse kõiki tarbimisel tehtud väljaminekuid. Oluline on, et liiga kõrge käibemaks ei koormaks isikut, kes madala sissetuleku pärast ei jõua säästa.
Käibemaksu suhteliselt tormiline areng jätkub veel pikema aja jooksul ning seda tingib peamisel Euroopa Liit. Peamiseks probleemiks on administreerimine ja maksupettuste vältimine. Pingeliseks muudab olukorra ka see, et tarbimismaksude osakaal riigieelarves käesoleval ajal suureneb. Sellele viitab riigieelarve analüüs, mille järgi kolmandiku Eesti riigieelarve tuludest annab käibemaks.
VIIDATUD ALLIKAD

Käibemaks.[ http://www.erda.ee/11622/AddToCart/Kaibemaks.html].21.10.2007

Käibemaksuseadus. Rahandusministeeriumi kommentaaridega [ http://www.fin.ee/?id=280 ] 20.10.2007

Kägi, K.,Võimre, U. Käibemaks. Äripäeva Kirjastus, 2007, 262 lk.

Lind, K. Käibemaks kui üldine tarbimismaks ning selle rakendamine sisendkäibemaksu mahaarvamise kaudu : magistritöö / juhendaja: Lasse Lehis, Tartu, 2006, 125lk.

Lehis, L., Lind, K. Käibemaksuseadus kommenteeritud väljaanne. Eesti Maksuteadlaste Selts, 2003, 885 lk.

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 129 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

129 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

made4 Õppematerjali autor

käibemaksupoliitika

Kasutatud allikad

https://www.fin.ee/?id=280

Sarnased õppematerjalid

pptx

FIE ja käibemaks

avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu

Fie raamatupidamine

docx

Käibemaksuseadus (KMS)

9. Mida tähendab kauba ühendusesisene soetamine? §8 Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. 10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? §9 Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: 1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul; 2) Eestis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik

Maksundus

docx

Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine 10 - 11 Maksuladustamine 11 - 12 Kasutatud kirjandus 13 Sissejuhatus Käibemaksu objekt on: käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive. Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. Kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel. Maksukohustuslane ja maksukohustus

Kategoriseerimata

pdf

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

võõrandamine, mis KMS § 2 lg 3 p 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 4. Mis on käive? Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 1 Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5. Kes peavad maksma käibemaksu?

Majandus

docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

MAKSUKOORMUS (%): Riiklike ja kohalike maksude laekumine eelarvetesse / sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev

Maksud

doc

Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine.

maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks;

Ettevõtlus

docx

Maksustamise olemus

Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks

Majandusarvestus

docx

Maksuarvestuse kordamisküsimused ja vastused

suunamine; ● välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile; ● muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi: 1. Kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16); 2. Eesti Panga imporditav kuld; 3. rahatähed ja mündid; 4. maksumärk; 5. võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektrienergia; 6. viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup tingimusel, et imporditava kauba saajaks on maksulaopidaja. ○ Millal tekib ettevõttel käibemaksukohustus Kui ettevõte käive ületab 40 000€ piiri. Avaldus käibemaksukohustuslasena

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid