Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Käibemaksuseadus (KMS) (0)

Keskkool - Majandus - Maksundus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ettevõtlus ?
  • Mis on käive ?
  • Kes peavad maksma käibemaksu?
  • Mis on eksport ?
  • Mis on import ?
  • Mida tähendab kauba ühendusesisene käive?
  • Mida tähendab kauba ühendusesisene soetamine?
  • Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti?
  • Millal on käibe tekkimise koht väljaspool Eestit?
  • Millal on teenuse käibe tekkimise koht Eesti ja millal mitte?
  • Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse eestisisene käive?
  • Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse ühendusesisene käive?
  • Millised on kehtivad käibemaksumäärad?
  • Millal ja millistele kaupadele ning teenustele rakendatakse 0 käibemaksumäära?
  • Milliseid kaupu ja teenuseid võib müüa käibemaksuvabalt?
  • Milliseid kaupu ja millistes määrades võib Eestisse maksuvabalt importida?
  • Millal on maksuhalduril õigus ettevõte käibemaksukohustuslaste registrist kustutada?
  • Mis dokument on ühendusesisese käibe aruanne?
  • Kuidas arvutatakse maksuhaldurile tasumisele kuuluvat käibemaksu?
  • Mis on sisendkäibemaks ?
  • Milliseid piiranguid rakendatakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel?
  • Millal rakendatakse sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist?
  • Millistele nõuetele peab vastama KMS tähenduses väljastatav arve?
  • Millal tuleb maksuhaldurile tasuda käibemaksu?
  • Mida tähendab reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord?
  • Mida tähendab kinnisasja käibemaksuga maksustamise erikord?
  • Kuidas toimub maksustamine?
Janeli Põder
RP14
Käibemaksuseadus (KMS)
  • Mis on ettevõtlus ? §2
    Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus , mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid , mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.
  • Mis on kaup? §2
    Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus - ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja ;
  • Mis on teenus? §2
    Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine , mis käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.
  • Mis on käive ? §4
    Käive on:
     1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
     2) kauba või teenuse omatarve;
     3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks;
     4) kauba sundvõõrandamine tasu eest.
  • Kes peavad maksma käibemaksu? §3
    Käibemaksukohustuslane (edaspidi  maksukohustuslane ) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.
  • Mis on eksport ? §5
    Kauba eksport on:
     1) liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt;
     2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva liiduvälise kauba taasväljavedu liidu tolliterritooriumilt reekspordi tollikäitlusviisiga;
     3) peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduuril oleva liiduvälise kauba reeksport liidu tolliterritooriumilt või toimetamine liiduvälisesse riiki suunduvale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna või tarbevaruna reekspordi tollikäitlusviisiga;
     4) välistöötlemise tolliprotseduuriga liidu tolliterritooriumilt väljaveetud kauba võõrandamine ja selle suhtes tolliprotseduuri lõpetamine ;
     5) kauba võõrandamine koos selle toimetamisega kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt ühendusevälisesse riiki, mis on liidu tolliterritooriumi osa.
  • Mis on import ? §6
    Kauba import on:
    1) liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile suunamine;
    2) välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile;
    3) muud juhud , millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses.
  • Mida tähendab kauba ühendusesisene käive? §7
    Kauba ühendusesisene käive on:
    1) kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel;
    2) aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki;
    3) kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, sealhulgas äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline kauba üleandmine , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
  • Mida tähendab kauba ühendusesisene soetamine? §8
    Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
  • Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? §9
    Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
     1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul;
     2) Eestis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik teostab kaugmüüki Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
     3) ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab paigaldatava või kokkupandava kauba ning paigaldab või paneb selle kokku Eestis või see kaup paigaldatakse või pannakse Eestis kokku tema eest;
     4) kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile;
     5) Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu kaudu maagaasi või elektri-, soojus - või jahutusenergiat.
     6) võrgu kaudu edastatav maagaas või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui kauba soetaja jätab kogu kauba või osa sellest kasutamata, käsitatakse kasutamata jäänud kaupa Eestis kasutatud kaubana , kui selle soetaja asukoht või püsiv tegevuskoht, mille tarbeks on kaup võõrandatud, on Eestis. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul.
  • Millal on käibe tekkimise koht väljaspool Eestit? §9
    Kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane:
     1) on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja teostab kaugmüüki selle teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
     2) võõrandab kauba ja paigaldab või paneb selle kokku teises liikmesriigis;
     3) võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat teise liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta.
  • Millal on teenuse käibe tekkimise koht Eesti ja millal mitte? §10
    Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
  • Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse eestisisene käive? §11
    Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:
     1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
     2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine ;
     3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja , teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.
  • Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse ühendusesisene käive? §11
    Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4 sätestatud juhtudel.
  • Millised on kehtivad käibemaksumäärad? §15
    Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.
  • Millistele kaupadele ja teenustele rakendatakse 9% käibemaksumäära? §15
    Käibemaksumäär on 9 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
     1) raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik , välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend;
     2) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule;
     3) perioodiliselt väljaantav trükis, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne;
     4)  majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus.
  • Millal ja millistele kaupadele ning teenustele rakendatakse 0% käibemaksumäära?
    eksporditav kaup
    2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena.
    rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus , seadmed , varuosad , kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud liidu vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup;
    4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;
    5) kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, erimissioonile ning liidu institutsioonile ;
    6) teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi  NATO ) liikmesriik, võõrandatav ja toimetatav kaup mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu tarbeks või toitlustamiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses;
    7) vabatsoonis või vabalaos olev liiduväline kaup (ühenduse tolliseadustiku tähenduses), kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile ning seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;
    8) vabatsooni või vabalattu paigutatud või muu liiduväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise tolliprotseduurile, peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile, transiidi tolliprotseduurile või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud liiduväline kaup tingimusel, et seda kaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja ja ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;
    9) ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ja võõrandatav liidu kaup ja vabatsoonis või vabalaos olev liidu kaup, mis eksporditakse vahetult vabatsoonist või vabalaost kahe kuu jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest arvates;
    10) Eesti Pangale võõrandatav kuld ;
    11) nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud kaup, kui see suunatakse viivitamata maksuladustamisele või on maksuladustatud (§ 441) ja tehinguga ei kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine. Sätet ei kohaldata tarbimisse lubatud kütusele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses, kui kütus on paigutatud aktsiisilattu;
    12) aktsiisilattu paigutatud ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup , kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise;
    13) kaup, mis võõrandatakse Riigikogus ratifitseeritud välislepingus ettenähtud tingimusel rahvusvahelise sõjalise peakorteri kantiinis, kohvikus või messis.
  • Milliseid kaupu ja teenuseid võib müüa käibemaksuvabalt? §16
    Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet: Universaalne postiteenus postiseaduse tähenduses ja riikliku pensionikindlustuse seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine.
    Teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmetele , ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule.
    Laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus;
    Alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus.
    Haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele.
    Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet:
    Kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus.
    Kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata. Kinnisasi või selle osa.
  • Milliseid kaupu ja millistes määrades võib Eestisse maksuvabalt importida? §17
    1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi :
     1) kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16);
     2) Eesti Panga imporditav kuld;
     3) Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi omavad rahatähed ja mündid ;
     4) maksumärk;
     5) võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia ning gaasi transportiva tankeriga maagaasivõrku pumbatav gaas;
     6) viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup;
     7)  reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud tubakatooted ja alkohol alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses;
     8) reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetamata mittekaubanduslikku laadi kaup 300 euro väärtuses ning lennu- ja meretranspordi , välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel, kasutamise korral 430 euro väärtuses. Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi , kuulub käibemaksuga maksustamisele piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna ;
     9) kaubasaadetis väärtusega kuni 22 eurot, välja arvatud alkohol, tubakatooted, parfüüm ja tualettvesi ning käesoleva lõike punktides 7, 8 ja 10 sätestatud juhud;
    10)  ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud kuni 500 grammi kohvi või 200 grammi kohviekstrakti või -essentsi ja 100 grammi teed või 40 grammi tee- ekstrakti või -essentsi ühe kuni 45 euro väärtusega saadetise kohta.
  • Millal tekib ettevõttel käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus ja mitme päeva jooksul seda teha tuleb? §19
    Kui ettevõte teeb tehinguid maksustatava käibega üle 16 000 eurot kalendriaasta algusest arvates, siis tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast, kolme päeva jooksul, kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Tehingute hulka ei loeta põhivara võõrandamist ja Eesti isikule teostatavat kaugmüüki. Avaldus tuleb teha kolme päeva jooksul
  • Millal ja millistel juhtudel tekib piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus? §21
    Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (§ 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend , maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast, kolme päeva jooksul.
  • Millal on maksuhalduril õigus ettevõte käibemaksukohustuslaste registrist kustutada ? §22 lg 3
    Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta.
  • Kui pikk on käibemaksuga maksustamise periood ja millal tuleb maksuhaldurile esitada käibedeklaratsioon? §27
    Maksustamisperiood on kalendrikuu . Käibedeklaratsioon ja selle lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20.  kuupäevaks . Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni.
  • Mis dokument on ühendusesisese käibe aruanne? §28
    Käibemaksuseaduse kohaselt esitab maksukohustuslane ühendusesisese käibe aruande, kui:
    • tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või ta on võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus;
    • ta on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenust, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja mis kuulub maksustamisele, välja arvatud nullprotsendilise maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja liikmesriigis.
    Aruanne esitatakse kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
    Kui ülalnimetatud kauba või teenuse käive puudub, siis aruannet ei esitata .
    Aruandes märgitakse summad täiseurodes.
    Aruande päisesse märgitakse käibemaksukohustuslase andmed, sh ettevõtja registrikood (füüsilisest isikust ettevõtja puhul registrikoodi puudumisel isikukood).
  • Kuidas arvutatakse maksuhaldurile tasumisele kuuluvat käibemaksu?  § 29 lg 13
    Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse KMS §s 11 määratud käibe tekkimise päeval kehtivast maksumäärast. Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse KMS § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt.
  • Mis on sisendkäibemaks ? §29 lg 3
    Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt:
    1)  teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ;
    2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;
    3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;
    4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.
  • Milliseid piiranguid rakendatakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel? §30
    Arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu, välja arvatud töölähetuses töötajate majutamine. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut rakendatakse, kui kulutuse tegemisel on selge, et kulutus on tehtud ülalnimetatud eesmärgil. Näiteks ei saa maha arvata vastavatel restorani- või hotelliarvetel olevat käibemaksu. Samas juhul, kui kulutus tehakse ettevõtluse eesmärgil, kuid pärast kasutatakse osa kaupa näiteks külaliste või oma töötajate toitlustamiseks, siis arvatakse esialgu sisendkäibemaks maha ning pärast maksustatakse kulu omatarbena. Näiteks juhul, kui toitlustusettevõte toitlustab oma töötajaid ning ei ole võimalik ette näha, kui suures ulatuses tehakse kulutusi oma töötajate tarbeks.
  • Millal rakendatakse sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist? §32
    Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe, mille sisendkäibemaks on käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtes. Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini.
  • Millistele nõuetele peab vastama KMS tähenduses väljastatav arve? §37
    Arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt.
    Arvele tuleb märkida:
     1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
     2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
     3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
     4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
     5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
     6) kauba kogus või teenuse maht;
     7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
     8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus , kui see pole hinna sisse arvatud;
     9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
     10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.
  • Millistele nõuetele peab vastama algdokument (arve) raamatupidamise seaduse tähenduses?
    Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
     1) dokumendi nimetus ja number;
     2) koostamise kuupäev;
     3) tehingu majanduslik sisu;
     4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
     5) tehingu osapoolte nimed;
     6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid ;
     7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
     8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
  • Millal tuleb maksuhaldurile tasuda käibemaksu? §38
    Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks, s.t maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.
    Kui maksukohustuslasena registreerimata isik on ekslikult märkinud enda poolt väljastatavale arvele või muule müügidokumendile käibemaksusumma, on ta kohustatud arvele märgitud käibemaksusumma eelarvesse tasuma arve väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
    Kui 20. kuupäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, tuleb käibemaks tasuda puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
  • Mida tähendab reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? §40
    Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.
    Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra.
  • Mida tähendab kinnisasja käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? §41
    Kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele kinnisasja või selle osa, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel.
    Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kauba soetamisel kajastab maksustatava tehingu ja tasumisele kuuluva käibemaksusumma kauba soetaja oma käibedeklaratsioonil selle kauba eest arve kättesaamise maksustamisperioodil.
    Sellel juhul arvab ostja sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käesolevas seaduses sätestatule samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna.
  • Mida tähendab elektrooniliselt osutatav teenuse käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? §43
    Elektrooniliselt osutatava teenuse puhul on võimalik rakendada käibemaksustamise erikorda järgmistel tingimustel:
    • teenust osutab ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ning
    • teenust osutatakse liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

    Seega rakendub eelnimetatud erikord üksnes ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku suhtes, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ning Eestis registreeritud maksukohustuslasi see erikord ei puuduta.
    Ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik on kohustatud elektrooniliselt esitama maksuhaldurile iga kvartali kohta elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsiooni. Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioon esitatakse kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik on kohustatud tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioonis esitatavate andmete loetelu kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministrimäärusega.
  • Mida tähendab kassapõhise raamatupidamisarvetuse käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? §44
    Maksukohustuslane, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot, võib rakendada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord). Isik teavitab kirjalikult maksuhaldurit maksustamisperioodist, millest alates ta hakkab erikorda rakendama , kas enda maksukohustuslasena registreerimise taotluse esitamisel või hiljemalt erikorra rakendamisele eelneval maksustamisperioodil. Käesolevas lõikes nimetatud piirmäära arvestust peab maksukohustuslane kassapõhiselt. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.
    11
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 44 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Käibemaksuseadus-KMS #1 Käibemaksuseadus-KMS #2 Käibemaksuseadus-KMS #3 Käibemaksuseadus-KMS #4 Käibemaksuseadus-KMS #5 Käibemaksuseadus-KMS #6 Käibemaksuseadus-KMS #7 Käibemaksuseadus-KMS #8 Käibemaksuseadus-KMS #9 Käibemaksuseadus-KMS #10 Käibemaksuseadus-KMS #11
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janeli Põder Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    käibemaks maksukohustus maksukohustuslane maksukohustuslasena käive maksustatav sisendkäibemaks käibe tekkimise maksustamise käibedeklaratsioon võõrandamine

    Sarnased õppematerjalid

    Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses
    52
    pdf

    Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

    Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust

    Majandus
    10
    docx

    Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4

    Kategoriseerimata
    Käibemaksuga seotud mõisted
    3
    docx

    Käibemaksuga seotud mõisted

    või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise

    Arvestuse alused
    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
    32
    docx

    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

    sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise

    Maksud
    EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA
    22
    doc

    EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

    käibemaksuseadust ja teavet internetist. 1. KÄIBEMAKSU AJALUGU 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna Lisandunud väärtuse maks, mida meie Eestis tunneme käibemaksuna, on uuema aja nähtus, mille võidukäik jääb 20. sajandi teise poolde. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu arengut, siis osaliselt on see toimunud paralleelselt. Selle põhjuseks on see, et maksustamine on alati käinud kaasas ühiskondliku korraldusega ning tänapäevane tulu- ja käibemaks nõuavad administreerimiseks üsnagi suurt haldusaparaati ning kontrollivõimalusi. Enam ei piisa sillal seisvast relvastatud sõduritest, kes möödujatelt raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel. Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr

    Majandusteadus
    ISEGENEREERUV ARVENÄIDIS
    8
    xlsx

    ISEGENEREERUV ARVENÄIDIS

    LOGO Arve nr 2015-07-1 Kuupäev: Maksetähtaeg: Viivis: 0,20% Viitenumber: 111111111111 Konto nr: Selgitus: Toote/ teenuse nimetus Kogus Hind Töö 1 583 Summa sõnadega: Summa: Käibemaks (20.00%): KOKKU Arve väljastaja: Arve saaja: Firmanimi OÜ reg. Nr e-posti aadress KMKR (käibemaksu nr) Posti aadress Tel. GO : 111111111111 Summa 583 583 116.6 699.6 rve saaja: emaksu nr)

    Õigus
    Maksuarvestuse kordamisküsimused ja vastused
    5
    docx

    Maksuarvestuse kordamisküsimused ja vastused

    kohalikud maksud (reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimismaks); riiklikud maksud (tulu-, sotsiaal-, maa-, raskeveoki-, käibe-, tolli-, hasartmängu-, ettevõtlustulumaks ja aktsiisid-alkohol, tubakas, pakend, kütus, elekter) ○ Nimeta maksude arvestusega seotud õigusakte - maksukorralduse seadus, tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, käibemaksuseadus, kogumispensionide seadus, keskmise töömaksu maksmise tingimused ja kord, erisoodustuse hinna määramise kord Palgaarvestus ○ Kinnipeetavad maksud ja maksed (tm, ttk, kp,) - tm (20% arvestada enne maha teised maksud), ttk (1,6%), kp (2%) ○ Tööandja maksud (tk ja sotsmaks-ka min kohustus) - tk (0.8%), sotsmaks (33%) ○ Maksuvaba tulu-mõiste ja arvestamine - kõikidele tuludele

    Kategoriseerimata
    FIE ja käibemaks
    30
    pptx

    FIE ja käibemaks

    avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu

    Fie raamatupidamine


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun