Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamis
seaduses sätestatut eirates. Kui maksukohustuslasena registreerimata isik on ekslikult märkinud enda poolt väljastatavale arvele või muule müügidokumendile käibemaksusumma, on ta kohustatud arvele märgitud 9 käibemaksusumma eelarvesse tasuma arve väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kui 20. kuupäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, tuleb käibemaks tasuda puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 32. Mida tähendab reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? §40 Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.
käibemaksuseadust ja teavet internetist. 1. KÄIBEMAKSU AJALUGU 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna Lisandunud väärtuse maks, mida meie Eestis tunneme käibemaksuna, on uuema aja nähtus, mille võidukäik jääb 20. sajandi teise poolde. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu arengut, siis osaliselt on see toimunud paralleelselt. Selle põhjuseks on see, et maksustamine on alati käinud kaasas ühiskondliku korraldusega ning tänapäevane tulu- ja käibemaks nõuavad administreerimiseks üsnagi suurt haldusaparaati ning kontrollivõimalusi. Enam ei piisa sillal seisvast relvastatud sõduritest, kes möödujatelt raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel. Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr
KMS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtudel. (KMS § 8 lg 2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: (KMS § 8 lg 5) - käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või (KMS § 8 lg 5 p 1) - ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. (KMS § 8 lg 5 p 2) 10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: (KMS § 9 lg 1) 4 - kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis,
muu seadusega sätestatud isik. Väärtpaberituru kutselised osalised: Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid Eesti Väärtpaberikeskus AS http://www.eregister.ee Börsikorraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Reguleeritud turu korraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee) Hansapank AS (http://www.hansa.ee) SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/) SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal
LOGO Arve nr 2015-07-1 Kuupäev: Maksetähtaeg: Viivis: 0,20% Viitenumber: 111111111111 Konto nr: Selgitus: Toote/ teenuse nimetus Kogus Hind Töö 1 583 Summa sõnadega: Summa: Käibemaks (20.00%): KOKKU Arve väljastaja: Arve saaja: Firmanimi OÜ reg. Nr e-posti aadress KMKR (käibemaksu nr) Posti aadress Tel. GO : 111111111111 Summa 583 583 116.6 699.6 rve saaja: emaksu nr)
juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär . § 4. Sotsiaalmaksu maksja Sotsiaalmaksu maksab: 1) residendist juriidiline isik; 2) füüsiline isik; 3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident; 4) riigi, valla või linnaasutus; 5) riik, vald või linn käesoleva seaduse §s 6 sätestatud juhtudel. § 7. Maksumäär (1) Sotsiaalmaksu määr on 33 % maksustatavalt summalt . (2) [Kehtetu] (3) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 6, 61, 8, 9, 11 ja 13 sätestatud juhtudel ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt. § 8. Maksustamisperiood (1) Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija - füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks; 2) müüja - füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb v
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
Strateegiat seostatakse sellega, mis annab ettevõttele konkurentsieelise. Strateegia võib olla nt mingi kliendirühm (meie strateegia on need kliendid), tegutsemisviis, brändiassotsatsioonid jne. Taktika aitab strateegiat ellu viia. Nende kahe vahele ei ole alati kuigi lihtne piiri tõmmata. Taktika on strateegia sees. 12) Turuosa - Üldlevinud käsitluse järgi näitab ettevõtte turuosa, mitu protsenti vaatlusaluse turu nõudlusest vastav ettevõte rahuldab. 13) Nõudlus - Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Põhimudelid: 1) Turundusmeetmestik - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks 3 Klassikaline turundusmeetmestik koosneb neljast elemendist – toode, hind, turustus ja toetus. Kõik need elemendid on omavahel väga tihedalt seotud ning ühte puudutavad otsused
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja pi
o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS Kätlin Muru Internetikohvik Äriplaan Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2009 Sisukord Lk. 1. Noorte internetikohviku äriplaan 3 2.1 Turg 4 2.2 SWOT analüüs 5 2.3 Tulevikuplaanid 6 2.4 Majanduskeskkond 7 2
tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid
Käibemaksuga seotud mõisted Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium Euroopa Ühendus on territoorium, mis koosneb käesoleva loetelu punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest Liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk-d 1118), artikli 5 lõikele 2 ja artiklile 7 Välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud Eesti Ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva loetelu punkti 3 tähenduses. Ettevõtlus on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teen
Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele. Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõdlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem,mida madalam on selle hind. Nõudluse mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate ootused ja tarbijate arv. Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
/ ceteris paribus / Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad: · kauba hind · tarbija individuaalne maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · tulevikuootused · teiste kaupade hinnad Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele. Hind on rahasumma, mille eest antud kaupa saab osta. Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks
19.02. Nõudmine ja pakkumine Nõudlus Nõutav kogus hüvise kogus mida tarbijad kavatsevad osta mingi perioodi jooksul mingi hinna eest P-hind D- nõudlus Q- kogus Nõudlusseadus: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus mida suurem hind seda väiksem nõudlus Kauba nõudlus väheneb kui: Kauba nõudlus suureneb kui: Asenduskauba hind langeb Asenduskauba hind tõuseb Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb
maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve. Järelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Lubatud tehingud: 1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud; 3) liisingutehingud; 4) arveldus, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud; 5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitsekkide, vekslite) väljastamine ja haldamine; 6) tagatis ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud; 7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm
Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo kor
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
likviidsus (raha väärtus ajas) 7)omahind 10. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi - Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. Valem: RP = D + D(1-r) + D(1-r)2+ D(1-r)3 + D(1-r)n = E D(1-r)n , kus RP raha pakkumine, D - esialge hoius, R kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv. 11. Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev
Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes Hind (P) (kogus Q, nõudlus D, pakkumine S) Ostjate tulutase (Y) Täiend- ja asenduskaubad Tulevikuootused Tarbija maitse Nõudluskõver (D) nihkumine paremale: Tarbija sissetuleku suurenemine Muude hüviste hindade langus Tarbijate eelistuste muutumine Neg langusega Seos koguse ja hinna vahel C.p. – kõik muud nõudlust mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu 5 4 3 Hind 2 1 0
õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär
Kaupade mahakandmist teostab vastav komisjon, kellest üks on kindlasti materiaalselt vastutav isik. Komisjon selgitab kaupade kao põhjused ja riknemise põhjused ja koostab akti nimetatud kaupadele. Kui riknemine, purunemine ei ole toimunud varaliselt vastutava isiku poolt, kantakse see ettevõtte ärikuludesse soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D- kaubakaod (soetushinnas) D- hinnatäiend ehk tulud ostetud kaupade müügist D- käibemaks (müügihinnas) K- ostetud kaup (müügihinnas) Kui on teada süüdlane, siis akteeritud kaubakadu kantakse süüdlase arvele järgmise lausendiga: D- nõuded materiaalse kahju hüvituse osas K- kaup müügihinnas Seega tasub süüdlane kauba müügihinnas, siin teenib ettevõte ikka oma kasumi (juurdehindluse) KAUPADE ÜMBERHINDAMINE Kaupade ümberhindamine võib toimuda: A) juurdehindluste muutumisel
4) ostjate, müüjate ja lõpptarbijate huvisid. 7.2. Käive ja selle arvutamise alused Koondumise osalise käive on raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) §-s 34 nimetatud vastavas juhendis sätestatu kohaselt arvutatud koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste müügitulu (netokäive). (2) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste sissetulekute summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks: 1) intressitulu ja teised sarnased tulud; 2) tulu väärtpaberitest; 3) tulu osalustest ettevõtjates; 4) komisjoni- ja teenustasud; 5) finantsoperatsioonidest saadud puhaskasum; 6) muud tegevustulud. (3) Kindlustusandja käibeks loetakse bilansiliste kindlustuspreemiate väärtus, mis hõlmab kõiki saadud ja saadavaid summasid kindlustusandja poolt või nimel väljastatud kindlustuslepingute alusel, kaasa arvatud väljaminevad edasikindlustuse preemiad.
1. Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ? Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri. (4) Asutamisle
ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui
Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011 Plaanimajandus annab tulemusi mikrokollektiivides. Igas riigis on nii turu- kui ka plaanimajandus. Riigid jaotatakse turu- või plaanimajanduslikeks selle põhjal, kumb domineerib. Ühte ja sama ressurssi kaheks asjaks korraga kasutada ei saa. Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA
analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta. Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib
avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
