Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused (1)

Kodune ülesanne
Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt
pakutavad põhiteenused
Hendrik Uuli
RP089
2009
LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat
Andres Viisemann ja Rain Lõhmus.
Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja
Leedus.
LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50
inimese.
1999 LHV asutamine
2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane
finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese
investeerimiskonto avamine. Algab esimene
aktsiamäng (tänane "Börsihai")
2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto",
toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid
2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto"
2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse
aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV
Directist saab AS Lõhmus, Haavel & Viisemann
2005 Seesami pensionifondide ülevõtmine, "Börsihai" laieneb
Lätti ja Leetu. Alustab investeerimistoode "Lapsekonto"
2006 LHV ja GILD Bankers'i jagunemine kaheks eraldiseivaks
äriühinguks
2007 Personaalse nõustamise teenuse ja Balti Pro algus LHV
investeerimisfondide LHV Maailma Aktsiad Fond ja LHV
Tõusva Euroopa Alfa Fond loomine. Logo muutmine: ASist
Lõhmus, Haavel & Viisemann saab LHV
Pakuvad oma klientidele professionaalset
väärtpaberivahendust, personaalset nõustamist ja
portfellihaldusteenust, aidates klienti parimate
investeerimisalaste lahenduste leidmisel.
1. väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja
edastamine;
2. väärtpaberiga seotud korralduse täitmine kliendi nimel
või arvel ­ teo tegemine lepingu sõlmimiseks või
lepingu sõlmimine kliendi nimel või arvel eesmärgiga
omandada või võõrandada väärtpabereid;
3. väärtpaberitega kauplemine oma arvel ­ oma kapitali
arvel tehingu tegemine väärtpaberiga;
4. väärtpaberiportfelli valitsemine ­ väärtpaberitest
moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud
volituse alusel ja iga kliendi puhul eraldi;
5. investeerimisnõustamine ­ kliendile
väärtpaberiga seotud tehingu kohta isikliku
soovituse andmine ­ isikule kui investorile või
potentsiaalsele investorile või investori või
potentsiaalse investori esindajale antud soovitus;
6. väärtpaberi garanteerimine või väärtpaberi
pakkumise, emiteerimise või müümise
garanteerimine;
7. väärtpaberi pakkumise või emiteerimise
korraldamine.
1. väärtpaberi hoidmine ja haldamine kliendi jaoks;
2. investorile väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmine
tingimusel, et krediidi või laenuandja ise on seotud nimetatud tehinguga;
3. äriühingu nõustamine kapitali struktuuri, ettevõtlussektori strateegia või
ka muus taolises küsimuses ning äriühingute ühinemise ja osaluse
omandamisega seotud nõustamine ning nendega seotud teenused;
4. välisvaluuta vahetusega seotud teenused, kui need on seotud
investeerimisteenuste osutamisega;
5. investeerimisuurimuse ja finantsanalüüsi või muu üldise soovituse
koostamine või andmine seoses väärtpaberitehingutega;
6. väärtpaberi pakkumise või ka emiteerimise garanteerimisega seotud
teenused.
Tegevusloa on väljastanud Eesti Finantsinspektsioon.
LHV sisekontrollisüsteem
LHV omakapital
riiklik investorkaitse süsteem
LHV omab aastatepikkust kogemust kliendi varade
haldamise ja sellega seotud riskide maandamise osas.
LHVs on loodud efektiivne sisekontrollisüsteem, mille
toimivust regulaarselt kontrollib LHV nõukogule alluv
vastavuskontrolli spetsialist (Compliance Officer) ja
siseaudiitor.
Tänan tähelepanu eest
Evelin Valdre
VARAHALDUSETTEVÕTTED
Kodutöö finantsvahenduses
Juhendaja:
Tiiu Tammik
Tallinn 2009
Trigon Capital on 1994. aastal asutatud juhtiv Kesk ja
IdaEuroopa investeerimispank.
Trigon Capitalil on regioonis kuut kontorit, üks
ühisettevõte ning Trigonais töötab professionaale
erinevatest regiooni riikidest.
Trigon Capital tegutseb aktiivselt Balkanist Baltikumini,
sealhulgas Venemaal ja Ukrainas.
Trigon Capitali Varahalduse ja Alternative
Investments divisjonid valitsevad ligi 1 miljardi
USA dollari väärtuses varasid ning Corporate
Finance on edukalt nõustanud üle 85 tehingu,
olles regiooni üks liidritest.
Kauaaegne esindatus Kesk ­ ja IdaEuroopa riikides
ning pikaajalised suhted mitmete Lääne suurettevõtete
ja finantsasutustega on võimaldanud Trigon Capitalil
integreerida oma tegevus kogu Kesk ja Ida Euroopa
regioonis.
Kohalike turgude hea tundmine ja paljude
rahvusvaheliste ühinemisteülevõtmiste,
kapitalihangete, väljaostude ja kinnisvara tehingute
korraldamine on teinud Trigon Capitalist
rahvusvaheliselt tunnustatud investeerimispanga.
Alates 1994. aastast on Trigon Capital teostanud
rohkem kui 80 tehingut.
Trigon Capital pakub laiahaardelist
finantsnõustamisteenust ­ aegade vältel nad on
osalenud paljude ettevõtete noteerimisel kohalikel
börsidel, olid paljude ettevõtete ühinemiste ja
ümberstruktureerimiste katalüsaatoriks, samuti
osalesid paljudes erastamisprotsessides
nõustajatena.
Trigon Capital nõustab tehinguid eelkõige suurusjärgus
EUR 20200mln.
Tänu oma omanike taustale on Trigon Capital
traditsiooniliselt omanud head kliendiportfelli
Skandinaaviast.
Viimaste aastate jooksul on Trigon Capitali klientidena
lisandunud Lääne Euroopa kliendid, kiiresti
kasvavad kohalikud ettevõtted ja rahvusvahelised
finantsinvestorid nagu erakapitail fondid.
Corporate Finance osakonnas töötab
rahvusvaheline ja mitmekülgne meeskond ­
esindatud on kokku 8 erinevat rahvust.
Erinevate spetsialistide olemasolu tagab
professionaalsuse ja kvaliteedi Kesk ja Ida
Euroopa ning teistes rahvusvahelistes
korporatiivpangandus ja
finantsnõustamistehingutes.
Joakim Helenius on suuromanik.
Perekonnad Jouhki ja Fagernäs on
kaasomanikud oma investeerimisfirmade läbi.
1. Fondid investeeri Euroopa Liidu uutesse liikmesriikidesse ja
kandidaatriikidesse:
Trigon Kesk ja IdaEuroopa Fond keskendub Poolale, Ungarile ja
Tsehhi Vabariigile
Trigon Teise Laine Fond keskendub Horvaatiale, Bulgaariale ja
Rumeeniale
Trigon Uus Euroopa Väikeettevõtete Fond keskendub piirkonna
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele
Trigon Uus Euroopa Top 10 Fond investeerib vaid kümnesse Uus
Euroopa kõige atraktiivsemalt hinnatud aktsiasse
Trigon Arenevate Turgude Finantssektori Fond investeerib arenevate
turgude pankade ja nende asutuste, millede tegevus on tihedalt seotud
finantssektoriga, väärtpaberitesse
Trigon Arenevate Turgude Agrisektori Fond investeerib arenevate
turgude põllumajanduslike ja nende asutuste, millede tegevus on tihedalt
seotud põllumajandussektoriga, väärtpaberitesse.
Portfellihaldus:
Portfellihaldus vastavalt kliendi juhistele
Pensionifondid:
ERGO pensionifondide nõustamine
2. Alternatiivsed investeeringud
tööstusharupõhised investeeringud
investeeringud põllumajandussektorisse
investeeringud kinnisvarasse
hightech (TMT) Investing
3. Corporate finance
Trigon Capital pakub laiahaardelist
finantsnõustamisteenust:
ühinemised ja ülevõtmised
väljaostud
kapitalihanked
kinnisvaratehingute nõustamine
erastamised
Peamised finantsnäiajad:
2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum,
tootlus jne):
Varad ja bilansimaht 1 386 433 krooni.
Omakapital 1 255 781 krooni
Puhaskasum 948 762 krooni (2006. a oli 120 712
krooni)
Kawe Kapital on asutatud 1996.a. novembris
esialgse eesmärgiga pakkuda väärtpaberimaakleri ja
varahaldusteenust põhiliselt Kawe grupiga lähedalt
seotud isikute ringile.
Kawe Kapital sai 1997.a. veebruaris Tallinna
Väärtpaberibörsi liikmeks.
2000. aasta juulis otsustasid Kawe Kapitali omanikud
Tallinna Väärtpaberibörsil kauplemise lõpetada ja
pühenduda vaid varahaldusteenuse pakkumisele.
Alates 1999 aastast on Kawe laiendanud oma
teenuste pakkumist peale kodu ja välismaiste
institutsionaalsete investorite ka eraisikutele.
2002. aasta oktoobrist laiendas Kawe Kapital
koostöös Seesam Elukindlustusega oluliselt
oma tootevalikut.
Sellest ajast alates pakub Kawe Kapital
varahaldusteenust ka kogumiskindlustuse ning
investeerimisriskiga pensionikindlustuse raames.
Põhiomanikud ja tippjuhid:
· Ago Lauri (MBA, Carlson School of Management,
University of Minnesota) on alates 2001 aasta
veebruarist Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse
liige.
· Sulev Nõmmann (PhD, Stockholmi Ülikool) on üks
Kawe Kapitali asutaja ja nõukogu liige.
· Karl Gert Wellner (MBA, Stockholm School of
Economics) on Luxemburgis registreeritud valdusfirma
Kawe Group Ltd. nõukogu esimees.
· Priit Põldar (TTÜ majandusteaduskond 1992) on
Kawe Kapitali nõukogu liige ja nõukogu esimees
alates 2005. aastast.
1. Personaane varahaldus võimaldab:
Investeerimisstrateegiate, finatsiliste vajaduste ja
eesmärkide oskuslikust ühildamist;
Meie professionaalsete investeerimisspetsialistide
knowhow'd;
Aja säästmist, mil oma ala spetsialistid sinu
portfelli pidevalt jälgivad ja aktiivselt haldavad;
Hästi hajutatud portfelli haldamist, vähendades
riske ja optimeerides tootlust.
2. Seesami kasvuportfell
Koos Seesam Life Insurance'ga pakub KaweKapital III
pensionisamba ning kogumiskindlustuse
investeerimisportfelli, mille eesmärk on kogutavate
säästude investeerimine.
Seesami kasvuportfelli eesmärgiks ongi reageerida
finantstrugudel toimuvatele sündmustele kiiremini,
sidumata portfelli kindla strateegiaga.
3. Fondid
Kawe Investeerimisfond on Kawe Kapitali poolt moodustatud
segafond, mis pakub seni portfellihaldusena pakutud
investeerimisstrateegiat ka väiksema alginvesteeringuga
klientidele ja suuremat likviidsust investeeritavatele varadele.
Fondi eesmärk on fondi vara väärtuse pikaajaline kasv.
Fond arvestab globaalseid majandusprotsesse ning üritab kasu
saada võimalikest turu ebaefektiivsustest.
Fondi vara investeeritakse peamiselt aktsiatesse ja
võlakirjadesse.
Fondivalitseja ei ole Fondi vara investeerimisel spetsialiseerunud
majandusharude, regioonide ega vara liikide lõikes.
2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum,
tootlus jne).
Varad ja bilansimaht 3 781 752 krooni.
Omakapital 3 641 727 krooni.
Puhaskasum 2 399 krooni (2006. a oli 744 321
krooni).
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 044 308
krooni.
Tänan tähelepanu eest!
Väärtpaberite fondide ülevaade
Kodutöö finantsvahenduses
Kristina Raja
Grupp: RP089
Juhendaja:
Tiiu Tammik
Tallinn
(Vaata: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13148804)
Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on järgmine vähemalt
ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus
või leping:
1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;
2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav
võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument;
3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada
käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid;
4) investeerimisfondi osak;
5) rahaturuinstrument;
6) tuletisväärtpaber või tuletisleping;
7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus.
1. reguleeritud turu korraldaja;
2. krediidiasutus; fondivalitseja;
3. investeerimisühing;
4. väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;
5. muu seadusega sätestatud isik.
Väärtpaberituru kutselised osalised:
Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid
Eesti Väärtpaberikeskus AS
http://www.eregister.ee
Börsikorraldajaid
Tallinna Börs AS
http://www.ee.omxgroup.com/
Reguleeritud turu korraldajaid
Tallinna Börs AS
http://www.ee.omxgroup.com/
Eestis litsenseeritud krediidiasutused
Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee)
Hansapank AS (http://www.hansa.ee)
SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/)
SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee)
Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee)
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee)
Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee)
Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid
DnB NORD Banka AS Eesti filiaal
Parekssbanka AS Eesti filiaal
Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal
Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal
Scania Finans AB Eesti filiaal
Siemens Financial Services AB Eesti filiaal
Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused
HSH Nordbank AG Tallinna esindus ­ (http://www.hshnordbank.ee)
OKO Bank Tallinna esindus ­ (http://www.okobank.fi)
"Rietumu Banka" AS Eesti esindus
AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus
Eestis tegutsevad fondivalitsejad :
Avaron Asset Management AS (http://www.avaroncapital.com)
Hansa Investeerimisfondid AS (http://www.hansa.ee)
Kawe Kapital AS (http://www.kawe.ee)
LHV Varahaldus AS (http://www.lhv.ee)
SEB Ühispanga Fondid AS (http://www.seb.ee/fondid)
Trigon Alternative Funds AS (http://www.trigon.ee/en)
Trigon Funds AS (http://www.trigon.ee)
ERGO Varahalduse AS (http://www.ergofondid.ee)
Sampo Baltic Asset Management AS (http://www.sampo.ee)
Eestis tegutsevad investeerimisühingud:
Aurora Access Securities AS (http://www.aas.ee)
GILD Financial Advisory Services AS (http://www.gildbankers.ee)
SUPREMA SECURITIES AS (http://www.suprema.ee)
CRESCO VÄÄRTPABERITE AS (http://www.cresco.ee)
Lõhmus, Haavel & Viisemann AS (http://www.lhv.ee)
TRIGON SECURITIES (http://www.trigoncapital.com)
Eestis tegutsevad välismaiste investeerimisühingute filiaalid:
East Capital Asset Management AB (http://www.eastcapital.com)
Privanet Eesti
T. Rowe Price Global Investment Services Limited
Kõige enamlevinud viis fonde liigitada on investeerimisstrateegia järgi ­
fonde eristatakse selle järgi, kui riskantne on neisse oma raha paigutada.
Likviidsusfondid (Money market funds) on mõeldud lühiajaliseks (kuni
üheaastaseks) rahapaigutuseks. Nende tootlus on võrreldav tähtajalise hoiuse
omaga ning riskitase on väga madal.
Võlakirjafondid (Fixed income funds, bond funds) investeerivad ettevõtete ja
valitsuste võlakirjadesse. Võlakirjad on väiksema riskiga kui aktsiad ja ka nende
tootlus on paremini prognoositav.
Tasakaalustatud fondid (balanced funds) investeerivad nii aktsiatesse kui ka
võlakirjadesse ning jäävad oma riskantsuse ja oodatava tulu poolest
võlakirjafondide ning aktsiafondide vahele.
Aktsiafondide (Equity funds) osakute hinnad võivad suhteliselt palju kõikuda,
kuid samas on pikas perspektiivis oodata ka suurimat tulu.
United Partners Corporate Finance AS
(http://www.upartners.net)
Trigon Capital (http://www.trigon.ee)
SUPREMA SECURITIES AS (http://www.suprema.ee)
Nordic Financial Services (http://www.nordicfinancial.com/est)
Cresco AS (http://www.cresco.ee)
Eesti väärtpaberite keskregister on riigi põhiregister,
kus peetakse arvestust kõigi Eestis tegutsevate
aktsiaseltside aktsiaraamatute ning kõikide Eestis
avatud väärtpaberikontode ja pensionikontode üle.
Samuti on registrisse koondatud teised elektroonilised
väärtpaberid (osaühingute osad, võlakirjad jmt) ning
kogu väärtpaberitega tehtud toimingute ajalugu. Eesti
väärtpaberite keskregistri pidajaks on AS Eesti
Väärtpaberikeskus (edaspidi EVK).
Internetis: https://www.eregister.ee/
Ajalugu:
Eesti väärtpaberite keskregister loodi Vabariigi
Valitsuse määrusega 1994. aastal. Alates 2001.
aasta jaanuarist toimub registri pidamine Eesti
väärtpaberite keskregistri seaduse alusel.
Registri pidajaks on AS Eesti Väärtpaberikeskus
(EVK) ­ rahvusvahelisse NASDAQ OMX gruppi
kuuluv väärtpaberituru infrastruktuuri ettevõte,
mille omanik on Tallinna Börs.
Registri pidamisel juhindub Eesti
Väärtpaberikeskus kehtivatest seadustest ja
õigusaktidest. Nendeks on:
Eesti väärtpaberite keskregistri seadus,
kogumispensionide seadus,
väärtpaberituru seadus,
Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise kord
Rahandusministeeriumi kui andmekogu vastutava
töötleja õigusaktid, sh Rahandusministeeriumiga
sõlmitud registripidamise leping.
Enne kui hakata fondi valima, tasub korraks aeg maha võtta, mõelda oma
eesmärkidele ning panna paika investeerimisstrateegia ­ kas tahate oma raha
eeskätt inflatsiooni eest kaitsta või on eesmärgiks hoopis võimalikult kõrge tulu?
Näiteks kui soovite iga hinna eest vältida oma investeeringu väärtuse kas või ajutist
vähenemist, tasub investeerida pigem madalama riskiga likviidsus või
võlakirjafondidesse. Kuid mida pikemaks ajaks kavatsete investeerida, seda kõrgema
riskiga fonde tasub eelistada.
Kuni kolmeaastaseks investeeringuks sobivad võlakirjafondid ja tasakaalustatud fondid.
Aktsiafonde tasub kaaluda juhul, kui soovite investeerida kauemaks kui viieks aastaks.
Selge eesmärgi ja strateegia puhul on fondi valik oluliselt lihtsam. Siiski on ka sarnase
strateegiaga fonde küllalt palju ning kindlasti tuleks analüüsida erinevaid fonde, mis võivad
küll üldjoontes olla sarnase investeerimispoliitikaga. Enne fondi valikut peaks selgeks
tegema, kuhu fond investeerib; millised on fondiga seotud riskid; kes fondi juhib ning
millised on fondi kulud.
Suurel osal pakutavatest avatud investeerimisfondidel ei ole
investeeringute alampiiri, kuid teatud piiri seavad
tehingukorraldustasud ja väärtpaberikonto tasu.
Näiteks kui Teie väärtpaberikontol on vähem kui 100 000 krooni
väärtuses investeerimisfondide fonde, on väärtpaberikonto kuutasu 10
krooni ehk 120 krooni aastas.
10 000kroonise investeeringu korral moodustab kuutasu investeeringu
summast 1,2%.
1000kroonise investeeringu korral aga juba rohkem kui 10%.
Ehkki investeeringu summa soovituslik alampiir sõltub kindlasti ka fondi
oodatavast tootlusest (näiteks madala tootlusega likviidsusfondi puhul on
summa alampiir kõrgem kui kõrgema tootlusega aktsiafondil), on üldine
soovitus, et ühekordne investeering võiks olla üle 10 000 krooni ning
regulaarselt investeerides võiks iga kuu investeerida vähemalt 500
krooni.
Risk ja tootlus käivad enamasti käsikäes. Ei saa seada ühel ajal eesmärgiks
teenida suurimat võimalikku tulu ning olla samas kindel, et investeeritud
raha väärtus ühelgi hetkel ei vähene.
On väga tõenäoline, et need fondid või aktsiad, mis turgude tõusutsüklis enim
tõusevad, kaotavad languse korral oma väärtusest ka kõige rohkem.
Klassikalise näitena võib tuua internetiaktsiate buumi 90ndate lõpus. Hoolimata
üksikutest kainestavatest häältest, kes hoiatasid, et infotehnoloogiaga seotud
aktsiate hinnad on naeruväärsed, ei olnud paljud valmis buumile järgnenud
metsikuks languseks.
Piisavalt hull oli isegi üldise aktsiaturu langus ­ 2000. a märtsi tipust 2002. a
septembri põhjani langes turg 38,2%. Õnnetute internetiinvestorite
fondiinvesteeringute väärtus kahanes sel ajal koguni 83,2%.
Fondi riskantsust saate hinnata, kui analüüsite fondi ajaloolise tootluse graafikut.
Statistiliselt näitab fondi riskantsust tootluse standardhälve, mis mõõdab fondi
tootluse keskmist erinevust keskmisest tootlusest mingis ajavahemikus. Fondi
standardhälbe leiate fondi kuuraportist.
Tänan tähelepanu eest