Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses (0)

 
Käibemaksuseadus (KMS) 
1.  Mis on  ettevõtlus ? 
 
Ettevõtlus  KMS  tähenduses  on  isiku  (KMS  §  3)  iseseisev   majandustegevus ,  mille 
käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või 
tulemustest.  Ettevõtlusena  käsitatakse  ka  notari  ja  kohtutäituri  ametitegevust. 
Ettevõtlusena  ei  käsitata  äriühingu  ja  tema  püsiva  tegevuskoha  vahelist  teenuse 
osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust 
käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 
2006/112/EÜ  I   lisas   sätestatud  majandustegevust  või  selliseid  KMS  § 1  lg-s 1 
loetletud tehinguid ja  toiminguid , mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning 
mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 
 
2.  Mis on kaup? 
 
Kaup  on  asi,  loom,   gaas   ja  elektri-,   soojus -  ning  jahutusenergia.  Kinnisasjana 
käsitatakse  kinnisasja  tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja 
tehnovõrku  või  -rajatist  asjaõigusseaduse  tähenduses,  ehitist  kui  vallasasja 
asjaõigusseaduse   rakendamise   seaduse  tähenduses  ja  korteriomandit  ning 
korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele 
vabalt  kättesaadav  ja   samade   funktsioonide  täitmiseks  ettenähtud  standardtarkvaraga 
või standardteabega  andmekandja . (KMS § 2 lg 3 p 1) 
 
Paigaldatav  või   kokkupandav   kaup  on  kaup,  mis  võõrandatakse  ja  paigaldatakse  või 
pannakse  kokku   võõrandaja   poolt  või  tema  eest  teises  liikmesriigis  ja  mille 
paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5 protsenti tehingu maksustatavast 
väärtusest. (KMS § 2 lg 3 p 2) 
 
3.  Mis on teenus? 
 
teenus  on  ettevõtluse  korras  hüve  osutamine  või  õiguse,  sealhulgas  väärtpaberi 
võõrandamine ,  mis  KMS  §  2  lg  3  p  1  kohaselt  ei  ole  kaup,  ning  tasu  eest 
majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. 
Teenus  on  ka   elektrooniliselt    edastatav   tarkvara  ja  teave  ning  vastavalt  ostja 
tellimusele  spetsiaalselt  koostatud  või  kohandatud  tarkvaraga  või  teabega 
andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 
 
4.  Mis on  käive ? 
 
Käive  on  käibemaksuobjekt,  väljaarvatud   maksuvaba   käive,  mille  tekkimise  koht  on 
Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 
 
1 
 
 
Käibemaksu  objektina  teenuse  osutamine,  mille  käibe  tekkimise  koht  ei  ole  Eesti 
(KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) 
 
Käibemaksu  objektina  kauba  või  teenuse  käive,  mille  maksustatavale  väärtusele  on 
maksukohustuslane  lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 
 
5.  Kes peavad maksma käibemaksu? 
 
Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates 
maksukohustuslasena  või  piiratud  maksukohustuslasena  registreerimise  päevast. 
(KMS § 3 lg 3) 
 
Käibemaksu peab maksma ka: (KMS § 3 lg 6) 
- 
võlgnik   ühenduse  tolliseadustiku  (Euroopa  Ühenduste  Nõukogu  määrus  nr 
2913/92/ EMÜ ) tähenduses; (KMS § 3 lg 6 p 1) 
- 
maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on  esitanud  arve 
või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma; (KMS § 3 
lg 6 p 2) 
- 
maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja 
arvatud KMS § 39 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi 
teisest liikmesriigist; (KMS § 3 lg 6 p 3) 
- 
maksukohustuslasena  või  piiratud  maksukohustuslasena  registreerimata  isik,  kes 
soetab alkoholi, tubakatoodet või kütust, välja arvatud maagaasi, alkoholi-, tubaka-
,  kütuse-  ja  elektriaktsiisi  seaduse  tähenduses  (edaspidi  aktsiisikaup )  teisest 
liikmesriigist,  välja  arvatud  füüsiline  isik,  kes  soetab  aktsiisikauba  isiklikuks 
otstarbeks; (KMS § 3 lg 6 p 4) 
- 
kauba omanik tema poolt kauba maksuladustamise (§ 441) lõpetamisel ilma kauba 
võõrandamiseta. Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maksulattu 
paigutamisel,  välja  arvatud  kauba  riigisisesele  käibele,  importimisele  või  kauba 
ühendusesisesele  soetamisele  järgnenud  kauba  maksulattu  paigutamisel,  ning 
kaupa ei ole maksuladustamise ajal võõrandatud; (KMS § 3 lg 6 p 5) 
- 
ajutises  aktsiisivabastuses  oleva  aktsiisikauba  omanik  tema  poolt  aktsiisikauba 
aktsiisilaost  väljatoimetamisel  ilma  aktsiisikauba  võõrandamiseta,  välja  arvatud 
aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli 
aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa 
ei  ole  aktsiisilaos  võõrandatud.  Kui  aktsiisilaost  väljatoimetatav  ajutises 
aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup on ka maksuladustatud, kohaldatakse KMS § 3 
lg 6 p 5. (KMS § 3 lg 6 p 6) 
 
6.  Mis on  eksport ? 
 
Kauba eksport on: (KMS § 5 lg 1) 
2 
 
 
- 
liidu  kauba  võõrandamine  koos  selle  toimetamisega  väljaspool  liidu 
tolliterritooriumi asuvasse  sihtkohta  kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba 
soetaja poolt; (KMS § 5 lg 1 p 1) 
- 
imporditollimaksudest   osalise   vabastusega  ajutise  importimise  tolliprotseduuril 
oleva  liiduvälise  kauba  taasväljavedu  liidu  tolliterritooriumilt  reekspordi 
tollikäitlusviisiga; (KMS § 5 lg 1 p 2) 
- 
peatamissüsteemiga  seestöötlemise  tolliprotseduuril  oleva  liiduvälise  kauba 
reeksport  liidu  tolliterritooriumilt  või  toimetamine  liiduvälisesse  riiki  suunduvale 
vee-  või  õhusõidukile  kaasavõetava  varuna  või  tarbevaruna  reekspordi 
tollikäitlusviisiga; (KMS § 5 lg 1 p 3) 
- 
välistöötlemise  tolliprotseduuriga  liidu  tolliterritooriumilt  väljaveetud  kauba 
võõrandamine ja selle suhtes tolliprotseduuri lõpetamine ; (KMS § 5 lg 1 p 4) 
- 
kauba  võõrandamine  koos  selle  toimetamisega  kauba  võõrandaja  või  välisriigi 
isikust kauba soetaja poolt ühendusevälisesse riiki, mis on liidu  tolliterritooriumi 
osa. (KMS § 5 lg 1 p 5) 
Kauba  võõrandamist  ühendusevälise  riigi   füüsilisele   isikule  temaga  koos  liikuvas 
pagasis ühendusevälisesse riiki  toimetamiseks  võib samuti käsitada kauba ekspordina, 
kui on täidetud kõik järgmised tingimused: (KMS § 5 lg 2) 
- 
füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis; (KMS § 4 lg 2 p 1) 
- 
isikule  samal  kuupäeval  samas  müügikohas  sama  maksukohustuslase  poolt 
võõrandatud kauba  müügihind  koos käibemaksuga ületab 38 eurot; (KMS § 4 lg 2 
p 2) 
- 
ostja viib kauba avamata pakendis ühendusest välja  hiljemalt  kauba  võõrandamise  
kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks; (KMS § 4 lg 2 p 3) 
- 
maksukohustuslasel  on  tolli  või  Politsei-  ja  Piirivalveameti   kinnitus   kauba 
ühendusest väljaviimise kohta ostja poolt. (KMS § 4 lg 2 p 4) 
 
Kauba  ekspordina  käsitatakse  ka  kauba  võõrandamist  ühendusevälisesse  riiki 
suunduvale reisijale reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli 
tsoonis asuvas müügipunktis. (KMS § 5 lg 4) 
 
7.  Mis on  import ? 
 
Kauba import on: (KMS § 6 lg 1) 
- 
liiduvälise 
kauba 
vabasse 
ringlusse 
lubamise 
tolliprotseduurile, 
imporditollimaksudest  osalise  vabastusega  ajutise  impordi  tolliprotseduurile  või 
tagasimaksesüsteemiga  seestöötlemise  tolliprotseduurile  suunamine;  (KMS  §  6 
lg 1 p 1) 
- 
välistöötlemise  tolliprotseduuril  oleva  kauba  suunamine  vabasse  ringlusse 
lubamise tolliprotseduurile; (KMS § 6 lg 1 p 2) 
- 
muud  juhud,  millega  kaasneb  tollivõla  tekkimine  ühenduse  tolliseadustiku 
tähenduses. (KMS § 6 lg 1 p 3) 
3 
 
 
Kauba  import  toimub  Eestis,  kui  KMS  §  6  lg-s  1  nimetatud  tolliprotseduurile 
suunamine toimub Eestis. (KMS § 6 lg 3) 
Eestis  toimuv  kauba  import  on  ka  liidu  tollistaatusega  kauba  toimetamine  Eestisse 
ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa. (KMS § 6 lg 4) 
8.  Mida tähendab kauba ühendusesisene käive? 
 
Kauba ühendusesisene käive on: (KMS § 7 lg 1) 
- 
kauba  võõrandamine  teise  liikmesriigi  maksukohustuslasele  või  piiratud 
maksukohustuslasele  koos  selle  toimetamisega  Eestist  teise  liikmesriiki,  välja 
arvatud KMS § 7 lg-s 2 nimetatud juhtudel; (KMS § 7 lg 1 p 1) 
- 
aktsiisikauba  või  uue  transpordivahendi  võõrandamine  teise  liikmesriigi  isikule 
koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki; (KMS § 7 lg 1 p 2) 
- 
kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, 
sealhulgas  äriühingu  ja  tema  teises  liikmesriigis  asuva  püsiva  tegevuskoha 
vaheline  kauba   üleandmine ,  välja  arvatud  KMS  §  7  lg-s  2  nimetatud  juhtudel. 
(KMS § 7 lg 1 p 3) 
 
9.  Mida tähendab kauba ühendusesisene soetamine? 
 
Kauba  ühendusesisene  soetamine  on  kauba  soetamine  teise  liikmesriigi 
maksukohustuslaselt koos  selle toimetamisega teisest  liikmesriigist Eestisse ning  uue 
transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest 
liikmesriigist  Eestisse,  välja  arvatud  KMS  §  8  lg-s  3  nimetatud  juhtudel.  (KMS  §  8 
lg 1) 
 
Kauba  ühendusesisene  soetamine  on  ka   ettevõtluses    kasutatava   kauba  toimetamine 
teisest  liikmesriigist  Eestisse  oma  Eestis  toimuva  ettevõtluse  tarbeks,  välja  arvatud 
KMS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtudel. (KMS § 8 lg 2) 
 
Kauba  ühendusesisene  soetamine  on  ka  kauba  soetamine  teise  liikmesriigi 
maksukohustuslaselt,  kui  maksukohustuslane  kasutab  kauba  soetamisel  oma  Eestis 
maksukohustuslasena  registreerimise  numbrit  ja  kaup  toimetatakse  võõrandaja 
liikmesriigist  teise  liikmesriiki,  välja  arvatud  juhul,  kui  maksukohustuslane  tõendab, 
et: (KMS § 8 lg 5) 
- 
käibemaks  kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu 
kaup toimetati, või (KMS § 8 lg 5 p 1) 
- 
ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. (KMS § 8 lg 5 p 2) 
 
10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? 
 
Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: (KMS § 9 lg 1) 
4 
 
 
- 
kaup  toimetatakse   saajale   või  tehakse  talle  muul  viisil  kättesaadavaks  Eestis, 
eksporditakse  Eestist,  teostatakse  kauba  ühendusesisest  käivet  või  kaugmüüki 
Eestist  teise  liikmesriigi  isikule,  kes  ei  ole  teise  liikmesriigi  maksukohustuslane 
ega  piiratud  maksukohustuslane,  välja  arvatud  KMS  §  9  lg-s  2  nimetatud  juhul; 
(KMS § 9 lg 1 p 1) 
- 
Eestis  maksukohustuslasena  registreeritud  ettevõtlusega   tegelev   teise  liikmesriigi 
isik   teostab   kaugmüüki  Eesti  isikule,  kes  ei  ole  maksukohustuslane  ega  piiratud 
maksukohustuslane; (KMS § 9 lg 1 p 2) 
- 
ettevõtlusega  tegelev  teise  liikmesriigi  isik  võõrandab  paigaldatava  või 
kokkupandava  kauba  ning  paigaldab  või  paneb  selle  kokku  Eestis  või  see  kaup 
paigaldatakse või pannakse Eestis kokku tema eest; (KMS § 9 lg 1 p 3) 
- 
kaup,  sealhulgas   pardal   tarbitav  ja  kaasamüüdav  kaup,  võõrandatakse  vee-  või 
õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile; (KMS § 9 lg 1 p 4) 
- 
Eestis  asuvale  Eesti  maksukohustuslasest  edasimüüjale  võõrandatakse  võrgu 
kaudu maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat. (KMS § 9 lg 1 p 5) 
- 
võrgu  kaudu  edastatav  maagaas  või  elektri-,  soojus-  või  jahutusenergia 
võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui kauba soetaja 
jätab kogu kauba või osa sellest kasutamata, käsitatakse kasutamata jäänud kaupa 
Eestis  kasutatud   kaubana ,  kui  selle  soetaja  asukoht  või  püsiv  tegevuskoht,  mille 
tarbeks  on  kaup  võõrandatud,  on  Eestis.  Sätet  ei  kohaldata  KMS  §  9  lg  1  p  5 
sätestatud juhul. (KMS § 9 lg 1 p 6) 
 
11. Millal on käibe tekkimise koht väljaspool Eestit? 
 
Kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane: (KMS § 9 lg 2) 
- 
on  registreeritud  maksukohustuslasena  teises  liikmesriigis  ja  teostab  kaugmüüki 
selle teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega 
piiratud maksukohustuslane; (KMS § 9 lg 2 p 1) 
- 
võõrandab kauba ja paigaldab või paneb selle kokku teises liikmesriigis; (KMS § 9 
lg 2 p 2) 
- 
võõrandab  võrgu  kaudu  edastatavat  maagaasi  või  elektri-,  soojus-  või 
jahutusenergiat teise liikmesriigi  edasimüüjale  või  muule isikule, kes Eestis seda 
kaupa ei kasuta. (KMS § 9 lg 2 p 3) 
 
12. Millal on teenuse käibe tekkimise koht Eesti ja millal mitte? 
 
Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui: (KMS § 10 lg 2) 
- 
osutatakse  Eestis  asuva  kinnisasjaga  seotud  teenust,  sealhulgas  ehitamine, 
hindamine  ja  hooldamine  ning  kinnisasja  võõrandamiseks,  ehitamise 
ettevalmistamiseks  ja  korraldamiseks  osutatav  teenus  ning  majutusteenus;  (KMS 
§ 10 lg 2 p 1) 
- 
osutatakse 
Eestis 
kultuuri-, 
kunsti-, 
spordi-, 
haridus -, 
teadus- 
või 
meelelahutusteenust  või   messi   või  näitusega  seotud  teenust  isikule,  kes  ei  ole 
üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  ega  piiratud  maksukohustuslasena 
5 
 
 
registreeritud  isik  ega  ettevõtlusega  tegelev  ühendusevälise  riigi  isik.  Teenuse 
hulka  arvatakse  ka  asjaomase  ürituse  korraldamine  ja  kõrvalteenuse  osutamine; 
(KMS § 10 lg 2 p 2) 
- 
osutatakse 
Eestis 
kultuuri-, 
kunsti-, 
spordi-, 
haridus-, 
teadus- 
või 
meelelahutusüritusele  või  messile  või  näitusele  sissepääsu  teenust  või 
sissepääsuteenusega  seotud  kõrvalteenust  teise  liikmesriigi  maksukohustuslasele 
või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi 
isikule; (KMS § 10 lg 2 p 21) 
- 
osutatakse  Eestis  reisijateveo  teenust,  kaasa  arvatud  reisijate  isikliku  pagasi  ja 
isikliku transpordivahendi vedu; (KMS § 10 lg 2 p 3) 
- 
osutatakse Eestis restorani- ja toitlustusteenust, välja arvatud KMS § 10 lg 2 p-s 5 
ja KMS § 10 lg 4 p-s 5 sätestatud juhtudel; (KMS § 10 lg 2 p 4) 
- 
osutatakse  ühenduse  territooriumil  toimuva  reisijateveo  ajal  restorani-  või 
toitlustusteenust  sellise  vee-  või  õhusõiduki  pardal  või  rongis,  mis  väljub  Eestist 
rahvusvahelisele reisile; (KMS § 10 lg 2 p 5) 
- 
transpordivahend  antakse Eestis lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse; 
(KMS § 10 lg 2 p 6) 
- 
transpordivahend  antakse üürile, rendile või  kasutusvaldusesse isikule, kes ei  ole 
üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  või  piiratud  maksukohustuslasena 
registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik ja kelle asu- 
või elukoht on Eestis, välja arvatud KMS § 10 lg 2 p-des 6 ja 62 ning KMS § 10 
lg 4 p-s 41 sätestatud juhtudel; (KMS § 10 lg 2 p 61) 
- 
huvi-  või  lõbusõidulaev  antakse  Eestis  üürile,  rendile  või  kasutusvaldusesse 
isikule,  kes  ei  ole  üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  või  piiratud 
maksukohustuslasena  registreeritud  isik  ega  ettevõtlusega  tegelev  ühendusevälise 
riigi isik ja teenuse  osutaja  asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, välja arvatud 
KMS § 10 lg 2 p-s 6 sätestatud juhtudel; (KMS § 10 lg 2 p 62) 
- 
tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga või hinnatakse Eestis asuvat vallasasja ning 
käesolevas  punktis  nimetatud  teenuseid  osutatakse  isikule,  kes  ei  ole  üheski 
liikmesriigis 
maksukohustuslasena 
ega 
piiratud 
maksukohustuslasena 
registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; (KMS § 10 
lg 2 p 7) 
- 
osutatakse 
Eestis 
kaubaveoteenust, 
kaasa 
arvatud 
kaubaveoga 
seotud 
transpordivahendi  vedu,  või  korraldatakse  sellist   kaubavedu   isikule,  kes  ei  ole 
üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  ega  piiratud  maksukohustuslasena 
registreeritud  isik  ega  ettevõtlusega  tegelev  ühendusevälise  riigi  isik.  Sätet  ei 
kohaldata KMS § 10 lg 2 p-s 9 ja KMS § 10 lg 4 p-s 6 sätestatud juhtudel; (KMS 
§ 10 lg 2 p 8) 
- 
osutatakse  kauba  Eestist  teise  liikmesriiki  vedamise  teenust,  kaasa  arvatud 
kaubaveoga  seotud  transpordivahendi  vedu,  või  korraldatakse  sellist  kaubavedu 
isikule,  kes  ei  ole  üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  ega  piiratud 
maksukohustuslasena  registreeritud  isik  ega  ettevõtlusega  tegelev  ühendusevälise 
riigi isik; (KMS § 10 lg 2 p 9) 
6 
 
 
- 
osutatakse  Eestis  kaubaveoga  seotud  kõrvalteenust  isikule,  kes  ei  ole  üheski 
liikmesriigis 
maksukohustuslasena 
ega 
piiratud 
maksukohustuslasena 
registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; (KMS § 10 
lg 2 p 10) 
- 
vahendatakse  tehingut  või  muud  toimingut,  mille  käibe  tekkimise  koht  on  Eesti, 
ning  vahendamisteenust  osutatakse  isikule,  kes  ei  ole  üheski  liikmesriigis 
maksukohustuslasena  ega  piiratud  maksukohustuslasena  registreeritud  isik  ega 
ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; (KMS § 10 lg 2 p 11) 
- 
osutatakse Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis 
registreeritud 
maksukohustuslasena 
ega 
piiratud 
maksukohustuslasena, 
elektroonilise 
side 
teenust 
elektroonilise 
side 
seaduse 
tähenduses 
(edaspidi elektroonilise  side  teenus)  või  elektrooniliselt  osutatavat  teenust.  (KMS 
§ 10 lg 2 p 12) 
Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui: (KMS § 10 lg 4) 
- 
osutatakse  välisriigis  asuva  kinnisasjaga  seotud  teenust,  sealhulgas  ehitamine, 
hindamine  ja  hooldamine  ning  kinnisasja  võõrandamiseks,  ehitamise 
ettevalmistamiseks  ja  korraldamiseks  osutatav  teenus  ning  majutusteenus;  (KMS 
§ 10 lg 4 p 1) 
- 
osutatakse  välisriigis  kultuuri-,  kunsti-,  spordi-,  haridus-,  teadus-  või 
meelelahutusteenust  või  messi  või  näitusega  seotud  teenust  isikule,  kes  ei  ole 
üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  ega  piiratud  maksukohustuslasena 
registreeritud  isik  ega  ettevõtlusega  tegelev  ühendusevälise  riigi  isik.  Teenuse 
hulka  arvatakse  ka  asjaomase  ürituse  korraldamine  ja  kõrvalteenuse  osutamine; 
(KMS § 10 lg 4 p 2) 
- 
osutatakse  välisriigis  kultuuri-,  kunsti-,  spordi-,  haridus-,  teadus-  või 
meelelahutusüritusele  või  messile  või  näitusele  sissepääsu  teenust  või 
sissepääsuteenusega  seotud  kõrvalteenust  maksukohustuslasele  või  piiratud 
maksukohustuslasele  või  ettevõtlusega  tegelevale  ühendusevälise  riigi  isikule; 
(KMS § 10 lg 4 p 21) 
- 
tehakse  tööd  välisriigis  asuva  vallasasjaga  või  hinnatakse  välisriigis  asuvat 
vallasasja  ning  käesolevas  punktis  nimetatud  teenuseid  osutatakse  isikule,  kes  ei 
ole  üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  ega  piiratud  maksukohustuslasena 
registreeritud  isik  ega  ettevõtlusega  tegelev  ühendusevälise  riigi  isik;  (KMS  §  10 
lg 4 p 3) 
- 
osutatakse  väljaspool  Eestit  reisijateveo  teenust,  kaasa  arvatud  reisijate  isikliku 
pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu; (KMS § 10 lg 4 p 4) 
- 
transpordivahend  antakse  välisriigis  lühiajaliselt  üürile,  rendile  või 
kasutusvaldusesse; (KMS § 10 lg 4 p 41) 
- 
transpordivahend  antakse üürile, rendile või  kasutusvaldusesse isikule, kes ei  ole 
üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  või  piiratud  maksukohustuslasena 
registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi  isik ja kelle asu- 
või elukoht on välisriigis, välja arvatud KMS § 10 lg 4 p-des 41 ja 43 ning KMS 
§ 10 lg 2 p-s 6 sätestatud juhtudel; (KMS § 10 lg 4 p 42) 
7 
 
 
- 
huvi-  või  lõbusõidulaev  antakse  välisriigis  üürile,  rendile  või  kasutusvaldusesse 
isikule,  kes  ei  ole  üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  või  piiratud 
maksukohustuslasena  registreeritud  isik  ega  ettevõtlusega  tegelev  ühendusevälise 
riigi  isik  ja  teenuse  osutaja  asukoht  või  püsiv  tegevuskoht  on  välisriigis,  välja 
arvatud KMS § 10 lg 4 p-s 41 sätestatud juhtudel; (KMS § 10 lg 4 p 43) 
- 
osutatakse  ühenduse  territooriumil  toimuva  reisijateveo  ajal  restorani-  või 
toitlustusteenust  sellise  vee-  või  õhusõiduki  pardal  või  rongis,  mis  väljub  teisest 
liikmesriigist rahvusvahelisele reisile; (KMS § 10 lg 4 p 5) 
- 
osutatakse välisriigis restorani- ja toitlustusteenust, välja arvatud KMS § 10 lg 4 p-
s 5 ja KMS § 10 lg 2 p-s 5 sätestatud juhtudel; (KMS § 10 lg 4 p 51) 
- 
osutatakse  kauba  teisest  liikmesriigist  Eestisse  või  väljaspool  Eestit  vedamise 
teenust,  kaasa  arvatud  kaubaveoga  seotud  transpordivahendi  vedu,  või 
korraldatakse  sellist  kaubavedu  isikule,  kes  ei  ole  üheski  liikmesriigis 
maksukohustuslasena  ega  piiratud  maksukohustuslasena  registreeritud  isik  ega 
ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; (KMS § 10 lg 4 p 6) 
- 
osutatakse  väljaspool  Eestit  kaubaveoga  seotud  kõrvalteenust  isikule,  kes  ei  ole 
üheski  liikmesriigis  maksukohustuslasena  ega  piiratud  maksukohustuslasena 
registreeritud  isik  ega  ettevõtlusega  tegelev  ühendusevälise  riigi  isik;  (KMS  §  10 
lg 4 p 7) 
- 
vahendatakse tehingut või toimingut, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, ning 
vahendamisteenust  osutatakse  isikule,  kes  ei  ole  üheski  liikmesriigis 
maksukohustuslasena  ega  piiratud  maksukohustuslasena  registreeritud  isik  ega 
ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik; (KMS § 10 lg 4 p 8) 
- 
osutatakse  KMS  §  10  lg  4  p-des  1–8  ja  KMS  §  10  lg-s  2  nimetamata  juhtudel 
teenust  Eestis  oleva  asukoha  või  püsiva  tegevuskoha  kaudu  teises  liikmesriigis 
maksukohustuslasena  või  piiratud  maksukohustuslasena  registreeritud  isikule  või 
ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule; (KMS § 10 lg 4 p 9) 
- 
osutatakse elektroonilise side teenust või  elektrooniliselt  osutatavat  teenust teises 
liikmesriigis  asu-  või  elukohta  omavale  isikule,  kes  ei  ole  üheski  liikmesriigis 
registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena. (KMS § 10 
lg 4 p 10) 
 
13. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse eestisisene käive? 
 
Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist 
toiminguist: (KMS § 11 lg 1) 
- 
kauba  ostjale   lähetamine   või  kättesaadavaks  tegemine  või  teenuse  osutamine; 
(KMS § 11 lg 1 p 1) 
- 
kauba  või  teenuse  eest  osalise  või  täieliku  makse  laekumine,  teenuse  saamisel 
osaline või täielik maksmine ; (KMS § 11 lg 1 p 2) 
- 
omatarbe   puhul  kauba  võõrandamine  või  teenuse  osutamine  või  ettevõtte  kauba 
kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema  töötaja , teenistuja või juhtimis- 
või  kontrollorgani  liikme  poolt  või  muul  ettevõtlusega  mitteseotud  eesmärgil. 
(KMS § 11 lg 1 p 3) 
8 
 
 
 
14. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse ühendusesisene käive? 
 
Ühendusesisene  käive  on  tekkinud  või  kaup  on  ühendusesiseselt  soetatud  kauba 
lähetamise või  kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval  või  kauba 
eest  arve  väljastamise  päeval,  kui  kauba  arve  väljastatakse  enne  kauba  ostjale 
lähetamise  või  kättesaadavaks  tegemise  kuule  järgneva  kuu  15. kuupäeva,  välja 
arvatud KMS § 7 lg-s 3 ja § 8 lg-s 4 sätestatud juhtudel. (KMS § 11 lg 2) 
 
15. Millised on kehtivad käibemaksumäärad? 
 
Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud KMS § 15 
lg-tes  2–4 sätestatud juhtudel. (KMS § 15 lg 1) 
9% (KMS § 15 lg 2) 
0% (KMS § 15 lg 3) 
 
16. Millistele kaupadele ja teenustele rakendatakse 9% käibemaksumäära? 
 
Käibemaksumäär  on  9  protsenti  järgmiste  kaupade  ja  teenuste  maksustatavast 
väärtusest: (KMS § 15 lg 2) 
- 
raamat  ja  õppevahendina  kasutatav  töövihik,  välja  arvatud  KMS  §  16  lg  1  p-s  6 
nimetatud õppevahend; (KMS § 15 lg 2 p 1) 
- 
valdkonna  eest  vastutava  ministri määrusega  kehtestatud  nimekirjas  nimetatud 
ravim ,   rasestumisvastane   vahend,  sanitaar-  ja  hügieenitoode  ning  puudega  isiku 
isiklikuks  tarbeks  mõeldud  meditsiiniseade  meditsiiniseadme  seaduse  tähenduses 
ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada 
andmine puudega isikule; (KMS § 15 lg 2 p 2) 
- 
perioodiliselt  väljaantav  trükis,  välja arvatud  peamiselt reklaami või  erakuulutusi 
avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne. (KMS § 15 
lg 2 p 3) 
- 
majutus  või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev 
kaup või teenus. (KMS § 15 lg 2 p 4) 
 
17. Millal 
ja 
millistele 
kaupadele 
ning 
teenustele 
rakendatakse 
0% 
käibemaksumäära? 
 
Käibemaksumäär  on  null  protsenti  järgmiste  kaupade  maksustatavast  väärtusest: 
(KMS § 15 lg 3) 
- 
eksporditav kaup, välja arvatud juhul, kui KMS § 16 kohaselt on selle kauba käive 
maksuvaba; (KMS § 15 lg 3 p 1) 
- 
kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata 
teise  liikmesriiki  toimetamist  käsitatakse  kauba  ühendusesisese  käibena.  Sätet  ei 
kohaldata, kui KMS § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui puudub 
kauba,  välja  arvatud  uue  transpordivahendi  või  aktsiisikauba,  soetaja  või  oma 
9 
 
 
kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis  maksukohustuslasena 
või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number; (KMS § 15 lg 3 p 2) 
- 
rahvusvahelistes  vetes  sõitev  merelaev,  välja  arvatud  ettevõtlusega  mitteseotud 
huvi-  või  lõbusõitudeks  kasutatav  merelaev,  ja  sellise  merelaeva   varustus , 
seadmed ,  varuosad,   kütus   ja  muud  varud  ning  reisijale  kohapeal   tarbimiseks  
võõrandatav  kaup, välja arvatud liidu vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup; 
(KMS § 15 lg 3 p 3) 
- 
peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava  lennuettevõtja  kasutatav õhusõiduk ning 
selle  varustus,  seadmed,  varuosad,  kütus  ja  muud  varud  ning  reisijale  kohapeal 
tarbimiseks  võõrandatav  kaup,  välja  arvatud  ühendusesisesel   lennul   õhusõidukis 
kaasamüüdav kaup; (KMS § 15 lg 3 p 4) 
- 
kaup,  mis  võõrandatakse  ja  toimetatakse  teise  liikmesriiki  diplomaatilisele 
esindajale,  konsulaarametnikule  (välja  arvatud  aukonsul),  erimissiooni  või 
Välisministeeriumi  tunnustatud  rahvusvahelise  organisatsiooni  esindajale  või 
esindusele, 
rahvusvahelise 
organisatsiooni 
peakorterile, 
diplomaatilisele 
esindusele, konsulaarasutusele, erimissioonile või liidu  institutsioonile ; (KMS § 15 
lg 3 p 5) 
- 
kaup, mis võõrandatakse Eestis asuvale liidu institutsioonile tingimusel, et kauba 
kogumaksumus  käibemaksuta  on  arve  kohaselt  vähemalt  53 eurot,  välja  arvatud 
kommunaalmaksete ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses; (KMS § 15 
lg 3 p 51) 
- 
kaup,  mis  võõrandatakse  ja  toimetatakse  teise  liikmesriiki,  mis  on  Põhja-Atlandi 
Lepingu  Organisatsiooni  (edaspidi  NATO )  liikmesriik,  mis  tahes  muu  NATO 
liikmesriigi   relvajõudude   või  nendega  kaasas  oleva  tsiviilkoosseisu 
ametikohustuste  täitmiseks,  kui  need  relvajõud  osalevad  ühises  kaitsetegevuses, 
või rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile; (KMS § 15 lg 3 p 6) 
- 
kaup,  mis  võõrandatakse  Eestis  asuvale  rahvusvahelisele  sõjalisele  peakorterile, 
kui  maksusoodustus  on  ette  nähtud  Riigikogus  ratifitseeritud  välislepingus,  või 
ühises  kaitsetegevuses   osaleva   NATO  liikmesriigi,  välja  arvatud  Eesti 
relvajõududele  ja  nendega  kaasas  olevale  tsiviilkoosseisule  ametikohustuste 
täitmiseks; (KMS § 15 lg 3 p 61) 
- 
vabatsoonis  või  vabalaos  olev  liiduväline  kaup  (ühenduse  tolliseadustiku 
tähenduses), kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile ning seda ei 
ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud  juhtudel; (KMS 
§ 15 lg 3 p 7) 
- 
vabatsooni  või  vabalattu  paigutatud  või  muu  liiduväline  kaup,  mis  on  suunatud 
tolliladustamise 
tolliprotseduurile, 
peatamissüsteemiga 
seestöötlemise 
tolliprotseduurile,  transiidi  tolliprotseduurile  või  imporditollimaksudest  täieliku 
vabastusega  ajutise  impordi  tolliprotseduurile,  või   ajutiselt   ladustatud  liiduväline 
kaup  tingimusel,  et  seda  kaupa  ei  ole   viidud   tollijärelevalve  alt  ebaseaduslikult 
välja  ja  ei  ole  tarbitud  ega  kasutatud  muudel  kui  tollieeskirjades  ettenähtud 
juhtudel; (KMS § 15 lg 3 p 8) 
- 
ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ja võõrandatav liidu kaup 
ja  vabatsoonis  või  vabalaos  olev  liidu  kaup,  mis  eksporditakse  vahetult 
10 
 
 
vabatsoonist  või  vabalaost  kahe  kuu  jooksul  vabatsooni  või  vabalattu 
toimetamisest arvates; (KMS § 15 lg 3 p 9) 
- 
Eesti Pangale võõrandatav kuld; (KMS § 15 lg 3 p 10) 
- 
nõukogu  direktiivi  2006/112/EÜ  V  lisas  nimetatud  kaup,  kui  see  suunatakse 
viivitamata  maksuladustamisele  või  on  maksuladustatud  (§  441)  ja  tehinguga  ei 
kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine. Sätet ei kohaldata tarbimisse lubatud 
kütusele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses, kui kütus 
on paigutatud aktsiisilattu; (KMS § 15 lg 3 p 11) 
- 
aktsiisilattu  paigutatud ajutises aktsiisivabastuses  olev aktsiisikaup, kui  tehinguga 
ei  kaasne  kauba  aktsiisilaost  väljatoimetamist,  välja  arvatud  aktsiisikauba 
toimetamine ühest aktsiisilaost teise; (KMS § 15 lg 3 p 12) 
- 
 kaup,  mis  võõrandatakse  Riigikogus  ratifitseeritud  välislepingus  ettenähtud 
tingimusel rahvusvahelise sõjalise peakorteri kantiinis, kohvikus  või messis. (KMS 
§ 15 lg 3 p 13) 
Käibemaksumäär  on  null  protsenti  järgmiste  teenuste  maksustatavast  väärtusest: 
(KMS § 15 lg 4) 
- 
teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud juhul, kui KMS § 16 
kohaselt on selle teenuse käive maksuvaba; (KMS § 15 lg 4 p 1) 
- 
rahvusvahelise  reisi  ajal  laeval  või  õhusõidukil  reisijale  osutatav  reisiks  vajalik 
teenus; (KMS § 15 lg 4 p 2) 
- 
rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus; 
(KMS § 15 lg 4 p 3) 
- 
peamiselt 
rahvusvahelisi 
lende 
korraldava 
lennuettevõtja 
õhusõiduki 
teenindamisega  otseselt  seotud  navigatsiooniteenus  ja  lennuväljateenus;  (KMS 
§ 15 lg 4 p 4) 
- 
rahvusvahelistes  vetes  sõitva  merelaeva,  välja  arvatud  ettevõtlusega  mitteseotud 
huvi-  või  lõbusõiduks kasutatav laev, või  peamiselt rahvusvahelisi  lende  teostava 
lennuettevõtja  kasutatava  õhusõiduki  remontimine,  hooldamine,  prahtimine, 
rendile  või  kasutusvaldusse  andmine  või  sellisel  merelaeval  või  õhusõidukil 
kasutatava  seadme  remontimine,  hooldamine,  rendile  või  kasutusvaldusse 
andmine; (KMS § 15 lg 4 p 6) 
- 
vahendamisteenus,  kui  vahendatakse  tehingut,  mille  käive  tekib  ühendusevälises 
riigis, või KMS § 15 lg 3 p-des 1, 3–6 ja 10 nimetatud kaupa või KMS § 15 lg 3 p-
des 2–4, 6, 9, 10, 12 ja 14 sätestatud teenust; (KMS § 15 lg 4 p 7) 
- 
välistransiidi  tolliprotseduuril  oleva  kauba   veoteenus ,  sellise   kaubaveo  
korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu 
moodustab osa  veost , mis algab või lõpeb liiduvälises riigis; (KMS § 15 lg 4 p 8) 
- 
kauba  eksportimiseks  osutatav  kaubaveoteenus,  kaubaveo  korraldamise  teenus 
ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused; (KMS § 15 lg 4 p 9) 
- 
kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning 
sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud 
imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka; (KMS § 15 lg 4 p 10) 
11 
 
 
- 
kauba  vedu  Assooridele  või  Madeirale  või  sealt  Eestisse  või  teise  liikmesriiki; 
(KMS § 15 lg 4 p 11) 
- 
töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks soetatud Eestist või toimetatud 
Eestisse ning see  vallasasi  toimetatakse pärast teenuse osutamist ühendusest välja; 
(KMS § 15 lg 4 p 12) 
- 
KMS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku 
pagasi  ja  isikliku  transpordivahendi  vedu,  kui  Eestis  osutatav  reisijateveo  teenus 
on rahvusvahelise reisi osa; (KMS § 15 lg 4 p 13) 
- 
teenus, mida osutatakse välisriigis asuvale KMS § 15 lg 3 p-s 5 või 6 nimetatud 
isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile, liidu  institutsioonile, relvajõududele 
või peakorterile; (KMS § 15 lg 4 p 14) 
- 
teenus, mida osutatakse Eestis asuvale rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile, kui 
maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus, või  KMS 
§ 15  lg 3  p-s 61 nimetatud  relvajõududele  ja  nendega  kaasas  olevale 
tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks; (KMS § 15 lg 4 p 141) 
- 
teenus, mida osutatakse Eestis asuvale liidu institutsioonile tingimusel, et teenuse 
kogumaksumus  käibemaksuta  on  arve  kohaselt  vähemalt  53 eurot,  välja  arvatud 
kommunaalmaksete ja sideteenuste puhul; (KMS § 15 lg 4 p 142) 
- 
teenus, mida osutab Riigikogus ratifitseeritud välislepingus ettenähtud tingimusel 
rahvusvahelise sõjalise peakorteri kantiin, kohvik või mess . (KMS § 15 lg 4 p 15) 
 
18. Milliseid kaupu ja teenuseid võib müüa käibemaksuvabalt? 
 
Käibemaksuga  ei  maksustata  järgmiste  sotsiaalset   laadi   kaupade  ja  teenuste  käivet: 
(KMS § 16 lg 1) 
- 
universaalne  postiteenus  postiseaduse  tähenduses  ja  riikliku  pensionikindlustuse 
seadusega  ettenähtud  korras  riiklike  pensionide,  abirahade,   toetuste   ja  hüvitiste 
posti vahendusel väljamaksmine; (KMS § 16 lg 1 p 1) 
- 
tervishoiuteenus  
tervishoiuteenuste 
korraldamise 
seaduse 
tähenduses 
ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud 
inimpäritolu elund või kude, inimveri või inimverest valmistatud  verepreparaat  ja 
rinnapiim; (KMS § 16 lg 1 p 2) 
- 
hambatehniku  poolt  kutsealases  tegevuses  osutatav  teenus  ning  hambaarsti  või 
hambatehniku poolt võõrandatav hambaprotees; (KMS § 16 lg 1 p 21) 
- 
teenus,  mida   mittetulundusühing   tasuta  või  liikmemaksu  eest  osutab  oma 
liikmetele ,  ning  spordirajatise  või  spordivahendite  kasutamise  teenus,  mida 
mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule; (KMS § 16 lg 1 p 3) 
- 
sotsiaalhoolekande seaduse §-des 17, 20, 23, 26, 41, 56, 87, 91, 94, 97, 100, 116 ja 
127 nimetatud  sotsiaalteenus  ja §-s 108 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse 
üksuse eelarvest rahastatav sotsiaalteenus; (KMS § 16 lg 1 p 4) 
- 
laste ja noorukite  kaitsega  seotud turvakoduteenus; (KMS § 16 lg 1 p 5) 
- 
alus-,  põhi-,  kutse-,  kesk-  või  kõrghariduskoolitus,  sealhulgas  õppevahend,  mille 
koolitusteenuse  osutaja  võõrandab  teenuse  saajale,  üldhariduskoolitusega  seotud 
12 
 
 
eraõppetunni  andmine  ja  muu  koolitus,  välja  arvatud  ärilistel  eesmärkidel  antav 
muu koolitus; (KMS § 16 lg 1 p 6) 
- 
haige,  vigastatu  või  puudega  inimese  vedu  selleks  kohandatud  sõidukiga,  mis 
vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele; (KMS § 16 lg 1 p 7) 
- 
teenus,  mida  sõltumatu  isikuteühendus  osutab  oma  liikmele,  kui  on  täidetud 
järgmised  tingimused:  teenus  on  otseselt  vajalik  liikme  põhitegevuseks,  mis  on 
maksuvaba või ei kuulu käibemaksuga maksustamisele; teenuse eest makstav tasu 
ei  ületa  teenuse  osutamiseks  tehtud  kulutusi  ja  teenuse  maksuvabastus  ei  mõjuta 
oluliselt konkurentsi. (KMS § 16 lg 1 p 8) 
Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet: (KMS § 16 
lg 2) 
- 
kindlustusteenus,  sealhulgas  edasikindlustus-  ja  kindlustusvahendusteenus;  (KMS 
§ 16 lg 2 p 1) 
- 
kinnisasja  või  selle  osa  üürile,  rendile  või  kasutusvaldusse  andmine. 
Majutusteenuse  osutamisele  ning  sõidukite  parkimismaja  või  parkimiskoha, 
statsionaarselt  paigaldatud  seadme  või  masina  või  seifi  üürile,  rendile  või 
kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata; (KMS § 16 lg 2 p 2) 
- 
kinnisasi  või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa 
on  ehitis  ehitusseadustiku  tähenduses  või  ehitise  osa,  mis  võõrandatakse  enne 
ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on 
oluliselt  parendatud  ehitis  või  selle  osa  ning  mis  võõrandatakse  enne  ehitise  või 
selle  osa  parendamisele  järgnevat  taaskasutuselevõttu,  ning  krundile 
planeerimisseaduse  tähenduses,  kui  sellel  ei  asu  ehitist.  Ehitis  või  selle  osa  on 
oluliselt  parendatud,  kui  parendustega  seotud  kulutused  ületavad  vähemalt 
10 protsenti  ehitise või  selle osa soetusmaksumust enne parendamist; (KMS § 16 
lg 2 p 3) 
- 
Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses; (KMS 
§ 16 lg 2 p 4) 
- 
väärtpaber , välja arvatud väärtpaber või  osalus, mis annab selle omanikule  KMS 
§16 lg 2 p 3 teises  lauses  nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle 
omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse; (KMS § 16 lg 2 p 6) 
- 
loteriipilet  ja  hasartmängu  korraldamine,  välja  arvatud  kaubandusliku   loterii  
korraldamine,  ning  sellise  osavusmängu  korraldamine,  mille  ainus  võimalik  võit 
on võimalus uuesti osaleda samas mängus; (KMS § 16 lg 2 p 7) 
- 
investeeringukuld,  investeeringukulla  võõrandamise  või  võõrandamislepingu 
sõlmimisega  seotud  teenus  või  nende  käibega  seotud  teenus,  mida  osutab  teise 
isiku nimel ja arvel tegutsev agent ; (KMS § 16 lg 2 p 8) 
- 
kaup,  mille  soetamisel  puudus  õigus  sisendkäibemaksu  mahaarvamiseks,  välja 
arvatud  juhul,  kui  kaup  on  soetatud  enne  soetaja  maksukohustuslasena 
registreerimist  või  kui  kauba  soetamisel  on   sisendkäibemaks   maha  arvatud 
osaliselt. (KMS § 16 lg 2 p 9) 
 
Käibemaksuga ei maksustata järgmiste finantsteenuste käivet: (KMS § 16 lg 21) 
13 
 
 
- 
hoiustamistehingud  avalikkuselt  hoiuste  ja  muude  tagasimakstavate  rahaliste 
vahendite kaasamiseks; (KMS § 16 lg 21 p 1) 
- 
laenutehingud,  sealhulgas  tarbijakrediit,  hüpoteeklaenud  ja  muud  äritehingute 
finantseerimise  tehingud ; (KMS § 16 lg 21 p 2) 
- 
liisingutehingud; (KMS § 16 lg 21 p 3) 
- 
arveldus -, sularaha siirdamise ja muud raha  edastamise  tehingud; (KMS § 16 lg 21 
p 4) 
- 
mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, 
reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine ; (KMS § 16 lg 21 p 5) 
- 
  tagatis -  ja  garantiitehingud  ning  muud  isikule  tulevikus  siduvaid  kohustusi 
tekitavad tehingud; (KMS § 16 lg 21 p 6) 
- 
tehingud  nii  oma  kui  ka  klientide  arvel  väärtpaberituru  seaduse  §-s  2  sätestatud 
kaubeldavate  väärtpaberite  ja  välisvaluutaga  ning  muud  rahaturutehingud, 
sealhulgas  tehingud  tšekkide,  vekslite,  hoiusesertifikaatide  ja  muude  selletaoliste 
instrumentidega; (KMS § 16 lg 21 p 7) 
- 
väärtpaberite  emiteerimise,  müügi  ja  ostmisega  seotud  tehingud  ja   toimingud ; 
(KMS § 16 lg 21 p 8) 
- 
rahamaakleri tegevus; (KMS § 16 lg 21 p 9) 
- 
KMS § 16 lg 21 p-des 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus; (KMS 
§ 16 lg 21 p 10) 
- 
investeerimisfondide 
seaduses 
sätestatud 
investeerimisfondi 
ja 
muu 
finantsjärelevalve  alla  kuuluva  Euroopa  Majanduspiirkonna  lepinguriigi 
investeerimisfondi  valitsemine,  sealhulgas  fondivalitseja  ülesannete  edasiandmise 
korral fondi valitsemisega  seonduvate teenuste osutamine fondile. (KMS § 16 lg 21 
p 11) 
 
19. Milliseid kaupu ja millistes määrades võib Eestisse maksuvabalt importida? 
 
Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade  importi : (KMS § 17 lg 1) 
- 
kaup, mille käive on maksuvaba (KMS § 16); (KMS § 17 lg 1 p 1) 
- 
Eesti Panga imporditav kuld; (KMS § 17 lg 1 p 2) 
- 
Euroopa  Keskpanga  määratud  euro  vahetuskurssi  omavad   rahatähed   ja  mündid; 
(KMS § 17 lg 1 p 3) 
- 
maksumärk; (KMS § 17 lg 1 p 4) 
- 
võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia ning  gaasi 
transportiva tankeriga maagaasivõrku pumbatav gaas; (KMS § 17 lg 1 p 5) 
- 
viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup; (KMS § 17 lg 1 p 6) 
- 
reisija   isiklikus  pagasis  liiduvälisest  riigist  Eestisse  toimetatud   tubakatooted   ja 
alkohol   alkoholi-,  tubaka-,  kütuse-  ja  elektriaktsiisi  seaduses  sätestatud 
aktsiisivabade piirnormide ulatuses; (KMS § 17 lg 1 p 7) 
- 
reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud KMS § 17 lg 1 p-
s 7 nimetamata mittekaubanduslikku laadi kaup 300 euro väärtuses ning lennu- ja 
meretranspordi , välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel, 
kasutamise  korral  430 euro  väärtuses.  Kui  kauba  või  kaupade  koguväärtus  ületab 
14 
 
 
nimetatud   piirnormi ,  kuulub  käibemaksuga  maksustamisele  piirnormi  ületava 
kauba väärtus tervikuna ; (KMS § 17 lg 1 p 8) 
- 
kaubasaadetis   väärtusega  kuni  22  eurot,  välja  arvatud  alkohol,  tubakatooted, 
parfüüm  ja tualettvesi ning KMS § 17 lg 1 p-des 7, 8 ja 10 sätestatud juhud; (KMS 
§ 17 lg 1 p 9) 
- 
ühelt  füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule  saadetud  kuni 500 grammi kohvi 
või  200  grammi  kohviekstrakti  või  -essentsi  ja  100 grammi  teed  või  40 grammi 
tee- ekstrakti  või -essentsi ühe kuni 45 euro väärtusega saadetise kohta. (KMS § 17 
lg 1 p 10) 
 
20. Millal  tekib  ettevõttel  käibemaksukohustuslasena  registreerimise  kohustus  ja 
mitme päeva jooksul seda teha tuleb? 
 
Kui  isiku  tehtavate  KMS  §  1  lg  1  p-des  1  ja  3  nimetatud  tehingute,  välja  arvatud 
põhivara  võõrandamine  ning  Eesti  isikule  teostatav  kaugmüük,  maksustatav  käive 
ületab  kalendriaasta  algusest arvates 16 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe 
tekkimise 
päevast 
kohustus 
end 
maksukohustuslasena 
registreerida 
(edaspidi registreerimiskohustus).  Registreerimiskohustust  ei  teki,  kui  isiku  kogu 
maksustatava  käibe  moodustab  nullprotsendise  käibemaksumääraga  maksustatav 
käive,  välja  arvatud  kauba  ühendusesisene  käive  ja  KMS  § 10  lg 4  p-s 9  nimetatud 
teenuse  käive,  kui  teenust  osutatakse  teise  liikmesriigi  maksukohustuslasele  või 
piiratud maksukohustuslasele. (KMS § 19 lg 1) 
 
Kui  ettevõtlusega  tegeleval  välisriigi  isikul,  kellel  puudub  Eestis  püsiv  tegevuskoht, 
tekib maksustatav käive, mille tekkimise koht on Eesti, kuid mida maksukohustuslase 
ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei 
maksustata,  tekib  tal  registreerimiskohustus  maksustatava  käibe  tekkimise  päevast. 
Registreerimiskohustust  ei  teki  Eesti  isikule  teostatava  kaugmüügi  korral  ega  juhul, 
kui  isiku  kogu  maksustatava  käibe  moodustab  nullprotsendise  käibemaksumääraga 
maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Registreerimiskohustust 
ei teki teise liikmesriigi maksukohustuslasel ja ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise 
riigi isikul elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt  osutatava  teenuse osutamisel 
juhul, kui isik tegutseb elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse 
käibemaksuga  maksustamise   erikorra  alusel. (KMS § 19 lg 3) 
 
Kui  teise  liikmesriigi  maksukohustuslane  teostab  kaugmüüki  Eesti  isikule  (välja 
arvatud  aktsiisikauba  kaugmüük)  ja  kaugmüügi  käibe  maksustatav  väärtus  ületab 
kalendriaasta algusest arvates 35 000 eurot, tekib tal registreerimiskohustus nimetatud 
suuruses käibe tekkimise päevast. (KMS § 19 lg 4) 
 
Kui  teise  liikmesriigi  maksukohustuslane  teostab  aktsiisikauba  kaugmüüki  Eesti 
füüsilisele  isikule  isiklikuks  tarbeks,  tekib  tal  registreerimiskohustus  aktsiisikauba 
kaugmüügi käibe tekkimise päevast. (KMS § 19 lg 5) 
 
15 
 
 
Registreerimiskohustuse  tekkimise  päevast  alates  kolme  tööpäeva  jooksul  on  isik 
kohustatud 
esitama 
maksuhaldurile  
avalduse 
enda 
maksukohustuslasena 
registreerimiseks.  Isik  võib  esitada  avalduse  enda  käibemaksukohustuslaseks 
registreerimiseks  äriregistri  infosüsteemi  kaudu  digitaalallkirjastatult  või  taotleda 
notarilt avalduse koostamist ja e-notari infosüsteemi kaudu esitamist . (KMS § 20 lg 1) 
 
21. Millal 
ja   millistel   juhtudel  tekib  piiratud  käibemaksukohustuslasena 
registreerimise  kohustus? 
 
Eesti  isikul  ja  Eestis  püsiva  tegevuskoha  kaudu  tegutseval  välisriigi  isikul,  kes  saab 
Eestis  maksukohustuslasena  registreerimata  ettevõtlusega  tegelevalt  välisriigi  isikult 
KMS  §  10  lg-s  5  nimetatud  teenust,  tekib  piiratud  maksukohustuslasena 
registreerimise  kohustus  selle  teenuse  saamise  päevast.  Sätet  ei  kohaldata 
maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule. (KMS § 21 
lg 1) 
 
Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (KMS § 8), välja arvatud aktsiisikaup ja 
uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10000 
eurot,  tekib  tal  piiratud  maksukohustuslasena  registreerimise  kohustus  nimetatud 
piirmäära ületamise päevast, välja arvatud KMS § 21 lg-s 21 sätestatud juhul. Sätet ei 
kohaldata  maksukohustuslasele  ega  ettevõtlusega  mittetegelevale  füüsilisele  isikule. 
(KMS § 21 lg 2) 
 
Kui  ettevõtlusega  tegelev  välisriigi  isik,  kellel  puudub  Eestis  püsiv  tegevuskoht, 
soetab  ühendusesiseselt  kaupa  Eestis,  tekib  tal  piiratud  maksukohustuslasena 
registreerimise  kohustus  kauba  ühendusesisese   soetamise   päevast.  Sätet  ei  kohaldata 
kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel (KMS § 18). (KMS § 21 lg 21) 
 
Piiratud  maksukohustuslasena  registreerimise  kohustuse  tekkimise  päevast  arvates 
kolme  tööpäeva  jooksul  on  isik  kohustatud  esitama  maksuhaldurile  avalduse  enda 
piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks. (KMS § 21 lg 3) 
 
Isik  võib  esitada  maksuhaldurile  avalduse  enda  piiratud  maksukohustuslasena 
registreerimiseks  enne  KMS  §  21  lg-tes  1–3  sätestatud  registreerimiskohustuse 
tekkimist. (KMS § 21 lg 4) 
 
22. Millal  on   maksuhalduril   õigus  ettevõte  käibemaksukohustuslaste  registrist 
kustutada ? 
 
Maksuhalduril  on  õigus  kustutada  registrist  maksukohustuslane,  kes  ei  ole  esitanud 
käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta. (KMS § 22 
lg 3) 
 
16 
 
 
Maksuhalduril  on  õigus  kustutada  registrist  maksukohustuslane,  kes  ei  tegele  Eestis 
ettevõtlusega.  Kui  maksukohustuslase  ettevõtlusega  tegelemine  ei  ole  piisavalt 
tõendatud,  on  maksuhalduril  õigus  nõuda  maksukohustuslaselt  lisatõendeid  või 
koguda  neid  omal   algatusel .   Maksuhaldur   teatab  maksukohustuslasele  registrist 
kustutamise   kavatsusest  kirjalikult  ning  annab  tähtaja  ettevõtlusega  tegelemise 
tõendamiseks.  Kui  ettevõtlusega  tegelemine  ei  ole  ettenähtud  tähtaja  jooksul 
tõendatud, kustutab  maksuhaldur maksukohustuslase registrist. (KMS § 22 lg 31) 
 
23. Kui pikk on käibemaksuga maksustamise periood ja millal tuleb maksuhaldurile 
esitada käibedeklaratsioon? 
 
Maksustamisperiood  on   kalendrikuu .  Käibedeklaratsioon  ja  selle  lisa  (edaspidi 
koos käibedeklaratsioon)  esitatakse  maksuhaldurile  maksustamisperioodile  järgneva 
kuu  20.  kuupäevaks .  Maksukohustuslase  ja  piiratud  maksukohustuslase  esimeseks 
maksustamisperioodiks  on   ajavahemik  
maksukohustuslasena 
või  piiratud 
maksukohustuslasena  registreerimise  päevast  kuni  sama  kuu  lõpuni.  Kui  esimese 
maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane 
või  piiratud  maksukohustuslane  esimese  perioodi  käibe  deklareerida  koos  järgmise 
maksustamisperioodi  käibega,  esitades  kahe  maksustamisperioodi  kohta  ühe 
deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni  vorm  kehtestatakse valdkonna  eest  vastutava 
ministri määrusega. (KMS § 27 lg 1) 
 
24. Mis dokument on ühendusesisese käibe aruanne? 
 
Maksukohustuslane peab esitama ühendusesisese käibe aruande, kui: (KMS § 28 lg 1) 
- 
tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või ta on 
maksustamisperioodi 
jooksul 
võõrandanud 
kaupa 
edasimüüjana 
kolmnurktehingus; (KMS § 28 lg 1 p 1) 
- 
ta 
on 
maksustamisperioodi 
jooksul 
osutanud 
teise 
liikmesriigi 
maksukohustuslasele  või  piiratud  maksukohustuslasele  KMS  § 10  lg 4  p-s 9 
nimetatud  teenust,  mis  kuulub  maksustamisele,  välja  arvatud  nullprotsendise 
maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja liikmesriigis. (KMS § 28 lg 1 p 2) 
Ühendusesisese  käibe  aruanne  esitatakse  maksuhaldurile  kalendrikuule  järgneva  kuu 
20. kuupäevaks. (KMS § 28 lg 2) 
25. Kuidas arvutatakse maksuhaldurile tasumisele kuuluvat käibemaksu? 
 
Maksukohustuslase 
poolt 
tasumisele 
kuuluv 
käibemaksusumma 
on 
maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või 
toimingutelt  arvestatud  käibemaks,  millest  on  maha  arvatud  maksustatava  käibe 
tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või 
välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud 
(KMS  § 16),  tarbeks  kasutatava  kauba  või  teenuse  sama  maksustamisperioodi 
17 
 
 
sisendkäibemaks.  Maha  võib  arvata  ka  ühendusevälise  riigi  isikule  osutatava  KMS 
§ 16  lg 2  p-des 1  ja 6  või  lg-s 21 nimetatud  teenuse  tarbeks  kasutatava  kauba  või 
teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. (KMS § 29 lg 1) 
 
26. Mis on sisendkäibemaks? 
 
Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: (KMS § 29 lg 3) 
- 
teiselt  maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele 
kuuluv käibemaks; (KMS § 29 lg 3 p 1) 
- 
imporditud kauba eest  tasutud  või tasumisele kuuluv käibemaks; (KMS § 29 lg 3 p  
2) 
- 
ettevõtlusega  tegelevalt  välisriigi  isikult,  kes  ei  ole  Eestis  registreeritud 
maksukohustuslasena,  saadud  teenuse,  mille  käibe  tekkimise  koht  on  Eesti, 
maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; (KMS § 29 lg 3 p 3) 
- 
ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud  paigaldatava või  kokkupandava kauba, 
kolmnurktehinguga 
soetatud  kauba  või  muu  soetatud  kauba,   millelt  
maksukohustuslane  peab  käesoleva  seaduse  kohaselt  käibemaksu  arvestama, 
maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. (KMS § 29 lg 3 p 4) 
 
27. Milliseid piiranguid rakendatakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel? 
 
Arvestatud  käibemaksust  ei  arvata  maha  külaliste  vastuvõtuks  või  oma  töötajate 
toitlustamiseks  või  majutamiseks  kasutatud  kaupade  ja  teenuste  sisendkäibemaksu. 
(KMS § 30 lg 1) 
 
KMS § 30 lg-s 1 sätestatut ei kohaldata töölähetuses töötajate majutamiseks kasutatud 
teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel. (KMS § 30 lg 2) 
 
Ettevõtluses  kasutatava   sõiduauto   soetamisel  või  kasutuslepingu  alusel   kasutamisel  
ning  sellise  sõiduauto  tarbeks  kaupade  soetamisel  ja  teenuste  saamisel  arvatakse 
arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksust. (KMS § 30 lg 3) 
 
28. Millal rakendatakse sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist? 
 
Teiselt  maksukohustuslaselt  kauba  soetamise  või  teenuse  saamise  korral  arvatakse 
sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. (KMS § 31 
lg 1) 
 
Kauba  ühendusesisese  soetamise,  paigaldatava  või  kokkupandava  kauba  soetamise, 
kolmnurktehingu  tingimustel  kauba  soetamise  (KMS  § 3  lg 4  p 4)  ja  ettevõtlusega 
tegelevalt  välisriigi  isikult  kauba  muu  soetamise  korral,  millelt  maksukohustuslane 
peab  käesoleva  seaduse  järgi  arvestama  käibemaksu,  ei  ole  arve  muude  tõendite 
olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav. (KMS § 31 lg 2) 
 
18 
 
 
Ettevõtlusega  tegelevalt  välisriigi  isikult  teenuse  saamise  korral,  millelt 
maksukohustuslane  peab  käesoleva  seaduse  kohaselt  arvestama  käibemaksu,  ei  ole 
arve  muude  tõendite  olemasolul  sisendkäibemaksu  mahaarvamiseks  nõutav.  (KMS 
§ 31 lg 3) 
 
Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel. 
Kui  kaup  imporditakse  ühendusevälisest  riigist,  mis  on  liidu  tolliterritooriumi  osa, 
arvatakse  sisendkäibemaks  maha  ettevõtlusega  tegelevalt  ühendusevälise  riigi  isikult 
saadud arve ja imporditud kauba  andmetega  tollideklaratsiooni vormi (KMS § 38 lg 2) 
alusel. (KMS § 31 lg 4) 
 
Kui  kauba  importimisel  tasumisele  kuulunud  käibemaksu  summa  tasutakse  tolli 
järelkontrolli  tulemusena  tehtud  otsuse  alusel,  arvatakse  sisendkäibemaks  maha  tolli 
otsuse alusel. (KMS § 31 lg 41) 
 
Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub  käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on 
tal  õigus  sisendkäibemaks  maha  arvata  pärast  seda,  kui   toll   on  kauba  vabastanud. 
(KMS § 31 lg 6) 
 
Tolliagentuur  ei  või  käsitada  teise  isiku  eest  tasutud  või  tasumisele  kuuluvat 
käibemaksu  oma  ettevõtluseks  imporditud   kaubalt   tasutud  või  tasumisele  kuuluva 
käibemaksuna. (KMS § 31 lg 7) 
 
Liisingule  antud  eseme  remontimiseks  ja  hooldamiseks  saadud  kaupadelt  või 
teenustelt  tasutud  või  tasumisele  kuuluvat  käibemaksu  ei  käsitata  liisinguandja 
sisendkäibemaksuna. Sätet ei kohaldata, kui: (KMS § 31 lg 71) 
- 
liisingulepingu  objektiks  oleva  vara  remontimise  ja  hooldamise  kohustus  on 
liisinguandjal  ning  liisingutehing  on  maksustatud  nii  kauba  kui  ka  finantsteenuse 
osas või (KMS § 31 lg 71 p 1) 
- 
liisinguandja osutab remondi - ja hooldusteenust. (KMS § 31 lg 71 p 2) 
Kauba  importimise  korral  arvatakse  sisendkäibemaks  maha  maksustamisperioodil, 
millal  toll  on  kauba  vabastanud.  Muudel  juhtudel  arvatakse  sisendkäibemaks  maha 
maksustamisperioodil,  millal  kaup  või  teenus  on  KMS  §  11  kohaselt  soetatud  või 
saadud. (KMS § 31 lg 8) 
Soetatud  kauba  või  saadud  teenuse  ja  selle  kohta  väljastatud  arve  saamisel  eri 
maksustamisperioodidel  arvatakse  sisendkäibemaks  maha  maksustamisperioodil,  mil 
kauba  võõrandajal  või  teenuse  osutajal  tekkis  käive  KMS  §  11  kohaselt.  Kui 
maksustamisperioodi  käibedeklaratsiooni  esitamise  ajaks  ei  ole  sisendkäibemaksu 
mahaarvamise  aluseks  olevat  arvet  saadud,  arvatakse  sisendkäibemaks  maha 
maksustamisperioodil, mil arve saadakse. (KMS § 31 lg 9) 
29. Millistele nõuetele peab vastama KMS tähenduses väljastatav arve? 
 
19 
 
 
Arvele tuleb märkida: (KMS § 37 lg 7) 
- 
arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; (KMS § 37 lg 7 p 1) 
- 
maksukohustuslase  nimi,  aadress,  maksukohustuslasena  registreerimise  number; 
(KMS § 37 lg 7 p 2) 
- 
kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; (KMS § 37 lg 7 p 3) 
- 
kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui 
tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; (KMS § 37 lg 7 p 4) 
- 
kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; (KMS § 37 lg 7 p 5) 
- 
kauba kogus või teenuse maht; (KMS § 37 lg 7 p 6) 
- 
kauba  väljastamise  või  teenuse  osutamise  kuupäev  või  kauba  või  teenuse  eest 
osalise  või  täieliku  makse  laekumise  kuupäev,  kui  see  on  kindlaksmääratav  ja 
erinev arve väljastamise kuupäevast; (KMS § 37 lg 7 p 7) 
- 
kauba  või  teenuse  hind  ilma  käibemaksuta  ning  allahindlus,  kui  see  pole  hinna 
sisse arvatud; (KMS § 37 lg 7 p 8) 
- 
maksustatav 
summa 
käibemaksumäärade 
kaupa 
koos 
kohaldatavate 
käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; (KMS § 37 lg 7 p 9) 
- 
tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. 
Käibemaksusumma märgitakse eurodes. (KMS § 37 lg 7 p 10) 
 
Lisaks KMS § 37 lg-s 7 loetletule tuleb arvele märkida: (KMS § 37 lg 8) 
- 
nullprotsendise  käibemaksumääraga  maksustatava  käibe  või  maksuvaba  käibe 
puhul   viide   selle  käibemaksumäära  kohaldamise  aluseks  olevale  KMS  §  15  lg  3 
või  4  vastavale  p-le  või  §  16  vastavale  lg-tele  ja  p-dele  või  nõukogu  direktiivi 
2006/112/EÜ  art  132,  135,  146,  148,  151  või  156  vastavale  p-le  või  art-le  136, 
142, 152, 153, 159, 160, 346, 347 või 382 või art 37 lg-le 3, kauba ühendusesisese 
käibe puhul art-le 138 ning kauba veo korral Assooridele või Madeirale või sealt 
Eestisse või teise liikmesriiki art-le 142. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele 
ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul; (KMS § 37 lg 8 p 1) 
- 
kauba  soetajal  või  teenuse  saajal  lasuva   maksukohustuse   puhul  märge 
„pöördmaksustamine”,  kui  käibe  tekkimise  koht  ei  ole  Eesti  ning  KMS  §-s 
411 nimetatud juhtudel; (KMS § 37 lg 8 p 2) 
- 
ühendusevälise  riigi  füüsilisele  isikule  müüdava  kauba  ekspordina  käsitamise 
(KMS § 5 lg 2) puhul  viide  KMS § 5 lg-le 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ 
art-le 147; (KMS § 37 lg 8 p 3) 
- 
uue transpordivahendi ühendusesisesel võõrandamisel andmed, mis tõendavad, et 
võõrandatav  kaup  on  uus  transpordivahend,  ja  viide  KMS  §  15  lg  3  p-le  2  või 
nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ art 138 lg 2 p-le a; (KMS § 37 lg 8 p 4) 
- 
reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra (KMS § 40) rakendamise puhul 
märge „kasuminormi maksustamise kord – reisibürood”; (KMS § 37 lg 8 p 6) 
- 
kasutatud  kauba,  originaalkunstiteose  ning  kollektsiooni-  ja  antiikeseme 
edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (KMS §-d 41 ja 42) rakendamise 
puhul  märge  vastavalt  „kasuminormi  maksustamise  kord  –  kasutatud   kaubad ”, 
„kasuminormi  maksustamise  kord  –   kunstiteosed ”  või  „kasuminormi 
maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed”; (KMS § 37 lg 8 p 7) 
20 
 
 
- 
kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on määranud maksuesindaja (KMS § 20), 
siis  selle  maksuesindaja  maksukohustuslasena  registreerimise  number,  nimi  ja 
aadress  ning  viide  KMS  §  20  lg-le  6  või  nõukogu  direktiivi  2006/112/EÜ  art-le 
204; (KMS § 37 lg 8 p 8) 
- 
KMS § 37 lg 5 alusel arve koostamisel märge „endale arve koostamine”. (KMS § 
37 lg 8 p 9) 
 
30. Millistele  nõuetele  peab  vastama   algdokument   (arve)  raamatupidamise  seaduse 
tähenduses? 
 
Arve  võib  väljastada   paberil   või  kauba  soetaja  või  teenuse  saaja  nõusolekul 
elektrooniliselt. (KMS § 37 lg 6) 
 
Arvele tuleb märkida: (KMS § 37 lg 7) 
- 
arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; (KMS § 37 lg 7 p 1) 
- 
maksukohustuslase  nimi,  aadress,  maksukohustuslasena  registreerimise  number; 
(KMS § 37 lg 7 p 2) 
- 
kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; (KMS § 37 lg 7 p 3) 
- 
kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui 
tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; (KMS § 37 lg 7 p 4) 
- 
kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; (KMS § 37 lg 7 p 5) 
- 
kauba kogus või teenuse maht; (KMS § 37 lg 7 p 6) 
- 
kauba  väljastamise  või  teenuse  osutamise  kuupäev  või  kauba  või  teenuse  eest 
osalise  või  täieliku  makse  laekumise  kuupäev,  kui  see  on  kindlaksmääratav  ja 
erinev arve väljastamise kuupäevast; (KMS § 37 lg 7 p 7) 
- 
kauba  või  teenuse  hind  ilma  käibemaksuta  ning  allahindlus,  kui  see  pole  hinna 
sisse arvatud; (KMS § 37 lg 7 p 8) 
- 
maksustatav 
summa 
käibemaksumäärade 
kaupa 
koos 
kohaldatavate 
käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; (KMS § 37 lg 7 p 9) 
tasumisele  kuuluv  käibemaksusumma,  välja  arvatud  seaduses  sätestatud  juhtudel. 
Käibemaksusumma märgitakse eurodes. (KMS § 37 lg 7 p 10) 
 
31. Millal tuleb maksuhaldurile tasuda käibemaksu? 
 
Maksukohustuslane  või  piiratud  maksukohustuslane  tasub  tasumisele  kuuluva 
käibemaksusumma  käibedeklaratsiooni  esitamise  kuupäevaks.  Samas  korras  peab  ta 
tasuma   käibemaksusumma,  mille  ta  on  väljastatud  arvele  või  muule 
müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. (KMS § 38 lg 1) 
 
Kauba  importimisel  makstakse  käibemaksu  tollieeskirjades  sätestatud  korras.  Kauba 
importimisel KMS § 6 lg-s 4 nimetatud juhul esitab isik andmed kauba importimise 
kohta  tollideklaratsiooni  vormil  ja  maksab  käibemaksu  tollieeskirjades  sätestatud 
korras. (KMS § 38 lg 2) 
 
21 
 
 
32. Mida  tähendab  reisiteenuse  käibemaksuga  maksustamise  erikord?  Kuidas 
toimub maksustamine? 
 
Reisiteenuse 
käibemaksuga 
maksustamise 
erikorda 
(edaspidi 
käesolevas 
paragrahvis  erikord)  kohaldatakse  juhul,  kui  maksukohustuslane  osutab  oma  nimel 
reisijale,  sealhulgas  juriidilisele  isikule  või  asutusele,  reisiga  otseselt  seotud  teenust 
(edaspidi reisiteenus)  ning  kasutab  reisiteenuse  osutamisel  ettevõtlusega  tegelevalt 
Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust. (KMS § 40 lg 1) 
 
Erikorda  ei  pea   kohaldama ,  kui  maksukohustuslane  osutab  oma  nimel  reisiteenust 
teisele Eesti või välisriigi maksukohustuslasele edasiosutamiseks. (KMS § 40 lg 2) 
 
Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti. Reisiteenuse 
käibe  tekkimise  koht  ei  ole  Eesti  juhul,  kui  reisiteenuse  osutamisel  kasutatud  teiselt 
maksukohustuslaselt  või  ettevõtlusega  tegelevalt  isikult  saadud  teenust  osutab  see 
teine  isik  ühendusevälises  riigis.  Kui  osa  reisiteenusest  osutatakse  ühendusevälises 
riigis,  ei  loeta  Eestit  käibe  tekkimise  kohaks  üksnes  ühendusevälises  riigis  osutatud 
teenusega seotud reisiteenuse osas. (KMS § 40 lg 3) 
 
Erikorra  alusel  maksustatava  reisiteenuse  maksustatav  väärtus  on  reisiteenuse  saaja 
poolt  maksukohustuslasele  teenuse  eest  makstava   kogusumma   ja  maksukohustuslase 
poolt  teistelt  maksukohustuslastelt  või  ettevõtlusega  tegelevatelt  isikutelt  vahetult 
teenuse  saaja   teenindamiseks   soetatud  kaupade  ja  saadud  teenuste  käibemaksuga 
kogumaksumuse  vahe,  mida  vähendatakse  selles  sisalduva  käibemaksu  võrra.  (KMS 
§ 40 lg 4) 
 
Maksukohustuslase  põhjendatud  kirjaliku  taotluse  alusel  võib  maksuhaldur  anda 
maksukohustuslasele  loa  kasutada  reisiteenuse  maksustatava  väärtuse  arvutamisel 
teenuse  osutamisele  eelnenud  kalendriaasta  keskmist  marginaali.  Marginaal  on 
maksukohustuslase 
poolt 
teistelt 
maksukohustuslastelt 
reisiteenuse 
saaja 
teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse ja 
teenuse  saaja  poolt  maksukohustuslasele  teenuse  eest  makstava  kogusumma  suhe. 
Maksukohustuslane,  kes  kasutab  reisiteenuse  maksustatava  väärtuse  arvutamisel 
maksuhalduri   loal  eelmise  kalendriaasta  keskmist  marginaali,  on  kohustatud  seda 
marginaali  kasutama  kuni  kalendriaasta  lõpuni  ning  korrigeerima  reisiteenuse 
maksustatavat väärtust kalendriaasta lõpul kogu kalendriaasta ulatuses, lähtudes KMS 
§ 40 lg 4 kohaselt arvutatud reisiteenuse maksustatavast väärtusest. (KMS § 40 lg 5) 
 
Erikorda  rakendaval  maksukohustuslasel  ei  ole  õigust  KMS  §  40  lg  4  või  5  alusel 
arvestatud  käibemaksust  maha  arvata  sisendkäibemaksu,  mille  ta  on  vahetult 
reisiteenuse  saaja  teenindamiseks  kauba  soetamisel  või  teenuse  saamisel  maksnud 
teisele maksukohustuslasele. (KMS § 40 lg 6) 
 
22 
 
 
Maksukohustuslane käsitab reisiteenuse saajale erikorra alusel osutatavaid teenuseid ja 
võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena. (KMS § 40 lg 7) 
 
Erikorda  rakendav  maksukohustuslane  ei  märgi  erikorra  alusel  maksustatava 
reisiteenuse  eest  väljastatavale  arvele  kauba  soetamisel  või  teenuse  saamisel  tasutud 
ega  KMS  §  40  lg  4  või  5  kohaselt  arvestatud  maksustatavalt  väärtuselt  arvutatud 
käibemaksusummat. (KMS § 40 lg 8) 
 
Maksukohustuslane,  kes  osutab  erikorra  alusel  maksustatavaid  reisiteenuseid  ning 
teenuseid,  millele  erikorda  ei  kohaldata,  on  kohustatud   pidama   eraldi   arvestust  
erikorra alusel osutatavate reisiteenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või 
saadud teenuste ning  muude teenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud  kaupade või 
saadud teenuste kohta. (KMS § 40 lg 9) 
 
33. Mida tähendab kinnisasja käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub 
maksustamine? 
 
Kui  maksukohustuslane  võõrandab  teisele  maksukohustuslasele  KMS  §  411  lg 2 
nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. 
Kauba  soetaja   arvestab   tehingu  kohta  väljastatud  arvel  märgitud  käibemaksusumma 
enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel. (KMS § 411 
lg 1) 
 
Käesolevas  paragrahvis  sätestatud  erikorda  rakendatakse  järgmiste  kaupade  käibe 
korral: (KMS § 411 lg 2) 
- 
kinnisasi või selle osa, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on 
maksukohustuslane  vastavalt  KMS  § 16  lg-le 3  kohustatud  maksuhaldurit 
teavitama; (KMS § 411 lg 2 p 1) 
KMS  §  411  lg  2  nimetatud  kauba  soetamisel  kajastab  maksustatava  tehingu  ja 
tasumisele  kuuluva  käibemaksusumma  kauba  soetaja  oma  käibedeklaratsioonil  selle 
kauba eest arve kättesaamise maksustamisperioodil. (KMS § 411 lg 3) 
KMS  §  411  lg  1  nimetatud  juhul   arvab   ostja  sisendkäibemaksu  arvestatud 
käibemaksust 
maha 
vastavalt 
käesolevas 
seaduses 
sätestatule 
samal 
maksustamisperioodil,  kui  ta  arvestab  käibemaksusumma  enda  tasutava 
käibemaksuna. (KMS § 411 lg 4) 
34. Mida  tähendab  elektrooniliselt  osutatav  teenuse  käibemaksuga  maksustamise 
erikord? Kuidas toimub maksustamine? 
 
Elektroonilise  side  teenuse  ja  elektrooniliselt  osutatava  teenuse  (edaspidi  käesolevas 
paragrahvis erikorraga  hõlmatud  teenus)  puhul  võivad  maksukohustuslane  ja 
ettevõtlusega 
tegelev 
ühendusevälise 
riigi 
isik 
(edaspidi 
käesolevas 
paragrahvis erikorda  rakendav  isik)  rakendada  erikorraga  hõlmatud  teenuse 
23 
 
 
käibemaksuga  maksustamise  erikorda  (edaspidi  käesolevas  paragrahvis erikord) 
tingimusel, et: (KMS § 43 lg 1) 
- 
 ettevõtlusega  tegelev  ühendusevälise  riigi  isik,  kes  ei  ole  üheski  liikmesriigis 
registreeritud  maksukohustuslasena,  osutab  erikorraga  hõlmatud  teenust 
liikmesriigi  isikule,  kes  ei  ole  registreeritud  maksukohustuslasena  ega  piiratud 
maksukohustuslasena; (KMS § 43 lg 1 p 1) 
- 
maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, osutab erikorraga hõlmatud 
teenust  teises  liikmesriigis  asu-  või  elukohta  omavale  isikule,  kes  ei  ole 
registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena; (KMS § 43 
lg 1 p 2) 
- 
maksukohustuslane,  kelle  ettevõtte  asukoht  on  väljaspool  ühendust,  kuid  tema 
püsiv  tegevuskoht  asub  Eestis,  osutab  erikorraga  hõlmatud  teenust  teises 
liikmesriigis  asu-  või  elukohta  omavale  isikule,  kes  ei  ole  registreeritud 
maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena. (KMS § 43 lg 1 p 3) 
Erikorda rakendav isik on kohustatud erikorda kohaldama kõigile erikorraga hõlmatud 
teenustele, mida maksustatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.  (KMS 
§ 43 lg 2) 
Erikorda  rakendav  isik  esitab  maksuhalduri  veebilehel  elektroonilise  portaali  kaudu 
iga   kvartali   kohta  erikorraga  hõlmatud  teenuste  käibedeklaratsiooni.  Erikorraga 
hõlmatud  teenuste  käibedeklaratsioon  esitatakse  kvartalile  järgneva  kuu  20. 
kuupäevaks.  Erikorda  rakendav  isik  on  kohustatud  tasumisele  kuuluva 
käibemaksusumma  tasuma  käibedeklaratsiooni  esitamise  kuupäevaks.  (KMS  §  43 
lg 11) 
Erikorraga  hõlmatud  teenuste  käibedeklaratsioonis  esitatakse  järgmised  andmed: 
(KMS § 43 lg 12) 
- 
erikorda  rakendava  isiku  maksukohustuslasena  registreerimise  number;  (KMS 
§ 43 lg 12 p 1) 
- 
kvartal ja aasta, mille kohta deklaratsioon esitatakse; (KMS § 43 lg 12 p 2) 
- 
liikmesriik, kus erikorraga hõlmatud teenust osutati; (KMS § 43 lg 12 p 3) 
- 
teenuste  maksustatav  väärtus  kokku  eurodes  liikmesriikide  kaupa;  (KMS  §  43 
lg 12 p 4) 
- 
maksumäär liikmesriikide kaupa; (KMS § 43 lg 12 p 5) 
- 
tasumisele  kuuluv  käibemaksusumma  eurodes  liikmesriikide  kaupa;  (KMS  §  43 
lg 12 p 6) 
- 
kokku tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes. (KMS § 43 lg 12 p 7) 
Kui  erikorraga  hõlmatud  teenuste  eest  on  tasutud  muus  valuutas  kui  euro,  siis 
erikorraga  hõlmatud  teenuste  käibedeklaratsioonis  vajalike  andmete   väljendamiseks  
eurodes  kohaldatakse  deklareerimisperioodi  viimasel  päeval   kehtinud   Euroopa 
Keskpanga määratud euro vahetuskurssi.  (KMS § 43 lg 13) 
35. Mida 
tähendab 
kassapõhise 
raamatupidamisarvetuse 
käibemaksuga 
maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? 
24 
 
 
Maksukohustuslane,  kelle  maksustatav  käive  ei  ületanud  eelmisel  kalendriaastal  ega 
jooksva   kalendriaasta  algusest  arvates  200 000 eurot,  võib  rakendada  kassapõhise 
käibemaksuarvestuse erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord). Isik teavitab 
kirjalikult  maksuhaldurit  maksustamisperioodist,  millest  alates  ta  hakkab  erikorda 
rakendama ,  kas  enda  maksukohustuslasena  registreerimise  taotluse  esitamisel  või 
hiljemalt  erikorra  rakendamisele  eelneval  maksustamisperioodil.  KMS  §  44  lg-s  1 
nimetatud  piirmäära  arvestust  peab  maksukohustuslane  kassapõhiselt.  Maksustatava 
käibe  piirmäära  arvestamisel  ei  võeta  arvesse  põhivara  võõrandamist  ja  kinnisasja 
juhuslikku kaubana võõrandamist. (KMS § 44 lg 1) 
 
Isik,  kes  soovib  erikorda  rakendada,  peab  KMS  § 19  lg-s 1  nimetatud 
registreerimiskohustuse  piirmäära  arvestust  kassapõhiselt.  Tehingule,  millega 
nimetatud  piirmäär  ületatakse,  tuleb  lisada  käibemaks  kogu  tehingu  ulatuses.  (KMS 
§ 44 lg 2) 
 
Erikorra  rakendamisel  käsitatakse  käibe  tekkimise  ajana  päeva,  kui  tehti  KMS  § 11 
lg 1 p-s 2 või 3 nimetatud toiming. (KMS § 44 lg 3) 
 
Erikorda  rakendava  maksukohustuslase  poolt  kauba  tasuta  võõrandamise  korral  on 
käibe tekkimise  ajaks päev, kui  kaup saajale lähetatakse või  kättesaadavaks tehakse. 
(KMS § 44 lg 4) 
 
Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul  põhjusel  ei ole võõrandatud 
kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või 
teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu  jooksul  tasutud, on käibe tekkimise 
ajaks  kauba  lähetamisele  või  kättesaadavaks  tegemisele  või  teenuse  osutamisele 
järgneva kolmanda kalendrikuu esimene päev. (KMS § 44 lg 5) 
 
Kui lähetatud kaupade ja osutatud teenuste eest ei ole tasutud ning erikorda rakendav 
maksukohustuslane  kustutatakse  maksukohustuslaste  registrist,  siis  loetakse  käive 
toimunuks  maksustamisperioodil,  mille  eest  viimane  käibedeklaratsioon  kuulub 
esitamisele. (KMS § 44 lg 6) 
 
Erikorra rakendamisel tekib kauba soetamisel või teenuse saamisel sisendkäibemaksu 
mahaarvamise  õigus  pärast  kauba  või  teenuse  eest  tasumist.  Kauba  soetamise  või 
teenuse saamise eest osalisel  tasumisel  on õigus sisendkäibemaks maha arvata kauba 
või teenuse eest tasutud osas. (KMS § 44 lg 7) 
 
Erikorra  rakendamisest  loobumiseks  teavitab  maksukohustuslane  sellest  kirjalikult 
maksuhaldurit  hiljemalt  loobumisele  eelneval  maksustamisperioodil  ning  KMS  §  44 
lg 9  sätestatud  juhul  hiljemalt  esimesel  maksustamisperioodil,  millest  alates  loobuti 
erikorra rakendamisest. (KMS § 44 lg 8) 
 
25 
 
 
Maksukohustuslasel 
on 
kohustus 
erikorra 
rakendamisest 
loobuda , 
kui 
maksukohustuslase  maksustatav  käive  ületab  kalendriaasta  algusest  arvates 
200 000 eurot.  Nimetatud  suuruses  käibe  tekkimisele  järgneva  kalendrikuu  esimesest 
kuupäevast erikorda ei rakendata. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel ei võeta 
arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist. (KMS 
§ 44 lg 9) 
 
Erikorra  rakendamise  lõppemise  järgselt  arvestab  maksukohustuslane  erikorra 
rakendamise perioodil lähetatud ja kättesaadavaks tehtud kaubalt ja osutatud teenuselt 
käibemaksu  ning  soetatud  kauba  ja  saadud  teenuse  sisendkäibemaksu  käesolevas 
paragrahvis  sätestatud  korras.  Enne  erikorra  rakendamist  toimunud  käibe  ning 
soetatud  kauba  ja  saadud  teenuse  sisendkäibemaksu  arvestamisele  kohaldatakse 
käibemaksuarvestuse üldkorda. (KMS § 44 lg 10) 
 
 
26