Maailma religioonid (0)

1. Religioonide liigitamine ja uurimine  
RELIGIOONIDE LIIGITAMINE
• Jumalakäsitluse alusel
• Animistlikud - usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse 
maailma mõjutavatesse vaimudesse
• Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust 
ta juhib ja kujundab
• Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu 
• Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest
• nt. Kreeka ja Egiptuse usundid
• Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu
• nt.  judaism , kristlus,  islam
• Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal
• nt.  hinduism
• Monistlikud -  keskne  ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav 
tasakaaluprintsiip
• nt.  taosim  (dao) ja hinduism (brahman)
• Leviku alusel
•  Lokaalsed  - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga
•  Maailmausundid  - levinud üle maailma
• Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste 
levitamisega
• nt. kristlus, islam, ka nüüdisaegsed hinduismivoolud, Tiibeti  budism
• Mitte misioneerivad 
• nt. judaism
• Kosmopoliitsed missioneerivad  vähemused  
• nt. Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid
• Algallikate alusel
• Raamatuusundid - on olemas  autoriteetne   pühakiri
• nt.  Piibel ,  Koraan
• Pärimususundid - pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale 
edasi suuliselt
• nt.  maausk
RELIGIOONIDE UURIMINE
• Religiooniajaloos käsitletakse nii kirjeldavalt kui ka analüüsivalt ja kriitiliselt kogu inimkonna 
religioosset valdkonda, alates esimestest usudnite vormidest kuni suurte maailmausunditeni
• nt. usundite teke ja kujunemine, ajalooline areng, õpetus jne.
• Religioonifenomenoloogias otsitakse ja võrreldakse ülemaailmseid religioosseid  ilminguid  ja 
püütakse selgitada nende olemust ja tähendust
• Religiooniantropoloogid uurivad usu kultuurilisi ilminguid
• Erinevate kultuuride usulised  rituaalid  ja tavad (mis kujundavad vastavate rahvaste arusaama 
nende kohast maailmas ja suhtest ümbritsevaga)
• nt. pühaks  peetavad  paigad ja ajad, eri usundite rituaalid,  ohverdused
• Religioonisotsioloogia läheneb religioonile ühiskonna vaatevinklist
• Usu ja  ühiselu  suhete uurimine 
• nt. millistes ühiskondlikes  olukordades  kerkivad esile uususundid või kuidas on  ristiusk  või 
islam vastanud ilmalikustumise väljakutsele
• Religioonipsühholoogid keskenduvad üksikinimesele. 
• Usulised kogemused ning inimese arengu, elukriiside ja usu suhe
• nt. kas laps ja täiskasvanu või mees ja naine usuvad ühtmoodi; kuidas inimene kogeb usulist 
pöördumist ning mis tähendus on sellel tema elule
• Religioonifilosoofia (peetakse  vahepeal  religiooniteaduse üheks osaks) uurib religioosse keele 
omapära, küsimust Jumala või kõrgema jõu olemasolust ja selle võimailkkusest.
2. Kristluse tekkimine ja Jeesuse elu 
KRISTLUSE TEKKIMINE
• Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid kiriku
• Jeesuse apostlid:  Peetrus , Johannes,  Paulus
• Esimesed varakristlaste järglaskogudused tekkisid 1. saj Jeruusalemmas ja Galileas
•  Rooma  riigis, Juudamaal
• Ajalooliselt oli  Egiptus  üks  oluliseim  kristlik piirkond, mis on tänapäevaks aastasadaddga 
islamiseerunud
JEESUSE ELU
•  Puussepp
•  Joosepi  ja Maarja vanim poeg
• Elasid Naatseris (Galilea), kuid Matteuse ja  Luuka  järgi pärineb  Jeesus  Petlemmast
• Sündis 6.-3. aastat e.m.a.
• Lasi ennast 12-aastaselt  ristida  Jordanis ( Ristija  Johannes)
• Pärast Ristija  Johannese  vangistamist (lõpuks Ristija Johannes hukati) pöördus Jeesus 
Galileasse tagasi
• Kaks esimest proovilepanekut
• Läks 40 päevaks ja ööks kõrbesse
• Seal ahvatles teda kurat kahel viisil:
• Kui nälga tundis käskis kivid leivaks muuta
• Kuulsuse ja imetluse jaoks templi  katuselt  alla viskuda ja ingliteal end päästa lasta
• 30-aastaselt alustas avalikku jutlustamist (umbes 3 aastat)
• Rändjutlustaja, kes liikus koos jüngritega mööda maad ringi
•  Ravis  haigeid
• Toetajad võtsid külalislahelt vastu ( pidulikud  söömaajad)
• Jutlustas lihsas,  selges  ja väljendusrikkas keeles (kasutas talupoja- ja käsitöölissemiljööst 
pärinevaid kõnekujundeid ja võrdlusi)
• Ei ületähtsustanud kirjatarkust, vaid kuulutas praktilist ja tegusat ligimesearmastuse 
evangeeliumi ning tõotas Jumalariigi saabumis
• Viimne õhtusöömaaeg
• Viimane söömaaeg, mille Jeesus pidas koos jüngritega enne oma surma
• Leib Jeesuse ihu ja vein tema  veri
• Jeesuse surm avas kõikide tee igavesse ellu
•  Armulaud , auharistia,  missa  ja mälestusöömaaeg
• Rooma prokuraator  Pontius  Pilatuse nõusolek Jeesus risti lüüa
• Tõenäoline surmapäev 3. aprill 33. (kuuvarjutuse järgi)Üldist juutide uduajaloost
• Sattus vastuollu templi võimukandjatega
• Ülestõusmine
• Ilmus pärast surma 
• Jättis jüngritega hüvastu enne  taevasse  minekut
• Jumal, kes toetas Jeesust te,a eöis ka õpetamisel liitus 50 päeva pärast Jeesuse ülestõusmist 
kirikuga  Püha Vaimu kujul
• Püha Vaim jäi kiriku juurde,  jagades  Vaimu ande
3. Üldist juutide usuajaloost 
• Roomlaste valitsemise ajal aetakse Iisraelist välja
•  Abraham  
• Noa  järeltulija , kelle jumal päästis veeuputusest
• Esimene  juut  - Jumala leping või  tõotus  oli pigem temaga ja tema järglastega kui kogu 
inimkonnaga
• 75-aastaselt käskis Jumal tal lahkuda Haaranisse, tõdedes, et temast  saam  rahva isa
• Kolm võõrast lubasid, et  Saara  (tema naine)  sünnitab  poja kõrgest  vanusest  hoolimata
• Samad saadikud hoiatavad hiljem Lotti (orvuks jäänud  vennapoeg ), et nii  Soodoma  kui 
Gomorra  linn hävitatakse
• Hagar (Saara orjatar) ja tema poeg Ismael (Abrahami poeg) aeti koos minema niipea kui 
Abrahamil ja Saaral sündis poeg  Iisak .
• Kuid jumal kaitses ära aetudid
• Ismal kasvas üles ja sai suure rahva isaks - Ismaeliite on samastatud araablastega
• Kuulekuse proovilepanekuks käskis jumal ohverdada Abrahamil Iisaku  (jumala tõotuse 
väärtuslik pärija)
• Abraham kuuletus
• Alles viimasel hetkel käskis Jumal tal  poisile  armu anda
• Ohverdati hoopis tihnikuse takerdunud jäär
• Egiptuse  vangipõlv
• Iisaki poja  Jaakobi  pojad müüsid noorima venna Josefi ehk Joosepi orjaks  Egiptusesse , hiljem 
pidi sinna  kolima  kogu Iisraeli rahvas
• Sattusi egiptlaste  vaenu  alla ja sunnitööle
•  Mooses  päästab iisraellased orjandusest välja, tõestades vaarao  Ramses  II’le, et juudi rahva 
Jumal on kõige vägevaim
• Jumal saatis Egiptusesse kümme nuhtlust
• Mooses
• Päästab  juudid   orjusest  Egiptuses
• Mooses jättis rahva Siinai mäe jalamile ja läks ise üles; hakkas müristama ja välku  lööma  ning 
mägi mattus suitsu
• Jumal rääkis Moosesega ja andis üle tahvlid, millele olid kirjutatud Seaduse sõnad ( suuline  
Toora )
• Sellele on kujunenud kogu juudielu
• Jumala käskude  edastaja ,  prohvet , sõnumitooja, kohtunik,  väejuht , oma rahva kõrbessejuhtija , 
vabastaja  ja seaduselooja
•  Kuningriik
• Sauli asemel saab kuningaks Taavet (valitses 1001-968 eKr)
•  Saul  muutub kadedaks ja viskab Taavetit odaga
• Taavet põgeneb õukonnast
• Prohvet Saamuel võidib Taaveti
•  Lagunemine
• Prohvet Naatan ennustas, et tekib perekondlik konflikt, mis  kerkib  Taaveti  kuja  teo tahajärjel
• Naatan  mõistis  Taaveti hukka
• Toetas nende poega Saalomoni võitluses venna Adonijaga troonipärimise eest
•  Saalomon  võitis (valitses 968-928 eKr.)
• Kuningriigi taastekkimine
• Jumala väljavalitu on Taavet (Iisai noorim poeg) ja tema järglased
• Ei olnud Iisraelis enam kuningad
• Uue  Messia  tulek tooks endaga kaasa kuninga, kes  teeks  lepingu õigetega ja surmaks nurjatud
• Tema saabumine lõpetaks ajaloo ja rajaks Jumala kuningriigi maa peal
• Paabeli vangipõlv
• Paabeli kuningas Nebukadnetsar käsutas kohaliku kõrgkiki Paabelisse elama
4. Islami tekkimine ja Muhamedi elu ning ilmutus, pühad tekstid 
• Muhamedi elu
•  Kaupmees  (elas Mekas)
• Hakkas käima püha Hiira mäel, sai ilmutuse osaliseks
• Jumal saatis oma sõnumi  tervikuna  oma viimase saadiku Muhammiga
• Talle jõudis arusaam, et kui Jumal on  Ainujumal  ( Allah ), ei saa  olle  võistlevaid  teooriaid  selle 
kohta, “kes on Jumal”, ja kindlasti ei saa olla võistlevaid jumalaid või mitmeid jumalaid
• Ei saa ka olla teisi religioone või üksteise suhtes  vaenulikult  jagunenud inimesi
• Kõik kuuluvad  Jumalale  ja naasevad tema juurde pärast surma, et nende üle mõistetaks 
kohut
• Kõik peaksid ühinema ainsaks umma’ks ehk kogukonnaks, kõik teod peavad tunnistama 
seda, et on Ainujumal ja tema saadik  Muhammad  (šahad - üks islami viiest tugisambast)
•  Ingel   Gaabriel  ja öine rännak
• Ingel Gabriel, Jumala inglitest teenrite ülem, juhib Muhammadidt. Gabriel tõi talle Jumala 
ilmutused ning kuulas sageli, kuidas saadik neid loeb.
• Ingel juhtis Muhammadit  Meka  Kaabast (“Pühalt palveplatsilt”) Jeruusalemma “kaugele 
palveplatsile” Jumala lähedusse.
• 622 - islamiusuliste ajaarvamise algus
•  Muhamed  põgenes  Mekast Megiinasse
• Tema  radikaalne  õpetus Jumala ainuliusesr ärritas Meka polüteiste (kellele ta Muhammad 
hakkas ilmutusi jutustama) ning nad kiusasid saadikut ja tema järgijaid taga ja Muhammad 
põgenes osa oma järgijatega Etioopiasse
• Võttis vastu Jathribi (Mediina) rahva pakkumise ning asus elama põhja poole
• Hidža - ümberasumise aeg - islami ajastu algus
• 630 - tuleb Mekasse tagasi
• Muhammad võitleb mekalaste vastu 
• Võim ja  prestiiž  kasvasid ja üha rohkem võeti vastu islamit
• Kui mekalased tunnistasid lüüasaamist, andis Muhammad armu kõigile (v.a. mõned  endised  
vaenlased) ja  kavandas  islami levitamist väljapoole Araabiat
• 632 - Muhamed  sureb  
• 62-aastaselt 
• Olles edastanud kõik Jumala ilmutused
• Koraan
• Sisaldab Jumala ilmutusi ja need on islami aluseks
• Ei või tõlkida teistesse keeltesse tõlkida - võib ainult ümber jutustada või tõlgendada
• Jaguneb 114 suuraks, milles käsitletakse mitmeid  teemasid
•  Esmalt  ilmunuud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, tema rollile ajaloos, Muhammadi 
rollile tema saadikuna, viimsele kohtupäevale ning vajadusele aidata teisi inimesi
• Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu  küsimusi  (perekond, abielu) ning Mediina 
kasvava umma legaalseid, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme
• Kõiki Koraani sõnu peavad  moslemid  Jumala täpseteks väljenditeks
• Muhammad luges neid kaaslastele ja nad panid need kirja
• Kirjapandu koguti kokku kohe pärast saadiku surma ja on säilinud muutumatuna
•  Sunna  püha pärimus, mis täpsustab muhamedi elu
• Saadiku sõnalised ja käitumuslikud ilmutuste tõlgendused
5. Hiina ja Jaapani mõttesuundade taosimi, konfutsionismi ja shinto  
olemus 
Hiina
• Ei ole ühte üldist religiooni, jälgitakse paljusid usundeid ja filosoofiavaldkondi, millest nei on 
eriti tähtsad.
•  Konfutsianism
• Ei rõhuta jumala ega ilmutuse olemasolu, vaid õpetab moraalipõhimõtete avatud 
humanismi
• Peab tähtsaks pojalikust armastusest lähtuvaid suhteid valitseja ja alamate, mehe ja naise 
ning isa ja poja vahel
• Ohvrirituaalidega väljendab lugupidamist esivanemate vastu
• Põhineb  Kong  Fuzi õpetust sisaldavatel “Vestlustel” ja viiel klassikalisel teosel: “Muutuste 
raamat”, “Ürikute raamat”, “Laulude raamat”, “Rituaalide raamat” ning “Kevade ja sügise 
annaalid”
• Kong Fuzi tee reguleerib eetikat, tavandeid ning püüab perekonnas ja ühiskonnas luua 
korda ja harmooniat.
• Kõige aluseks on õpetajate ja traditsioonide austamine
• Taoism
• Allikas ja tagatis kõigele, mis sisaldub selles või mõnes muus maailmas
• “Tekkimatu tekitaja” ehk kõigi asjade allikas
• Näitab kuidas elada vastavuses taoga, minnes kaasa vooluga, võitlemata selle vastu
• De - vägi enda realiseermiseks kõigis asjades
• Taoismi rajaja on Laozi
• Taoismi aluseks on:
• Dao Dejing
• Isiklikud müstilised mõtteavaldused
• Algselt ühiskonna vajaduste rahuldamiseks
• Zhuangz 
• Mõjutas filosoofilise taoismi (daojia) aregngut
• Rituaalid - ravitsemine ja eksortsism
• Preestrid ajavad rituaalidega välja kurje vaime ning püüavad valitseda yin’i jõudude 
ohtlikku ülemäärastust, manades esile kõrgemad yang’i jõude ning kindlustades seeläbi 
ksomilise, ühiskondliku ja isikliku  harmoonia .
• Vaid vähesed asjatundjad ja meistrid suudavad läbi energia täieliku kanaliseerimise läbi 
harmooniani jõuda ja surematus saavutada
• Surematus - püsiva substiilse keha omamine või vaimse vabaduse ja pingutuseru 
spontaalsuse saavuatmine
• Religioossne taoism (daojiao)
• Surematuse otsing
• Surematus ei ole saavutatav oma ühe osa (nt. hinge) vabastamisega vaid kehaliste 
jõudude õige juhtimisega
• Koosneb paljudest liikumistest ja sektidest
• Ulatuslik kaanon ehk tekstide autoriteersete tekstide ametlik kogu
• Budism
• Pakub hiinlastele käsitluse kõige mööduvusest ja kannatuse osast elus, näidates kätte tee 
vabanemisele, kuid osutab ka võimaluele, et esivanematele said osaks põrgupiinad
•  Rahvausund
• Igapäeva tegevustes abiks
• Tähtsal kohal geomantia (feng shui)
• Hiinlased ei  arva , et nad peaksid valima ühe kindla usundi või filosoofia ja kõik teised kõrvale 
heitma.
• Valivad selle, mis neile konkreetses olukorras sobib ja millest neile abi on
Jaapan 
• Shinto
• Juured ulatuvad sügavale esiajalukku ning lähtuvad jaapani rahvausundi traditsioonidest ja 
tavadest
• Kojiki ja Nihongi (varasemad tekstikogumikud) pandi kokku alles 8. saj. alguses
• Suuresti mõjutatud hiina traditsioonilisest õpetusest
• Kosmos loodi kaosest muna kujul
• Nähakse teed, millel ühiskonda liidavad kokku ühised väärtused ja suhtumised ning 
usukombed on kui küis, mis ajastu kokku köidab
• Traditsioonilised rituaalid ja pidustused templites ja kodus
• Vanad palved on lihtsad ja  otsesed
6. Budismi peamised uskumused: neli üllast tõde, kaheksaosaline tee, 
nirvaana, karma  
NELI ÜLLAST TÕDE
1) Mis on kannatus?
• Sündimine,  vanadus , haigus ja surm, samuti armastatust lahusolekut ja asjatuid püüdlusi
2)  Mis põhjustab kannatust?
• Kannatuste tekkimist põhjustab olemistung, mis viib taassünnist taassünnini ning millega 
kaasneb  rõõm  ja kirg. Olemistung tähendab lõbujanu, karmaliku saamise ja saamise 
tühistumise janu
3) Kuidas kannatusest  vabaneda ?
• Kannatusel  lõppevad , kui janu surutakse alla või muudetakse olematuks
4) Mis tee viib kannatusest vabanemiseni?
• Kannatuste lõppemiseni viib kaheksaastmeilne pääsemistee
KAHEKSAOSALINE TEE
• Koosneb kaheksast astmest: õige vaateviis, õige  meelsus , õige kõnelemine, õige tegutsemine, 
õige eluviis, õiged püüdlused, õige ärksus ja õige  keskendumine (viis keskendumistehnikat: 
meelte  ärkvel hoidmine, tähelepanelikkus kõigi toimingute suhtes, enesesse süüvimine, 
analüütilised  tehnikad  ja sünteetiline tehnika)
• Jaguneb kolme ossa
• 1. ja 2. aste hõlmavad tarkust
• 3. kuni 5. aste hõlmavad kõlbust
• 6. kuni 8. aste hõlmavad keskendumist
NIRVANA
• Nirvana (vaibumine) tähendab individuaalse mina lahustumist või õigemini selle tühistamist
• Õndsus, kus eelkõige puuduvad elu lammutavad faktorid
• Selleni viib  meditatsioon , mille käigus inimene vabaneb
• Meditatsiooni käigus kogeb inimene  halastust , kaastunnet, ühist rõõmu ja meelerahu
KARMA
• Seadus, mille järgi igal teol on tagajärg ehk teo vili
• Inimese järgmine kehastus sõltub varasematest tegudest
• Suleb inimese sünni ja surma ringi
• Uuestisündimisest pääseb inimene alles siis, kui on vabanenud kogu karmast
• Budismis on eesmärgiks vabaneda karma mõjust
• Kannatuste algpõhjuseks on teadmatus
• Džainistid usuvad, et halvad karmaviljad muudavad hinge raskeks ning head kergendavad seda
• Askeetlike uskumuste aluseks
7. Religioossed tüübid ja naiste roll religioonides 
USULISED TÜÜBID
• Välispidine  religioossus
• Kasutab religiooni mingiste eesmärkidel
• Kõik, mis välja paistab, on olulisem inimese sees toimuvast
• Usk täidab mingist vajadust (ajaviide, lohutus, suhte looja, staatuse saavutamist)
• Võtab religioosset sisu vastu üksnes osaliselt või kohandatuna, vastavalt oma tarvidusele
• Seespidine religioossus
• Elab oma usust
• Religiooni ümber koondub kõik muu tema elus
• Enda vajadused pole kesksed, kõik kohandatakse vastavalt usulistele nõuetele
• Pühendub oma usu järgimisele
• Otsiv religioossus
• Pidev liikumine ja protsess
•  Usklikkus  põimub  keeruliste  eksistentsiaalsete küsimustega
• Inimese eesmärk pole lõpliku tõe välja selgitamine, vaid intellektuaalne mõttemäng
• Sõltub
NAISE ROLL RELIGIOONIDES
• Paljudes kultuurides on mehe ja naise usuelu väga eriilmeline (eriti kui nende elu on korraldatud 
erinevalt)
• Naised ei ole suurtes maailmareligioonides juhid
• Usk, kui naise alistamise üks komponent 
• Piirab tema tegevust
• Paljud usudnid sätestavad naise elu rohkem kui mehe oma
• nt. hiina päritolu konfutsianismis oli naise kõige tähtsam roll alistumine ning sõnakuulelikkus 
algul  isale , siis mehele ja leseks jäädes vanimale pojale
• Naistele ei jagatud haridust
• Kõige tähtsam on mehe perekond ja selle nime edasi kandmine
• Tüdrukuid hinnati vähem, sest ei kanna perekonnanime edasi
• Usklikkus on tihedamini seotud argise ja kodusega.
• Oluline koht sünimise, abiellumisega seonduvates ning ravitsemisriitustes, samuti suremisega 
seotud riitustes (surnukeha  pesemisel , itkude laumisel)
• nt. rangetes  islamimaades  ei osale naine väljaspool kodu usulistel riitustel sama tihti kui mees, 
samuti ei saa ta töötada usulistes ametites;  juudi  abielunaise  usuline kohustus on küpseada 
sabatileiba, nõuda rituaalset puhtust ja süüdata kodused sabatiküünlad hetk enne 
päikeseloojangut (küünla süütamine on sama tähtis kui jumalateenistus); põlistes kaaviljelejate 
ühiskondades seonduvad naise usulised kohustused viljakusriitustega (elu kestmine)
• Mitmetes põlisrahvaste kultuuris on naisšamaane, -tervendajaid, -ennustajaid
• Tänapäeval hägustub (ka kaob) sugupoolte õiguste ja kohustuste vaheline piir
• Feminism püüab mõtestada ja analüüsida naise rolli ühiskonnas (ka usundites)
• Feministid on loonud ainult naistele mõeldud religioone, mis väidavad, et jumal on naine
8. Islami usutavad ja kombed, voolud  
• Viis tugisammast
• Reguleerivad moslemite elu
1.  Usutunnistus
2. Määratud palved 5 korda päevas (koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul, 
öö  hakul ) näoga  Kaaba  (Meka  mošee  keskmes asuva pühamu) poole. Eelnevalt tuleb 
ennast pesta, puhas koht.
3. Igapäevane  paast  ramadaanikuul (9. kuu), mil päevavalguses loobuvad moslemid toidust 
ja joogist arendades  enesekontrolli  ja kogudes vaeste kannatusi. Lõppeb Aid al- Firiga  ehk 
paastu lõpu pidustusega, mil peetakse kogudusepalveid ja  vahetatakse  kingitusi.
4.  Heategevus  (paastu ajal), oma varade jagamine. 1/40 oma aasta sissetulekust 
annetatakse vaestele ja heategevuseks
5. Palverännak Mekasse islami kalendri 12. kuul, mille kõik  terved  moslemid peavad püüdma 
sooritada  vähemalt kord elus
• Kuukalender
• Põhineb kuu liikumisel, umbes kuu tsükli  pikkune
• 12 kuud ja kaldriaastas on 354 päeva
• Voolud
• Sunnidid
• Maailmas rohkem
• 90%
• Lisaks Koraanile Sunna austamine
• Šiiidid
• Koraan
• Usuliidrid saavad olla ainult Muhameedi vahetud järglased, sugulased
• Liin katkes, ei saa olla uut tõelist usuliidrit
• Iraan, Iraak on jagunendu Sunnitide ja šiiidide vahel
9. Juutide pühakiri, traditsioonid ja eluviis 
TOORA
• Iisraeli rahvale üle antud Jumala seadus, kirjas viies Moosese raamatus
• Ei kujuta seadust, vaid õpetust
• Sellesse uskumine ja sellele tuginemine kuulub olemuslikult juudi usu juurde
• Toora on jumalikku päritolu ja selle fikseeris Mooses
• Toora anti Moosesele üle valmiskujul ja Mooses ainult edastas selle rahvale (ortodoksed ja 
fundamentalistlikud juudid  arvavad )
• Koosneb omavahel läbi põimunud põhilistelt jahvistlikku, elohistlikku, deuteronomistlikku ja 
preesterlikku päritolu tekstidest
• Toora sisu on asendamatu ja vahematu, olles sellega jumaliku seaduse täielik ilmutus
• Toora on antud inimesele kui “puhastumise vahend”
• 613 keeldu ja käsku vastab arvuliselt kümne käsu tähtede arvule
• Jumalateenistus
• Liturgiat (palveteenistust) on nimetatud “südameteenistuseks”
• Šma- palve  -  juudi usutunnistust: “ Kuule , Iisraek,  Issand , meie Jumaal, Issand on üks”
• Amida-palve - rida õnnistussõnu, mis kasutavad vormelit “Õnnistatud oled sina, Issand, meie 
Jumal, maailma kuningas.”
• Loetakse kindlaid palveid minjan’is vähemalt kümnemehelises rühmas.
• Palvetada võib igal ajal ja igas kohas, kuid kõikjal juudi maailmas on saanud  sünagoog  
jumalateenistuse ja õppimise keskuseks
• Kolm korda päevas käiakse korralistel jumalateenistustel, toimuvad õppetunnid
• Ka kogukonna ametiruumid, ühiskondlikud ruumid ja külaliste toad
• Naised ja mehed palvetavad eraldi
• Naised võivad tähelepanu palvetamiselt kõrvale juhtida
• Naised ei pea igapäevasest jumalateenistusest osa võtma, mehed peavad
• Naiste kohus on hoida kodu ja kasvatada lapsi traditsioonide vaimus
• Juudiks olemine kandub edasi emaliini pidi
• Pühad
•  Sabat  - iganädalane puhkepäev
• Algab reede õhtul ja lõppeb laupäeva õhtul
• Pühade aeg varjeerub ilmalikus  kalendris , sest juudi kalendris on 354 päeva 
• Pesah ( paasa  ja hapendamata leivad), šavu’ot (nädalad) ja sukot (lehtonnid) on seotud Iisraeli 
ajalooga ja põllumajandusliku  ajaga
• Kolm palverännakupüha
• Pesah (paasapühad) - esimene palverännakupüha, millega mälestatakse iisraelaste 
lahkumist  Egiptusest
•
• Sukot (lehetonnide püha) - kolmas palverännakupüha, korraldus elada onnides, 
meenutamaks oma ajutist elamist kõrberännaku ajal
• Roš hašana (uusaasta) ja jom kipur (lepituspäev) - vaikse järelemõtlemise, meeleparanduse ja 
palvetamise aeg
•  Purim  (liisud) ja hanuka (tuled) -  tähistavad  juutide pääsemist teatud hädaohtudest
• Jom ha’ astma ’ut (iseseisvuspäev) -  nüüdisaegne  uuendus, mis  pühitseb  oma riigi loomist 
1948. aastal.
• Rituaalid
• Poja sündi pühitsetakse rituaalse ümberlõikamisega (bit  mila )
• 8 päeva peale sündi
• Pannakse heebria nimi
• Ümberlõikamine ei tee lapsest juuti, vaid on märk, et ta on Jumala ja tema vahelise lepingu 
osaline
• Tütre sündi tähistatakse õnnistuspalvega tavalise jumalatenistuse käigus
• Täisealiseks saamist tähistatakse üksnes poiste puhul
• 13-aastaselt
• Peavad hakkama täitma kõiki käske
• Poissi nimetatkse siis bar  mitsva  (käsu poeg)
• Reformistlikud juudid peavad sünagoogis sarnast tseremooniat bat mitsva (käsu tütar)
• 12-aastaselt
• Ketuba - traditsiooniline  abieluleping  mehe ja naise vahel, enne selle sõlmimist ei tohi paar 
koos elada
• Košer toit
• Rituaalselt puhas toit
• Loomad, kes mäletsevad ja kelle on  sõrad  (välistab sead)
• Loomade  kõri  tuleb täpse liigutusega läbi lõigata ja veri välja lasta (looma kannatused kõige 
väiksemad)
• Liha ja  piimatooteid  ei tohi koos süüa
• Toiduseadused aitasid kaasa juutide eraldamisele nende naabritest ning  ainulaadse  juudi 
kombestiku sälitamisele
10. Hinduismi pühad tekstid, jumalused ja nendega seotud tähtsamad 
uskumused ning kombed 
PÜHAD TEKSTID
• Sanskristi keeles
• Kaks rühma
•  Jumalik  ilmutus šruti
• Inimkäe poolt kirja  pandus  pärimus smriti
• Neli veedat koos neile lisanduvate braahmanade ja upanišadidega
• Püha ilmutus
• Koostati 1500 e.m.a. - 1500 m.a.j. (3000 aastat)
• Neist kõigist lähtub kõigi india usudnite “põhidogmade” olemus
• Tulenevad ka hinduistlike õpetuste paljud ühisjooned
• Religioossed sõnumid ja laulukesed (sanhita’d) 
• Jaguneb  neljaks
1)  Rigveeda
• Vanim, 1500-1200 e.m.a. loodud kogumik
•  1028  hümniga kutsuti jumalaid ohvriandide juurde
• Loodusmüüdid (esiplaanil  ohverdamine )
• Kosmiline hiigelinimene Puruša ohverdab oma  kehaosad  inimese ja kõige maailmas 
olemasoleva loomiseks
• Puudub maailmapeegeldus, kõigest kiirgab elurõõmu
• Eri jõudude tasakaalu eest hoolitseb universumi  dünaamiline  kord rita
2) Saamaveeda
• Laulud, mis  saatsid  ohvriande ettevalmistamist ja pakkumist
• Tekstid kattuvad  sisult  valdavalt Ringveeda analoogiliste osadega
3) Jadžurveeda
• Sisaldab ohvritalituste juures lausutavaid religioosseid sõnumeid
• Esindavad braahmanadele üleminekuaja tekste, mis tulid kasutusele  aarjalaste  sissetungi 
ajajärgul umbes 1000 aastat e.m.a.
4) Atharveeda
• Sisaldab loitse, mis on Rigveeda hümnidest veidi nooremad
•  Värsivormis  palved ja  hümnid  on osalt maagilise sisuga või käsitlevad maailma 
loomist
• Eelkõige sõjameeste seisusele määratud tekstid
• Iga sanhita juurde kuuluvad kahte eri  laadi  tekstid
• Braahamad on pühendatud ohverdamisele ning  kirjeldavad  ja seletavad pühalikke 
toiminguid
• Üritatakse jumalaid, universumis peituvaid potentsiaale ja muid olemasolu määravaid jõude 
mõtestada, järjestada ja kataloogida
• Brahama kui üldine omadusteta  substants
• Sisima mina aatman
• Upanišadid on aga  esmajoones  filosoofilised tekstid, milles käsitletakse kõige aluseks oleva 
maailmavaimu avaldumisvorme
• Salaõpetused
• Usurituaale ja nendega seotud kujutelmi kirjeldavad traktaadid
• Panid aluse süsteemsele spekulatiivsele mõtlemisele
• Sõnastatakse arusaamad, et maailmaprotsessidel pole algust ega lõppu
• Sünni ja surma ringkäigust võib vabaneda  askeesi  teel 
• Elusolendite, seehulgas inimese ja looma vahel pole põhimõttelisr, vaid ainult astmeile 
erinevus
• Püha pärimus (smriti)
• Suutrad ja õpikud, mis käsitlevad kõige erinevamaid religiooni ja sotsiaalse eluga seotud 
teadmiste valdkondi ja filosoofilisi probleeme
• “Mahabharata” 
• 90 000 paarisvärssi
• Nii  meelelahutus  kui religioossne õpetus
• “Bhabavadgita”
• “Ramajana”
• India populaaraseim  eepos
• Kangelase  Rama  saatus ja võitlus deemonite kuninga Ravanaga
• 18 puraanat tekkisid suurtest eepostest hiljem ja moodustavad rahvaliku hinduismi aluse
• Käsitlevad maailma loomist, hävitamist ja taasteket, maailma tsükleid ning jumalate ja 
kuningate kangelastegusid ja genealoogiat
• Ka tänapäeval lisandub tekste
JUMALAD
• Brahma kui looja, maailma hing
• Etendab maailma tekkimises määravat rolli, kuid ta ei loo seda vabast tahtest ega ka 
tühjusest
• Sootu braahmani persoonifikatsioon
• Omadusteta substants -  absoluut , mis on samal ajal ühtne iga olendi sisima mina ja 
inimisikuga
• Tänapäeva hinduism näeb temas demiurgi-maailmaarhitekti, kes paneb maailma osad iga 
kord uuesti kokku ja varustab  maailmade  pidevas liikumises tagasipöörduvad  hinged  nende 
uuestisünnil uute  kehadega
• Višnu kui säilitaja
• Üks võimsamaid India jumalaid
• Alati kui maailma või inimkonda ähvardab  kurjade  jõudude või kõlbelise allakäigu tõttu 
hädaoht, ilmub Višnu looma või inimese kujul seda  päästma
• Teeb läbi kümme inkaratsiooni, mis jaotuvad nelja maailmaajastu vahel
• Iga maailmaajastu lõppeb moraalse hävinguga
• Višnu astub deemonitega võitlusesse ja pärast seda saab tekkida uus maailm
• Veedade ajal oli üks 12st päikesejumalast, kes sümboliseeris päikese liikumist
• Maailma säilitajana kehastab halastust ja headust
•  Šiva  kui hävitaja
• Kõige rahvalikum jumal
• Kahepealine jumal, sest kehastab  erineval  kujul ja eri inkarnatsioonides üheaegselt nii 
universumi loovaid kui ka hävitavaid jõude
• Vaimselt suurte askeetide prototüüp, kes lihasuretamis kaudu ületab maailma, loob uue 
olemise ja muutub sellega lunastist jagavaks õnnetoojaks
• Kõige mitmetahulisem ja -kujulisem jumal
• Väga vana loodusjumal
• 1008 eri nime
• Tänapäeval nii mees-, nais- kui ka mõlemasooline jumal
• Pidustused langevad tihti kokku aastaaegade vaheldumisega
• Diwaali ( oktoobri   lõpust  novembri keskpaigani) - rahvuslik pidu Rama ja tema kaasa auks. 
Majja kutsutakse jõukusejumalanna Lakšimi, seetõttu  seostatakse  seda kaupmeestega ja 
finantsaasta algusega. Jõukuse majjatoomiseks viiakse läbi rituaal pudža (vahetatakse 
kingitusi ja süüakse  lampe , et halba õnne Alakšmit minema peletada)
• Holi (märtsis) oli algselt viljakuserituaal, tähistab uue aasta algust ning kevade 
tagasitulekut. Eelõhtul süüdakatse suur tuli, mis sümboliseerib vana aasta lõppu, ning 
järgmisel  hommikul  unustavad lõbusad pidulised kõik tänapäevased  käitumisnormid  ning 
pilluduvad üksteist punaseks värvitud vee ja punase pulbriga (sümboliseerib ohvrilooma 
verd, punane ka viljakuse värv, peetakse õnnetoovaks  pulmade  ajal)
• Jumalateenistuse ehk pudža juurde kuuluvad pildid ja kujud (murti), palved (mantrad) ja 
kosmilised  diagrammid  (jantrad)
• Kõige lihtsam jantra koosneb ruudu sees asuvast  ringist  ja kolmnurgast
•  Ruudul  on neli väravat (4 ilmakaart)
• Templid ka sellise kujundusega
• Päikesetõusul ja - loojangul
• Preester viib läbi jumalakuju ja templi rituaalse hooldamise
• Loetakse mantraid, mille vibreeriv heli kutsub jumala kohale, ja pakutakse ohvriande, mis 
sümboliseerivad muistset ohverdamist
• Paljud palved ja annid on mõeldud soovide täitumiseks
• Ülimaks sihiks on eneseohverdus, et  jumalaga  ühte saada
• Kesksel kohal on keskse jumalakuju vaatamine ja selle läheduses olemine
• Kodune jumalateenistus
• Paljudel on kodus pühamu, kus pere liikmed kindlatel aegadel ohverdavad ja palvetavad
• Maja pühitsetud keskus ( omaette  ruum altari, piltide ja kujukestega, mõnikord aga lihtne 
tulsi või basiilik, misa seostatake Višnuga)
• Perekonnapea juhatab teenistust
• Jumalale annetatakse maiustusi, kookospähkleid, raha ja  puuvilju .
• Põletatakse harilikult lõhnarohktusid ning süüdatakse lamp
• Võidakse pidada iga päev, kuid eriti soodsaks peetakse selleks neljapäeva
• Palverännakule minnakse, et näha jumalaid ja näidata end neile
• Paljud  rännakud  viivad jõekallastele, kus nähakse künnist, kust pääseb ühest maailmast teise.
• Ganges on  hindude  kõige püham  jõgi  ning tema  puhastav  toime on kõige tugevam 
Varanasis (sest seal olevat elanud Šiva ja legend räägib, er Šiva tuline linga ehk  axis  mundi 
murdis seal maast välja ja ulatus taevasse) ja paljud lähevad sinna surema
• Sihtpunktideks on ka Himaalaja mäed ning teatud templid
• Paljusid sihtpunkte seostatskse legendidega, osasid peetakse  kohtadeks , kus jumalad 
maailmas kehastuvad
• Kombed
• Matused,  suremine
• Kohe matmine
• Ei põleta, laibamatus
• Rituaalind or.21
11. Ülevaade kristlikest vooludest ja nende kujunemisest 
• Jagunemine
• 1-2. saj kristluse teke
• Olenevalt  piirkonnast  tekivad erinevused
• Kombetalitlustes
• Katoliitlus  paavst
• ladina keelne talitus
•  rist  kahe näpuga
• kirikutegelased ei tohi olla abielus
• Õigeusk  patriarh
• kohalikus keeles
• kolme näpuga
• Patriarh võib abielluda
•  1054 skisma, suur kirikulõhe
•  Lõhe  Ida ja Lääne kirikute vahel
• Konstantinopoli patriarh ja Rooma paavst ei suutnud lahendada oma erimeelsusi
• 1517 reformatsiooni algus M. Luther
• tekkisid protesdandid
• voole on väga palju
•  luterlased
• kalvinistid
• metodistid, paptistid
• jehhoova tunnistajad
• nelipühikirik
12. Kristliku õpetuse põhisisu, usutunnistus ja tähtsamad traditsioonid 
• Piibel
• Johannese ilmutusraamat - viimne kohtupäev
• Kes saavad taevasse, kes põrgusse
• Usutunnistus 
• Pühakolmainsus
• Usutakse, et Jumal ilmuas end loomises (Isa ja Kuningas), lunastuses (Jeesus kui Jumala 
poeg) ja Vaimu pidevas kohalolus ja andides (Püha Vaim)
• Jumal ilmutas end nii, kuid ta oli palju enamat
• Need isikud on jumala olemus
• Jumal on kolme isiku vaheline armastus, mis  laieneb  ka kogu loodule ja inimkonnale
• Jumal on kolm, aga ikkagi üks, ta pole kolm Jumalat, vaid Üks, keda tuntakse Armastusena
• Ära tee seda teistele, mida sa ei taha, et sulle tehakse
• Armastamine ja andestamine
• Õpetus
• Jeesus võtab kokku  heebrea  Piibli (Vana Testamendi) õpetuse sõnadega: armasta  Jumalat 
ning oma  ligimest ! Samas nõuab ta ka  tegusid  - uut ja üllast elu tulvil kristlikku armastust.
• Kristlased õpetavad, et head sõnumit ehk evangeeliumit patu ja surma äravõtmisest tuleb 
kuulutada kõikidele
• Kõik jumala ees võrdsed
• Õndsad on need kes ei näe vaid usuvad
• Traditsioonid
• 7 sakramenti 164 (! reformeeritud)
• Ristimine!
•  Leeritamine
• Armulaual käimine!
• Abiellumine
•  Piht
• Viimne võidmine
• Mungaks või nunnaks  pühitsemine
• Tähtsamad kirikupühad
• Jeesuse sünd 25.12
• Surm 25.03
13. Suurusundite sümbolid ja nende tõlgendusi PILDID 
• Rist - ristiusk
• Tuletab kristlastele meelde, et Jumala Poeg Jeesus Kristus surmati ristil, kus ta  kandis  kogu 
maailma patud, ning läbi tema kannatuste on  igalühel  võimalus  igaveseks  eluks
• Kuu - islam
• Valgustab rändajate teed
• Moslemid arvavad, et  niisamuti  on islam inimestele teejuhiks ja  vaimseks  valguses
• Kahe teraga  mõõk  KHANDA -  sikhism  ei ole
• Jumala hool tõe ja õiguse eest
• Taaveti täht - judaism
• Keskaja jutlustustes tõlgendati seda kui ühes kolmnurgas sisalduva tule, päikese ja meheliku 
energia põimumist teises kolmnurgas sosalduva vee, kuu ja naiseliku energiaga
• Seadmusteratas - budism
• Sümboliseerib Buddha õpetust ning selle kulgemist läbi aja
• Seadmusteratta kaheksa kodarat sümboliseerivad budisti kaheksaosalist teed virgumisele
• OM - hinduism
• Tähed, mis  viitavad  kujuteldamatule absoluudile, brahmanile
• Yin ja yang - taoism ja kunfytsialism
• Hiina mõtlemise keskne printsiip, tasakaal
• Torii ehk värav - Jaapan
• Vähemalt üks on igal shinto pühamul
• On piiriks argise ja püha vahel
14. Religiooni mõju ühiskonnale, usuvabadus , fundamentalism 
RELIGIOONI MÕJU ÜHISKONNALE (90 NÄITED)
•  Religioon  on läbi ajaloo sidunud või eraldanud suuri inimrühmi ühtseteks kultuurideks ja 
tsivilisatsioonideks
• Religioonisotsioloogia uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust ja seda, kuidas  usund  mõjutab 
ühiskondlikke väärtushinnanguid ja kõlbusnorme
• Ühiskondlikud väärtused on kujunenud tihti religiooni mõjul
• Konfliktid
• Sarnased usulised voolud, mis põhinevad samal allikal ja traditsioonil, kuid tõlgendavad neid 
erinevalt
• Poliitika ja  religioon  mõjutavad teineteis
• Arenevad suhted, arusaamad teineteisest ja ülesannetest
• Religioon on riigiti erinev
• Samasid religioone tõlgendatakse erinevalt
• Ka  jumalateenistusi  peetakse erinevalt
USUVABADUS (SININE KAST)
• Üksi Euroopa riik ei piira usuvabadust
• Siiski rakendatakse äärmusgruppide suhtes järjest enam seaduslikke meetmeid, mida 
põhjendatakse sellega, et tegemist ei ole  klassikalises  mõttes religiooniga
• Tõeline religioon on siis, kui sellega liitutakse vabatahtlikult
• Kultusega võib liituda aga teatud liiki sundluse, ajuloputuse, mõtete kontrolli või hingelise 
manipulatsiooni  tagajärjel
FUNDAMENTALISM
• Fundamentalist - inimene, kellele on pühakiri ja pühakojas kuuldu vastuvaidlematu 
sõnasõnaline tõde
• Üldised tunnusjooned:
• Püüab muuta aktiivselt nii usklike kui uskumatute käitumist
•  Tajub  maailma heade ja kurjade jõudude lahinguväljana
• Ei esinda kindlat sotsiaalset, hariduslikku või muul aluseks moodustunud rühma, vaid hõlmab 
igasuguse sissetuleku ja sotsiaalse staatusega inimesi
• Usub ühe religiooni ülemvõimu, mistõttu ei tohiks riik fundamentalistide arvates kohelda kõiki 
religioone võrdselt
• Kaldub pooldama patriarhaalset elu ja ühiskonnakorraldust; vastustab nt. naiste ja meeste 
võrdset kohtlemist ühiskonnas. On samas valikuliselt nüüdisaegne - fundamentalistid 
pooldavad moodsat tehnoloogiat, osalevad valimistel jne.
• Peab teatud valitud pühakirja lõike ja salme vaieldamatult tõeseks
• Absolutiseerib - fundamentalistid leiavad, et vaid neil on täiuslik, muutumatu ja ilmeksimatu 
tõde. Kõik teised on eksiteel, sest neil pole seda tõde.
•  Veendumus , er käes on lõpuajad, st fundamentalistid ususvad, et peatselt saabub  maailmalõpp
• On enamasti arvulises vähemuses, võrreldes usuliste konservatiivide, mõõdukate ja 
liberaalidega. Arvulises vähemusest hoolimata on fundamentalistid sageli motiveeritumad ja 
mõjutavad ühiskonda rohkem kui vaikiv enamus