lõunapoolkeral Virmalised tekivad kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus- päikesetuul. http://www.youtube.com/watch?v=taLRQrNbipQ&playnext=7&playne http://www.youtube.com/watch?v=8nsWrAr3Jvc&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=eHvdZdsIZxg BRIISID Briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuuteala Eristatakse: Mere- ja maabriisi ja oru- ja mäebriisi Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis Mäebriis ehk mäelt laskuv tuul saavutab oma suurima tugevuse umbes päikesetõusu ajaks TÄNAME KUULAMAST
Veel öeldakse, et mokasse jõuab ainult siis, kui on loobutud kõikidest rõõmudest ja soovidest järelikult ei tohi olla isegi soovi Mokasse jõuda. Palvetamisel kasutatakse palveid ehk mantraid ja kosmilisi diagramme ehk jantraid. Hindudel on peamiselt kolm tähtsat loodusjumalat: Hävitaja iva (tema on kõikjal looja, säilitaja ja hävitajana), Suur Jumalanna (esineb tähtsa Jumala abikaasana, kes võib olla loov, leebe või lausa raevukas) ja Säilitaja Vinu (mitme kujuga tegelane, kes hoolitseb Universumi säilimise eest). Kolmekesi moodustavad nad Jumalatekolmiku trimurti.
veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani sgavaim punkt Mariaani svik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle tbid.Iseloomusta.Too niteid Meri on maailmamere osa mis on likunud maismaasse vi
kogum, mille liikumapanevaks jõuks on päikeseenergia ning atmosfääri ja hüdrosfääri füüsikalis-keemilised omadused. Valmistab kivimeid ette ärakandeks *Denudatsioonkõige laialdasem mõiste kulutusele; st. murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite `lõhkumine', loob soodsad tingimused murenemisprotsessi jätkumiseks *Akumulatsiooneeltoodud protsessidel vabanenud kivimimaterjali kuhjumine reljeefi madalamatesosades Mis on briis- briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetusläheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi. Mere- ja maabriis-esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. see tekitab merelt maale puhuva briisi. öösel on olukord vastupidine. Maabriis on
Külm front-on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äiksega Mussoon- on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Läänetuuled-on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala Briis-ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Passaat-on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mäe-orutuuled- tuul tekib mägedes see tõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soojenevad lõunapoolsed nõlvad enam kui orud ja mäe harjade kohal tekib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma piki mäenõlvasid ülespoole
peale. passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. läänetuuled on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujunebkõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala. Ilmaprognoos - teaduslikult põhjendatud ennustamine (prognoos) tuleviku ilmast mingis kohas või piirkonnas teatud ajavahemikuks. briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Saasteaineid satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Suurtes linnades on peamised õhusaaste allikad: kütmisel tekkiv suits autode heitgaasid Maakeral tervikuna on suurimateks saastajateks Soojuselektrijaamad Metallurgiatööstus Naftatööstus
Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme värsirea kokkukõla, ühtesattuvus. Nt ,,SAPARD saabub, mure laabub," kõlab põllumajandusministri loo pealkiri 10.06.01 Postimehes. Onomatopöa ehk helijäljendus põnnadi-põnnadi, mull-mull-mull, karplauhti. Anagramm ehk tähemäng, teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmine. Nt Ilmar Laabani sõnamäng Juhan Liivi nimega: Hilja, vinu, / nuhi vilja, / vihja linu / hilju, vina ... / (Ahjul viin.); Uno Laht onu Thal Paragrammid ehk näivad teisiti- või väärkirjutised, kus väljendites tõstetakse ümber (A. Alliksaar ,,Alternatiive") või asendatakse üksikuid häälikuid või silpe, loomaks üllatavaid kõla- ja tähendusseoseid (A. Ehin ,,Kimbuke sinilolli"). Nt Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? / Kas minna lootuseta või loota minemata? Piltkujundid
sed (Krina ja aatman hing etappide, perekonna ja oma (vanimad ande Rama) seisusega seotud kohustusi (ema usutakse kirjapandud sansaara kohustus laste ees jne) karmasse tekstid; hümnide Vinu lõputute perekond peab osalema sünni, abielu kogumik, maailma ümbersündide ja surmaga seotud riitustel; ei sööda kastisüstee kirjutatud hoidja ahel liha; püha lehm, samskara - algab m sanskriti keeles) , (kehastused: enne sündi ja lõppeb surnukeha (Bhagavadi Samaveda,
silpe või sõnu. ! ! ,,Kahtlev ahv. Vahva kahver. Jahvatav ahven. Rahvameelne kahvel. ! ! Kahtlane sahver. Vahane vahvel. Lahtine laht. Kahvatu tahvel..." ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! -A. Alliksaar Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse ehk HÄÄLIKUSÜMBOOLIKAGA: pikk uu võib seostuda tuule ulgumisega, pikk ss lainete mäslemisega jne. Kõlamängu seovad kirjapiltkujundiga ANAGRAMMID e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmise teel. ! ! Hilja, vinu, ! ! nuhi vilja, ! ! vihja linu ! ! hilju, vina... ! ! (Ahjul viin.) Sellele lähedased on PARAGRAMMID ehk näivad teisiti- või väärkirjutused, kus väljendites tõstetakse ümber üksikuid häälikuid või silpe (Kimbuke sinilolli). SALMID Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsse nimetatakse SALMIDEKS e STROOFIDEKS. Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei
tootmis el ; Bi(NO 3 ) 3 5H 2 O , vismut(III)nitraatpentah üdra at , värvitu, hügro sk o o p n e kristallaine , kasutatavaim Bisool , ve e s hüdrolüü su b . Meditsiinis kasutataks e mitm eid Bi orgaanil. Ühend eid (nahah aigu st e, süüfilise jm. ravil) . 16. rühma elemendid (O - Po): üldiseloomustus: Levik loodu s e s on rühm a ele m e ntid el äärmis elt kõikuv ; O (kõig e levinum ele m e nt) Po (üks kõige vähe ml e vinu m aid ele m e nt e ) . Hapnik: Esim e st korda said puhtal kujul O 2 J.Prie stley, C. Sch e e l e (1774) . Levinuim ele m e nt loodu s e s . Esine b kõigis elusor g a ni s mid e s ; inime s e s ca 65% ma s si st osal e b hinga mi s ja põle mi s pr ots e s s i d e s ena m kui 1400 mineraali komp o n e nt . 4 allotroopi: O, O 2 , O 3 , O 4 ; Monohapnik (O) ebap ü siv (aatomid ühinevad
annaabi.ee 
