paikapidavad ja veatud, vaatamata nende vastuolule nüüdisaegse teadusliku maailmapildiga, või püüe pöörduda tagasi õigete ja rikkumata aluspõhimõtete juurde, millest suurem grupp on väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud. · Erinevate usundite fundamentaliste ühendab rahulolematus ühiskonna sekulariseerumisega, tihti on nad aktiivsed osalised poliitikas. Ameerika Ühendriikides on kristlikud fundamentalistid püüdnud avaldada mõju kooliprogrammide sisule, eriti seoses evolutsiooniteooria ja seksuaalküsimuste käsitlemisega. · Mitmed religioossed grupid, keda nimetatakse fundamentalistlikuks, vastustavad seda erinevatel põhjustel. Leitakse, et mõistele on kujunenud teatav negatiivne varjund. Mõned grupid võivad olla arvamusel, et eristavat terminit ei tule kasutada mitte nende kui algse õpetuse järgijate, vaid sellest kõrvale kalduva nn peavoolu kohta.
valitseja Pahlavi vastu kes alustas ulatuslikku läänesumist. Nagu näha siis osad riigid võtsid julguse ja üritasid muuta riike läänelikumaks ja vabamaks , kuid sealses ühiskonnas pälvis see ainult rahulolematust , mis tähendas , et inimesed on väga vastu läänelikule elustiilile. Araabia maades valitsev islami usk tähendas sallimatust läänemaailma, eeskätt Ameerika Ühendriikide vastu. Oma vaateid kuulutades osutavad islami fundamentalistid tõsiasjale , et Lääne ideed ja saavutused pole teinud inimest õnnelikuks, et levib narkomaania, alkoholism, kuritegevus ja vägivald ja et Lääne traditsioonilised väärtused on põrmu varisemas. Küsimus kas Islamimaade ja lääne vastuolu on ületatav on ilmselt sellega vastuse saanud. Lääne maailm oleks valmis leppima sellega milline on islamimaailm , kui araabia maad on tösiselt lääneliku elustiili vastu ja peavad seda paheks. Kõik vastuolud , mis on kahe maailma vahel
• Ei esinda kindlat sotsiaalset, hariduslikku või muul aluseks moodustunud rühma, vaid hõlmab igasuguse sissetuleku ja sotsiaalse staatusega inimesi • Usub ühe religiooni ülemvõimu, mistõttu ei tohiks riik fundamentalistide arvates kohelda kõiki religioone võrdselt • Kaldub pooldama patriarhaalset elu ja ühiskonnakorraldust; vastustab nt. naiste ja meeste võrdset kohtlemist ühiskonnas. On samas valikuliselt nüüdisaegne - fundamentalistid pooldavad moodsat tehnoloogiat, osalevad valimistel jne. • Peab teatud valitud pühakirja lõike ja salme vaieldamatult tõeseks • Absolutiseerib - fundamentalistid leiavad, et vaid neil on täiuslik, muutumatu ja ilmeksimatu tõde. Kõik teised on eksiteel, sest neil pole seda tõde. • Veendumus, er käes on lõpuajad, st fundamentalistid ususvad, et peatselt saabub maailmalõpp • On enamasti arvulises vähemuses, võrreldes usuliste konservatiivide, mõõdukate ja
Al- Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, kuna vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ega inimlik.1 Islami fundamentalismi põhiidee on usulätete juurde tagasipöördumine. Tuleb tagasi pöörduda puhta usu juurde, mille viimane inimkonnale saadetud prohvet Muhammad VII 1 Wikipedia: Al-Qaeda; 10.05.2011; [WWW] sajandil inimkonnale tõi. Al-Qaeda rühmituse liikujad on eelkõige äärmuslikud islami fundamentalistid, kelle teod võime tõlgendada järgmiste ideede alla: 1. Tõeline moslem tõestab oma usku tegudega, mitte sõnadega. Usu nimel tuleb tegutseda. 2. Tõelised moslemid on vaid need, kes liituvad haridzhiididega. Kogu ülejäänud maailm on usust taganejad ja tuleb seetõttu hukata. 3. Võitlus uskmatutega peab olema halastamatu. Ei tohi halastada ka mitte nende naistele ja lastele. 4. Tõeline moslem peab tunnistama oma usku ka siis, kui sellele ülestunnistusele järgneb surm. 5
Põhiseisukohad: a) Väidavad, et Muhamed olla surivoodil kinnitanud, et vastavalt Allahi tahtele saava tema järglasteks Ali ja Fatima järeltulijad. Nende esimene juht oligi Ali. b) Ali't ja tema poolehoidjaid juhtis Allah isiklikult ning nemad ainukesena oskasid ka Koraani ja islami õpetust tõlgendada ning parandada. c) Ei tunnista Sunnat (vaid osaliselt tunnistatakse). d) Palverännakukoht Karbala linn Iraagis. Islami fundamentalistid islami sissid islamistid Liikumine tänapäeval: a) Tahavad taastada islami traditsioonilisel kujul. b) Ainuke seadustekogu on Koraan. Eiravad antud riigi (kus tegutsevad) seadusi, seega satuvad seadusega vastuollu. c) Ususõjad võtavad täht-tähelt. d) Eesmärk saavutatakse sõdadega, terroriaktidega, kohalike tapmistega. Sufism (Türi vennaskond dervisid): a) tekkis 8. saj b) Seotud müstikaga rõhutab inimese sisemaailmale.
arendamise eesmärgil, teiselt poolt kogu iisraeli elanikkonna tarbeks. Noorema põlvkonna araablastest kirjanikud, kunstnikud, muusikud ja näitlejad osalevad iisraeli kaasaegse kultuuri loomisel võrdsetel alustel juutidega. Araabia autorite teoseid tõlgitakse heebrea keede ja juutide raamatuid araabia keelde. Tegutsevad araabia- heebrea ühised tantsu- ja muusikakolleltiivid. Ka araablased on teadtd määral mõjutatud kaasaegsest läänelikust kultuurist. Seda ei suuda takistada ei islami fundamentalistid ega ultraortodoksed judaistid. Pealegi on mõlemad äärmuslikud suunad ühel meelel Jumal on üks ja ainus. Omapäraseimaks nähtuseks iisraeli kultuuris on kohalik kalender. Kuna ajalooliselt on juudid olnud kauem seotud läänemaailmaga on Iisraeli kalendrites ära märgitud nii kristliku Gregoriuse kui ka judaistliku kalendri aastaarvud ja kuude nimetused. Poliitiline areng ja välispoliitika · Terrorisõda kolmel rindel 8.mail 1945
teoloogiale. Hoiti kinni usu ,,muutumatutest alustest". 19. saj tunne, et maailm on allakäiguteel; avaldati raamatuid Lääne tsivilisatsiooni hukkumisest selle ärahoidmiseks hakati rõhutama Piibli absoluutset eksimatust. Keskenduti eelkõige vaidlusele evolutsiooniteooriaga. Usuline kirjandus oli väga sõjakas: õige kristlane olevat vaid see, kes Piiblit õigesti (sõna-sõnalt) usub. Pärast Teist maailmasõda pöörasid fundamentalistid tähelepanu USA rahva väljavalitusele (nad pidid maailmale demokraatiat levitama; põhiliseks vaenlaseks oli kommunism, mitte enam liberaalne teoloogia ega ilmalikkus). Pärast kommunismileeri kokkukukkumist on põhivaenlasteks islami fundamentalistid. 1950. aastate lõpul kujunes USA-s ,,elektrooniline kirik" - sõnumi levitamine TV kaudu. 1980. aastail jõudis fundamentalism Ronald Reaganiga poliitikasse/valitsusse.
kuningriik, selle piires ka Triipoli, Antiookia ja Edessa krahvkonnad (olid tegelikult Jeruusalemmast iseseisvad). Ristisõdade tulemused §18sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad LääneEuroopas.Veneetsia ja Genova said kaubandusliku ülemvõimu. Eluolu üparanes, idamade kultuur levis, eluviois muutus peenemaks, jügieen paranes.Idamaadeskonsolideerus(tihedalt läbi käima), hakkasid kerkima fundamentalistid. Teravnesid ida ja lääne suhted. 6.Parlament Inglismaal seisuste esindus, kutsuti kokku 1265. Seal olid suurfeodaalide, kõrgvaimulike, väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad.talupoegi esindasid isndad. Parlamnet koosnes kahest kojast: ülemkoda(suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud), alamkoda(teised). Parlamnet tagas kõikide ühiskonnakihtide osaluse oluliste küs. arutamisel
Ka igasugune korporatiivsus peaks olema välistatud ja riik kasvatab poliitilist, mitte rahvuslikku identiteeti. Riik pingutab selle nimel, et poleks raske ega alandav lahkuda oma grupist ja see identiteet vastu võtta. Seega pole kindel, et mingid erinevused üleüldse säilivad ja sellise entusiastliku soosimise tõttu ei ole vast asjatu ka kartus, et peagi võivad sallimise objektideks saada/jääda vaid teatud ekstsentrikud. Kaplanite tööpõllu saavad ,,kindlustada" fundamentalistid, kes taolist sisserändajate ühiskonna sallimisreziimi tervikuna vastustada võivad.... /Ekskurss: mis asi on Euroopa Ühendus (Euroliit, EL)? Öeldakse, et see rahvusriikide ühendus ei ole ei impeerium, ei konsotsiatsioon, vaid midagi enneolematut. Sest alliansipoliitika ajaloos ei leidu midagi niisuguse majandusliku koordinatsiooni taolist ja EL i ,,sotsiaalharta" klauslid on mõeldud jõustamiseks, mitte manitsemiseks. Rohkem
Talle eelnes Poolast pärit Johannes Paulus II (Karol Jozef Wojtyla), kes oli paavst aastast 1978. 44. Nimetada olulisemad vabakirikud. Baptistid, metodistid, adventistid ja Nelipühi kirikud. 45. Kus ja millal tekkis kristlik fundamentalism? Anda selle lühike iseloomustus. Fundamentalismi sünnimaaks peetakse Ameerika Ühendriike ja sünniaastaks 1920. Piiblifundamentalistid peavad endid piibelliku tõe valdajateks. Kristlikud fundamentalistid peavad Piiblit autoriteetseks Jumala sõna allikaks. Nad on ägedad kiriku sekulariseerumise ja eriti sekulaarse humanismi vastased. 46. Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2
vaja on fookust.pöördelise tähtsuega on liidri ilmumine. 4.termin ,,fundamentalism" käiakse välja esmakordselt siis kui liider ja järgijad võtavad ette samme teadlikult reageerimiseks,innovatsiooniks,kaitseks ,et leida uusi teis selle vastu,mida nad peavad ohuks traditsioonile. 5.nende reaktsioonide loomus ja vorm on tähtsad.minevik on selektiivne. Fundamentalistis on aktiivsed,erinevad traditsiooni hoidjatest kes on tavaliselt kaitse positsioonis,fundamentalistid sageli ründavad e on ründepositsioonis. 6.küllalt sageli on aktsioonid agressiivsed ,,meie ja nemad ,, mentaliteet,selged piirid nende vahel. 7.maksimaalselt kasutatakse moodsat tehnoloogiat. 8.fundamentalism on modernismi sünnitis,kuna on sündinud modernsuse ja traditsionaalkultuuri kokkupõrkel.kõik sellised kokkupõrked pole veel fundamentalistlikud. Missugune on fundamentalism?! 1.ideede allikas on vabad vigadest.jumala sõna on õige ja muutumatu,veatu.koraan-
Kuna aga fundamentalismi määratlus on jäänud sageli ebamääraseks ja laialivalguvaks, siis on hakatud fundamentalismist rääkima konkreetsete skaalade tähenduses. See tähendab, et fundamentalismiks peetakse seda, mida konkreetne skaala mõõdab. Erinevad skaalad võivad anda erinevaid tulemusi ja puudutada erinevaid nüansse. 21) Fundamentalisti käitumisviisid Üheks suureks küsimuseks religioonipsühholoogide jaoks on olnud see, kas fundamentalistid on teatud kindlat tüüpi isiksused või mitte. On ebaadekvaatne väita, et fundamentalistid on rigiidsed ja võimukad inimesed. Paraku pole fundamentalistliku ellusuhtumisega inimeste isiksuseuuringud andnud üheselt mõistetavaid tulemusi. Uuringud näitavad, et fundamentalistide seas on väga erinevate isiksusejoontega inimesi. See tulemus viitab asjaolule, et fundamentalism pole mitte sügavalt isiksuslik, vaid pigem õpitud nähtus. Sama tulemuseni on jõutud
õigeksmõistetud, kellele Jumal armu annab, ja ülejäänud, kellele ta armu ei anna. Stereotüüpid: fundamentalism on religion, tekstikeskne, sõjakad, ajast maas, autoritaarsed ja dogmaatilised 22. Fundamentalisti käitumisviisid. Fundamentalistide seas on palju erinevate iseloomu omadustega inimesi, mis viitab sellele, et fundamentalism pole mitte sügavalt isiksuslik vaid pigem õpitud nähtus. Fundamentalistid käituvad järgmiselt: 1. Fundamentalistidel on vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades, mis puudutavad Jumalat. Jumalat ja tõde käsitletakse ühese ja kindlapiirilisena. Tõde ei muutu, teisene ega arene, tõde lihtsalt on. Inimese osaks on püüelda tõe (Jumala) tunnetamise poole. Sealjuures on fundamentalistid veendunud, et nemad on oma mõistmises jõudnud Jumalale kõige lähemale, on kõige paremini tunnetanud tõde. 2
kujunemist ja muutumist aastate jooksul. Kolmas peatükk puudutab kirikus esinevaid ja kirikuga seotud erinevaid teoloogilisi suundumusi, vagaduslaadi ja väljendusvorme, püüab välja tuua ja kaardistada nende esinemist EELK-s ning näidata nende kaudu luterlikku identiteeti ja selle üle käivat arutelu ja olukorda, identiteediotsinguid muutuvas olukorras. Esmalt antakse ülevaade mõistetest laiemalt (liberaalid, konservatiivid, fundamentalistid) ning seejärel tuuakse näiteid EELK kontekstist lähtuvalt: mida need mõisted endast kujutavad ja kes end nende kaudu määratlevad, kuidas see väljendub tänapäeval? Peamiselt on need erinevad vormid väljendunud just vaimulike sõnavõttudes, väljendustes ja tegudes. EELK kui väikese organisatsiooni eripära on selles, et kas või kaudseks mõjutamiseks piisab vähesest eeskujust ja ette näitamisest. Samas pakub teemas kätkev vastandumise
43. Kes on praegune Roomakatoliku kiriku paavst? Kes talle eelnes? Benedictus XVI ja talle eelnes Johannes Paulus II. 44. Nimetada olulisemad vabakirikud. Baptistid, metodistid, adventistid ja Nelipühi kirikud. 45. Kus ja millal tekkis kristlik fundamentalism? Anda selle lühike iseloomustus.3 Ameerika Ühendriikides 1920. aastatel. Piiblifundamentalistid peavad endid piibelliku tõe valdajateks. Kristlikud fundamentalistid peavad Piiblit autoriteetseks Jumala sõna allikaks. Nad on ägedad kiriku sekulariseerumise ja eriti sekulaarse humanismi vastased. 46. Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 1517. 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit
valetunnistus jne on lihtsalt valetamine. Vundamentism – tõe mõiste on võimalik. Bacon – teatud tõkked teadasaamisel, ehk teadmise künnised. „Tõe kummutajad“: Illusioonid, hallutsinatsioonid, fiktsioonid – väljamõeldised, kõigutamatud eelarvamused, mõistete määratlematus või hägusus (kas õunad moodustavad kuhja või mitte), piirjuhtumid, süstematilised eksimused, raskused „ühise keele“ leidmisel (moslemi fundamentalistid ja juudi usku). 34. Mis on teadmine nn standardkäsitluses (teadmise tarvilikud tingimused)? Tooge näiteid, millal inimene selle mudeli alusel midagi teab. Teadmise mõiste loomulikus keeles on hägus ja kasutus intuitiivne, kuid epistemoloogias püütakse luua ranget ja selget teadmise kontseptsiooni (vt allpool). Propositsioonilise teadmise tarvilikud tingimused. S teab, et p parajasti siis, kui: 1) S usub, et p; 2) S’i uskumus, et p, on õigustatud;
43. Kes on praegune Roomakatoliku kiriku paavst? Kes talle eelnes? Benedictus XVI ja talle eelnes Johannes Paulus II. 44. Nimetada olulisemad vabakirikud. Baptistid, metodistid, adventistid ja Nelipühi kirikud. 45. Kus ja millal tekkis kristlik fundamentalism? Anda selle lühike iseloomustus.3 Ameerika Ühendriikides 1920. aastatel. Piiblifundamentalistid peavad endid piibelliku tõe valdajateks. Kristlikud fundamentalistid peavad Piiblit autoriteetseks Jumala sõna allikaks. Nad on ägedad kiriku sekulariseerumise ja eriti sekulaarse humanismi vastased. 46. Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 1517. 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit
järgi. Ntks probleem aafrika riigid. Mis on rahvusriikide tulevik või mis hakkab neid asendama Habermas: uue maailmakorra loomine üks tähtsamaid ülesandeid; rahvusriik asendub konstitutsioonilise patriotismiga, rahvusriik kaob, asemele tuleb konstitutsiooniline patriotism, kuni inimesed on truud põhiseadusele on nad kodanikud, tema ideed on mõjutatud Kantist. tolerantsuse tähtsus, tänased natsionalistid on homsed fundamentalistid Kant: maailmakodanikud ja inimeste föderatsioon Heaoluühhiskond pensionisüsteem Tööoluühiskond pensionieas on eesmärgiks teha võimalikult palju tööd, ntks töö appid, sõita taksot vms Dworkin igaühel kohustus iseennast arendada, probleem seotud kirikuga, kes ütleb mis on õige Habermas: riik on disfunktsionaalne. Tänapäeva inimese pidev rahulolematus. Vahetegemise kadumine sise- ja välisasjade vahel
Neokonservatiivid toetavad heaoluühiskonna ideed teatud piirini, peavad oluliseks riigi osa vähendamist majanduses ja sotsiaalkindlustussüsteemis, on vastu sotsiaalprogrammidega kaasnevatele kõrgetele maksudele ja riikliku bürokraatia kasvule. Toetavad eraomandust ja turumajandust ning traditsioonilisi väärtusi (perekond, religioon, rahvusriik jm), peavad tähtsaks töökust ja kokkuhoidlikkust ning kõva raha poliitikat. Samuti kuuluvad nende hulka religioossed fundamentalistid ja abortide keelustamise eest võitlejad. Kõrgaeg oli 1980. aastatel, mil tegutsesid ka ülalnimetatud tipp-poliitikud. Paremäärmuslus Fasistlik ideoloogia Sai alguse võitlusest vasakäärmuslaste e kommunistide vastu, on reaktsioon töölisklassi võimuletuleku üldisele ohule. Mõiste "fasism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast fascia (liit, ühendus). Et Mussolini osales oma tegevuse varasemal järgul sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale
säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Kellele ja miks on vaja looduse kaitset? Loodust peab inimene kaitsma inimese enda eest, et säilitada endale (ja seeläbi ka enamusele teistele liikidele) võimalikult pikaajaline ja tasakaalustatud heaolu. Keskkonna väärtustamine Inimene on hiline külaline planeedil Maa ja tema mõju loodusele on destruktiivne. Taimedel ja loomadel on eelisõigus inimesega võrreldes - keskkonnakaitsjad fundamentalistid Looduskeskkond on väärtus omaette, olenemata tulust mida inimene sellest saab Keskkonda tuleb kaitsta ja loodusvarasid säästlikult kasutada üksnes määral, mil see on inimese heaolule otseselt kasulik Looduskaitseväärtuste areng XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse. 1935 Saksamaa - Kriteeriumid: haruldus, ilu, omapära või teadusliku, koduloolise, metsa- või
sama vankumatult püsima jääb. Kerkivad esile uued probleemid, näiteks ei suuda uued valitsused vähemalt alguses varustada rahvast niihästi, kui tegi seda NL (tasuta haigusravi jne.) EESMÄRK: TURVALISUS Ajalugu ja geopoliitika Kõikide riikide algeesmärk on püsima jäämine. NL-i alad olid 2 maailmasõja tandreiks. Seega on rahval veres otsida rahu ise valmis olles tulevaks sõjaks. Venemaad ohustatakse igalt poolt: idas on Hiina ja Jaapan, lõunas islami fundamentalistid ja läänes kapitalistid. Sõjaline jõud Et kõigele vastu panna on NL-il võrreldamatu sõjaline jõud, seda nii maal, õhus, veel kui ka tummajõuga. NL ei jää sõjalise jõu poolest alla ka tervele Esimesele Maailmale. Seda kasutatakse ka NL-i sõjalisi jõude kaitsmaks tema rahvusvahelisi huve, näiteks Kolmanda Maailma riikides. Suurem osa riigi tuludest läheb sõjaväe toetuseks: 9% GNP-st läheb kaitsele( USA-s vaid 6 %)
Neokonservatiivid toetavad heaoluühiskonna ideed teatud piirini, peavad oluliseks riigi osa vähendamist majanduses ja sotsiaalkindlustussüsteemis, on vastu sotsiaalprogrammidega kaasnevatele kõrgetele maksudele ja riikliku bürokraatia kasvule. Toetavad eraomandust ja turumajandust ning traditsioonilisi väärtusi (perekond, religioon, rahvusriik jm), peavad tähtsaks töökust ja kokkuhoidlikkust. Samuti kuuluvad nende hulka religioossed fundamentalistid ja abortide keelustamise eest võitlejad. Fasistlik ideoloogia Sai alguse võitlusest vasakäärmuslaste e kommunistide vastu, on reaktsioon töölisklassi võimuletuleku üldisele ohule. Mõiste "fasism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast fascia (liit, ühendus). Et Mussolini osales oma tegevuse varasemal järgul sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud
väärtusotsustustele. Poliitikafilosoofia1 arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa? Kas islami fundamentalistid on inimesed (kas nendega üleüldse saab läbi rääkida)? Kas indiaanlased on inimesed? Kas naisel või neegril on õigusi? Kes on kodanik? Mis on hea elu? Miks antakse ühele õigus valitseda teise üle, milline valitsemine ja riik on õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. · Poliitiline filosoofia on olnud arenev.
annaabi.ee 
