lipukestega. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada. Hanuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. Hanuka-pühade ajal süüdatakse küünlaid ja pannakse aknale, sellest on arenenud kaheksa hanuka-küünlajala tava. Purim'i pühaga pühitsetakse jumalikku pääsemist. Püha tähistatakse rikkaliku söömise ja joomisega ning maskides rongkäikude ja purimi-mängudega. Jagatakse purimi-kinke ja küpsetakse moonitaskuid nn haamani-kõrvu. Need ei ole kõik juudi pühad, aga need on kõige tähtsemad. Ajaloo jooksul uskliku juudi riietus on alati erinenud teiste rahvaste omast. Erinevalt argipäeva riietusest , peavad shabati riided olema pidulikumad , otsekui preestri riided , puhtad ja säravad
päeva.Templipühitsemispüha on eriti populaarne Euroopa ja Ameerika Ühendriikide juutide seas, kus see langeb kokku laste talvise koolivaheajaga ning seda pühitsetakse laste pühana. 1.7 Puude uusaastapüha Puude uusaastapüha (Tu b'sevat) on muutumas aina tähtsamaks keskkonnapühaks. Siis istuvad perekonnad kõikjal maailmas puid või annetavad raha metsade istutamiseks Israelis, kus seda teevad koolilapsed. 1.8 Liisupüha Liisupüha (Purim) on püha, mil meenutatakse kuninganna Estrit, kes oli juuditar ning Pärsia kuninga abikaasa. Tema abikaasa minister Hamaan tahtis hävitada juute, kuid Estril õnnestus see plaan nurjata. Liisupühal riietuvad inimesed süngoogi minekus veidratesse riietesse. Seal loetakse valjusti Estri raamatut ning iga kord, kui mainitakse Hamaani nime teevad inimesed lärmi, et tema nime ei oleks kuulda. Targad määrasid samuti, et Purimi ajal tuleb lugeda katkendit
inimesed. Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9- haruline küünlajalg minoora. Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka "puude sünnipäevaks". Sel päeval minnakse metsa puid istutama. Eriti populaarseks sai see püh peale juutide tagasipöördumist Iisraeli. PURIM- VABANEMISE PÜHA 14. Adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Puurimipüha, tuletades sellega meelde kuninganna Estri kangelaslikku lugu, mis leidis aset iidses Pärsias. Estri raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma Jumalalt saadud ande - Ester ilu ja Mordokai tarkust - Jumala rahva päästmiseks. PAASAPÜHA Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See algab heebrea nissanikuu 15.-ndal päeval ja lõppeb 21
seoses. Seda päeva peab veetma pere ringis, laste ja lähedaste seltsis.) · Pesahh - vabaduspüha, mis meenutab pääsemist Egiptusest, kus juudid olid Egiptuse vaarao orjad · Shavout - annetuspüha Ajaloopärimuslikud tähtpäevad · Hannuka - valgusepüha; rõõmus püha, mis tähistab Jerusalemma templi vabastamist 164.a. e.m.a · Tu bi-shvat - puude uusaasta · Purim - pääsmisrõõmupüha · Tisha be-Av - leinapäev Kaasaegset tähtpäevad: · Katastroofi ja sangarluse mälestuspäev - aprilli lõpus või mai alguses tähistatav päev kannab rahvuslikku leina: mälestatakse Katastroofi aastatel hukkunud Euroopa juutkonda. Juudid ei ole ainukesed natsismiohvrid, ent just juute mõrvati ainult rahvusliku kuuluvuse pärast. Eesti territooriumil oli moodustatud 20 koonduslaagrit,
Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. Juudi tähtsamad pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST HANNUKA - Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA PURIM - VABANEMISE PÜHA PAASAPÜHA - Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. HOLOKAUSTI PÄEV MÄLESTUSPÄEV ISESEISVUSPÄEV LAG BA-OMER NÄDALATEPÜHA Muidugi ei taha keegi meelde tuletada, seda mis toimus juutidega II MS ajal, süütute inimeste tapmine tohutul hulgal, väga ränk genotsiid juutide vastu mitmetes Euroopa riikides (Poolas, Saksamaal, Itaalias jne) Kastutatud: 11.kl õpik ,,Maailma religioonid" http://en.wikipedia.org/wiki/Jew
Hannuka võtmesõnadeks on truudus, vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda. Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka "puude sünnipäevaks". Sel päeval minnakse metsa puid istutama. Eriti populaarseks sai see püha peale juutide tagasipöördumist Iisraeli. PURIM- VABANEMISE PÜHA 14. Adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Purimipüha, tuletades sellega meelde kuninganna Estri kangelaslikku lugu, mis leidis aset iidses Pärsias. Estri raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma Jumalalt saadud ande - Ester ilu ja Mordokai tarkust - Jumala rahva päästmiseks. Kui õel valitseja Haaman keelitas Pärsia kuningas Ahasverost juutide hävitamisele, siis Ester ja ta onu Mordokai kuulutasid välja kolmepäevase paastu
võtmesõnadeks on truudus, vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda (Sakarja 4:6). Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. 5.7 TU BISHVAT - PUUDE PÜHA Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka "puude sünnipäevaks". Sel päeval minnakse metsa puid istutama. Eriti populaarseks sai see püh peale juutide tagasipöördumist Iisraeli. 5.8 PURIM- VABANEMISE PÜHA 14. Adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Puurimipüha, tuletades sellega meelde kuninganna Estri kangelaslikku lugu, mis leidis aset iidses Pärsias. Estri raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma Jumalalt saadud ande - Ester ilu ja Mordokai tarkust - Jumala rahva päästmiseks. Kui õel valitseja Haaman keelitas Pärsia kuningas Ahasverost juutide hävitamisele, siis Ester ja ta onu Mordokai kuulutasid välja kolmepäevase paastu
Hannukavõtmesõnadekson truudus,vabadusja julguska rõhumiseall omaJumalaleja usulekindlaksjääda.Hannukat peetakseenamastiajal, kus enamusmaailmatähistabjõule, detsembris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA VarakevadelpeetavTu Bishvatei ole otseseltseotudusuegaajalooga.Seeon puude austamisepäev,midanimetatakseka "puudesünnipäevaks".Sel päevalminnaksemetsa puid istutama.Eriti populaarsekssai seepühapealejuutidetagasipöördumistIisraeli. PURIM- VABANEMISE PÜHA 14. AdarikuupäevalHeebreakalendri järgi tähistabjuudi rahvasPurimipüha,tuletades sellegameeldekuningannaEstri kangelaslikkulugu,mis leidis asetiidsesPärsias.Estri raamatjutustab,kuidaskaksinimestkasutasidomaJumalaltsaadudande- Esterilu ja Mordokai tarkust- Jumalarahvapäästmiseks. Kui õel valitsejaHaamankeelitasPärsia kuningasAhasverostjuutidehävitamisele,siis Esterja ta onuMordokai kuulutasidvälja kolmepäevasepaastu.Vandenõuaeti nurjaja Haamanpoodi üles
Kui kuninga peaminister Haaman kavatses hävitada kõik juudid, sest ta vihkas nii väga Mordekaid, paljastas Ester vandenõu ja palus kuningalt oma rahvale armu. Tegelt ei tohtinud kuninga jutule kutsumata minna, aga Ester läks. Kuningas oleks pidanud ta selle eest tapma, aga ta puudutas mingi kaikaga Estri pead ja andis talle andeks. Juute ei hävitatud, otse vastupidi: neile anti luba kaotada kõik oma vaenlased. Igal aastal meenutatakse seda sündmust purimi-pühal. Liisk e purim tähistatakse 3. saj. e.Kr Ahhemeniidide riigis elanud juutide imepärase pääsemise mälestuseks. 11. Menee, menee... Babüloonia troonile asus Nebukadnetsar II poeg Belsassar. Ükskord korraldas ta suure pidusöögi, kuhu kutsus kokku kõik ülikud. Hoogu sattunud Belsassar käskis tuua kõik Jeruusalemma templist röövitud kuld- ja hõberiistad, et külalised saaksid neist veini juua. Äkki ilmus käsi ja kirjutas söögisaali seinale salapärased sõnad: "Menee, menee, tekeel, ufarsiin
ajalooga ja põllumajandusliku ajaga • Kolm palverännakupüha • Pesah (paasapühad) - esimene palverännakupüha, millega mälestatakse iisraelaste lahkumist Egiptusest • • Sukot (lehetonnide püha) - kolmas palverännakupüha, korraldus elada onnides, meenutamaks oma ajutist elamist kõrberännaku ajal • Roš hašana (uusaasta) ja jom kipur (lepituspäev) - vaikse järelemõtlemise, meeleparanduse ja palvetamise aeg • Purim (liisud) ja hanuka (tuled) - tähistavad juutide pääsemist teatud hädaohtudest • Jom ha’astma’ut (iseseisvuspäev) - nüüdisaegne uuendus, mis pühitseb oma riigi loomist 1948. aastal. • Rituaalid • Poja sündi pühitsetakse rituaalse ümberlõikamisega (bit mila) • 8 päeva peale sündi • Pannakse heebria nimi • Ümberlõikamine ei tee lapsest juuti, vaid on märk, et ta on Jumala ja tema vahelise lepingu osaline
annaabi.ee 
