Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siinari leping, 10käsku ehk dek
käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 ekr. Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei
• Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt
Kõik kommentaarid