Õiguse eksam (0)

1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel.
2. Seaduste algatamise õigus on:
*Riigikogu liikmel
*Riigikogu fraktsioonil
*Vabariigi Valitsusel
*Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks
*Riigikogu komisjonil
3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid.
Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.
Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid.
Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.
4. Sotsiaalsed normid.
Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks.
Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise – tegevuse ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks .
Sots normide liigid:
* tavanormid – (teretamine)..on pärimuslike tavade kogum, millele tekkinud riik andis seadusjõu
* moraalinormid
*korporatiivsed normid – erakond, üliõpilaste organisatsioon
* õigusnormid – on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel
Tava on iidne sotsiaalse kogemuse säilitamise ning sotsiaalse kontrolli vorm, mis avaldub eelnevailt põlvkondadelt päritud käitumisreeglitena, mis määravad inimese toimimise korduvais olukordades .
Moraal on ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ning sotsiaalse terviku (inimkonna, uskkonna, rahva, hõimu, riigi, klassi, seisuse, ühingu, töökollektiivi, perekonna) piires ja määrab nende suhtumise teistesse inimrühmadesse.
5. Õiguse mõiste.
Õigus on üldkohustuslike käitumisreeglite ja -normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike (ühiskondlike) mõjutusvahenditega.
6. Õigusnormi mõiste ja selle kolm tunnust.
Õigusnorm on pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.
3 tunnust:
1. Õigusnorm peab näitama, millised on subjekti õigused ja kohustused ehk milline on subjektilt nõutav käitumine.
2. Õigusnorm peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile.
3. Milline on normi rikkumise korral rakendatav riiklik sund.
7. Materiaalõiguse normid. N:võlaõigus
Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid (juhtusid), kuidas teatud olukorras käituda – panna toime tegu või hoiduda sellest. (purjus peaga ei tohi sõidukit juhtida)
Materiaalõiguse normid: *ei rakendu iseenesest; *eeldavad, et subjekti õigusvastase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi.
8. Protsessuaalõiguse normid.
Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust.
Sätestavad :
*õigustatud ja kohustatud subjektid ;
*nende õigused ja kohustused vastavates menetlustoimingutes
Kriminaalmenetluse Seadustik (KrMS)-reguleerib sätteid, mis puudutavad kuritegevust
Väärteomenetluse Seadustik
Tsiviilkohtumenetluse Seadustik (TsKMS)
Halduskohtumenetluse Seadustik (HKMS)
9. Sanktsiooni mõiste, liigitus.
Sanktsioonide all mõistetakse mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes.
Sanktsioone liigitatakse:
*rakendavate mõjutusvahendite iseloomu ja
*neid rakendavate organite järgi – toimub liikluseeskirjade rikkumine , siis politsei või kohus võivad sanktsioone rakendada
Eristatakse:
*kriminaalõiguslikke s-ne,
*haldusõiguslikke s-ne,
*distsiplinaarkaristuslikke s-ne jne.
Sanktsioonid jagunevad:
*maaratletud sanktsioonid on s-d, kus õigusvahend on antud ilma igasuguste muude võimalusteta; n: 1a vangistust; trahv 100€
*suhteliselt määratletud sanktsioonid, kus antud sanktsiooni minimum- ja maksimumpiirid. N: Karistusseadustiku Paragrahv 113. Tapmine – karistatakse 6-15a vangistusega
*alternativsed sanktsioonid on sellised, kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel. N: KarS Paragrahv 120. Ähvardamine – karistatakse rahalise karistuse või 1a vangistusega.
*kumulatiivsed s-d on sanktsioonid, mis võimaldavad mitmeid sanktsioone kohaldada üheaegselt. N: mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades –LS Paragrahv 224 lg3: kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
10. Õigussuhte mõiste.
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule.
Lõpus on kokkuvõte…….õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt.
11. Mille poolest õigussuhe erineb teistest suhetest?
*õigussuhe tekib õigusnormide alusel
*õigussuhe on selline inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu
*õigussuhe on selline inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga
*õigussuhe kannab individualiseeritud iseloomu
NB Iga ühiskondlik (näiteks moraalinormidel põhinev) suhe ei ole õigussuhe
Ühiskondlik suhe muutub õigussuhteks, kui võetakse vastava organi poolt seadusena vastu.
12. Õigussuhte liigid:
Õigusliku toime iseloomu alusel:
* regulatiivsed õigussuhted ; nende kaudu teostub õiguse regulatiivne funktsioon. Kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel.
*õigust kaitsvad suhted – rajanevad õiguskaitsvatel normidel . Nende kaudu teostub õigust kaitsev funktsioon. Regulatiivsed õigussuhted tekivad õiguspärase käitumise, õigust kaitsvad suhted aga õiguserikkumise korral.
Juriidilise kohustuse iseloomu alusel:
*aktiivsed – mida kohustatud subjekt peab tegema
*passiivsed – mida kohustatud subjekt ei tohi teha
Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel:
*lihtsad õigussuhted – üks pool on üksnes õiguste, teine kohustuste kandja
*liitõigussuhted – mõlemad pooled on nii teatud õiguste kui kohustuste kandjad
13. Õigussuhete struktuur.
Õigussuhete struktuuri moodustavad struktuktuurielemendid:
*juriidiline kohustus
*subjektiivne õigus
*subjekt
*objekt
Õigussuhete struktuurielemendid:
Avalikus õiguses:

subjektid

juriidiline kohustus

objekt
Eraõiguses:

subjektid

subjektiivne õigus

juriidiline kohustus

objekt
14. Õigussuhete subjektid:
Füüsilised isikud:
*kodanikud
*kodakondsuseta isikud (ei ole ühegi riigi kodanikud)
*välismaalased (teise riigi kodanikud)
Juriidilised isikud:
Eraõiguslikud:
* äriühingud (OÜ, AS)
*mittepoliitilised organisatsioonid
*sihtasutused ( rahvusraamatukogu )
Avalikõiguslikud:
*riik, maakond, linn, vald, poliitilised organisatsioonid( erakonnad )
*avalik-õiguslikud asutused (Eesti Pank , Haigekassa)
Füüsilised isikud võivad olla:
*teovõimelised
*teovõimetud……*osaliselt *täielikult
15. Õigussubjektsus kujutab isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhetes, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks .
Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes va rahvusvahelises õiguses. (riik)
Kõiki isikuid iseloomustab õigus- ja teovõime .
16. Õigusvõime .
Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.
Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb tema surmaga. NB Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (10 kuud enne sündi)
17. Teovõime.
Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid .
Alaealine on alla 18-aastane isik. Täisealine – 18-aastaseks saanud isik.
Piiratud teovõime on:
*alla 18-a isikul
*isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohtu poolt eestkostja määramisel eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
Ka juriidilistel isikutel on õigus- ja teovõime, mis eraõiguslikul juriidilisel isikul tekib registrisse kandmise hetkest
Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse seaduse alusel ning õigus- ja teovõime tekib sätestatud ajal ja ulatuses.
18. Subjektiivne õigus
Kui inimeste käitumine on õigusega reguleeritud, siis kellelgi tekib õigus ja kellelgi kohustus. N: varguse korral tekib kannatanul õigus saada hüvitist, kahju tekitajal aga kohustus tekitatud kahju hüvitada.
Õigust, miss el juhul tekib nim. subjektiivseks õiguseks.
Subjektiivne õigus on konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatud käitumist. Subjektiivsele õigusele vastandub juriidikine kohustus.
19. Õigussuhte sisu
Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus moodustavadki õigussuhte sisu.
20. Õigussuhte objektiks on meid ümbritseva maailma nähtused, millele on suunatud subjektiivsed õigused ja kohustused ning mis riik ja kehtiv õiguskord on selleks nimetanud.
Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks:
*asjad ( maatükk ) – kinnisasjad : maa….vallasasjad: auto
*mittevaralised hüved ( intellektuaalne omand)
*subjektide tegu (tegevus:vargus või tegevusetus:arst ei anna abi)
*tegevuse tulemus ( resultaat ehk tagajärg)
Kokkuvõte: Õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt.
21. Juriidilised faktid.
Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest ühiskondlikus elus ja üksikinimese elus.
Juriidilisteks faktideks nim. selliseid tegelikkuses aset leidvaid asjaolusid, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
Juriidilisi fakte liigitatakse:
*sündmusteks – üleujutus , inimese surm
*tegudeks
Sündmused toimuvad sõltumata inimese tahtest.
Tegu on väliselt väljendatud inimeste tahteavaldus , käitumisakt.
Tegusid liigitatakse:
*õiguspärased teod
*õigusvastased teod – kuritegu
Õiguspärased teod on:
*juriidilised aktid ehk inimeste käitumised, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (leping)
*juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilised tagajärjed sõltumata nende sooritaja tahtest.
Õigusvastased teod on õigusrikkumised. Liigitatakse vastavalt õigusharule.
Õiguslikest tagajärgedest lähtuvalt liigitatakse juriidilised faktid:
*õigust loovad faktid (leping, tehing)
*õigust muutvad faktid
*õigust jõpetavad faktid (surm, hõivamine )
Juriidiliste faktide olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. Juriidiline tõend on teatud viisil fikseeritud jäljend tegelikkuses aset leidnud sündmusest või teost.
22. Õigusaktid, mõiste ja liigid.
Õigusakti all mõistetakse kirjalikult vormistatud kindlatele vormistamisnõuetele vastavat õigusnormide kogumit.
Liigitatakse:
*üldaktid
*üksikaktid
Üldaktid on õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadus, määrus).
Üksikaktid on õigust kohaldavad aktid. (Riigikogu otsus, vallavalitsuse korraldus)
23. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel.

Organ õigustloov üldakt; õigust rakendav üksikakt

Riigikogu seadus otsus
Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri
Vabariigi Valitsus määrus korraldus
Minister (VV liige) määrus käskkiri
Peaminister - korraldus
Volikogu (linna-, valla-) määrus otsus
Valitsus (linna-, valla-) määrus korraldus
1. Võlasuhte mõiste. Võlasuhte tekkimise alused.
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlasuhte tekkimise alused:võlasuhe võib tekkida:
*lepingust
*kahju õigusvarasest tekitamisest
*alusetust rikastumisest – pangaarvele tekib raha
*käsundita asjaajamisest – naaber parandab naabri katust, et vihm sisse ei sajaks
*tasu avalikust lubamisest – ajalehes leiutasu millegi leidmise eest
* muust seadusega tulenevast alusest – tellin mingi toote tasuta, aga 2., 3., 4. On raha eest juba
2. Tehingu mõiste ja tunnused.
Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.
Tehingu tunnused:
*tehing on tahtelise iseloomuga juriidiline akt
*tehing on õiguspärane tegu
*tehing on suunatud teatava tsiviilõigusliku tagajärje saavutamiseks (NB tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse)
3. Tehingute liigid tahteavalduse alusel.
*ühepoolsed – aluseks on ühe isiku tahteavaldus ( testament , annak, konkursi väljakuulutamine)
*kahepoolsed – tehinguks vajalik kahe isiku tahteavaldus. Need on võimalikud vastassuunaliste, kuid sisult ühtivate tahteavalduste puhul
*mitmepoolsed tehingud – vajalik on 3 või enama poole tahteavaldus N: ühise tegutsemise leping. Rajanevad kokkulangevatel ning samasuunalistel poolte tahteavaldustel
Kahe ja mitmepoolset tehingut nim. lepinguks.
4. Mõisted: ofert , oferent, akseptant, aksept, kontrahendid.
Isikut, kes teeb teisele ettepaneku lepingu sõlmimiseks nim. oferendiks, tema ettepanekut aga oferdiks. (pakkumus)
Isikut, kes ettepaneku vastu võttis nim akseptandiks, tema jaatavat vastest aga akseptiks. (nõustumus)
Lepingu pooli nim kontrahentideks.
5. Tehingu vormid ja nende olemus.
TsÜS S77lg1 sätestab tehingute vormivabaduse. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
Vormivabad lepingud on:
* rendileping
*müügileping
* käsundusleping
*ühise tegutsemise leping
Suuline tehing – igapäevane.
Lihtkirjalik tehing on dokument,
*millele pooled on omakäeliselt alla kirjutanud või
*poolte allkirjadega kirjavahetus –(tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm)
Notariaalselt tõestatud tehing.- notar kontrollib lepingu sisu ja on vastutav selle õigsuse eest.(nõustab ka)
6. Tehingu kehtetus . Tühised ja vaieldavad tehingud.
Tehingu kehtetus on juriidiliste tagajärgede mittesaabumine, mi solid tehingu teostamise eesmärgiks.
Eristatakse:
*tühised tehingud
*vaieldavad tehingud
Tehing, mis on kehtetu juba teostamise momendist, sõltumata sellest, kas selle kehtetuks tunnistamist nõutakse või mitte, nim. tühiseks tehinguks
Vaieldav on tehing, mille kohus võib huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud alustel kehtetuks tunnistada.
* puuded tehingu vormis
*puuded subjektiivses koosseisus
*puuded tehingu sisus
7. Lepinguliste kohustuste tagamise vahendid. Leppetrahv . Hüpoteek.
Lepingulise kohustuse täitmise tagamise vahenditeks (kõrvalkohustusteks) on:
*leppetrahv
* käendus
* garantii
*käsiraha
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele määratud rahasumma .
*Võib olla ka tegu, mida peab kohustust rikkunud pool kannatanud poolele tegema.
*leppetrahvi abil on võimalik mõjutada võlgnikku lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma
*kui leppetrahv on kokku lepitud lepingi rikkumise juhuks, siis võib kannatanud pool nõuda lisaks täitmisele ka leppetrahvi maksmist
*lepingus võib ette näha, et leppetrahvi makstakse lepingu rikkumisel täitmise asemel
Hüpoteek on rahalise kohustuse tagamise vahend, kus panditakse kinnistu . Võlgniku poolt kohustuse täitmatajätmise korral on võimalik saada hüvitist kinnistu müügist saadud raha arvel. Kasutatakse laenu tagatiseks ja ka tekitatud kahjude hüvitamise korral.
8. Ostu-müügileping, pooled, tunnused, vastutus lepingu rikkumise korral
Müügilepingu järgi kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ja tagama omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja omahinna rahas ja võtma asja üle.
Müügilepingu tunnused:
*lepingust tuleneb kohustus tagada omandi üleminek
*omandi üleminek toimub ainult raha eest (asja vastu – vahetusleping; kui tasu puudub – kinkeleping ; kui vastukohustuseks tagastada sama liiku ja kogus asju – laenuleping )
*konsensuaalne leping – leping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise ja sellele nõutava vormi andmise momendist alates
*kahekülgne leping – õigused ja kogustused on nii müüjal kui ka ostjal
Subjektid on müüja ja ostja. Müüja peab olema vara omanik. (Ka erandid: komisjonimüük; vara müük täitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel; mitteomanik, kes müüs heausksele omandajale -asi on siis ostja oma asja oma valdusesse saamisest alates…pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda, omanikult varastatud /kadunud asja puhul ei toimu omandamist)
Üldist vorminõuet pole. Erinormidega reguleeritakse *kinnisasjade omandamise tehing – notariaalselt tõestatud *ehitise või selle osa võõrandamise tehing– notariaalselt tõestatud
Vastutus lepingu mittetäitmise korral:
*võetud kohustuse natuuras täitmisele sundimine
*endise olukorra ennistamine – raha tagasi
*tekitatud kahju hüvitamine
Need võivad olla kombineeritud .
9. Kinkelepinguga kohustabüks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja )
*üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või
*tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või
*muul viisil kingisaajat rikastama
Tunnused:
* kinkida saab ainult omandis olevat asja
* kingi saaja peab avaldama tahet asi vastu võtta
*Tasuta leping
*kingisaajale võib ette näha koormisi või kohustusi
Subjektid on kinkija ja kingisaaja.
Vorm: kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti
Taganemine (1a jooksul ajast, mil sai teada või pidi saama teada oma taganemise õiguse tekkimisest):
*kingisaaja on näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust
*kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse
*kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või suuremaid ülalpidamiskohustusi
*kingisaaja sureb
10. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
*töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult
*tarbijatöövõtuleping on oma majandus või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping , mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
*töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma
*töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest
*töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest
11. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Liigid:* kapitalirendi tüüpi – liisinguperioodi lõppedes läheb liisingueseme omand üle liisinguvõtjale
*kasutusrendi tüüpi – liisinguvõtjal puudub kohustus liisingueseme omandamiseks
12. Laenulepinguga kohustub üks isik ( laenuandja ) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Tunnused:
*reaalne leping *ühekülgne leping *eelduslikult tasuta leping, kui intressi pole kokku lepitud * laenuintress *laenu ese antakse omandisse * esemeks on rahasumma või liigitunnusega piiritletud asjad
Vorm lihtkirjalik
13. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teie isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
Tunnused:*tähtajalisus – pangalaen *tagatus *tasulisus *sihipärasus *piirangud laenude andmisel
14. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ( põhivõlgnik ) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.
Pooled: käendaja ja põhivõlgniku võlausaldaja.
Tunnused:* kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt
* käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses *kaaskäendajad vastutavad solidaarselt *käendajal on tagasinõue põhivõlgniku vastu
15. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. V.lepingu järgi toimub poolte vahel vara vahetamine teise vastu. V.lepingule kohaldatakse müügilepingu sätteid selliselt , et kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. V.lepingu esemeks võib olla igasugune vara (asi, õigus, kohustus). Rahvusvahelises kaubanduses kasutatakse terminit bartertehing.
16. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
Üürilepingu ese: * eluruum *möbleeritud tuba *äriruum * kinnisasi (maatükk koos hoone, metsa, viljaga) *laevakinnisturaamatusse kantud laevad *õhusõiduk, registreeritud * parkimisplats *garaažikoht * vallasasi (auto)
Vorm: kirjalik, ka suuline.
Üürileandja on kohustatud asja üürnikule andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti….maksma üüri, kandma kõrvalkulusid