Õigusõpetus I KT (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega.
Õiguse tekkimine – õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega . Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest . Uued normid kujunesid kahtviisi:
1. Võeti üle sobivad tavad ( tavaõigus )
2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome)
Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks .
Riigi mõiste – Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist : avalik võim, territoorium ja rahvas.
Õiguse seos riigiga – Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta ja sellest tulenevalt õiguses väljendub riigi tahe .
Õiguse seos poliitikaga – Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Laiemas tähenduses nimetatakse sageli poliitikaks igasugust kollektiivset tegevust, mille eesmärgiks on ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Õigus tekib aga poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid, indiviidid ja ka kogu rahvas ja mis leiab riigi poolt kompromissina väljenduse. Ehk õigus on rigi poliitika väljendus ja selle tulemus.
Õiguse seos majandusega – Õiguse ja majanduse omavahelise seose ja majandusliku regulatsiooni ulatuse määrab iga riik ise, kuid teatud määral peab iga riik korraldama oma majandust läbi õiguslike vahendite. Sotsialistlikes riikides on õiguse ja majanduse seos suurem kui demokraatlikes riikides sest kasutab aktiivselt oma õigust majanduse korraldamisel. Demokraatlik riik on aga liberaalsem ja tagasihoidlikum.

Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist.
Õiguse mõiste – õiguse mõiste määratlemisel lähtutakse temale omastest tunnustest:
1. Õigus on käitumisreeglite ehk normide kogum.
2. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.
3. Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda vastavalt poliitilisele reziimile võib olla kehastatud rahva huvid (demokraatlik reziim ) või mõne muu huvirühma huvi.
4. Õigus on üldkohustuslike normide kogum.
5. Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga.
6. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele
Õigussüsteem – on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi.
Nimeta õiguse allikad – (ehk õiguse vormid) on:
1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava;
2. Õigusteadus ;
3. Kohtu- ja halduspretsedent;
4. Leping;
5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid.
Tava erinevus õigusnormist – tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajaalise ja korduva kasutamise tõttu, kuid õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.

Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu.
Õigusnormi mõiste – õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu:
1. Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
2. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õiguseid ja kohustusi;
3. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul .

Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid.
Mis on õigusharu – õigusharu on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel.
Milline norm on sotsiaalne norm – sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid - moraalinormid , tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ja õigusnormid.

Avalik õigus ja eraõigus . Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik õigus ja eraõigus – avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus , haldusõigus ja karistusõigus . Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia ? põhimõttel. Eraõiguse üldosa on tsiviilõigus kuid eriosa moodustavad asjaõigus , võlaõigus , perekonnaõigus ja pärimisõigus .
Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest – huviteooria järgi on avalik õigus see, mis lähtub riigi huvist ja eraõigus see mis lähtub üksikisiku kasust. Subordinatsiooniteooria järgi avalik õigus reguleerib alluvussuhteid ja eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Subjektiteooria järgi on aga avalik õigus õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on ainult avaliku võimu kandja.
Eraõigus: tsiviilõigus, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus.
Avalik õigus: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus.

Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
Õigusakt - on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse , lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid.
Seadus - on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim
Määrus - on seadusele alluv üldakt, mis reguleerib abstraktset hulka juhtumeid ja mida annavad välja haldusorganid haldusfunktsiooni teostamiseks ( Peaminister ja Valitsus).
Käskkiri - on seaduse alusel väljaantud üksikakt.
Millal need õigusaktid jõustuvad.
Rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus ja Vabariigi Presidendi seadlus jõustuvad 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva.

Õigussuhe ja selle elemendid.
Õigussuhe on ühiskondlike suhete eriliik, mida iseloomustavad järgmised tunnused:
1. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel.
2. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik.
4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
Õigussuhte elemendid on:
1. Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled;
2. subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte seovad;
3. õigussuhte objekt.

Õigussuhte subjektid. Õigusvõime , teovõime , deliktivõime.
Õigussuhte subjektid – füüsilised isikud, juriidilised isikud
Õigusvõime – õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel täisealiseks saamisega.
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saades .
Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest.

Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
Juriidiliste isikute liigid – Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, mittetulundusühing, sihtasutus , riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus.
Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid - Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus , põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Liigid:
1. Riik
2. Avalik-õiguslikud korporatsioonid (notardi, Eesti advokatuur , kohaliku omavalitsuse üksused nt Tallinna linn)
3. Muud
Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid - Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes . Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud .
Liigid:
1. Täisühing
2. Usaldusühing
3. Osaühing
4. Aktsiaselts
5. Tulundusühistu
6. Mittetulundusühing
7. Sihtasutus

Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm.
Tehing – tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Tehingud võivad olla ühepoolsed, nt pärandamine, ja mitmepoolsed, nt ost-müük. Tehing on isiku tahteavaldus.
Tehingu vorm – Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui aga on sätestatud tehingu kirjalik vorm, siis peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud , kui seadus ei sätesta teisiti. Tehingu kirjaliku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. Kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm.
Leping on tühine kui see on algusest peale kehtetu ning ebaseaduslikult koostatud, vastuolus tavanormidega. Nagu näiteks, kui on tehtud leping, et keegi on palganud sind kedagi mõrvama. Siis on see leping tühine.

Esindamine . Esinduse liigid.
Esindamine – füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping , abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindus - esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires ning tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale.
Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks , kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada).

Mis on leping.
Mitmepoolsed tehingud on lepingud . Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega või muul viisil vastastikkusel tahtel. Teatud juhtudel võib lepingul olla ka laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (nn normatiivne leping, nt rahvusvahelised lepingud [ paktid , konventsioonid]).

Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20)
Pakkumus ( ofert ) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumuses võib olla ka antud nõustumuse (aktsepti) tähtaeg, sellisel juhul peab nõustumus olema jõudnud pakkumuse esitajani antud tähtajaks. Kui tegemist on määramata tähtajaga pakkumusega, peab nõustumuse andma viivitamata, vastasel korral pakkumus üldjuhul enam ei kehti (selline põhimõte kehtib ka nt telefoni teel) Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja enne nõustumuse kättesaamist muutub piiratult teovõimetuks või sureb või kuulutatakse välja tema pankrot , välja arvatud juhul, kui võib eeldada esitaja tahet selleks. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või tavadest.

Mis on võlasuhe , selle õigussuhte subjektid (§2)
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhtest võib tuleneda suhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega . Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttel.

Lepingu vormi nõuded (§11)
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool .

Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt).
• Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
• Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
• Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
• Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud , siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.
Aegumine - tähtaja möödumine, mille järel ei saa isikule enam esitada teatavat nõuet või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist

Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158)
Kõrvalkohustusteks on eelkõige:
1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused;
3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ( põhivõlgnik ) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kui käendajaks on tarbija, nim. käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a. tarbijakäendusleping.
Majandus- või kutsetegevuses võib garantii andja võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantii lõpeb, kui granatiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist, kui võlausaldajale makstakse vastav rahasumma .
Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks võib olla ka teatud tegu, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenähtud töötingimused.
Töölepingu vorm- tööleping sõlmitakse kirjalikult 2. Eksemplaaris nii, et üks jääb tööandjale ja teine töötajale.

Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Tööandja peab tagama töötajale kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Töölepingu tingimused (olulised tingimused).

Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu-või asukoht

Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg

Tööülesannete kirjeldus

Ametinimetus

Töö eest makstav tasu

Muud hüved

Töö tegemise koht

Tööaeg

Puhkuse kestvus

Tööandja kehtestatud reeglid töökohustusele

Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?
Tööleping sõlmitakse katseajaga mille käigus hinnatakse kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele , mida nõutakse töö tegemisel. Katseaja kestuseks on neli kuud, kusjuures sel ajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohutused. Töölepingus võivad pooled kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises, kusjuures alla 8-kuulise tähtajalise töölepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.TLS sätestab töölepingu lõpetamise lihtsustatud korra, mille kohaselt tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles õelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Silmas tuleb pidada, et tööandja ei või töölepingut üles õelda põhjusel , mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töölepingu võib katseajal üles õelda katseaja eesmärgi mittetäitmise töttu vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamisega.

Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?
Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5.aastaseks järgmisel juhtudel:

• töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine
  
• ajutiselt äraoleva töötaja asendamine
  

Konkurentsipiirangu kokkulepe.
Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus või kutsetegevuse alal.
Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladustega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratundavalt piiritletud .

Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes.
Juhatuse liige peab hoidma ühistu ärisaladust. Ühistu ei või esitada juhatuse liikmele rikkumisest tulenevat nõuet, kui juhatuse liige tegutses kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu seadusliku otsusega.
Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Kui leppetrahv ei kata saladuse hoidmise rikkumisest tulenevat kahju, võib tööandja nõuda kahju hüvitamist ülejäänud osas.

Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel?
Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust. Varalise vastutuse kokkulepe.
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud kirjalikult, see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Samuti, kui töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil. Peab olema kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ja tööandja maksab töötajale vastutuse eest mõistlikku hüvitist