Ettevõtte nimi Ettevõtte andmed JUHATUSE OTSUS kuupäev Tartu Ettevõtte juhatu otsustas............................................................................................... Juhatuse liige Nimi allkiri
SAALOMON/SAALOMONLIK OTSUS C. KARUS APRILL 2017 KUNINGAS SAALOMON (1011-931) • Oli iisraeli kuningas umbes aastatel 970–928 ekr. • Ta oli kuningas Taaveti poeg ning eriti tuntud oma tarkuse poolest. • Saalomoni aega näevad juudid tänapäeval kuldajana, mil Iisrael oli rikkam kui kunagi varem. • Ladina keeles Saalomoni nimi tähendab „rahu“ • Saalomon <19: Saalomoni; Saalomoni • Saalomonlik otsus - ootamatu, kuid tark ja õiglane otsus LUGU Eriti kuulsaks sai ta aga oma tarkuse poolest. Tuntuim lugu, mis illustreerib Saalomoni tarkust, räägib kohtuotsusest, mida Saalomonil tuli teha, kui tema juurde tuli kaks naist koos lapsega, väites kumbki, et laps kuulub talle. Saalomon ütles: „Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!“ – (1kn 3, 25) See paljastas vale ema, õige ema oli nõus oma lapse elu päästmiseks
[ÜHINGU NIMI] JUHATUSE OTSUS [Otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev] Ühingu ärinimi: [ ärinimi] Ühingu registrikood: [registrikood] Ühingu asukoht: [asukoht] Ühingu juhataja [juhataja nimi] otsustab käesolevaga: 1. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 2. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]; 3. [ Sisestada otsuse sisu koos oluliste andmetega]. ___________________ juhataja
Minufirma OÜ AINUOSANIKU OTSUS Nr 3498 Tallinnas, 19.06.18. a. Käesolevaga otsustab minufirmaOÜ (registrikood 14476930) ainuosanik Minu nimi (isikukood xxxxxxxxxxx) järgmist: Valida uueks minufirmaOÜ juhatuse liikmeks Sinu nimi ik xxxxxxxxxxx. Kutsuda tagasi vana juhatuse liige Tema nimi ik xxxxxxxxxxx. _______________________________________________________________________________ Minu nimi minufirma oü ainuosanik
A B C D E F G H I J K L M N 1 Otsus tellimuse suuruse kohta koguserabati tingimustes 2 3 Sisendid Koguserabati tingimused 4 Ühiku kulu - vt. tabel paremal Alates hulgast Ühiku kulu Alates_hulgast =Mudel!$D$5:$D$9
Kõne Lugupeetud õpetaja, austatud klassikaaslased Kõik gümnaasiumi õpilased peavad kord seisma valiku ees mida teha peale gümnaasiumi lõppu, peavad otsustama selle kuhu nad tulevikus tahavad väla jõuda, ning mis eriala tööd nad kõige meelsamini tahaksid teha või kas nad üldse plaanivad tulevikus tööle minna. Paljud gümnasistid teavad juba gümnaasiumi alguses, kelleks nad saada soovivad ja mis eriala edasi õppida tahavad, kuid on ka palju neid õpilasi, kes ei suuda ka gümnaasimi lõpuks välja mõelda, mida nad edasi teha tahavad. Nii tehakse tihti ülikooli ja eriala valik kergekäeliselt esimese hetke ajendil , ning hiljem kahetsetakse sellepärast, et kas eriala mille nad on endale valinud, ning mis tundus neile algselt huvitav ja põnev ei ole olegi nii huvitav ja sobiv neile või siis ei ole selle erialaga mitte kuskilt tööd leida, ka seda võib juhtuda.Näiteks viimasel ajal on trend minna üliko...
Kehtiv ja kehtetu otsustus Kõik inimesed on rikkad ei ole kehtiv, Mõni inimene on rikas Mõni inimene ei ole rikas kehtib Loogiline ruut ehk otsustuste vastasolek. A vastupidised E Kehtiv+ Mittekehtiv - I O määramatu ? 1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A?; O+E? d) I-A-; O-E- 4) I & O osavastupidised, subkontraalsed a) I+O?; O+I? b) I-O+; O-I+ Kõik S on P üldjaatav A (kel pole pead, sel olgu jalad) Ükski S ei ole P üldeitav E Mõni S on P osa jaatav I Mõni S ei ole P osaeitav O (eksisteerib eluolendeid kes ei ole arukad) Otsene jär...
Seda akti nimetatakse riigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks. 5 Teisisõnu ongi riigi tunnustamine rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse. Tunnustamine tähendab, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded. Rahvusvahelises õiguses puuduvad kindlad kriteeriumid ja reeglid, mille alusel otsustatakse millist riiki tunnustada ja millist mitte. Tunnustamine või mitte tunnustamine on iga riigi individuaalne poliitiline otsus ning selleks puudub igasugune seaduslik kohustus. 6 Seega ei ole riikide tunnustamiseks mitte mingisugust kindlat seadust, vaid see on siiski pigem poliitiline otsus. Autori arvates on selline otsustusvabadus õigustatud, sest kui tunnustamiseks oleks kindlad kriteeriumid, millele riik peaks vastama, et tunnustatud saada, siis oleks võimalik neid krteeriumeid teatud juhtudel vaid näiliselt täita. Riigid on suverräänsed ja kui
jääda töö juhendaja poolt sätestatud maksimaalse tähemärgi piirangu mahtu. Töö on seega jaotatud kolmeks alapeatükiks, mis käsitlevad vastavas pealkirjas nimetatud kohtusüsteemi arengu põhimõtet. Igas alapeatükis on töö autor spekuleerinud, milliseid võimalikke muudatusi kindel põhimõte ette näeb ning millised võiksid olla hüpoteetilised tagajärjed. 1 Riigikohus. 2007. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Ptk. 1, p. 1-4. http://www.riigikohus.ee/?id=749 (18.05.2015) 3 2. Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne Kohtusüsteemi poolt elluviidava õigusemõistmise paremaks täitmiseks tuleb kohtunike üldkogu hinnangul vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused.2
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? Ajalugu · Pärisorjusest vabastamine · Euroopa keskaeg · Lisanimeks seni talu või tabav hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk
kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosevate komiteede juhtimisel. Iseseisvumine- Maanõukogu otsususes (15.nov) öeldi jörgmist: 1) Eesti tulevase riigkorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähedas 15.nov otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal, selles on tagantjärele nähtud ka Eesti riikluse õiguslikku teket. Saksa okupatsioon (veebruar-november 1918)- Kehtestati saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik vüim läks jälle baltisakslaste kätte. Keelustati igasugune poliitline tegevus, kehtestati tsensuur, poliitiliste vastaste vangistamine. Majandus allutamine Saksamaale > vilja väljavedu > nälja oht,
pärisorjuse kaotamisele. Ning autonoomne baltisaksa valitsus hoidis eemal venestamise, mis mujal tsaaririigi äsja vallutatud aladel toimus. Veel, kuna Balti provintsid olid võrreldes teiste vene piirkondade kõrgemalt arenenud hoidis Balti erikord meid nö. alaarengust, mis venestamine kaasa oleks toonud. See kõik aitas aitas kaasa Eesti kultuuri säilimisele, mis oleks läinud väga raskeks, kuna Põhjasõja järel oli eestlasi ainult umbes 150000. Igaljuhul oli Peeter I otsus kehtestada Balti erikord tark, sest see aitas vältida võimaliku kohaliku aadelkonna mässu. Tagas Baltialade arengu jätku ning oli ülejäänud tsaaririigi aladele eeskujulik näide. Baltisakslaste integreerimine riigiaparaati aitas kaasa ka Vene riigi võimsuse kasvamisele. Kui vaadata hilisemat ajalugu, siis suur osa, kui mitte enamus Vene teaduslikest saavutustest on juhitud või seotud baltisaksa päritolu meestega. Seega võib julgelt väita, et Balti erikord tuli kasuks kõigile.
Ajalugu Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine
Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige? Pärast Põhjasõda kapituleerusid baltisaksa rüütelkonnad ja linnad äärmiselt soodsatel tingimustel tsaar Peeter I ees. Seda püüti mõnede monarhide poolt küll kaotada, kuid aadli positsioon ning võim säilis tegelikult mitu sajandit. Tsaari poolt kehtestatud laialdased privileegid on Venemaa heaolu seisukohalt taunitavad. Liivi sõja alguses alistus orduriik 1561. a Poola kuningale. Liivimaa aadlile kehtestati vastutasuks privileeg, millega anti neile hulganisti õigusi ja vabadusi. Sõjale järgnes Rootsi aeg, mil aadli elu halvenes kuningas korraldas reduktsiooni ja peaaegu kaotas oma tegevusega aadli omavalitsuse Liivimaal. Peale Põhjasõda taastas Peeter I aadli eesõigused - Balti erikorra, mis sai alguse 1710. aastal, vältas kuni Katariina II reformideni 1783.a ja asendati siis asehalduskorraga, mis kestis kuni 1796.aastani. Paul I kehtestas seejä...
29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena: määrus kuulub täitmisele kõigile liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil õigus otsustada kuidas ta tagab täitmise. Otsus konkreetsele riigile adresseeritud, täitmine kohustuslik. Arvamusavaldus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa komisjon · alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. · Koosneb (enne 2007) 25 volinikust, kes nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja hääletatakse ametisse europarlamendis. · Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest ja peab lähtuma EL huvidest. · Komisjoni juhib president (2004 José Manuel Barroso)
Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid. Nad ei tahtnud olla teisejärgulised inimesed, kelle koht on põhiliselt köögis.Naised soovisid pärast söda võrdselt meestega töötada, raha teenida ja otsustada tähtsamate küsimuste üle. Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tsehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla
Juhatuse liige on seejuures kohustatud rakendama kogu oma tööjõudu ning kasutama kõiki erialaseid teadmisi ja kogemusi. 2.5 Juhatuse liige kohustub oma tegevuses juhinduma Eesti Vabariigi kehtivast õigusest, sh äriseadustikust, Ühingu põhikirjast, käesolevast Lepingust ja Ühingu Juhtimisorganite seaduslikest otsustest. 2.6 Juhul, kui Ühingu Juhtimisorgani seaduslik otsus või muu otsustus ei ole vastavuses Ühingu õiguspäraste ja majanduslike huvidega, on Juhatuse liige kohustatud sellest teada saamisel koheselt otsuse vastuvõtnud Juhtimisorganit sellest informeerima. Samuti on Juhatuse liige kohustatud informeerima Ühingu Juhtimisorganit viimase mitteõiguspärasest otsusest, kui Juhatuse liige sai sellisest otsusest teada. 2
hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku režiimi taandumine Ida-Euroopas. Allikas: https://miksike.ee/docs/referaadid2005/idabloki_lagunemine_evelin.htm See sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid aga vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Samuti oli suur roll rahval. Nad kas olid valmis kommunistliku süsteemi alt välja astuma (massiliikumised) või ei. 3. Kas Gorbatšovi otsus loobuda Brežnevi doktriinis tulenes NSVL nõrkusest? Miks te nii arvate? Tulenes küll nõrkusest, sest NL ei suutnud aidata liiduriikides kohalikel kommunistidel võimul olla. Samuti oli neil siseriiklikud pinged ja kriisid. Ka ei suutnud NL juhtkond oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Majanduslik pool riigis oli suure prõntsu saanud, mistõttu oleks olnud üsna võimatu takistada riikidel Nõukogude Liidust välja astumast. Nõukogude Liidu liitmesriigid olid valmis ka ise iseseisvuma
Retsensioon Eesti Rahva Muuseum Kunsti retsensiooni jaoks otsustasin külastada taaskord Eesti Rahva Muuseumit.Asub see Tartus ning külastasin seda 03.05.2018.Olen seal juba varem käinud ja mulle väga meeldis seal, seega oli loomulik otsus just seda muuseumit uurima minna ning avastada, mis seal seekord uut on. ERM oli nii tohutult suur, et ühe korraga ei jõudnud ma tervet muuseumit läbi käija. Kõige enam mulle meeldis ajutistest väljapanekutest (09.02.18-13.05.18)Leonhard Lapini "Tühjus ja ruum". Tühjus viitab Lapini abstraktsele geomeetrilisele loomingule ja vaimsetele otsingutele ning ,,ruum" tema tegevusele sotsiaalses kultuuriruumis. Näitusel nägin Lapini kunstiloomingut alates 1960
Kas armastus teeb haiget? Mis on armastus? Me kõik teame seda sõna, kuid selle tähendust seletades võime jänni jääda. Igalühel on sellest oma arusaam. Armastus on tahte otsus ohverdada pidevalt oma parima teise inimese heaks, olenemata iseenda vajadustest. Armastus vaatab välisest mõjust kaugemale ja sügavamale ning otsib inimese tõelisi väärtusi. Armastus on emotioon, mis võib tekkida nii lapsevanema ja lapse kui ka naise ja mehe vahel. Võime armastada on anne, mille me oleme sündides kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks aega, kogemusi ja tundeid
RP14 Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem, millele ei näi lahendust tulevat. „Musta“ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja „must“ palk päris sama mõiste- esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult „musta“ palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (Annaabi) Aga millest tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu ka kahju? Kahju põhjustatakse ettevõtlusele ja riigile, sest ümbrikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju konkurentsikeskkonnale. Selle palga pealt ei maksta makse ja riigil jäävad saamata to...
1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama ...
„Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle““ (Adolf Hitler) Arutlus Paljud inimesed on sellised, kes ei mõtle midagi mida nad teevad. Selle eest veab just juhtidel kuna siis saavad nad teha otsuseid mis tuleksid neile rohkem kasuks kui teistele. Miks inimesed ei mõtle? Juhid teevad peamiselt iga päev mingi otsuse. Ja see võib olla väga hea just juhile, kuna inimene ei saa aru sellest, mis peaks see otsus tähendama temale kui inimesele ning ta teeb suvalise valiku. „Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle“, selle lause põhimõte ongi see, et inimeste mõtlemisse ei kuulu riigi juhid ning põhimõtteliselt ka poliitika kuna neid ei huvita see. Peamiselt inimesed mõtlevad seda mis oleks neile hea aga mitte teistele. Inimesed nad on sellised, kes käivad koguaeg suhteliselt lahtise peaga ning ei saa aru mis tema ümber toimub. Mõned inimesed on ka sellised kes
ole vaja teiste osanike nõusolekut 2.7 Osaühingu reservkapitali suurus on 10% osakapitali suurusest 2.8 Osaühingu likvideerimisel võib allesjäänud vara jagada osanike vahel ainult rahaliste väljamaksetena 3. peatükk. Osaühingu juhtimine 3.1 Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1/või 10,või 20/ eurot ühe hääle. 3.2 Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb üle poole osadega esindatud häältest 3.3 Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest üle poole ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 3.4 Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1 nimetatud otsus, osaühingu lõpetamise otsus, lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamise otsus, äriühingute ühinemise või jagunemise otsus või osaühingu ümberkujundamise otsus on vastu
III põhjus - pikad sõjad ● Selgita mõistet “generaalstaadid”. Vastus: Seisuste esinduskogu ● Miks on prantslaste jaoks oluline järgmine daatum: 14. juuli 1789. aasta. I selgitus - Vallutati monarhia sümboliks peetud Bastille kindlusvangla II selgitus - Peetakse revolutsiooni alguseks ● Asutav Kogu, mis oli III seisuse esinduskogu, võttis vastu aastatel 1789-1790 olulised otsused, mis muutis Prantsusmaa ühiskonda. Nimeta viis otsust. I otsus - kaotati seisuslikud eesõigused II otsus - võrdsustati seisuste maksustamine III otsus - võrdsustati õigusted riigiametitesse astumisel IV otsus - Talupojad vabastati teotööst V otsus - Kaotati kirikukümnis ● “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” (1789) on olnud eeskujuks tänapäeva demokraatlikele riikidele. Kirjuta välja enda valikul kaks põhimõtet ja lisa näide tänapäeva ühiskonnast. I põhimõte - Inimeste võrdõiguslikkus
4. Neljas staaduim on asja tehtud otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded !!! Seaduslik, põhjustatud, otstarbekohane ja õiglane Õ. rakendamise seaduslikkune nõus tähendab, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus(rajaneb asja juriidilisel alusel) kooskõlas õigusega Seadualikkuse nõude tagamiseks õ. rakendamisel on oluline: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õ.normidel, mis otseeslt käsitlevad lahendatavat juhtumit 2. Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires 3. Õ.normi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õ.rakendava organi suvast 4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut, tuleb eelnenud enne tühistada 5
JUHTIMINE Füüsiline Õigus ja Täisomanik Juhatus Aktsionäride isik kohustus üldkoosolek, igal juhatus ja omanikul nõukogu. LÕPETAMINE Füüsilise Osanike Omanike Osanike Juhatuse isiku otsus, otsus, kohtu otsus, kohtu otsus, kohtu liikmete kohtumäär määrus. määrus, määrus. otsus, kohtu us, isiku Tähtaja tähtaja määrus. surmaga. möödudes möödudes. MAKSUSTAMI Aruande NE perioodi kasum Tabel 2.Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus
nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid (koosolekute, nõupidamiste, konverentside dokumendid s.h protokoll). Dokumendi elementide koosseis sõltub dokumendi liigist. 5. Kirjaplank ja üldplank, nende kasutamine ja kujundamise üldnõuded- Üldjuhul on 2 dokumendiplanki: üldplank ja kirjaplank. Üldplangi alusel koostatakse dokumendiliigi plangid
03.2008. 1 Huvilised: Eesti ühiskond Herman Simm Risto Mikael Teinonen Teised teenetemärgi omanikud Eesti Vabariik Eetilised probleemid: Kas on eetiline ära võtta antud teenetemärki? Teenetemärgiga tunnustatud isiku ebaeetiline käitumine riigi suhtes. Juriidiline analüüs: Herman Simmi suhtes on Presidendi otsus nii eetiline kui ka seaduslik. Kuna vastav seadus oli süüdi mõistmise ajaks jõustunud. Ning Herman Simm mõisteti kohtulikult süüdi riigireetmises, mis on üks suurimaid kuritegusid riigi vastu. Risto Mikael Teinoneni suhtes on otsus eetiline kuid ebaseaduslik. Teinoneni käitumine oli ebaeetilne kui ta kandis Eesti Vabariigi teenetemärki koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga.
ÕPILASFIRMA ABAKADABRA ASUTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Koht: Tallinn Aeg: 17.10.2019 Osalesid: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Anna Oja, Paula Palm. Juhatas: Mai Kullerkupp Protokollis: Ella Kuusk Päevakord: 1. Õpilasfirma toote/teenuse valik. 2. Õpilasfirma nime valik. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. 5. Õpilasfirma põhikirja kinnitamine. 6. Töökorralduse reeglite kinnitamine. 1. Õpilasfirma toote valik. Mai Kullerkupp pakkus ideeks toota kingapaelu, Anna Oja soovitas hakata tootma taskutega vihikuid ning Ella Kuusk pakkus välja idee toota sokke. Arutati kõikide ideede plusse ja miinuseid. Otsus: toodetakse enese disainitud sokke, mille peale paigutatakse pärlid. 2. Õpilasfirma nime valik. Nimeks esitati järgnevad pakkumised: Šokk, Maag, Abakadabra. Arutati erinevate nimede plusse ja ...
Üliõpilane________________________ Ülesanded äriõiguses lahendamiseks kodus. Ülesannete lahendamisel kasuta seadusi ja igat toimingut põhjenda viitega seadustele. Vastused esita hiljemalt 21. märtsiks õppejõule paberkandjal või aadressil: [email protected] 1. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile. P.297 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes
Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. 4) Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise seaduslikkus tähendab seda, et: seaduse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. Või õiguse analoogia rakendumisel. 2)Otsus peab olema tehtud vastav riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine on oblikatoorne igal juhul, kui see on seadusega ettenähtud Senikaua, kui antud asjades on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastuvõtta uut otsust, et mitte tekitada ootsuste kollisiooni.Kui on vaja uut lahendit, tuleb
Juhataja 16.mai 2012 Varalise kahju hüvitamine Akt on koostatud selle järgi, et töötajal K-l, tekkis 15.05.2012 kassast puudujääk 2000 krooni. Töötaja ei tunnistanud oma süüd. Asjaolu tingib TLS § 75 rakendamise. Töötajaga K-ga oli sõlmitud kirjalikult varalise vastutuse leping vastavalt TLS§ 75. Tööandja otsus toetub järgmistele TLS§ 75 punktidele: 1.Varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2.See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3.Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil 4.On kokku lepitud vastutus rahalises ülempiiris 5. Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Juhataja 16.mai 2012 Varalise kahju hüvitamine Akt on koostatud selle järgi, et töötajal K-l, tekkis 15.05.2012 kassast puudujääk 2000 krooni. Töötaja ei tunnistanud oma süüd. Asjaolu tingib TLS § 75 rakendamise. Töötajaga K-ga oli sõlmitud kirjalikult varalise vastutuse leping vastavalt TLS§ 75. Tööandja otsus toetub järgmistele TLS§ 75 punktidele: 1.Varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2.See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3.Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil 4.On kokku lepitud vastutus rahalises ülempiiris 5. Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
3. Kas õige on kirjutada Läänemere-äärne riik, Läänemereäärne riik või Läänemere äärne riik? Leia eesti keele käsiraamatust reegel. Vastus: Läänemere-äärne riik. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadusõnaga sidekriipsu abil. 4. Kas USA presidendi ametlik residents Washingtonis on valge maja, Valge maja või Valge Maja? Vastus: Valge Maja 5. Kas kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikem otsus või kasulikeim otsus? Vastus: Kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikeim otsus. 6. Leia ametniku soovitussõnastikust, miks tuleks sõnaühendile kalandusalased projektid eelistada liitsõna kalandusprojektid? Vastus: Liita on mõtet ainult neid tüvesid, mis on mõiste väljandemiseks hädavajalikud. Terminite kompaktsus vähendab teksti liiasust ja lõtvust 7. Kirjuta sõnade postskriptum ja post scriptum lühend. Vastus: PS ja P.S 8. Kuidas on Frankfurt ja Detroit omastavas käändes (mille?)?
................................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Kohtulahend seisneb Bauhof Group AS-i(endise ärinimega Ehitus Service OÜ) kaebuses Maksu-ja Tolliameti vastu, seoses 7.09.2010 maksuotsuse ja 15.11.2010 intressinõude tühistamiseks ning Maksu-ja Tolliametile ettekirjutamise tegemises. Menetlus oli seotud nii Tallinna Halduskohtu, Tallinna Ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu halduskolleegiumiga. Kolleegiumis selgus ka lõplik otsus 6.10.15, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liikmeteks Tõnu Anton ja Jüri Põld. Asja läbivaatamine oli kirjalik menetlus. 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskus (PMTK) kontrollis 4.12.2007 revisjoni- korralduse alusel Bauhof Group AS-i käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensionide maksete arvestamist, deklareerimist ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2006
Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti (RT II 2004, 3, 8) artikli 2 alusel muutusid alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast Eesti Vabariigi suhtes siduvaks Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Liidu leping ning nende alusel vastuvõetud aktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama (vt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1253). Liikmesriikide kohtute pädevuse kohta kontrollida EL-i õiguskorda kuuluvate õigusaktide vastavust liikmesriikide põhiseadustele on Euroopa Kohus leidnud, et ühenduse institutsioonide võetud meetmete kehtivuse üle saab otsustada ainult ühenduse õiguse põhjal ja et ühenduse meetme kehtivust ega selle toimet liikmesriigis ei saa mõjutada väited, nagu oleks see vastuolus kas kõnealuse riigi
Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu. Kutsekooli minnes peab kindel olema, mis erialal tahetakse suurena tööd teha. Gümnaasiumi minnes ei pea olema oma tuleviku suhtes veel väga kindel, mistõttu oleks see inimesele, kes ei suuda veel tuleviku üle otsustada võimetekohasem . Pärast põhikooli peaks inimene olema piisavalt küps, et valida endale huvide ja võimete kohane õpitee. Põhikooli on lõpetaja ees väga palju võimalusi ja on vaja teha tähtis otsus, kus edasi õppida
VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt. ÄS § 253 § 253. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud (1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. (2) Käesoleva paragrahvi 1
Märkida tuleb ka sunniraha suurus. HALDUSAKTID MAKSUMENETLUSES. · Haldusaktid jagunevad 2 suuremasse rühma ja mõneks erandiks. · Erandid: o maksuteade o maksuotsus o intressinõue o sundtäitmise hoiatus · Kaks suuremat rühma: 1. otsused, mis on seotud raha liikumisega 1. tagastusnõudega seotud otsused nt. Tagastamata jätmise otsus tagastamisotsus tagastusnõude pikendamise otsus 2. maksuvõla ajatamisega seotud otsus nt. Maksuvõla ajatamise otsus ajatamisest keeldumise otsus ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus 3. maksuvõla mahakandmise ja kustutamise otsus nt
Toidulisandid 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi, kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. (Mango 2009) Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda kõrgele tasemele söödes ainult tavalist toitu. Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009) Paljud arvavad, et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha valesti trenni, siis pole nendest mingit kasu. (Wolter, 2003) Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, min...
100,3 90,3 H1 Reageerimiskiirus H ja V on erinev 146,3 127,5 143,6 111,0 Alfa 0,01 158,4 133,6 p 3,8401E-008 161,9 135,9 163,0 126,0 Otsus H1 143,4 140,2 Tõlgendus Inimese regeerimiskiirus visuaalsele ja h 173,9 128,5 on statistiliselt oluliselt erinev (p=o,o 194,5 136,7 193,0 129,4 305,2 271,0 125,3 166,3 164,3 98,5
Seega Tele2 ei käitunud nii, nagu ta sooviks, et teised käituksid temaga. Mitteformaalsed testid: TV-test: kui oleksin Tele2 juht, siis ei julgeks ma avaldada avalikkuse ees uudist, et firma peatas numbriliikuvuse, kuna see võib kahjustada firma mainet. Paljud potentsiaalsed kliendid ei pruugi enam julgeda liituda Tele2-ga, kuna soovi korral nad ei pruugi saada oma numbriga teise operaatori juurde üle minna. Lõhna-test: Tele2 jaoks on otsus hea, kuna sellega peatatakse mingil määral klientide äravoolu. Kuid konkurentide (EMT, Elisa) suhtes on otsus halb ning ebaõiglane, kuna kliendid ei saa ise langetada otsust, mis on nende õigus. Teise-nahas-olemise-test: Tele2 nahas olles mingil määral see otsus meeldiks, kuna kliente jääb firmasse rohkem ning neil on keerukam minna konkurentide juurde. Konkurentide nahas olles see otsus ei meeldiks, kuna klientidel on keerukas minna
kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3. Otsus (Parlament võtab vastu ka seadusi, mis õ-tagajärgi ei too) 4. President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla) 2. otsus (kuulutab välja seadusi, nimetab ametisse) 3. käskkiri (reguleerib küsimusi, mis on seotud presidendi kantseleiga) 5. Valitsus 1. määrus (üldakt) 2. korraldus (üksikakt); jõustub 3-al päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule,
otsustamine, planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine 2.4. Otsustamine Otsustamine on juhtimistegevuse olulisem osa ning kõiki juhtimisfunktsioone läbiv tegevus. Otsustamine (decision) on kahe või enama võimaluse või tegevuse hulgast sobivama valimine. Otsustamise juures peab juht kaaluma väga erinevaid ettevõtluskeskkonna (välis- ja sisekeskkond) aspekt ning ette nägema otsuse tagajärgesid. Otsustamise metoodikas tulenevalt võib otsuseid jagada: intuitiivne otsus valik, mis on tehtud võime alusel empiirilise informatsiooni seostamine mingi konkreetse nähtuse, arengu või muu sellisega (tugineb üldreeglina kogemustele, otsused korduvates olukordades); ratsionaalne otsus valik, mis põhjendatakse objektiivse analüüsi tulemustega; eeskujule tuginev otsus. Ratsionaalse otsustamisprotsessi etapid on järgmised: 1. probleemi tunnetamine ja analüüs; 2. eesmärkide määratlemine; 3. piirangute ja mõjurite määratlemine; 4
Avalik õigus: isik versus riik, pöördub õigusnormid. halduskohtusse. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on abstraktne reegel s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste kohustuslikud kõigis liikmesriikides kui siseriiklik õigus. alusel. Õigusnorm on õiguslikult kehtiv norm.
Tuhandetel põhikooliõpilastel tuleb sooritada Euroopa keeletest Sellel ning järgmisel õppeaastal tuleb kokku 5500 põhikooli lõpetajal sooritada rahvusvaheline võõrkeele test, millega Euroopa Komisjon soovib tuvastada noorte keeleoskuse taseme. Euroopa keeleoskusuuringu Eesti koordinaatori sõnul tulenes Eesti otsus testist osa võtta asjaolust, et õpilaste tegeliku keeleoskuse näitaja seni puudus. "2007. aastal algatatud uuring on esimene selline keeleoskuse uuring Euroopa Liidu liikmesmaades. See on osa Euroopa Komisjoni eesmärgist luua keeleoskuse näitaja ja indikaator," selgitas Mere testi eesmärki Eesti Päevalehele, vahendab BNS. Testi sihtgrupp on kohustusliku haridustaseme lõpetajad ehk 9. klassi õpilased, kes osalevad
ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON Kalle Pärt Maanõukogu (Maapäeva) otsus • Maanõukogu 15. novembri (v.k.j.) 1917 otsus: - Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav kogu - Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused • Maanõukogu andis volitused edasiseks tegutsemiseks vanematekogule. Maanõukogu otsuse tähendus • See tähendas riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga: Eesti deklareeris, et ei loe ennast enam kohustatuks täitma Petrogradist või mujalt tulnud käske.
.....11 SISSEJUHATUS Riigikohtu lahendi 3-3-1-3-16 analüüsi eesmärgiks on tuua välja erinevate poolte seisukohad, osapoolte põhjendused, kohtulahendi lõppotsus ning analüüsi koostaja seisukoht. Kohtulahendis nõuab OÜ KR Priit (varem AS KR Priit), et Maksu- ja Tolliamet tühistaks 21.10.2013 tehtud otsuse ja tagastaks enammakstud käibemaksu ning intressi. Menetlus oli seotud Tartu Ringkonnakohtu, Tartu Halduskohtu kui ka Riigikohtu halduskolleegiumiga. Kolleegiumis selgus lõplik otsus 17.05.2016, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liimeteks Viive Ligi ja Jüri Põld. Asja läbivaatamine oli kirjalik menetlus. 3 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud Maksu- ja Tolliamet andis 26.11.2009 OÜ KR Priit korralduse teabe andmiseks, dokumentide esitamiseks ja vaatluse võimaldamiseks. Maksuhaldur alustas maksustamisperioodide oktoober- detsember 2009
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
