Lühiülevaade ajaloost (0)

Periodiseering – 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust)
1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum
2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp – 2 a.t)
3) Metalliaeg : 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t,
2) Rauaeg 1 at – 13 saj eKr : a) varane RA ( Eelrooma rauaaeg ) 1 at II pool eKr
b) vanem RA ( Rooma keisririik ) 1 at I pool pKr
c) keskmine RA (5-8 sajand)
d) noorem RA (9-13)
2. Keskaeg (13 – 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj)
3. Vara Uusaeg – sõdade ajajärk, alates Liivi sõda – Rootsi-Poola sõdade lõpp
4. Rootsiaeg – 17 saj
5. Veneaeg – 18-20 sajand
Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur – kütid ja korilased . Asulad vee ääres, kalad , veelinnud, joovad metsloomad, nt põder. Esemed: kivi, luu, sarv , puu.
Noorem kiviaeg: Keraamika , Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome-Ugri keelkond . Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur – (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus . Lõunast. Inimesed juba pikemad , arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased – Põ-Läti.
Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme – Kivikirstkalmed (ring, kirst, kivid ) Asulaid hakati kindlustama. Maaviljelus ja karjakasvatus. Nisu, oder , hirss , hernes, oder, lina. Hierarhia (kes oli tähtis, oli ka peale surma).
Eelrooma rauaaeg: tööriistad aina paremad. Surnud tarandkalmedesse: kiviread, müürid, piirasid tarandit. Moodustasid esmakordse nähtuse, mida võib pidada eesti päraseks. Oli tekkimas eesti kultuur, kandjateks võib kutsuda muinaseestirahvast. Ühendas keel, kultuur, uskumused. Majanduse areng tõuseb. Oli juba varanduslik ebavõrdsus.
Rooma rauaaeg: peamine elatusala – põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitööareng. Hakati isegi ehteid pronksist valmistama. Kauplemine . Asustus laienes, vara tekkis juurde. Rahulik aeg.
Keskmine Rauaaeg: Viikingid . Linnused. Mägilinnused: igast küljest kaitstud üksikutele küngastele. Neemiklinnused : mäeseljakule neemikuna lõppevale otsale püstitatud. Kalevipoja säng.  sõja ja röövretkedega oht oli ilmselt suur. Külade kujunemine. Siis tekkisid ka Ribapõllud. Nüüd kivikuhelikud tarandkalm asemele. Hästi palju väärtuslike leide on leitud. Arvatakse, et maeti maha sõjaohu korra või usuti, et kui koos surnuga maetakse, saab ta järg, elus neid kasutada. Aastal 600 tegi rootsi kunn Ingvar rüüsteretke Eestisse Saadi lüüa, kuningas langes. Suurrahvasteränne – kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tšuudid. – läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev .
Eestlased Muinasaja lõpul: maaharimine , kolmeväljasüsteem, loomapidamisega, küttimine ja kalapüük, metsamesindus. Käsitöö – meistrid, ka peredes ise, rauatootmiskeskused, relvasepad, pronksehted, hõbeehted koos sellega hõbesepad. Vahekaubandus, vahenduskaubandus . Elamu: suitsutuba , Põ-Eesti, Saaremaa – sumbkülad, Lõ-Eesti – hajakülad, Ida-Eesti ridakülad. Külad moodustasid kihelkonna. ~45  8 maakonda . Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala. (ka Alempois, Nurmekund jms.)Maakondi ei juhitud ainuisikuliselt. Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi – loitsimine, targad ja nõiad, Hing – külastavad sugulasi , keelatud oli tappa hingeloomi. Suhtumine loodusesse. Vaimud ja haldjad. Ohvripaigad – hiiepuu alune. Eluolud: ei tekkinud elukutseliste käsitööliste kihti, elukutselisi kaupmehi. Äri pärast puhkeski Muistne Vabadusvõistlus.
Muistne Vabadusvõistlus: (1208-27) Algas 1180-d (III Ristisõja aeg) Saksa vaimulik piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold , oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all. Peale teda tuli Albert , kelle eesmärk oli ristisõjad. Tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, mis alluks otse paavstile. 1201. rajas Riia linna. Vägede ülemaks oli pk. Theoderich , kes asutas Mõõgavendade Ordu. Liivlaste vallutamine algas 1204. Tehti algust ka latgalide ristiusustamisega. Nüüd latgalid koos sakslastega olid eestlaste ja liivlaste vastu. Oli vaja korraga Eestis ja Leedut, kuid see oli võimatu, otsustati Eesti kasuks. 1208. tungisid sakslased Ugandi mk ja algaks MVV. 1210 piirasid eestlased sisse Võnnu linnuse, kuid nad lasid jalga, sest saks . said abiväge. Neid jälitati, peitsid end metsa. Ümera lahing. Mk järjest langesid . 1211 piirati sisse Viljandi linnus. Anti alla . Mk ühendasid jõud, et sakslasi lätis hävitada. 1211. Piirati sisse Turaida linnus. Kuid taaskord said teised abiväge ja seekord langeti. 1212. Sõlmiti vaherahu 3 aastakse (ees ja saks) Leedulased tegid ränga röövhetke Eestisse Sakslased kindlustasid end ja said uusi liitlasi. 1215 tungisid sakslased juba Läänemaale. Alistuti. Ugalased andsid end vabatahtlikult ära peale üht taaskord ebaõnnestunud piiramist. Kui leitigi liitlane veneriigilt, siis see vürst suri oma teekonnal siia ära. Aga 1217 Novgorodi ja Pihkva väed hakkasid Otepääd piirama. Sakslased (+ugalased) said lüüa. Lembitu hakkas juhtima. Taheti kutsuda kokku Malev. Madisepäeva lahing! Viljandis, eestlased pidid põgenema, kuigi mehi poole rohkem. Nüüd Albert kutsus appi Taanit. Lasti ennast ristida, kuid tegelt 3 päeva pärast rünnati taanlasi. Eestlased kaotasid. 1220. Hõivati Lihula linnus (rootsi), sakslased võtsid neilt ära selle. 1222 . Võeti ette Saaremaa (taani), eestlaste võit. 1222-1223 eesti taas vaba va Lindanise linnus. Linnuseid kindlustati. Paluti abi venelt, ja sakslased asja nii ei jätnud  eesti vallutati tagasi va. Ugandi.
Maade jagamine: Tartu piiskopkond , Saare-Lääne piiskopkond. Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn. Linnused  rüütlitest läänimehed, enamus taandati talupoja seisusesse. Koormised , viljakümnis(protsentuaalne andam ) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248 , Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide ( 1291 )
Vana- Liivimaa : Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt. Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Hansakaubandusega linnade tähtsus tõusis. Linnadepäev iga-aasta arutati kaubandus küsimusi. Ka maapäevad – seisuste kokkusaamine.
Maa- aadel ja talurahvas: rahvaa. Kasvas. Enamus olid talupojad. Adratalupojad : maksid andameid ja tegid teokoormisi. Üksjalad – adratalupojade pojad, kelle isakodus tööd ei jätku ja on asutanud oma enda talu. Maavabad – kohustusi polnud, ainult sõjaväeteenistus. vabatalupojad – olid end osadest värkidest lahti ostnud. . Vabadikud (kõige madalam) – maata mehed, sulased ja teenijad , kes müüsid oma teenuseid ~ aastaks. Tuli teokohustus. Sunnismaisus . Lõpuks kujunes Liivmaal välja pärisorjus.
Linnad ja kaubandus: kodanikuks või saada ükskõik kes oli vaba, kui elas linnas ja maksis pidevalt maksu, kohustused: vahiteenistus linna müüriil ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt vajalikest töödest. Eesõigused: kohtu mõistmine ainult linna kohtus, võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega linna piires, vabastatud tollimaksetest. Linna valitses raad , kui mõni liige suri, valis ainult raad ise uue. Tasu selle eest ei saanud, tehti vahetustega. Pool aastat ühed, siis teised. Suur võim. Kõrgeim kohtuvõim. Gildid – kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid abi ja toetust, kui vaja. Liivimaa linnakaupmehi ühendav – Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide – Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste – Väikegild. Käsitöö  tsunft (korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti)
LIIVISÕDA (1558-83): Vana-Liivimaa killustunud., sest ühtset riiki ei tekkinud ja ümberringi olid riigid liiga tugevaks saanud. ( moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu) Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvav ka Rootsil ja Taanil . Kõik need riigid oli tõusuteel. Eriti aga siiski Moskva, kes kasutas ära teiste riikide omavahelisi lahkhelisid. Venemaa juht Ivan IV ehk Ivan Julm. Moskva svr pidas eestit oma mõjusfääriks, sest eesti polnud võimeline end ise kaitsma. Tallinn ja Riia olid uhkeimad linnad. Kaubanduses võtsid nad vahendustasu endale. See Moskva svrile ei meeldinud. Liivimaa oli aga keelanud Venel neid alasid okupeerida. Oli vaja põhjust, et Liivimaad rünnata, Mõeldi välja mingi loll põhjus, millega teati, et hakkama ei saa. (Tartu Maks). Ei saadudki hakkama. 1558 jaanuar läks sõda lahti! Rööviti ja rüüstati Ida-Eestit. Pidid ainult eestlasi hirmutama. Kevadel hakati piirama Narvat. Linna tulekahju ja head alistustingimused soodustasid allaandmist.  langes Tartu.  järjest hakati alistuma. Tartu pidi olema teistele hoiatuseks, et endale parem, kui alla annad. Tallinn aga oli tugev. 1559 kevadel vaherahu. Otsiti uut isandat, kes neid kaitseks. Liiviordu viimane meister Gotthard Ketter andis end Poolale. Riia peapiiskopkond ka. Saare läänepiiskopkond Taanile. Taani kunn kinkis selle ostu oma vennale Magnusele, et saaks selle nuhtluse kaelast ära. 1560 . Härgmäe lahing. Liivimaal ainult veel mõned kindlused . Üle poole Eestist venel, 1560. Ka talurahva ülestõus. Taheti tallinnast abi, kuid seda ei tulnud. Koluvere lossi piiramisel, rünnati neid seljatagant ja nad hävitati. Liiviordu ja Riia pk lõpp. Tallinn hakkas omale isandat otsima, omal jõul võitu ei tule. 1561. Rootsi laevastik tallinna alla. Pakuti abi ja toitu. Mõneks ajaks hakkas vene tagasi tõmbuma. Põhjamaade 7. Aastane sõda.(1563- 1570 ) Rootsi vs Taani. Õnnekütid. Sõlmiti rahu. 1569 . Poola-Leedu ühinemine. Oli vabariik, kuningas valiti, mitte ei sündinud. Taas Venemaa pildil.  Segadiplomaatia. Sündis Liivimaa kuningriik: Magnus soovis oma alasid laiendada., sõlmisid Ivaniga kokkuleppe, tegi Magnuse kunniks  nukuvalitsus. 1570. Magnus pidi hakkama Ivanile tasuma . Tal kästi Tallinn vallutada, sellega ta hakkama ei saanud, sest linnas puhkes katk, mis levis ka ründajate sekka. Põltsamaa oli keskuseks. Tsaar andestas talle. Kuid usaldus jahenes, sest ta feilis koguaeg. 1577 . Tallinna teine piiramine. Vene-Tatari väed. Linn pidas vastu. Magnus põgenes Poola ja astus sinna teenistusse. Ivo Schenkenberg ja ta mehed – polnud röövlid, väljaõp. Tall sõjamehed. Olid Venelastele pinnuks silmas, nad püüti lõksu ja hukati. 1579. Poola uus kunn Stefan Batory. Rootslaste väed, eesotsas Pontus de la Gardie said Narva. Nüüd kaks lepingut sõja lõpetamiseks. 1582. Poola – Vene Jam Zapolise vaherahu. Lõuna-Eesti Poola (vallutatud linnused) 1583. Rootsi – Vene, Pljussa vaherahu, Põhja-Eesti Rootsile. 1595 . Lõplik rahu Täyssinä rahu. Tunnustati Rootsi valdusi Põhja-Eestis. Kokkuvõttes: Poola: Läti ala ja Lõuna-Eesti, Taani – Saaremaa, Rootsi – Põhja-Eesti  Estland ehk Eestimaa. Tulemused: Eesti rahvale katastroof. Algul 250000 nüüd 100000. Kaotused, rüüsted, vaimne kaotus. Eesti rahva pärismusloos lünk.
Rootsiaeg (17.sajand): 3 Kuningaaeg. Põ-Eesti 4 maakond  Eestimaa kubermang - Poola vallutatud alad  Liivimaa kubermang. Vormiliselt kuulus Saaremaa Liivimaale, kuid tal oli mitmeid eriõigusi. Varsti läksid kõik valdused rootsile. Rüütelkonnad: Eesti-, Saare-, ja Liivimaa, neid juhtisid Maanõunike Kolleegium maapäevad – aadlite üldkogunemine. Iga 3 aasta tagant. Asju ajasid maanõunikud. Gustaf Adolf pani alguse Rootsi ajale. Eestit valitseti Stockholmist. Eesti oli rootsi kuningriigi osa. Kultuuriliselt oli selle mõju väga viljakas, vaadatakse, kui positiivset aega. Kultuuriliselt viljakas. Aristokraatia mõju kasvas, sest kuningavõim oli nõrk. Oldi huvitatud baltiaadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Edu saatis pigem mõisnike. Talupoegadele tähendas see pärisorjust. Keskvõimu ja kohaliku aadliku vastuolu. Aadlikud polnud harjunud , et keegi sekkub nende asjadesse. Karl IX talupoegade olukord ei meeldinud, sest Rootsi riigis talupojad olid vabad. Talupoegadel oli oma partei vms.
1611 . Gustav II Adolf. Esimene valitseja eestis. 30 aastase sõja kangelane. Tartu Ülikooli rajaja. Kõrgelt tunnustatud. Eesti rüütelkonda suhtuti palju leebemalt kui Liivlaste omasse. Ta oli silmapaistev väejuht. Langes 1632. 30aastes sõjas. Troonile sai tema 6 aastane tütar – Kristina. Tema valitsemisaeg oli soodus mõisnikele ja aadlikele. Oli Euroopa üks haritumaid naisi. Kui ta astus salaja katoliku usku, sunniti ta troonist loobuma . Ulatuslik Rootsiriigi alade müük, enamjaolt baltisakslastele. Peale Kiku langemist reduktsioon (tagasi ostmine).
Elu linnas ja maal: Keskajal oli rikkus tulnud kaubandusest, sest eesti asukoht oli super . Veeti palju vilja välja. !7.sajand Eestist hakkas kujune Rootsi Viljariik, kuid idakaubandus langes, paljud eesti linnad jäid kiratsema. Mõned linnad kaotasid oma õigused. Kaup hakkas mujalt läbi liikuma. Tartu sellest kasu ei saanud ja sead ei muutnud isegi ülikooli asutamine. Ka Tallinna õitseng oli möödas.  Narva tõus, hiilgeaeg. Narval läks nii hästi, et arutati ta muuta teiseks pealinnaks Stockholmi kõrval. Seal tsunftikord. Esimesed manufaktuurid. J. De la Gardie asutas sinna klaasimanufaktuuri. Kuna sõdu eriti polnud sai eesti üle oma kriisist. Rahvaarv kasvav – loomulik ja mehaaniline iive. Palju sisserändeid. võeti üle sisserändajate kombed ja riietumise. 1656-1658 Vene-Rootsi sõda. Vene tahtis Eesti ala, kuid feilis ja sõlmiti 1661 Kärde rahu. Rootsi aja lõpuks oli ½ miljonit. Talupoegadele sunnimaisus . Rootsi aja alguses olid mõisnikud hästi lahked, sest oli vabu kohti sõdade tõttu, ja olid lahked tingimused, et ära ei mindaks. Mõisa alad laienesid. Teokoormis suurenes. Mõisate arv kasvav kiirelt. Rootsi aeg kujundab välja Eesti. Talupoeg jäi ikkagi omandiks, põgenike aitamise eest ranged karistused. 1668. Totti maaseadustik – pärisorjuse lõplik seadustamine . Vaba inimene langes orjusesse, kui oli mõisniku maapeal ja lasi välja esimese suitsu. Liivimaa mõisnikud olid sellega rahul. Kodukariõigus – mõisnik võis oma talupoegi peksta. Makse ja koorimisi ei tohtinud suvajärgi tõsta.
Lõpp: 17.sajandi lõpuks oli Rootsiriigi kuldaeg. Karl XI 1672 sai uueks kuningaks. Majandus oli šoki äärel, tulud olid kokkukuivanud. Aadli võim oli kasvanud nii palju, et absolutism oli ohus. Oli andekas valitseja, pani end maksma. Uus reduktsioon. 1680. Suur reduktsioon. Aadlikud sattusid marru. Eesti avaldas ägedat vastupanu. Mõisnikud ei olnud enam omanikud vaid rentnikud. Eesti aadlikud leppisid olukorraga kiirelt. Liivimaa omad aga osutasid ägedat vastupanu. Johann Reinolhold Patkul oli ohuks Rootsile, sest ta tegutses riigi vastu. Ta anti kohtu alla, kus ta mõisteti mässuõhutamises süüdi, ta põgenes. Põhjasõja ajal anti ta välja, kus ta ikkagi hukutati. Sunnismaisus jätkus, kõik oli endistviisi, kuid kuna mõisnik polnud enam mõisa omanik, siis ei omanud ta ka enam talupoegi. 17 sajandi lõpp Suur nälg! Ka looduses oli see aeg halb, Suvel vili ei valminud, ikaldus , sest vihma sadas. Nälg kestis kuskil 2-3 aastat. Tuli jälle külm talv, kus nõrgaks jäänud inimesed surid, üritati süüa korjuseid, õlgi, kuid sellest ei piisanud . Nälga suri umbes 70000 inimest.
Rootsi aja kultuur: Kindlustus lõplikult pärisorjus. Rahvuse mõiste – asju ei aetud enam ladina keeles vaid riigikeeles. Rootsi oli luterlik – protestantlik riik. Teiste uskude vastu oli suur sallimatus. Kõik riigi elanikud oli kuninga alamad. Kuningas oli ka kirikupea . Viis, kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse. Konsistoorium – piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa. Õpetas paljusid lugema ja arvutama. Eesti rahvahariduseisa. Toimusid ka piiblikonverentsid.1686. esimene eestikeelne piibel Wastne Testament, selle aitasid tõlkida ja toimetada Virgilius ja ta poeg. Stahl on esimese eesti keele grammatika koostaja. 1632 aitas Skytte avad Tartu Ülikooli.
Põhjasõda (1700-1721): Eestis kestis see vähem, kuni 1710. Rootsil pmst liitlasi polnud. Sõda hakkas 1700 Riia linna all. Rootslased Saksid (vene väed) Sügisel vedas Vene oma väed Narva alla ja hakati pommitama, Rootsi kunn Karl XII võitis selle. Novembris lahingu ajal tuli suur pakane, pöörduti tagasi venemaale. Peale Narva lahingut hakkas Peeter I tegema reforme Euroopa linnadesse. 1701. Erastvere lahing, Rootsi sai lüüa, venksid said enesekindlust. Eesti olukord järjest ohtlikum. 1702. Hummuli lahing. Vene võitis taas. Nüüd otsene suund Eestile. 1704. Eesti jaoks kõige hullem aasta. Tartu ja Narva piiramine. Tartu pidas vastu veidi üle kuu aja. Peeter I tuli isiklikult kohale, olid läbirääkimised ja Tartu alistus, Rootsi vägedel lubati rahulikult lahkuda. Ja nüüd Narva – oli vastu pidanud 2 kuud, kuid siis langes. Tapatööd peatati Peetri enda poolt. 1708. Tartu elanikud küüditati kõik Venemaale ja tühjaks jäänud linn lasti õhku. 1710. Rootsi aeg asendus veneajaga.
Eesti 18.sajand: 2 Kubermangu. Aadlike võim. Rüütelkonnad – eluolud. Formaalne ja reaalne võim lahus. Keel saksa, taheti häid suhteid baltisaksa aadelkonnaga. Kui võim võeti üle Rootslastelt kinnitati bs ak eriõigused. Balti Erikord : oli tollipiir ja maks. Baltisaksa aadlike eriõigused, talurahvale aeg raske. Mõtted orjusest vabanemiseks võis peast heita. 1739. Roseni deklaratsioon – talupoeg kuulub mõisnikule, kuulub talle ka tp vara. Sajandi lõpuks oli ra. Jälle tõusnud ½ miljonile, sest polnud sõdu ega ikaldust. Isegi Lä-Eur. Polnud orjus lõplikult kadunud. Katariina II tegi palju läänelike reforme. Tegi ka reformi, et saada eestis lahti baltisakslastelt, tollipiirist, saksa keelest. Tegi aadlikest allood , et b.s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike venestada. Peale Kat. II surma tuli võimule Paul I, kes taastas Balti erikorra. Venevõimu all linnad hakkasid kiratsema, kaubanduskäibed kuivasid kokku. Hakati kurtma metsade hõreduse üle, sisseveeti peamiselt soola ja metalli, tubakat. Viinatootmine. Hupel koos Peter Wildega andsid Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Hupel, Petri ja Merkel – astusid talupoegade kaitseks välja, uskusid, et mõistus aitab eelarvamuste vastu, toetasid hariduse arengut. 1739. koolikohustuse algus. Eesti lapsed peavad koolis hakkama käima. Seda täiendati, taheti luua koole iga suurema mõisa juurde  küla- ehk vallakoolid. 1739. ka piibel. Tõlgiks oli Helle. See määras ära ühte eesti keele. Põhja-Eesti murde baasil.
Eesti 19.sajand: Kaotati pärisorjus. Oli ka mõisamajanduskriis. Alexander I (1801) – liberaalne mees, üritas venet vesterniseerida. Koostas 1802 ja 1804 Talurahvaseaduse (TLS-id)(mõlema kubermangu kohta): talupoegade õigus vallasvarale, koormiste tõstmise keelustamine, (1804 TLS-iga) jäid ikka veel pärisorjadeks, rohkem õigusi lihtsalt, taludel määratud pärandatud kasutusõigus. Valla ja kihelkonna kohtute loomine, talurahvas võis ise seal osa võtta. 1816. ja 1819. Eestis ja Liivimaal vabastati talupojad pärisorjusest. Talupojad said maad rentida. Perekonna nimed.
Kultuur: avati Tartus ülikool. Ülikooli esimese rektori G. F Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Isegi astronoom Struve , kes oli laialdaselt tuntud ja K. E von Baer , töötasid ka TÜ-s. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool . Püsiv koolivõrk. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse kooliõpetajate seminar , eesotsas tegutses Janis Cimze.
Ärkamisaeg: Alg~1850. Euroopa elas üle rahvusliku vaimustuse ja uus rahvus  eestlased. Eesti rahva nime valis Johann Voldemar Jannsen , tegevusalgus 1857. Pärnus elades asutas esimese järjepidava ajalehe “Perno Postimees ”, autoriks oli ta ise artiklitele. 1860. Kreutzwald , aasta algul asus tegevusse. “Peterburi patriootide ring, nad olid Peterburis elavad eestlased. Orienteerus Balti-sakslaste vastu. Palvekirjade aktsioon – 1863-64. Läks lahti Peterburi patriootide toetusel Mulgimaal. Mõte oli esitada Alexander II majanduslikke ja rahvuslikke nõudeid. Kirja jõudmine tsaarini aga oodatud tulemusi ei andnud. Kirjad aitasid aga koondada eestlasi ühe eesmärgi taha  rahvustunne. Taheti luua esimene eestikeelne gümnaasium – Alexandrikool. Jakob Hurt, kes seisis selle kooli eesotsas, tema vahendusel sattusid kontakti erinevad rahvuslikud liikumised. 1864. hakkas Jannsen Tartus välja andma teiste lehte: “Eesti Postimees” 1865. Jannseni perekond lõi Tartus “Vanemuise” seltsi. Jakobson hakkas Postimehesse oma artikleid saatma. 1868. pidas Jakobson Vanemuise Seltsis oma kuulsa I kõne kolmest isamaakõnest. 1869. I üldlaulupidu. 1870. asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts, 1871. EAK – Eesti Alexandrikooli komitee. 1872. Eesti Kirjameeste Selts. 1878. “Sakala” sai väga populaarseks leheks. Jakobson asutas. Suurlõhe Hurda ja Jakobsoni vahel, ainus asi, millega ühel meelel oldi Alexandrikooli asjus. Peale Jakobsoni surma 1882. hakkas rahvuslik liikumine allakäima, sest suuri juhte enam polnud (Hurt  Peterburgi) 1880. algas venestusaeg, mis levis ka Eestisse. Alexander II suri,  Alexander III.
Venestusaeg: (kestis kuni ~20sajandi algus) Alex.III 1881. Esimene Vene valitseja, kes jättis kinnitamata Balti-Saksa aadlike privileegid. Eesti-Saksa ametnikud, kes venekeelt ei osanud lasti lahti. Kaotati ära talurahvakohus. Ametikeeleks ainult vene keel. Ehitati kirikuid ja kloostreid, et näidata kes on peremees . Suur osa läks venestamisega kaasa. Venestuse vastu võitlejaid oli vähe., nad koondusid kirikuõpetaja Villem Reimani ümber, kes hoidis ikka üleval rahvusliku vaimustust. Ta on kirjutanud I eestikeelse ajalooraamatu. Ta edendas ka karsklusliikumist. Eesti Üliõpilaste Selts, seal suheldi eesti keeles., 1884. Otepää kirikus pühitseti EÜS-I lipuks sinimustvalge lipp. 1894. Alex III suri, troonile Nikolai II, oli kuni ~1917. Pmst venestus jäi alles, aga uueks rahvusliku liikumise keskuseks sai Eesti Postimees, liidriks J. Tõnisson. 1896. sai “postimehe” toimetajaks. 1901. loodi ajaleht Teataja, juhiks K. Päts. Päts oli radikaalsem  Jakobson, Tõnisson  Hurt. Sotsiaaldemokraatia . Mihkel Martna selle isa.
1905. Revolutsioon: Majanduslikult hea, palgatöölised. Berg aretas uue rukkisordi. Piimakarjandus. Tulus linakasvatus. Maatamehed (sulased, moonakad , saunikud), linlaste arv kasvav, eriti Narva. Palju tehaseid mitmeski linnas. Tallinn, Pärnu, Kunda. Kõik vene imp. Jaoks, sest eesti liiga väike. Suurenes ka vene tööliste arv. Eestlasi tuli linnadesse aina enam, sest kõik tahtsid maalt ära saada, takistas venestumist. Arenes kaubandus, ostu jõud kasvas, taludes hakkasid esinema ka linnaesemeid. Raudteed. 1870. RT. Peterburi Tallinn, see nüüd tähtis sadamalinn. Kultuur laienes. 1896. pani Hermann Postimehe toimetaja ameti, seda hakkas täitma Jaan Tõnisson. Ka väike rahvas on rahvas. Impeerium andis pidevalt märku kuidagi oma nõrkusest, mis oli meile hea. 9.01.1905. Verine Pühapäev Peterburis. Sõdurite tuled suunati tsaari poole. See mõjus ka Eestisse: pidevad streigid , palju rahvakoosolekuid, palju palvekirju, nääklemisi mentidega. Ajalehed hakkasid oma programme ja kirju esitama, pinge muudkui kasvas. Nõudmised ei andnud mingeid tulemusi, et tsaarivalitsust “raputada”. 16.10 oli Uueturu demonstratsioon (~ eestlaste verine pühapäev) 17. Oktoobri manifest: andis venele parlamendi, kodanikuvabadus meile. Nov 1905: Postimehe liberaalid moodustasid Eesti esimese partei: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja teise Uudise toetajad Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. Paraku tekkis kohe ka lõhe. Selle vältimiseks kutsuti kokku 27.11 Rahvaasemike koosolek, kokku tuli 800 saadikut. Venestamist nõrgendati. Lõpuks sekkus valitsus ja hakati vahistama. Päts mõisteti surma. Möllama hakkasid taluinimesed, põletati palju mõisaid. Saadeti välja karistussalgad ja paljud taluinimesed hukati ilma kohtuta.