Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr 1050 pKr Viikingiaeg u 800 pKr 1050 pKr Hilisrauaeg u 1050 pKr 1200 pKr Arheoloogia · arheoloogia teadusharu, mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike,...
Muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni. Muinasaega on võimalik uurida esemeliste, kirjalike (teiste rahvaste omad, seetõttu teave väga väike, Läti Henriku Kroonika, üksikud Vana-Vene kroonikad, Vana-Rooma kirjalikud allikad, Skandinaavia kroonikad) ajalooallikate kaudu. Peamine võimalus kindlaks määrata esemete vanust on radiosüsiniku meetod, aga tänapäeval kasutatakse kalibreeritud radiosüsiniku meetodit (täiustatud). Teine võimalus puude aastarõngaste järgi = dendrokronoloogia. Eesti muinasaeg algab keskmise kiviajaga ehk mesoliitikumiga 9000 eKr - 5000 eKr. Vanemat kiviaega pole, sest ei tea kas Eesti oli sel ajal üldse asustatud, sest Eesti ala oli pikka aega kaetud jääga (see polnud pidev, temas oli ka lühemaid soojemaid perioode, ehk vb oli ka sel ajal asustus, aga selle kohta pole mingeid kindlaid tõendeid).Viimase jääaja lõp...
keskpaik - IV a.t. II veerand) Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, sarvest ja luust. Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV a.t. II veerand II a.t. keskpaik) Võeti kasutusele savinõud ning töö- ja tarberiistu täiustati. Pronksiaeg Pronksiaeg (II a.t. keskpaik VI sajand eKr) Eestis levisid pronksesemed, kasutati ka kivi ja luud Rauaaeg Varane rauaaeg (VI sajand eKr I sajand pKr) Vanem e rooma rauaeg (I sajand pKr V sajandi keskpaik) Keskmine rauaaeg (V sajandi II pool VIII sajandi lõpp) Noorem rauaaeg (IX sajand XIII sajandi algus) Eesti kiviaja iseloomustus. (Mis toimus kiviaja?) Kestis u 9000 kuni 180 eKr. Pulli on vanimasulakoht. Tööriistad oli valmistatud kivist (tulekivi, talb), luust, sarvest ja puust. Tähtsal kohal oli jaht. Milliste elatusaladega ja milliseid tööriistu kasutasid kiviaja inimesed eestis sarnasused ja erinevused?...
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3...
saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 4. Lähiajalugu al. 20.saj 3. Muinasaja perioodid. Millal oli rauaaeg? 1. Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2. Pronksiaeg u. 1800 a. eKr-500 a. eKr 3. Rauaeg 500a. eKr- 1200 a. pKr,13.saj 4. Millise sündmusega algas Eesti keskaeg? Miks just siis? Muistne Vabadusvõitlus. Sest seoses Balti Ristisõjaga pandi kirja sündmusi ning ilmus esimene kirjalik allikas, kus on mainitud eestit- Liivimaa Henriku Kroonika. 5. Millal algas keskaeg Euroopas? 5. sajandil Suure rahvastiku rändamisega 6. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal? Pulli (11 000 a. tagasi) ja Kunda (10 000) 7. Inimränded ja eesti rahva kujunemine: - millal...
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt...
Kalmevormi muutus väljendab muutust tolleaegsete inimeste ühiskonnas ja uskumustes.Õllel oli oluline roll, pruugiti erinevatel tähtpäevadel ja tegemist oli rituaalse joogiga. Eelroomarauaaegsed kinnismuistised veelgi huvitavad. Tavaasulate kõrval mitmesuguseid teisi tüüpe. On Asulatüüp , mis paikneb järsku künka peal Erinevad ringvalllinnuste tüübid. Rooma rauaeg 50-450 Eesti rauaaeg 500 eKr 1225 Vanem rauaaeg 500 eKr 450 pKr Eelrooma rauaaeg 500 eKr 50 pKr Rooma rauaaeg 50 450 Keskmine rauaaeg 450-800 rahvasterännuaeg 450-600 Eelviikingiaeg 600-800 Noorem rauaaeg Viikingiaeg 800 1050 Hilisrauaaeg 105b0 1225 Roomarauaaja muistendid on kõige enam uuritud. Roomlased olid Läänest huvitatud seetõttu, et siin leidus merevaiku. Ei ole välistatud , et seda leiti ka Eestist ( Saaremaalt). Samuti ostis Rooma riik...
Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilist...
Matuste traditsioone muudeti, inimesi maeti kivikirstkalmetesse, nii laiba- kui põletusmatused. Rauaajal jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid. Tehti korrapärasemad põllud, et oleks arusaadav, kelle põllu ala see on. Arendati ühiskondlike suhteid. Tekkis tihedam kaubavahetus lõunaga, mis tegi Eesti tuntumaks, siiani teatakse Eestit kui hea kaubavahendajana. Vanem rauaeg oli rahulik ajajärk, keskmine rauaaeg tõi endaga kaasa rahutu ajajärku. Tekkisid kaheväljasüsteemid, hariti üks pool põlda ja teine pool puhkas ning hiljem vahetai pooli. Tekkisid üle Eesti erinevad külad: subkülad, hajakülad, ridakülad. Muinasajal oli inimesele mõte hauatagusele elule väga tähtis. Nad arvasid, et surma puhul lahkus hing kehast ning hing siirdus uude kehasse. Viidi kalmule sööki ja jooki, mida viidakse siiani ning...
Ohverdati kindlates paikades(hiiedes, ohvrikividel). Ohverdamise kõrval tegeleti ka ennustamise, nõidumise ja maagiaga. Suhted teiste alade naabritega olid muinasaja algul rahulikud. Alles pronksiajast alates pärinevad esimesed kindlustatud asulad, mis viitavad sellele, et inimesed soovisid kaitsta end kellegi eest ja ehitasid selleks linnuseid ning eelnevalt mainitud kindlustatud asulaid. Rooma rauaeg oli rahulikum ajajärk, mil linnuseid kasutati perioodiliselt ja sellest ajajärgust puuduvad ka relvad kiumaterjalis. Samas, aga keskmisel rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud. Rajati hulgaliselt linnuseid, suurenes relvaleidude arvukus ja tihti peideti ka aardeid, mille põhjusteks võisid olla naabrite sõjakäigud, ülikute omavaheline võimuvõitlus või siis lihtsalt rahvastikuränded. Sellel ajal kujunesid 4 erinevat linnuste tüüpi: · Mägilinnused...
Venekirveste kultuur.Kivikirved disainitud paadikujuliseks. Sisserännanud põhja-euroopast ja kesk-euroopast, mitte vägivaldne.Järk-järguline kokku sulamine. Sellega jõudis Balti aldele karjakasvatus ja põlluharimise algmed. Asulakohti teada palju, paiknesid veekogude kaldal.Asti, Kuramaa rannikul, Venta jõe jõgikonnas, Koivajõe ülemjooksul. Umbes 1500 eKr üleminek kiviajalt metalli aega. Pronksiaeg, see järel varane rauaeg . Pronksiaeg 1500-500 ekr.Kr-00.Pronksiaja muudatus, pronksist valmistatud esemed, puudusid vajalikud eeldused seega ei valmistatud kohapeal. Siisse toodav kaup, ehted, tööriistad ja relvad aga vähe, haruldased. Kõnelesid staatuse sümbolist.Varane rauaaeg raudesemeid ei valmistatud kohapeal vaid toodi kaugemalt.Väga piiratud levik, väiksemad esemed. Varane metalliaeg esimesed kindlustatud asulad, rahutu periood. Tagasihoidlikud . Taheti leida looduslikult kindlam koht...
Kivivarekalmed keskmine rauaaeg Kääpad Kagu- Eestis keskmisel rauaajal ja hilisrauajal (ümarkääpad) Kiviringkalmed viikingiajal saartel Hilised kivikalmed hilisrauaaeg Lohukivid . Kokku leitud 1750 erineva suurusega lohukivi, enamus Põhja-Eestis. Eelrooma rauaaeg. Asendilt seostuvad kivid maaviljelusega. Kivide fuktsiooni kohta ei ole midagi teada, klassikaliselt on neid peetud viljakusega seotud kultuskivideks ROOMA RAUAEG Nimetus sellest, et Euroopas Rooma keisririigi õitse- ja mõjuaeg. Rooma kultuurimõjud ka Eesti alal tugevad, kuid esemeid vähe. Asustuse levik ühtlustub, kasutusele võetakse ka raskemaid savikaid muldasid Laialdaselt võeti kasutusele rauast igapäevased tööriistad: kirved, sirbid ja vikatid Tekib uus maakasutussüsteem, kus olid karjateed Esimesed põlispõllud, mida väetati sõnnikuga. Tekivad külasarase alged: karjamaad ühised, põllud igal talul eraldi...
6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7.Millised muudatused ühiskonna arendus toimusid rauaajal Eestis? Õpiti põldu harima, tänu rauast kirvele sai alepõldu teha. .Suurenesid karjad tekkisid põlispõllud. Hakati kasvatama teravilju. TÖÖLEHT NR 2 MUINASAEG KESKMINE RAUAEG JA VIIKINGIAEG 1. Linnused Välised tunnused, ehituslikud iseärasused MÄGILINNUS On rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. NEEMIKLINNUS Pealt vaadates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki.nim mäeseljaku...
6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7.Millised muudatused ühiskonna arendus toimusid rauaajal Eestis? Õpiti põldu harima, tänu rauast kirvele sai alepõldu teha. .Suurenesid karjad tekkisid põlispõllud. Hakati kasvatama teravilju. TÖÖLEHT NR 2 MUINASAEG KESKMINE RAUAEG JA VIIKINGIAEG 1. Linnused Välised tunnused, ehituslikud iseärasused MÄGILINNUS On rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. NEEMIKLINNUS Pealt vaadates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki.nim mäeseljaku...
põllumajandustoodangust piisas ka väljaveoks II. Käsitöö arenes III. Pronksi toodi Eestisse juba nii palju, et sai teh ehteid IV. Eestis toimus kaubavahetus V. Sõdadeta aeg mõjus rahandusele hästi Matmiskombed: I. Tarandkalmed JMS: I. Hakati valmistama ehteid II. Kirved ja noad muutusid kvaliteetsemaks III. Kasutusele võeti vikatid ja sirbid IV. Naabritega hakati kaupa vahetama 4)Keskmine rauaeg Rahutute sajandite perioodi, sest leitud on palju relvi ja kohati ehitati linnuseid. Selle põhjuseks võis olla naaberaladele sooritatud sõjakäigud või kohapealsete ülikute vahelised pinged. Umbes 600. a paiku tegi kuningas Ingvar rüüstretke Eestisse. Olid ka viikingite sõjakäigud Eestisse. Venelaste sõjakäik nurjati. Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: I. Künnipõllundus II. 11.sajandil rukki kasvatamise algus III. Üleminek kolmeväljasüsteemile IV...
Kujunesid baldid. Varajane metalliaeg (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja varajane rauaaeg 5. saj eKr) - Toimus üleminek viljelevale majandusele. Tekkis ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes patriarhaalne suurpere. Tekkisid uut tüüpi kindlustatud asulad ja hooned. Aeste'id (Tacitus 98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse suureks Läänemere äärsete hõimude tõusuajaks. Tihenesid suhted naaberaladega. Roomlasi huvitas merevaik ja karusnahad. Rooma viivat teed nimetati merevaiguteeks. Roomast jõudsid siia pronksehteid, vask- ja hõbemünte. I aastatuhande keskel pKr tihenesid sidemed ülemerenaabritega - Suhted Skandinaavia viikingitega viitavad Lääne-Leedus rajatud linnuste vöönd....