Laokoon Tartu Ülikooli kunstimuuseumi püsikollektsioonis olev ,,Laokoon" on hellenistlikul ajal Kreekas valminud teose koopia. Arvatav valmimisaeg on umbes I saj keskel eKr. ,,Laokooni" grupp kuulub Rhodose koolkonna tööde hulka. Skulptuuri grupp leiti aastal 1506 1. Praegu asub see Vatikani muuseumis ning Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on võimalik näha selle teose kipsvalandit. Levinud on põhiliselt kolm müüti sellel skulptuuril kujutatu kohta. Laokoon oli jumal Apolloni preester Troojas. Ühe versiooni kohaselt teenis preester Apolloni viha, rikkudes oma tsölibaadivannet ja saades lapsi. On ka oletus, et ta armatses oma naisega Apolloni pühamus ja see vihastas jumalat. Selle jutu kohaselt saatis Poseidon Laokoonile karistuseks kallale meremaod. Teise versiooni kohaselt saadeti karistus Laokoonile seetõttu, et ta hoiatas troojalasi kreeklaste kavaluse eest. Ta soovitas rahval mitte v...
20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg Põhjuseks oli väga halb ilmastik, mis ei lasknud viljal kasvada ning tulemuseks oli 70 000- 75 000 ehk 20% rahvastiku surm. 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse - Õpetas välja koolmeistreid 2. Heinrich Stahl - koostas esimese eesti keele grammatika 3. Johann Hornung - avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid 4. Anreas ja Adrian Virgilius - tõlkisid ja toimetasid Uue Testamendi 5. Tartu Ülikooli rajamine Rajas Gustav II Adolf, avati 15. oktoober 1632 6. Bastionid olid kaitseehitised, viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused
4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse peateosed on ,,Metmorphoses" ja ,,Fasti". ,,Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist. 4) Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus. 5) Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.
4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse peateosed on ,,Metmorphoses" ja ,,Fasti". ,,Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist. 4) Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus. 5) Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.
karistused on nad kaelani keeva tõrva sees, kaetud haisvate ning sügelevate mädapaisetega, tunnevad hirmu ja proovivad põgened jälkide madude eest. 9. ring - reetmine seal on 3 suurimat reeturit Brutus, Cassius ja Juudas. Põrgu kõige põhjas on jäätnud järv, kus on hinged pea alaspidi jääs ning riputavad jalgadega. Keset järve on Lutsifer, kelle lõugade vahel on Juudas. Dante ja Virgilius tõusevad maa keskpaigast üles kuni hakkavad paistma tähed. Jõuavad teisel pool maakera olevale Puhastustule mäele. Algab II laul. Purgatorium ehk puhastustuli. Taevast tulevad 2 inglit, tulemõõgad käed, rohelist värvi riided seljas (sümboliseerivad lootust). Inglid kirjutavad Dante otsaesisele 7 p-tähte (7 surmapattu) : 1)uhkus 2) ihnus 3) kadedus 4) prassimine 5) liiderlikus 6) viha 7) laiskus Tuleb lendav lootsik ning Dante tõuseb sellega mäe astmeid pidi üles
Vaimuelu 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse. Eesti keelse koolivõrgu areng. Forselius kirjutas ise Aabitsa, kuna raamatuid ei olnud. Lugema õppimise uus võte tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. Alustad talupoegade tasuta õpetamist. 2. Heinrich Stahl. Tallinna toomkiriku õpetaja. Koostas esimese eesti keelse grammatika. 3. Johann Hornung. Avaldas ladina keelse eesti grammatika. 4. Anreas ja Adrian Virgilius. Tõlkisid Uue Testamendi eesti keelseks. 5. Tartu Ülikooli rajamine. 1632. Aastal. Tänu Johan Skytte soovile, muuta gümnaasium ülikooliks. Kuningas nõustus. 6. Bastionid. Uut tüüpi kaitseehitised. Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale.
olid Mare Väljataga ja Kare Kauks. Noor lauljatar lõpetas kooli 2008.aastal pop-jazz laulu erialal. Marvi on osalenud saates ,,Kaks takti ette" ning osa võtnud ka sellistest üritustest nagu Saaremaa Valss 2004 ja Rainbow Jazz 2005. Mõnda aega oli Mavri ka ansambel ,,The Sun" taustalaulja. Teiseks solistiks kontserdil oli tenor Oliver Kuusik. Oliver Kuusik on sündinud 1980.aastal ning õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Pille Lille ja Virgilius Noreika lauluklassis, 2006. aastal lõpetas nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music and Drama Londonis Rudolf Piernay juhendamisel. Tähtsamatest rollidest kuuluvad tema repertuaari: Don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Rinuccio (Puccini ,,Gianni Schicci"), Don Ottavio (Mozarti ,,Don Giovanni", Polidoro (Mozarti ,,Teeseldud lihtsameelsus") jpt. Muusikalilauljana on tema kuulsamateks rollideks Enjolras (Claude-Michel Schönbergi ,,Les Miserables",
Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi P...
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate riikide juhtide, ÜRO peasekretäri ja NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe poole rõhutati, et 1939-1940. a. sündmused on Stalini ja Hitleri vaheline sa...
Teosed majanduslik võim vaid ka poliitiline võim · Dante kuulsain Itaalia renessansi poeet · Renessansikultuuril on üks kindel tunnus · "Jumalik komöödia" itaaliakeelse eneseteadvus kirjanduse suurim saavutus · Renessansiajastu inimest iseloomustab · Itaalia keele isa suur teadmistejanu · Inspiratsiooniks Virgilius ja Aristoteles · Inimesi hinnati ka nende isiklike omaduste · Dante teosed on suuresti mõjutanud · Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse tänapäeva Itaaliat ,,Jumalik komöödia" humanistideks (ld k-s humanus - inimlik) · Väljapaistvaim teos Itaalia kirjanduses, · Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt
Mirjam Liimask, Taavi Peetre, Mikk Pahapill ja mõni teinegi kiire arengu korral. Kahju, et neil võistlus sedakorda ebaõnnestus. Ebaõnne oli Eestil veelgi Pavel Loskutovi ja Andrus Värniku vigastustega kõrvalejäämise osas. 16 Medalid Eestile tulid ja seda oodatult kettaheites, kus medalita jäämine oleks olnud isegi suurem üllatus kui näiteks kaksikvõit (meenutagem, et ka Virgilius Alekna sai kvalifikatsioonist edasi alles kolmanda katsega). Kokkuvõttes oli ebaõnnestumusi ja alla oma võimete esinemist paraku rohkem kui õnnestumisi. Aga ärgem unustagem, et kergejõustik on spordialade kuninganna ning seal Euroopa või maailma tasemel läbi lüüa pole sugugi kerge. Ja ometi on meil tegijaid, kes seda jätkuvalt suudavad. Donatas Narmont Sporditähe väljaandja EM-i lõplik medalitabel:
Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse. Konsistoorium piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa. Õpetas paljusid lugema ja arvutama. Eesti rahvahariduseisa. Toimusid ka piiblikonverentsid.1686. esimene eestikeelne piibel Wastne Testament, selle aitasid tõlkida ja toimetada Virgilius ja ta poeg. Stahl on esimese eesti keele grammatika koostaja. 1632 aitas Skytte avad Tartu Ülikooli. Põhjasõda (1700-1721): Eestis kestis see vähem, kuni 1710. Rootsil pmst liitlasi polnud. Sõda hakkas 1700 Riia linna all. Rootslased Saksid (vene väed) Sügisel vedas Vene oma väed Narva alla ja hakati pommitama, Rootsi kunn Karl XII võitis selle. Novembris lahingu ajal tuli suur pakane, pöörduti tagasi venemaale. Peale Narva lahingut hakkas Peeter I tegema reforme Euroopa linnadesse
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük...
Oli kirjutatud heksameetris. Käsitletav ajavahemik ,,Metamorfoosides" on tohutu, ulatudes eelajaloolisest Trooja langemisest tulevikuennustuste kaudu kuni Vergiliuse kaasajani. Seal käsitleti ka emotsionaalset eepikat ja intellektuaalset eepikat. Eeposes ,,Aeneis" on 12 laulu. Sisuks see, et Trooja valitseja Priamose poeg Aeneas põgeneb oma saatjaskonnaga pärast Trooja langemist läbi seikluste ja ohtude Itaaliasse ja peab seal uue kodumaa rajamiseks lahinguid. Oli ka heksameetris, Virgilius uuendas seda. 110. Mida tähendab mõiste translatio imperii ('võimu ülekandumine') antiikajal kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes zanrides võimu n-ö üle tõid? 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? Aeneis on Vergiliuse eepos, Aeneas on selle eepose peategelane. 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, too näiteid autoritest.
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis...
Noorena Tulluse mõju. Värss heksameetris. Suundus Arkaadiasse, kajastas Rooma päevakorralisi teemasid. Vergilius oli Rooma eepose ,,Aeneis" autor. · ,,Bucolica" ehk ,,Ekloogid" koosnes kümnest karjaselaulust. Sai kuulsaks selle esimese teosega. Selles teoses kajastus ka tema enda saatus. · ,,Georgica" ehk ,,Maaharimise kunst" - räägib põlluharimisest, viinamarjakasvatamisest, loomakasvatusest jne. Talupoegade miljöö eeskujuks. Virgilius oli poeetiline perfektsionist. Pärast seda teost tahtis filosoofiale pühenduda ja luuletustest eemalduda. Aga kirjutas veel Rooma eepose: · ,,Aeneis" - Vergilius töötas eepose ,,Aeneis" kallal 11 aastat, teos jäi lõpetamata. Räägib Roomlaste esivanema Aeneise juhtumistest. Eepose sisuks on Troojast pääsenud valitsejasoo kõrvalharust printsi Aenease (kr Aineias) teekond Latiumi ja võitlused seal, et rajada oma rahvale uus kodu. Laiemas
Kr. Kui alguses olid paadid ainult kalapüügiks, siis kusagil alates 70. aastast e. Kr. hakati paatidel ka võistlema. Vana-Kreekas olid sõjalaevad, kus kasutati sõudjaid lavade edasiliikumiseks. Sealjuures istusid sõudjad kolmandal korrusel. Aerud olid neil asetatud tullide sarnastesse avadesse ja sõuti pikkade aerudega. Ka Homeros oma eepostes ülistas sõudekunsti, rääkides sõjalaevadest ja meeste vaevast paadi edasiliikumisel. Esimesena kirjeldas oma teostes sõudevõistlust Virgilius, kes kirjutas võitjate elust ja nende vaevast. Kaasaegne sõudmine kui spordiala on alguse saanud Inglismaalt, kus sõudmine oli kooliprogrammi osa. 1715 korraldati Londonis esimesed sõudevõistlused. Võistlustest võtsid osa elukutselised paadimehed- sõudjad, kes paatidel teenindasid reisijaid Thames’i jõel. Erinevad kirjandusallikad kirjutavad, et mees sai elukutseliseks alles pärast 7 aastast õppeaega. 18. sajandil olla neid olnud Thames’i jõel kuskil 10 tuhande ringis
Inetuks muutunud taimed vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). 34. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond Lodjapuu (Viburnum L.) Perekonnanimi tuleneb arvatavalt ladina keelest, viere = punuma, kuivõrd Euroopas kasvavate lodjapuu liikide võrsed on painduvad ja kasutati varem laialdaselt punumistöödel, kuid on teada varasemast, et juba rooma luuletaja Virgilius (Vergilius) oma poeemis ,,Georgica" kasutas lodjapuude nimetamiseks sõna viburnum. Perekonda kuuluvad suvehaljad ja harva igihaljad vastakute harva ka männasjate lehtedega kõrgemad põõsad kuni madalamad ühetüvelised puud. Lehed terved kuni hõlmised lihtlehed, paljudel liikidel talipungad ilma pungasoomusteta. Õied koondunud sarikjatesse või kännasjatesse õisikutesse, neljatised-viietised, õisikute äärmised õied tihti steriilsed. Vili on
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
k.). Vastav võidukaar asub Saint-Denis' tänaval. ora kõlab peaaegu nagu Trou aux rats -- rotiauk. 197 jooksid, mitte ülevalt alla, ja veel tuhat muud eksimust hea maitse vastu. Kahel esimesel oli maalt tulnuile Pariisi näitavate pariislannade kõnnak. Provintsinaisel oli käe kõrval tüse poiss, kes omakorda tüsedat kakku käes hoidis. Me peame kahjuks lisama, et ta oma keelt ninarätikuks tarvitas, sest ilm oli jahe. Poissi tuli järel vedada, non passibus aequis1, nagu Virgilius ütleb, ja ema suureks pahameeleks komistas ta igal sammul. Tõsi küll, ta vaatas sagedamini oma kakule kui jalge ette. Kahtlemata takistas teda mingi tõsine põhjus seda kakku hammustamast, sest ta leppis sellega, et ainult silmitses seda õrnalt. Muidugi oleks ema pidanud kakku ise kandma. Oli julmus paksu punn-põske lasta Tantalose * piinu läbi elada. Vahepeal lobisesid kõik kolm emandat (sõna «daam» võis tarvitada ainult aadlisoost naiste kohta).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
