Loodusvööndid - referaat (3)

Loodusvööndid
Geograafia õpimapp
8 klass
ASUKOHT
MULLAD
KLIIMADIAGRAMM
KULTUURTAIMED
LOODUSVÖÖND
LOOMAD
TAIMED
KESKKONNAPROBLEEMID
Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias;
mullad enamasti vanad;
lähtekivim sügavalt murenenud;
raudoksiidist punased;
horisontideks liigestumata;
happelised;
mineraalivaesed;
bataat ; maniokk ; targo; suhkruroog; saago ; kohvi; kakao ; vürtsid;
EKVATORIAALNE VIHMAMETS
tingimused eluks väga mitmekesised ; liikide arvukuselt ainulaadne; koduks pooltele loomaliikidele;
väga palju linnuliike; vees ligi 5000 kalaliiki; eriti palju putukaliike;
loomadel hea ronimis - ja hüppamisvõime; hästi arenenud küünised; tundlikud kõrvad ja nina; sageli vees toituvad; tihe karvkate; mitmetel liikidel lennus; head vigurlendajad; ööloomadel suured silmad; linnud kärarikkad; paljud liigid värvikirevad; mardikad lendavad öösel;
gorilla ; jõehobu; anakonda ; papagoi; termiidid ; sipelgad;
tihe; lopsakas; liigirikas; kalendrita; palju ravim- ja maitsetaimi; rohkesti liaane; „puukägistajad“; puude tüvedel epifüüdid; saprofüüdid;
puude lehed vahaga kaetud, teravatipulised, lõhedega; puudel tihti tugijuured , liaanidel õhujuured; õied suured, erikujulised, värvikirevad;
palmid; balsapuud; roosipuud; tekad; mahagonid ; eebenid; kautšukipuud; liaanid ;
iga päev hävitatakse minutis ~40 ha vihmametsa; vihmametsadel oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises, hapniku tootmises, suures veeringes; metsade põlemisel suureneb CO2 sisaldus õhus, hoogustub kasvuhooneefekt, puitu, kui olulist loodusvara raisatakse, hävivad taime- ja loomaliigid , kaovad kohalike hõimude elupaigad , suureneb maalihete ja erosioonioht; metsast raadatavad põllud on värsked vaid mõned aastad; vihmametsa hävimisel häirub vahekord sademete ja aurumise vahel;
Ekvatoriaalne vihmamets
Džungel on ekvatoriaalne vihmamets.
Selva on ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalikul. See on ka suurim territoorium , mis on säilinud vihmametsana.
Ferralliitmullad on tüüpilised vihmametsadele, punakat värvi, vähe viljakad , sisaldavad palju alumiininumi- ja rauaühendeid.
Tugijuured on taime toetavad lisajuured.
Plankjuured on taime toetavad tüve laienenud alaosad.
Õhujuured on pika väänduva varrega taimede juured, mis ei ulatu mulda.
Liaanid on poolpuitunud või puitunud varrega rohttaimed .
Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (ei ole parasiidid ). Nt orhideed.
Saprofüüdid on kõdutaimed.
Mangroovid kasvavad mererannikutel perioodiliselt üleujutatud aladel, kus puud kasvavad tihedalt. Taluvad soolast vett.
Lähisekvatoriaalse kliimavöötme ja mussoonkliima piirkonnas Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Austraalias.
Pruun- ja punakaspruunmullad; ferralliitmullad; kuna temperatuuri aastane kõikumine on minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel; pika kuivaperioodi tulemusena pind kõva ja kuiv; vihmade tulekul voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse , see kulutab maapinda; pinnasesse sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti ning nad uhutakse sügavamale; kuival ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt; niiskel ajal katab muldasid vesi, kuival ajal kuivavad nad läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht; viljakamad, kui vihmametsades;
Põlluharimisega tegeldakse pindade tõttu vähem;
mais; bataat; maniokk; ananass ; suhkruroog; kohv; kakao; tee;
SAVANN
Pruunikat või kollakat värvi; kiired jooksjad; loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid ; koos saavad eksisteerida, sest toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda eri aegadel ; paljud liiguvad karjadena ja on omakorda toiduks kiskjatele; suveuni;
lõvi; leopard ; jaaguar; šaakal; hüään; gepard; jõehobu; krokodill; puuma ; antiloop; gasell ; pühvel; ninasarvik ; gnuus; vööloom; elevant; sebra ; kaelkirjak ; känguru; dingo; koaala; termiidid;
1-2 meetri kõrgused kõrrelised; tihe ja tugevasti põimunud juurestik , mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi; taimed taluvad hästi põlenguid, suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda ; lehtedes ja vartes säilitatakse vett; lehed on moondunud asteldeks; heitlehised langetavad kuivaperioodiks lehed;
kägistaja viigipuu ; palmid; akaatsiad ; puudelpuud; ahvileivapuud; sõrmrohi;
Karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine; kõrbe jätkuv pealetung savannialadele ehk kõrbestumine; salaküttimine; põletusmaterjaliks võetakse maha ka üksikud puud; niiskete savannide hävitamine põllumaa saamiseks toob kaasa muldade vaesumise ; joogivee puudumine; pikk põuaperiood takistab põllumajandusega tegelemist; savannialade süütamine ohustab asulaid;
Savann
Savannid jaotatakse:

niiske savann

kuiv savann

astelpõõsastega savann
800 – 1500 mm sademeid, mägedes 10 000 mm ( Himaalaja mäestik) lõunanõlvadel.
Mussoonid on tuuled, mis puhuvad pool aastat mandrilt ookeanile ja pool aastat ookeanilt mandrile. Kujunevad välja seetõttu, et ookean ja maismaa soojenevad erinevalt. Esinevad Euraasia lõuna- ja idarannikul.
Suvemussoonil kerkib õhk maismaal, liigub kõrgemates õhukihtides ning laskub ookeani kohal.
Talvemussoonil kerkib õhk ookeani kohal, liigub kõrgemates õhukihtides ning laskub maismaal.
Kampo on Brasiilia mägismaa savann.
Ljaano on Orinoco madaliku savann.
Sahel on Sahara kõrbe äärealal asuv piirkond (astelpõõsasavann), mida iseloomustab kõrbestumine.
Pöörijoonte piirkonnas Põhja-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Euraasia siealal; Austraalia kesk- ja idaosas; Põhja-Ameerikas mäestike nõgudes;
Väga vähe huumust; helehallid; mulla pinnale ja ülaossa ladestunud rohkesti sooli ;
Nisu; oder ; mais; datlipalm ; hirss ;
KÕRB
Taluvad hästi kuumust; väike veevajadus; soomuseline kehakate ja kaitsevärvus; tegutsevad põhiliselt öösiti ning kuumuse korral varjuvad urgu; läbivad pikki teid veeotsinguteks; vihmaperioodil elutseb ka kõrbeliike; kollakaspruunid; võib esineda suveuni; higinäärmed puuduvad;
Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik; lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks; väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse kao vähendamiseks; koguvad lehtedesse ja vartesse vett; lühieataimed; kuivaperioodi elavad üle seemnete või maa-aluste osadena;
velviitšia; piimalill; saksauul ; kaktus;
Kõrbealade laienemine savannide arvel; taimkatte hävimisel kõrbeliivad hakkavad liikuma ja on ohtlikud oaasidele; veekogud kuivavad ( Araali meri), sest inimesed kasutavad vee ära; naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat;
Kõrb
Sademed alla 100 mm.
Kõrbeliigid:

Liivakõrb – suured liivaluited, barhaanid.

Kivikõrb – kaetud kividega.

Soolakõrb – soolane.

Savikõrb – raske lõimimisega muld , muutlik veerežiim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind.

Lössikõrb – (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel.
Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul.
Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale.
Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas).
Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku ( savipinnas ).
Samuum on liivatorm Sahara kõrbes.
Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod.
Soolajärv on soolase veega järv.
Hammada on kivikõrb Saharas.
Erg on liivakõrb Saharas.
Vadid on kõrbe ajutised jõed, mis enamiku ajast on kuivanud.
Sukulendid on paksud, lihakate lehtede ja vartega taimed.
1/3 kogu maismaast on kõrb (nii troopilised, kui külmakõrbed).
Dromedar on üksküürkaamel.
Baktrian on kahe küüruga kaamel .
30. - 40. laiuskraadide vahel; mandrite edelarannikul; vahemere ümbruses;
Huumusrikkad pruunmullad ;
Nisu; mais; pistaatsia; maasikapuu ; oliivipuu; õlipuu; tsitrus; teepõõsas; viinamarjad ; greip; sidrun ;
VAHEMERELISED ALAD
Loomastik väga vaene, sest on hävinud looduslik taimkate ;
mägilambad (muflonid); Austraaliast känguru, kvoll , pulstikkits; Lõuna- Ameerikast pekaarid; Põhja-Ameerikast vöötorav;
Taluvad suvist kuivust (põuda); igihaljad ; nahkjad lehed, osad moondunud asteldeks;
loorber ; korgitamm; oleander; lavender; küpress; piinia; Liibanoni seeder; aaloe ; strelitzia; proteas; eukalüpt; pudelpuu ;
Ülekarjatamine põhjustab erosiooni; metsade raiumine ; hävivad loomade elupaigad; õhusaaste tiheda asustuse tõttu; suvine kuumus takistab põllu harimist; kohati joogivee nappus; maavärina- ja vulkaaniohtlik;
Vahemerelised alad
Tšapparal on vahemereliste alade teine nimetus.
Makja on okkaline võsa, mis on tekkinud esialgse loodusliku taimkatte asemele (Itaalia, Aafirka lõunaosa).
Früügana on okkaline võsa Kreekas.
Gariig on okkaline võsa Prantsusmaal.
Mallee ja brigalou on okkalised võsad Austraalias.
Asub parasvöötme lõunapoolses osas Euraasias , Põhja- ja Lõuna-Ameerikas;
Must muld ; huumusrikkaim;
Nisu; oder; mais; päevalill; suhkrupeet; soja ; raps ; viinamari ;
PARASVÖÖTME ROHTLA
Pisikesed loomad; roomajad ; närilised; elavad urgudes; kollakaspruunikad; taluvad kuumust; saavad läbi vähese veega;
piison ; vaskuss ; suurtrapp; koiott; pimerott ;
Palju kõrrelisi; kuivalembelised; kasvavad ja õitsevad lühikese perioodi jooksul (lühieataimed); säilitavad niiskust (keeravad lehed rulli); kuivaperioodi, ka talve, elavad üle maa-aluste osadena;
sstepirohi; puju; Põhja-Ameerikas preeriarohi, habehein;
Ülekarjatamise tõttu tekivad uhtorud; muldade vaesumine; sooldumine (kunstlik niisutus ); maavarade kaevandamine; keskkonnareostus; inimene hävitab põldude jaoks taimestikku; liiga suurte põldude tõttu tekib erosioon ; tiheda asustuse tõttu paljud liigid hävinenud;
Parasvöötme rohtla
Rohtla on rohumaa , kus sademete hulk jääb üldjuhul alla 400 mm.
Stepp on kuivalembeline rohtla Venemaal.
Pusta on Ungaris, veidi niiskem.
Preeria on rohtla Põhja-Ameerikas, suhteliselt kuiv.
Pampa on rohtla Lõuna-Ameerikas, väga kõrge rohuga.
Veld on rohtla Aafrikas.
Uhtorg on erosiooni tõttu tekkinud järskude veergudega org. Ekib, kui on tugevad vihmasajud, pehme pinnas ja taimestik on kidur. Tekkele aitab kaasa inimene – hävitab taimestiku ja rajab põllu. Suured loomakarjad sõtkuvad katki rohukamarad.
Nomaadid on rändrahvad Aasias, kes liiguvad ühest kohast teise koos karjadega.
Kauboid on karjused Ameerikas (preerias).
Gautšod on ratsakarjused Argentiinas.
40. - 60. laiuskraadidel põhjapoolkeral Euraasia lääneosas, Ida-Aasias, Põhja-Ameerika idaosas, Ida-Hiinas;
Pruun- ja leetmullad segametsades; pruunmullad lehtmetsades; paks huumushorisont; sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel;
Kartul ; nisu; suhkrupeet; oder; söödapeet; kaer ; lõuna pool viinamari;
PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETSAD
Valdavalt imetajad ; tihe karvkate; tugevad küünised; toiduvaru; rasv; aktiivse eluviisiga , vähesed magavad talveund; palju linnuliike; kõigesööjad; linnud rändavad talveks soojematele aladele ;
metskits ; hirv; halljänes; rähn; metsnugis ; kobras ; skunk ; pesukaru; pruunkaru ; hunt; leopard; Ussuuri tiiger ;
Talve elavad üle maa-aluste osadena; talveks langetavad lehed; puud kasvavad mitmerindeliselt, et jagada paremini valgust;
tammed; pöögid; pärnad; vahtrad; hikkeripuud; tulbipuud; suhkruvahtrad (Põhja-Ameerikas); kuused; männid; kased ; sarapuud ; lepad; nulg ; lehis;
Veekogude reostumine; tööstusjäätmed; õhusaastus tööstuspiirkonnas ( happevihmad ); veeressursside ammendumine ; metsaraie lehtmetsades; taime- ja loomaliikide mitmekesisuse vähenemine;
Parasvöötme sega- ja lehtmetsad
Parasvöötme metsad jaotatakse:

Lehtmetsad – laialehised puud (tamm, vaher , pöök)

Segametsad – okaspuud koos kitsalehiste puudega ( kuusk , mänd, kask , lepp )

Okasmetsad – okaspuud ( kuusk , nulg, lehis, seedermänd)
Tavaliselt käsitletakse sega- ja lehtmetsad koos.
Eesti jääb segametsade vööndisse.
Pruunmuld on viljakas muld, mis kujuneb välja siis, kui sademete hulk ja aurumine on enamvähem tasakaalus. Sisaldavad palju huumust.
Metsarinded :

Sambla- ja samblikurinne

Rohurinne

Puhmarinne

Põõsarinne

Puurinne (ülemine ja alumine)
Euraasia; Põhja-Ameerika;
Leedemullad ;
PARASVÖÖTME OKASMETSAD
Paks karvkate; kabjad;
põder; kobras; hunt; siidisaba ; kakk ;
Lehed muutuvad okasteks; kooniline võra; igihaljad;
Siberi lehis; mustikas; pohl ; põdrasamblik; kuusk; mänd; nulg;
Metsade langetamine; maavarade kaevandamine; kuivaperioodil võivad äikesega tekkida metsatulekahjud ;
Parasvöötme okasmetsad
Taiga on okasmets eelkõige Venemaal.

Tumetaiga – kuusk, nulg

Heletaiga – mänd, lehis, seedermänd
Igikelts on igikülmunud pinnas mõnest meetrist mitmesaja meetrini.
Kirsmaa on igikeltsa alad maailmas (25% maismaast).
Leedemullad kujunevad välja tingimustes, kus sademete hulk ületab aurumise. Toitainetevaesed. Esineb hele väljauhtehorisont.
Puis - ja lagesood tekivad jõelammidel ja nõgude soostumisel, ka järvede kinnikasvamisel.
Kühmusood ehk palsad on sood igikeltsa aladel.
Põhjapolaarjoonel ja seda ümbritsevatel aladel; põhjapoolkeral;
Soostunud mullad; keltsmullad;
Kultuurtaimed puuduvad; võimalik kasvatada köögivilju;
TUNDRA
Suur keha; paks karv ; paks rasvakiht;
põhjapõder; lumekakk ;
Taimed on madalakasvulised; koonduvad lõhedesse; samblad ; samblikud; puhmastaimed; ei kasva eriti puid; puude kasvu takistab liiga jahe ja niiske suvi; pole sügavat juurestikku; madalad, et lumi kaitseks külma eest;
lumi-käokõrv; vaevakask ; kukemari; Landi samblik;
Taimestiku maa sisse tallamine; pinnasereostus; pinnase hävimine;
Tundra
Tundra on puudeta ala, kus sademeid on alla 400 mm. Esineb ainult põhjapoolkeral.
Polügonaalpinnas on iseloomulik tundrale, kus maapinda katavad hulknurksed lapid.
Inuitid ja saamid on tundrate põlisrahvad.
Šamanism on üleloomulike jõudude kultus .
Kajakk on pärismaalaste paat Gröönimaal.
Iglu on eskimode lumest ja jääst tehtud onn.
Nunatak on jääst väljaulatuv kaljunukk.
Asub poolustel ning seda ümbritsevatel aladel, mis on aastaläbi kaetud lumega;
Mulda pole suurte külmakraadide tõttu;
Kultuurtaimi ei saa kasvatada külma ja mullapuuduse tõttu;
JÄÄVÖÖND
Loomastik kliima tõttu liigivaene; saavad eksisteerida vaid karme külmakraade taluvad liigid;
valgevaalad; hülged; pingviinid; jääkarud; sinivaalad ; morsad;
Taimestik on liigivaene, sest temperatuur ei võimalda kasvada suurematel maismaataimedel; vetikad ; samblad; ka seened; toituvad õhus leiduvatest mineraalainetest;
kivirik;