Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved Põllumajandus: Nisu, mais, kartul päevalill, sojauba, suhkrupeet Suuremad USA, venemaa, Kanda Loomakasvatus: lambad, lihaveis, veised Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka Pinnamood: Hästi liigestatud, esineb mäestikke, madalikke, kiltmaid. Kliima: Lähistroopiline Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400mm sademied, +10 kraadi. Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam
ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon ORKAAN-kariibi mere troopiline tsüklon TORNAADO- USA keskosa troopiline tsüklon MAKJA-igihaljas kõvalehine võsa vahameremaades GARIIG-prantsusmaa igihaljas kõvalehine võsa FRÜÜGANA- Balkani ps'l igihaljas kõvalehine võsa TOMILLAAR- Hispaania igihaljas kõvalehine võsa CHAPARRAL-Pürenee ps ka Californias KAMPO-Brasiilia mägismaa savann LJAANO- Orinoco madaliku savann SKRAB- raskesti läbitav torkpõõsastik Austraalias KAATINGA- kuiv, rohttaimede ja võsaga ala Brasiilias Mussoontuuled:
· Nomaanid-Rändkarjakasvatajad · Velviitsia- Haruldane Namibi kõrbe taim · Dromedar- 1küüruga kaamel ( Aafrika, Araabia) · Baktsian-2küüruga kaamel ( Kesk-Aasia) · Sahara- Maailma kõige suurem kõrb( Põhja Aafrikas ) · Atacama- Maailma kõige kuivem kõrb ( Lõuna Ameerika ) · Kõrbestumine- Kõrbete laienemine ( liivad katavad viljaka pinnase ) Miks? · Puude liigne raiumine · Kliima muutmine Lähistroopiline · Makja- igihaljas ja astlaline võsa ning madalad kõvalehelised puud ( pistaatsia ) · Eukalüpt-Hallide lehtedega taim. ( koaalad söövad neid lehti) · Rosmariin- igihaljas poolpõõsas, kasvab võsadena · Õlispuu(oliivipuu)- igihaljast ja põuakindlalt oliivipuud on Vahemere maades kasvatatud üle 5500aasta. Looduslik maa on Väike-Aasia ja Musta mere vahel. ÕPIKUST LK 44-59 + kontuurkaart lk18.
· Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. · Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. · Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. · Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, milles kasutatakse erinevat liha ja mereande. · Riigi põhjaosa on mägine (Serra de Estrela maemassiiv). · Taimestik on vahemereline, makja, tamme ja männimetsad, mägedes niidud ja põõsastikud. · Kuulus on Portugali viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Koostasid: Raido ja Ott
LOODUSVÖÖND: Vahemerelised alad. Levivad 30. Ja 40 laiuskraadi vahel, mõlemal poolkeral, enamasti Euroopas. Vahelduva pinnamoega. Enamasti madalad mäestikud või künklikud alad. Esineb ka madalikke. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Soe ja kuiv suvi, pehme ja niiske talv. Kõvaleheline igihaljas taimesik (tamm,loorber,pistaatsia,piinia,korgitammjne). Kõvaleheline võsa: Makja. Vähene loomastik tiheda asutuse tõttu. Inimtegevus: tihe asustus, istandused- viinamarjad, oliivid, tsitruselised ja turism. Probleemid: erosioonioht, keskkonnareostus tööstuspiirkondades, vulkaaniohtlik, maavärinaohtlik, maalihkeohtlik. RAHVUSLIK KOOSEIS: kuuluvad romaani keelkonda. KEEL: Itaalia keel. USUND: Katoliiklased. MAJANDUSLIKU ORGANISATSIOONI KUULUMINE: Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).
Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas). Loomad : Loomad on lähistroopilises kliimavöötmes vähe nõudlikud . Nad saavad elada nii külma kliimaga alal , kui ka soojal alal .
Liivlased- Läti Saamid- Soome, Rootsi, Norra, Venemaa Flaamid- Belgia Normannid- Prantsusmaa Bretoonid- Prantsusmaa Gaelid- Britannia Kõmrid- Wales Katalaanid- Hispaania Baskid- Büreneed Mustlased- Rumeenia, Hispaania, Bulgaaria Riigid ja loodusnähtused Kõrgeim mäetipp Mount Blanc- Prantsusmaa Etna vulkaan- Itaalia Katla vulkaan- Island Lombardia madalik- Itaalia Alam-Doonau madalik- Bulgaaria, Rumeenia Tuntuid- Soome Stepp- Ukraina, Venemaa Pusta- Ungari Chapparral- Hispaania Makja- Prantsusmaa, Itaalia Suurim sademete hulk 4500mm/a- Suurbritannia Pikim ja veerohkeim jõgi Volga- Venemaa Kõige laiem juga Venta- Läti Mägilammas e. muflon- Sardiinia, Itaalia
Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 350km2.Athose mäe enda kõrgus on 2033m.Sealses 20 kloostis elab ligi 2000 munka.Naistele on sissepääs rangelt keelatud.Seal on säilinud Bütsantsi kunsti,eriti ikonograafia traditsioon. Olümpose mägi Põhja-Kreekas asuv Olümpose mägi on Kreeka kõrgeim tipp,mida vanad kreeklased pidasid oma 12 tähtsaima jumala eluasemeks. Mägi ise on 2917 m kõrge. Mäe jalamil kasvavad metsad ja makja,kõrgemal alpiniidud. Ateena Akropol Silmapaistev antiikaja ehitusmälestis on Ateena Akropol,mis on ka kõigist akropolidest tuntuim.Linnriik ehitas suurejoonelise usu-ja kultuskeskuse kõige tähtsamasse kohta Ateenas Akropoli mäele.Akropol on antiikaja olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi. Apolloni pühamu Delfi linnas ja usukeskuses asus Apolloni Pühamu koos templi,teatri,aardekambrite, kujude,sammaskodade ja teiste kultus- ehitistega.Pühamus oli ametis preestritar,
1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2
Itaalia taimestikku ja mullastikku on oluliselt mõjutanud inimtegevust. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamatel nõlvadel., kokku 50% Itaalia pindalast on põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalamail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse- ja nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets ja makja. Maavaradest leidub palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Monte Amiatas Toscanas), marmorit (Carraras), pimss, püriit, kivisüsi, potas, asbest ja muid ehituskive, vähem plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). 5 Arengutaseme näitajad Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21.
lavender; küpress; piinia; Liibanoni seeder; aaloe; strelitzia; proteas; eukalüpt; pudelpuu; Ülekarjatamine põhjustab erosiooni; metsade raiumine; hävivad loomade elupaigad; õhusaaste tiheda asustuse tõttu; suvine kuumus takistab põllu harimist; kohati joogivee nappus; maavärina- ja vulkaaniohtlik; Vahemerelised alad Tsapparal on vahemereliste alade teine nimetus. Makja on okkaline võsa, mis on tekkinud esialgse loodusliku taimkatte asemele (Itaalia, Aafirka lõunaosa). Früügana on okkaline võsa Kreekas. Gariig on okkaline võsa Prantsusmaal. Mallee ja brigalou on okkalised võsad Austraalias. Asub parasvöötme lõunapoolses osas Euraasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas; Must muld; huumusrikkaim; Nisu; oder; mais; päevalill; PARASVÖÖTME Pisikesed loomad; roomajad;
· Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m Kliima · suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima · keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8 keskmine temperatuur juulis: põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad · mägedes okasmetsad · metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast · Vahemere rannikul kasvab makja Suuremad linnad: · Pariis · Marseille · Lyon · Lille · Bordeaux · Nice · Touluse · Nantes · Le Havre · Dunkerque Eurotunnel Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, La Manche väina all. AGV rong. Igal vagunil oma mootor. Tähtsamad jõed jõekruiisid · Seine · Loire · Garonne · Rhõne Pariis · pindala 1200 km2 · elanike arv 11 miljonit 1/6 Prantsusmaa rahvastikut · aastal 200 eKr Cite saarele rajatud küla
Inimtegevus, kliima ja geograafiline mitmekesisus on vorminud Portugali floora. Portugali taimestik on mitmekesine. Põhja-poolsetel aladel kohtab ainult võsa; mäenõlvakuil aga kasvavad igihaljad tamme-, papli-, korgitamme- ja pöögimetsad. Lõunaosa tasandikud on tuntud õlipuude poolest. Väga kuivas Alentejo piirkonnas kasvab metsa kasinalt. Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. [1][10] 4.2. Fauna Riigi fauna on segu Euroopa ja Põhja-Aafrika liikidest. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki
ülejäänud osa aga Hispaanias. Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest). Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm, kastan, õlipuu ja mänd. 4 Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki
· Madame Renoiri kalasupp · Nende majal, mis oli pika ristküliku viimane, oli läände avanev pööninguaken, kust nägi Valérieni mäge ja palju muud kaunist. · Mõlemaid Renoiri ateljeesid köeti söeahjudega. · Rebane on prantsuse keeles renard ning sarnaneb kõlalt nimega Renoir. · Madame Mathieu Renoiride pesunaine ja köögitüdruk. · Eugéne rääkis vene, prantsuse, mitmeid hiina ja indohiina keeli ja dialekte. · Jean oli ärahellitatud beebi. · Makja igihaljas võsastik Vahemeremaades, samasuguse hüüdnime andsid pariislased Montmartre'i nõlvadel laiuvale tihedale padrikule. · Nukuteatrisse võis Jean minna alles siis, kui ta oli kolmene. Renoirile meeldis Lyoni nukuteater, sest see oli säilitanud oma algupära. · Tervis oli Renoiril suurepärane viibimised Lõunas olid ta täielikult bronhiidist terveks ravinud. · Suurt rolli Renoiride elus mängis kandilise habeme ja kavalate silmadega maalikunstnik
Tejo on Portugali üks tähtsamaid jõgesid ning just tema jaotab Portugali lõuna- ja põhjaosaks. Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest). Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm (eriti korgitamm, millest tuleb rohkem juttu hilisemates peatükkides), kastan, õlipuu ja mänd. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki
7 inimtegevust. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamatel nõlvadel., kokku 50% Itaalia pindalast on põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalamail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse- ja nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets ja makja. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, idarannikul ka üle 32 oC. 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutasemenäitajad Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta,
SUKULENT taim, mille paksud lehed ja varred sisaldavad palju veesäilituskude OAAS lopsaka taimkattega ala kõrbes, kohtades, kus põhjavesi on pinna lähedal DROMEDAR üksküürkaamel BAKTRIAN kahe küüruga kaamel VADI ajutise vooluga jõesäng Aafrikas, Araabia poolsaarel KRIIK - ............................................. Austraalias BEDUIIN rändkarjakasvataja NOMAADID rändrahvad, karjakasvatajad ENDEEM väikese levikualaga (areaaliga) taime või loomaliik MAKJA vahemereline võsa Apeniini poolsaarel ja Lõuna Aafrikas FRÜÜGANA - ........ Balkani poolsaarel CHAPARRAL - ....... Pürenee poolsarel, Californias SAVANN puisrohtla LJAANO - ....... Lõuna Ameerikas Orinoco madalikul KAMPO - ............................................. Brasiilia mägismaal BAOBAB ahvileivapuu AKAATSIA vihmavarjukujulise võraga MASAID Ida Aafrika savannide põlisrahvas SELVA vihmamets Amazonase madalikul Lõuna Ameerikas
pidevalt soe Golfi hoovuse tõttu: suvel 22 °C ja talvel 17 °C. Talvel sajab kuus-seitse päeva kuus, kuid päris päikeseta päevi on harva. Vulkaanilise tekkega saared on tegelikult meresügavikust algavate mägede tipud. Kõrgeim mäetipp on Pico Ruivo de Santana (1861 m), mille kõrval veidi madalam Pico de Arieiro ulatub samuti üle 1800 m kõrgusele. Vulkaanilise päritoluga mullal on looduslikku taimkatet (makja, kastani-, õlipuu- ja männisalud) säilinud vähe. Madalamal kasvatatakse suhkruroogu, banaane; terrassidel viinamarju, teravilja, puuvilju. Põhiliseks toodanguks on madeira veinid, käsitsi tehtud tikandid, punutised, ka juur- ja puuviljad, lilled. Kuigi looduslikke liivarandu seal ei leidu, enamus on kivised, on Madeiral see-eest palju muid eeliseid. Madeira üks parimaid randu Prainha asub idaosas, kuigi selle rannajoon on lühike. Tõenäoliselt valmistab Madeira teatavat
annaabi.ee 
