mullad 5. Vahemerelised on tänapäevaks suures osas hävinud, sest................................................ II Vasta küsimustele 1. Millised on taimede kohastumised eluks kõrbetes? (3) 2. Miks asub Atacama kõrb Vaikse ookeani rannikul? (2) 3. Milliste majandusharudega tegelevad põhiliselt kõrberahvad. Miks? 4. Miks on Vahemere rannik soositud turismipiirkond? (3) III Mis sõnad ei kuulu loogiliselt järgnevasse loetellu (2): prootea, gariig, lavendel, rosmariin, mallee, maasikapuu, pistaatsia, oleander. Selgita, mida need liigsed sõnad tähendavad.
TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iseloomulikke kohastumusi(3) Taimed taluvad põuda ja saavad hakkama
tiheda asustuse tõttu; suvine kuumus takistab põllu harimist; kohati joogivee nappus; maavärina- ja vulkaaniohtlik; Vahemerelised alad Tsapparal on vahemereliste alade teine nimetus. Makja on okkaline võsa, mis on tekkinud esialgse loodusliku taimkatte asemele (Itaalia, Aafirka lõunaosa). Früügana on okkaline võsa Kreekas. Gariig on okkaline võsa Prantsusmaal. Mallee ja brigalou on okkalised võsad Austraalias. Asub parasvöötme lõunapoolses osas Euraasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas; Must muld; huumusrikkaim; Nisu; oder; mais; päevalill; PARASVÖÖTME Pisikesed loomad; roomajad; suhkrupeet; soja; raps; närilised; elavad urgudes; ROHTLA
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ...
seal tavalised. Austraalia metsad koosnevad põhiliselt eukalüptidest Kui erilaadse välimusega eukalüptimetsi nägime oma Austraalia-reisi jooksul! Kõrbe piiril Austraalia sisemaal rändasime Hattah-Kulkyne'i rahvuspargi metsas, kus puud on vaevalt 10 meetri kõrgused ja nii peenetüvelised ja harunevad, et meenutavad pigem põõsaid kui puid. Kohalik nimetus sellisel purukuival maal levinud kõrgete põõsastega metsa kohta on mallee. Austraalia idaosas olime kulgenud kuivades hõredates metsades, kus valgusküllane maapind on kaetud ühtlase pruuni kihiga, mis koosneb kuivanud lehtedest ja kooreribadest. Päikeselisel päeval on säärase metsa õhk tulvil tugevat ja äravahetamatut eukalüptiaroomi. Puutüvede alaosad olid sageli süsimustad. See oli kindel märk seal möllanud tulekahjust. Kõrgeima ja sihvakaima eukalüptimetsa leidsime Austraalia kaguosast. Seal, Melbourne'i linnast
Loodes on poolpõuane ning kuum ning mööda rannikut minnes mõõdukas ja jahe. Victoria sisemaa erilisus on tema mäestiku toodetud jahe õhk, mis liigub osariigi keskele. Victoria lõunapoolseimas tipus Austraalia keskosas tähendab seda, et seal on jahedam ning märjem kui teistes territooriumites ja regioonides. Õhk Lõuna Ookeanist aitab vähendada kuumust suvel ning külmust talvel. Melbourne ning teised suured linnad asuvad selles mõõduka temperatuuri piirkonnas. Mallee ning üla- Wimmera on Victoria osariigi soojemad osad, soojade tuultega kõrbest. Keskmine temperatuur suvel on 30C ning 15C talvel. Victoria osariigi kõrgeim temperatuur on 47,9C, mis salvestati Avalon-is 7.veebruaril 2009. Victoria alpid põhjas on kõige külmem osa osariigis, kus temperatuur on talvel vhem kui 9C. Osariigi madalaim temperatuur on -12,8C, saadud Hothami mäel 13.augustil 1947.aastal. Victoria osariik on Tasmaania kõrval teine kõige märjem osariik. Sademete hulk kasvab
annaabi.ee 
