Kliimavööndid (6)

Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid .Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad ,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba . Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad . Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad . Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab , ananass kohvipuu , kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu, ninasarvik , kaelkirjak , lõvid, elevandid , simpans, nandu , koaala, puuma , emu, pühvel, gepard, sebra , hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid , kitsi . Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine . Põuad, mussoon , metsade raiumine ,liigne karjatamine . KÕRB 20-30 pl ll, araabia , põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline . S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli . Taimed: igihaljad põõsad: sukulendid , tääkliilia, viigikaktus , velveetsia, saksauul , kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn , skorpion , kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel , orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused , taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus , toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE : 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei , rosmariin , oleander, piinia , tammed, seeder , oliiv , lina, viinamari , viigipuu , iilekstamm, korgitamm , kaljukann. Loomad: känguru, pulstkits, kaeluspekaar, muflon , mägilammas. Inimesed: teravilja, puuvilja kasvatus. Oliivid , kitsed, lambad ., turism , veini tegemine, puu ja aedviljad , tubakas, lennukid NASA meriinolambad, lihaveised. ROHTLA : euraasia , ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40-55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht, stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria : habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid . hikkoripuu, preeriarohi. Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused , tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott , suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine , rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus : nisu, suhkrupeet , päevalill( uhtorud .) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon , liig-soolasus, muldade rikkumine , õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40-55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad .Taimed: vaher , kanarbik , tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru , punahirv. Nirk , tiiger , leopard , tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass , piison. Inimesed: soodasad elutingimused , tihe inimasustus , tihe teedevõrk, palju maavarasid , looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid , põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond : heitgaasid , happevihmad . OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia , venemaa, siber. Kv: mereline - kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus , Nim. Leetmullad , igikelts e. kirsmaa . Taimed: kuusk , nulg, mänd, lehis, kask , haab , seedermänd, pohl , mustikas , kanarbik, põdrasamblik, leseleht , jänesekapsas, kanada tsuuga, ebatsuuga , sekvoia, lepp . Loomad: hunt, soobel, pruunkaru , põder, saarmas , jalgkakk, nugis , ilves, orav, jänes, grisli , saarmas, ahm, siidisaba , käbilinnud, tuvi, kakulised. Inimesed: kaevandused, tööstusettevõtted, maagaas, teemandid, nafta , puidutööstus, hüdroelektrijaamad, kalapüük, puuviljad TUNDRA : 60-70 pl, ll. S: 5 T: -30. sajab 100mm suvel. Mullad: nõrgalt arenenud tundra mullad, igikelts, kirsmaa. Taimestik : paju, vaevakask, villpea , murakas , sinikad , kukemari, lumikäokõrv, islandi samblik , drüüas. Loomad: põhjapõder e. poro , polaarrebane, lemming , valge jänku, lumekakk , lumepüü, hahk , lagled, änn, alk, kaljukits , lemm, muskusveis . Inimesed: hõre asustus, põhjapõder, karjandus , kalapüük, veeimetajate püük, nafta , gaas , turism, loodusrahvad. Probleemid: heitveed. Heitgaasid. JÄÄVÖÖND 70-90 pl ll. Kv: polaarne , lähis polaarne. Gröönimaa S:5 T -30. Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad austraalias idast läände: suur veelahkme ahelik , takistab passaattuuli.tundra ja taiga rohkem lõunasse, kui läände euraasia idas: p.atlandi hoovus ja keskel arktilised tuuled, sest puuduvad mäed. Erosiooni prob .-rohtlad. Mix tekib erosioon? Puuduvad metsad , taimedel vaid väiksed juured. Tundras on ülekaalus füüsikaline ja vihmametsas keemiline murenemine. Füs.mur.-suured temp. Amp./ Am. Keskosas vahelduvad idast-läände: mäed takistavad tuuli. Taimkate on inimtegevuse tagajärjel hävinud: rohtla, lehtmets, vahemereline. Inimene on seal: karjatamine, maaharimine. Mullastik okasmetsas, mix? Kliima-v.külm, sademeid on rohkem, kui aurumine ,igikelts- ei lase veel pinnasesse imenduda. Euroopas ei esine kõrbet, vihmametsa, savanne. Ekv. Vihmamet. Säilitamine, mix? Hapnik, suur liigirikkus . ferraliitmullad -vähe huumust. Must mullad- palju huumust