Loodusvööndid (1)

loodusvööndid!
KLIIMA
TAIMED
LOOMAD
MULD
INIMTEG.
KK
VARIA
VIHMAMETS
Ekvatoriaalne kliima, Aastaringselt palav ja niiske, Aastaajad puuduvad.
Väga liigirikas , Kasvavad kõrgeks, Taimed puuokstel ja lehtedel, õied on värvikirevad ja lõhnavad, Samaaegselt õied ja viljad , Alustaimestik puudub, Rannikul mangroov .
Väga liigirikas, Lärmakad looma, sest mets on hämar, värvilised linnud , Tugev konkurents , Anakonda, jaaguar , aara , gorilla.
Ferraliit mullad - punaka värvusega, Toitaine vaene, Leedehorisont.
Jahi pidamine, Kalastamine , Metsa raie, Kasvatavad taimi: kohv, kakaopuu , banaan, kookospähklid.
Epiteemiad levivad kuumas janiiskes keskonnas hästi.
Vihmametsad toodavad suurema osa hapnikust.
SAVANN
Aastaajad võrdsed: kuum ja külm, Lähisekvatoriaalne kliima, aastaringselt soe.
Osad puudeta, kõrrelised, kasutavad suurema osa niiskus mullast, Kõrrelised ja palmid taluvad põlenguid.
+Rohusööjad imetajaid , termiidid, Karjad rändavad.
Kitsed , veised.
Ferralliit mullad, Kuival ajal punane lateriitkiht.
Karjakasvatus , Kasvatatakse maapählit, teed, puuvilla , Töö loodusparkides.
Rahavaarvu kasv, toidu nappus, Liigne puude raue kütteks
Ülemineku alaks on mussoonmets.
KÕRB
Troopiline kliima, Õhk on kuiv, Pilvitu ja sademieid langeb harva, Aastaajad puuduvad, Ööpäevane temp. kõikumine on suur.
Kasvavad higihaljalised ja heitlehelised põõsad ning poolpõõsad, Tugevasti hargnev juurestik , Sukulendid , Lühieataimed, Kiire kasvuga.
Rasvavaru: küür ja saba, Öine eluvis , Suve uni, Väike keha, Higinäärmrd, Vettpidav, Heledavärvilised.
Sisalik, maod , kaamel .
Hall muld , sest on vähe huumust, Mulla pinnal ja ülaosas on rohkesti sooli.
Hõredasti asustatud, Nomaanid , Kasvatatakse kitsi, Maavarad : maagaas, nafta , teemant.
Haritaks põlluks kogu sobilik maa, Nomaanid liiguvad sobivamatesse paikadesse.
Datlipalm , Mereäärsed kõrbed tekivad külmahoovuse tagajärjel.
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS
Lähistroopiline kliima, Suved kuumad ja sademete vaesed, talved pehmed ja sademete roh.
Loorberipuu, Torkivad madalad võsad,
Iseloomulike liike vähe, Känguru, pekaari .
Pruunmullad , kui nad ei ole välja kunatud või erroteeritud.
Karjakasvatus, Turism . Taimekasvatus : sitrus, viinamarjad , oliivid , Kalapüük,
Lilekstamm, loorber , pitsaatsia, olender, oliivipuu korgipuu
Maksja -torkivvõsa(Pr)
Goriig(Itaalias)
Chaparra (Ameerikas)
ROHTLA


Parasvõõtme lõunaosa kliima mandrite siseosades, Suvi on soe ja talv külm ja kuina kliimaga .
Kuivalembelised, Puhmad ja kõrrelised , Stepirohi, aruhrin, sibultaimed, kullerkupp , Kevadise kiire kasvuga.
Närilised, pisiimetajad, kojott, piisonid , antiloobid, pimemutt, suslik,.
Mustmuld -kõige viljakam, Huumus pinnases, Igal aastal kasvab palju taimi mis osaliselt lagunevad.
Väga suured põllud, kasvatatakse: Päevalilli, maisi, otra , nisu, Maavarade kaevandamine: Kivisüsi, värviline metall , Lihakari .
Enamus looduslikest rohtlatest on haritatud ja tehtud põllumaaks, Erosioon , Sageli tulekahjud .
Aasias stepp
P-Am preeria
L-Am ampa
KLIIMA
TAIMED
LOOMAD
MULD
INIMTEG.
KK
VARIA
OKASMETS
Parrasvöötme mandriline kliima, Okasmets e. taiga, Suvi jahe ja niiske, Talv külm, Temperatuur ja sademete hulk erinevates osades tugev,Igikeltsa sulamine .
Okasmetsad , sood , Higihaljadmännid, kuus, nulg , lehis, ( kask , haab). Kooniline võra, peenikesed oksad, Tumedaokkalised ( kuusk , nulg), Heledaokkalised.
Liigivaene, Paksu karvkattega kiskjad , Paiksed linnud toituvad seemnetest, rändlinnud putukatest, Saarmas, pruunkaru .
Leedemullad , Leedehorison e. väljauhte horisont, Madalsoo turvas , rabaturvas.
Vähe sobivaid maid põllumaaks, Metsandus , Jahindus , Kalandus , Natuke loomakasvatust, Maavarade kaevandamine.
Külmade tõttu asenduvad okasmetsad lehtmetsadega, Happevihmad , Nafta puuraugud, Metsa tulekahjud, Tselluloosimaardlad.
Kaevandatakse:Rootsis maaki, Soomes vaske, Siberis naftat., Kõige suurem loodusvöönd.
TUNDRA
Lühike suvi- jahe, niiske, valgus küllane, Talved- pimedad külmad, lumevaesed, tug. tuultega, Põhja-Atlandi sooja hoovuse mõju.
Samblad , samblikud, Külmalõhedes soodne talvitumistingimused. Lõuna pool on tihedam taimkate, Rohkesti soid , Areng on kiire, Vaevakask , tundrakanarbik, sinikas, leesikas .
Vähe loomi, Paiksed loomad-suur keha, paks karv , mis muudab talvel heledaks. Rändloomad-põhjapõdrad, kalad , Linnulaat-veelinnu koloonia.
Nõrgalt arenenud, Pole huumust, Suvi on lühike muld ei jõua laguneda, Soostumus, Maavoole-kui pinna kiht libiseb nõkku.
Karm piirkond, Tööstus, Veeimetajate küttimine, Kalastamine, Põhjapõtrade kasvatamine , Omanäoline ja rikas folkloor ja kombestik,
Šamanism-üleloomulike jõudude kultus
Kümalõhed, Nafta juhtmed maa pinnal, Olme prügi.
Tundra nimetus pärineb soomekeelsest sõnast, mis tähistab puudeta künkaid ja mägesid.
JÄÄVÖÖND
Artiline polaarne , Pinnas kaetud aastaläbi lume ja jääga. Kuiv ja külm.
Mikroobilised vetikad ja seened, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekkivad soojade ilmade korral, Vähe rohelisi taimi ja orgaanilise aine tootjaid, Samblad, Nunatak-kaljunukk
Loomade paks kasukas , Liigivaene, Elu mereääres, Plankton >kala>lind.
Suurem osa kaetud lumega, mulda praktiliselt pole.
Tehakse uurimustöid, Suured kalastajad ja hüljeste küttijad.
Turismireisid kahjustavad, Suvel lumi sulab 2 kuuks, Kivisöe kaevandamine, Sõjaväge ei lubata.
Iglu-traditsiooniline jääst ja lumest valmistatus elamu.
Kasutatud kirjndus: 8. klass loodusgeograafia õpik