Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku erinevad sfäärid, nt litosfäär, biosfäär jne
tööealiste osakaal,maksumaksjate arv;*lahkuvad haritumad;*lahkuvad peamiselt mehedsoolised disproportsioonid;*tagasi tullakse pensionieas,suureneb pensionäride osatähtsus. Rahavstiku paiknemine,tihedus: Rahvastik on tihedam: 1)Ida- ja Lõuna- Aasias,Jaava saarel,Jaapanis;2)Euroopa (Singapur);3)USA rannikualal. Põhjused:1)Ajaloolised paljud maailma kõige tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks;maadeavastused;2)Looduslikud kliima (parasvöönd,lähistroopiline vöönd),madalik, veekogude lähedus;3)Majanduslikud kaubandus-ja suhtlemisvõimalus,veekogude lähedus. Hiina 1,3 mlrd in, 9572395 km2, 135,8 in/km2. India 1 mlrd 800 tuh in, 3287263 km2, 304,4 in/km2. USA 273,1 mln in, 9518898 km2, 28,7 in/km2. Indoneesia,Brasiilia,Venemaa,Pakistan,Bangladesh,Jaapan,Nigeeria. Eesti 1,439 mln in, 45227 km2, 31,8 in/km2
annaabi.ee 
