PUUMA Puuma peamiseks elupaigaks on Ameerika mandri mägimetsad. Seetõttu kutsutakse teda ka mägilõviks. Puuma ronib osavalt puudel, vajaduse korral ujub hästi. Seljapoolel on ta ühetooniliselt kollakaspruun, alapoolel hele, peaaegu valge. Kaal võib ulatuda pisut üle saja kilo. JAAGUAR Jaaguar elutseb Ameerika mandril, Lõuna- ja Kesk- Ameerikas. Tema lemmikpaigaks on troopilised põlismetsad. Jaaguarid on hulkuva eluviisiga, rännakutel ujuvad meelsasti. Kogult on jaaguar pisut suurem puumast. Nagu kõigil pantrite perekonda kuuluvatel loomadel on jaaguari karvastik lapiline. TIIGER
LOOMAD • loomad ja linnud on väga lärmakad • elavad puudel • kaitsevad oma territooriumi • on öise eluviisiga loomi • erksavärvilised Nt: anakonda; alligaator; laiskloom; puuma; sipelõgija; aara Ekvatoriaalsed vihmametsad KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • le...
Probleemidest esinevad metsade maharaiumine ning kultuurmaastikud, nendes on sega-ja lehtmetsad säilinud vaid osaliselt. 4. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad a) Stepp- kulgeb Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliast ning Hiinasse. Preeria- Põhaja-Ameerikas. Pusta- Ungaris, Doonau ääres, nenede kliimavöötmeks on parasvööde ming muldadest esinevad mustmullad. Taimedest habehein, piisonirohi, loomadest puuma, piison, kiott. Inimtegevus on põllumajandus. Probleemid taifuun, mussoon Taifuun-troopiline tsüklon, Aasia idarannikul esinev keeristorm. Mussoon-püsiv tuultesüsteem mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas. (eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone) 5. Poolkõrbed ja kõrbed a) Parasvöötme lõunaosas, lähitrooplises ja troopilises kliimavöötmes.
Ta võib anda elu jooksul üle miljoni järglase( seemne ). Võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks. Enamasti rohelist värvi. Teine taim: karuohakas Kuulub korvõieliste sugukonda. Umbes 2 aastane taim, võib kasvada 2 meetri kõrguseks. Paljuneb kergesti levivate seemnete abil. Karuohakal on küllaltki tuegv sammasjuurestik.Õied on koondunud munajaks, lehed on süstjad. Ühekojaline rohttaim.Levib tulnukana Argentiinas. 7. Loomastik 1) Kaslased, puuma , viskatsa , vöölased ja jaanalinnulaadne nandu, mägikitsed. 2) Esimene loom : Nandu . Nandu (Rhea americana) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerika pampades. Nandu on kuni 1,5 m kõrge, kaalub 15-20 kg. Nandul on kohev pruunikashall sulestik ja 3- varbalised tugevad jalad. Ta tegutseb väikseste salkadena, sagedasti koos sõralistega. Nandu toitub taimedest ja selgrootuist. Nandu on polügaamne. See tähendab, et ta paaritub sama
Elab püsivate paaridena. Saba on lühike ning valge. Selg on kaetud hallikaspruuni karvastikuga. Pikad ja sihvakad jäsemed. Tagumised käpad on esimestest pikemad. Ei vaja paju vett, peavad joomata kaua vastu. Toituvad rohust. GUANAKOD Jooksevad kiiresti. Higistavad sisemiselt. Elavad karjana. Uudisimulikud ja sõbralikud. PUUMA Kiired Alapool hele. Ülapool on hallpruun kuni tume punane. Jahib saaki pisikestest närilistest lõpetades hirvedega. TOIDUAHEL PAMPAROHI PATAGOONIAMAARA PUUMA KASUTATUD MATERJAL http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-25-2.htm http://www.pisi.ee/viewtopic.php?f=12&t=2316 http://mangukoobas.lahendus.ee/id/26/monster/412597/action/gallery/mode/picture/pictureid/53973/ http://www.voyage-amerique.fr/wp-content/uploads/2010/01/pampa.jpg http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=317 http://pixdaus.com/pics/1290565331EkvRxVd.jpg http://lemill.net/content/exercises/polli-loomaaia-sobralikud-loomad-test http://www.ohtuleht
Brasiilia Laura Luht MHG Tartu, 2014 Üldine • Lõuna-Ameerikas suurim riik • 8 511 965 km² • 5. riik maailmas • Portugali keel • 192 mln elanikku • Pealinn Brasiilia Loodus • Savann ja vihmamets • Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima • Jõestik • ¼ vihmametsadest • Tasane maa • Amazonase madalik • Pico de Neblina (2994m) 1964a Inimesed • 192 mln – 54% eurooplased – 6% aafriklased – 39% euroaafriklased – 1% muud • Rannikul (kliima parem) • Hõimud • Asustus hõre Taimed • Liigirohkus • Brasiilia puu (Brazilwood) • Lihasööjad taimed • orhideed Loomad • Liigirohkus • Suurimetajad (nt jaaguar, puuma) • Anaconda (suurim madu) • Armadillo Kultuur • Jalgpall • Kohv • Rio de Janeiro’s asub 1 seitsmest maailmaimest • Turistid • Olümpia 2016 Kasutatud materjal • http...
vahelisel piiril. Titicaca järv on 8372 km² pindalaga Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel. 1862.aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Pilte Titicaca järvest Titicaca Järv Titicaca kaldad ja saared on koduks Aimaraa rahvale. Nad elatuvad põlluharimisest ja kalapüügist , kasutades pilliroost paate . Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime valitseja järgi .Tähendab tõlkes kuningat , valitsejat Titicaca Järv
samblakihiga. Loomad Sarnaselt taimeriigiga on ka loomariik väga mitmekesine. Metsades kohtab mustkaru, valgesabahirve, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, kärpe, armadille jt. Florida soodes elutsevad alligaatorid, pelikanid, flamingod ning erinevad kilpkonna- ja konnaliigid. Arvukalt leidub mitmesuguseid madusid, millest mürgised on siiski väga vähesed. Florida poolsaare lõunaosasse on rajatud Evergladesi rahvuspark, kus on säilinud mõned haruldased loomaliigid nagu florida puuma ehk florida panter ja teravkoonalligaator. Inimtegevus · Põlluharimine · Karjakasvatus · Kalandus · Teenindus Lisa Pealinn: Tallahassee Elanikke: 17 790 000 (2005) Pindala: 170 451 km2
Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks.
TITICACA Diana Matejuk ANDMED Koordinaadid - 15° 50 S, 69° 20 W Asub Peruu ja Boliivia piiril Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 1011 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve madala hapnikusisaldusega omandanud väga kortsulise naha. Järve Peruu-poolses osas asuvad tehislikud ujuvsaared Urose saared. Neid on umbes 42 ja need on tehtud totora- pilliroost, mis kasvab järve madalikel LEGEND ID ac a põ h ja s le b avad Inkade püha jär ve Titic a ja...
Suve alguses: suvepüksid, hiirehernes, tõrvalill Kesksuvel: vägiheinad, jumikad Suve lõpul: taimestik närbub, õitseb ainult osa kuumusega kohastunud maltsalisi ja poolpõõsaid. Stepile on iseloomulik veerpallid, meenutavad kerajat põõsast, murduvad kergesti ja veerevad tuulega mööda maad edasi. Kultuurtaimed: päevalill, sojauba, lina, rapsi, aed- puuviljad 5.Loomastik: antiloopid, piison, saiga, suurhüpik, suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, koiott, puuma, nandu. 6.Inimtegevus: Üles haritud rohtlad. Kütimine, karilooma kasvatamine, tööstus(nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaag), maa harimine. Nimetatakse viljaaidaks. Niiskemates kohtades mais ja kuivemates nisu. Põhiliselt kasvatatakse karjades: veiseid, lambai Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjadamisest pinnas allub kergelt vee ja tuuleerosioonile. Kõrbed 1. Asend: Pöörijoonte läheduses
tiheda sooja hallikaspruuni karvkattega, tagaseljal võib näha vertikaalseid vööte, külgedel rosetikujulisi tähne ning jäsemete ja saba ümber rõngakujulisi vööte. See kaslane elutseb kuivadel kaljustel nõlvadel umbes 3000 meetri kõrgusel ülevalpool metsapiiri. Ta püüab peamiselt närilisi, nagu näiteks viskatsasid. Erinevalt paljudest teistest kaslastest ei ohusta seda liiki otseselt ei jaht ega elupaikade hävimine, kuid ohustatud on tema saakloomad. Puuma Puuma elab Põhja-Ameerika lääne- ja lõunaosas, Kesk- Ameerikas ja Lõuna- Ameerikas. Suurem osa ta karvkattest on ühtlaselt tuhmkollane. Ta toob kuuldavale paljusid erinevaid häälitsusi. Tema pikkus koos sabaga võib olla kaks meetrit ja kaal ligi 100 kg. Ta suudab ilma hoogu võtmata sooritada 7 m kõrgusi hüppeid. Nii nagu ilves, lööb ka puuma nurru. Puuma jõuab joosta kuni 80 km/h. Ta elutseb troopilistest vihmametsadest, kõrgmäestikest ja okasmetsadest kõrbeteni
Väikesed kassid --------------------------------------------------------------------------------------5-7 · Kodukass --------------------------------------------------------------------------------------5 · Metskass ---------------------------------------------------------------------------------------6 · Ilves ---------------------------------------------------------------------------------------------6 · Puuma ------------------------------------------------------------------------------------------6 · Serval -------------------------------------------------------------------------------------------7 Suured kassid -----------------------------------------------------------------------------------------7- 9 · Lõvi ---------------------------------------------------------------------------------------------7
poolt maha lastud ja ilvesepojad ei saa iseseisvalt hakkama ning surevad. Viimaste aastatega on saanud suureks probleemiks keskkonnasaastatus ning haigused. Saastunud veekogu lähedus võib ilvese haigeks teha. Samuti ei meeldiks ühelgi loomal saastunud paigas elada. Ilvese populatsiooni mõjutab ka kisklus. Vahel murravad ilveseid ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu, ning hundid. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. Hunt ründab ilvest enamasti söömise ajal. Margus Kaljund 10M
kaldu. Tugevad tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki hppeid. Kpad on ilvestel laiad ja karvased, vimaldades neil kndida kohevas lumes, talviti on nende kpaalune karvkate eriti tihe. Kpad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need talviti kttides, sest aitavad ilvestel edestada viksemaid saakloomi. Igale kpa ruutsentimeetrile rhub isegi suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi. Huvitav on ka fakt, et 14 kilogrammise isailvese kpad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad. Paljud inimesed arvavad, et ilvestel on nii esi- kui ka tagakppadel ainult neli varvast, see on aga vale arusaam. Nad kll jtavad endast maha ainult neljavarbalise jlje, kuid tegelikult on ilveste esikppadel viis varvast. Viies varvas aga asub nii krgel, et ei ulatu jlge jtma. Kned on enamasti sisse tmmatud, jlje jtavad nad ainult siis, kui ilves kraabib, letab libedat teeliku vi ronib puutvest les. Mni ilves aga ei suuda ennast puutvest les
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
Neid võib igal loomal olla kuni 30 tuhat. Kõhupoolel ning peas on okkaid üldiselt vähe, peamiselt kasvavad nad seljas. Urson tegutseb ringi peamiselt öösiti ning on aktiivne aasta ringi. Tema tegutsemispaiku on lihtne leida oakujuliste väljaheidete, näritud puukoore ning jälgede järgi niiskel pinnal. Karvavahetuse ajal kukuvad okkad ise kergelt välja. Turvalisuse tagab ta oma okastega, ähvardades nendega vaenlast, ise nad vaenlast ei ründa. Mõned vaenlased on tal näiteks ilves ja puuma. Suvel sööb urson rohttaimi, sügistel ja talvel aga koorib ta puid, süües koorealuseid mahlakaid ning tärkise- ja suhkrurikkaid kihte. Ta ei eelista ühtegi puud kindlalt, kõlbavad näiteks männid vahtrad ja künnapuud. Jooksuaeg saabub sügisel või sügistalvel. Isased hulguvad mööda metsa ja toovad kuuldavale kõrgeid helisid. Tiinus kestab 7 kuud ning emane toob ajavahemikus aprillist juunini ilmale ühe poja. Poeg on sündides küllaltki hästi arenenud ning kaalub umbes 560g.
Kuna nad uskusid , et kui seda ei tee siis saadab puukänd raiujale haiguse. Ja et sellest lahti saada tuleb tuua lepitusohver. Vanemad lubavad, et kasvatavad last austama esiisade mälestust ja nende kombeid, maisi, millest nad on tehtud, ube ja maad. Austada tuleb ka päikest, taeva südant. Lapse ema käib rasedana palju leilisaunas leil rahustab ja puhastab. Lapsel on oma olend, nahual. Selle ta saab päeva järgi, mil ta sünnib. On sõnni, kassi, lamba, puuma ja mitmete puude päevad. Nahualiga on inimesel eriline, lähedane side.See teeb kõigest elavast ühe suure perekonna. Nahual on inimese saladus, mida teistele ei avaldata. . Vesi on neile püha, lapsele õpetatakse, et vett ei tohi raisata. Vesi on puhas ja annab elu. Ka maa on püha, maa on inimeste ema keda tuleb austada. Enne külvi küsitakse Maa käest luba teda harida. Palvetes pöördutakse loomade poole. Ka Maa Jumala, vee
preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14.mustmullad: suur huumuse sisaldus ja suur huumus horisont (kiht) ( tume , viljakad , sügavad) 15.taimed-kevadlilled:pojeng, krookus, tulp Suvepüsikud:salvei, hiirehernes , tõrvalill Huumusega kohatunud lilled :maltsalised , poolpõõsad 16.euraasia stepp:suurhüpik , saiga , tutt-lõoke , marmortõhk Am preeria:A-piison , koiott , rohtlahaukur ehk preeriakoer Pampa:nandu, puuma , vöölased , viskatsa *erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid *põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala Preeria:mais nisu Pusta:nisu , suhkrupeet, viinamarjad,aed ja puuviljad Pampa:mais, nisu Stepp:nisu 17.Paiknevad parasvöötme lõunaosas ja lähistroopilises kliimavöötmes , pöörijoonte lähedal Sademete hulk on alla 200mm aastas Temp. :öösel 0C Päeval:30 C-40C 18
KALJUMÄESTIKU RAHVUSPARK Kaljumäestiku Rahvuspark asetseb Colorado osariigi põhjaosas ning paikneb 1500 km² suurusel pindalal. See on hästi säilinud looduskaunis paik, mis hõlmab ka üle saja mäetipu, mille kõrgus on enam kui 3000 m üle merepinna, ning liustikke, järvi, jõgesid ja jugasid. Metsapiir asub selles piirkonnas rohkem kui 3350 m kõrgusel üle merepinna ning suvel on rahvuspark kaetud õitsva taimevaibaga. Rahvuspargis elavad kobras, vapiti, piison, põder, karibuu, puuma, ilves, koiott, grislikaru ja baribal. Vaid siin võib jälgida lumelambaid nende looduslikus keskkonnas. Jooksuajal võitlevad isasloomad halastamatult omavahel, müksides üksteist pea ja sarvedega. Emasloomade sarved on isaste omadest palju lühemad. Pargis on arvukalt turismimarsruute. Võib loota, et looduspark säilitab Kaljumäestiku puutumatu looduse kõigile neile, kes sooviksid sellega ka tulevikus tutvuda. KALJUMÄESTIKU LOOMAD
kilpkonna- ja konnaliigid. Arvukalt leidub mitmesuguseid madusid, kellest mürgised on õnneks väga vähesed. Florida poolsaare lõunaosasse on rajatud Evergladesi rahvuspark, kus on säilinud mõned haruldased loomaliigid nagu Florida puuma ja teravkoonalligaator. 6 Loomastik Pildil on pesukaru. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Florida elavam ajalugu algab umbes aastast 1850, kuigi esimesed hispaanlastest meresõitjad jõudsid rannikule juba 16.sajandi keskel. Olles Euroopas ja kaugemalgi harjunud vaatamisväärsustega, mis kõik pärinevad sajandeid enne Kristust, tundub Ameerika kultuurikiht eurooplasele väga õhukese ja pindmisena.
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
Andide nõlvadel kasvab tihe mets. Põhjas on see lähistroopiline- loorberipuude, kreeka pähklipuude, araukaariate ja lõuna-ameerika lehistega. Lõuna suunas aga on taimkate kohastunud külmema kliimaga- Patagoonias valitsevad araukaaria ning lõunapöök. Tulemaal näeb tihedaid kuuse-, männi-, küpressi- ja seedrimetsi, kasvab ka teisi puid. Loomastik Loomastik on piirkonniti erinev. Põhjas elavad säärased suured imetajad nagu puuma, otselot, sipelgkaru, taapir ja mitut liiki ahvid; seal näeb palju ka värvikirevaid linde nagu flamingod, papagoid, koolibrid. Pampas elab arvukalt väiksemaid imetajaid- rebaseid,
ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda
Ta tajub ka 20 cm sügavusel asuvat saaki. Maad kaevab ta esijäsemetel paiknevate küüniste abil ning teatud ajavahemike järel lükkab ta mulla tagajalgadega eemale. Et saagi lõhna mitte kaotada, surub üheksavöölane end tugevasti vastu maad, pidevalt puristades ja ruiates.Lõunapoolsetel aladel elutsevad loomad toituvad, aga peamiselt sipelgatest ja termiitidest. Kui ilm on jahe käivad nad isegi päeval toidujahil. Üheksavöölase vaenlased on lisaks inimesele hunt, koiott, puuma, koer ja auto: väga palju üheksavöölasi hukkub öösel autorataste all. Kliima muutused mõjutavad üheksavöölasi palju, sest neil pole karvu. Talvel on nende päevased tegevused vastupidi, nad on aktiivsed päeva soojemal ajal. Üheksavöölane toob loodusele kasu sellega, et tühjadesse üheksavöölaseurgudesse saavad elama asuda teised loomad, näiteks skungid, rotthamstrid, kivikakud ja lõgismaod.Üheksavöölast kütitakse hõrgu valge liha pärast
Poegade arv: 15 Poegade iseseisvus: 5 kuuselt Eluviis: Erakuna, va. Innaaeg Toitumine: Linnud ja ahvid Eluiga: 17 aastat Punailves Ladina k. nimi: Felis rufus Pikkus: 0,50,8 Saba pikkus: 0,2 m Kõrgus: 0,50,6 m Kaal: 616 kg Suguküpsus: 12 a. Innaaeg: Veebruarist märtsini Tiinuse kestus: 6065 päeva Poegade arv: 14 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Lihasööja Eluiga: 30 aastat Puuma Ladina k. nimi: Felis concolor Turja kõrgus: 0,650,75 m Keha pikkus: 1,11,6 m Saba pikkus: 0,650,8 m Kaal: 3590 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Varieerub Tiinuse kestus: 9095 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Hirved ja teised imetajad Eluiga: 20 aastat Serval Ladina k. nimi: Felis serval Pikkus: 0,71 m Saba pikkus: 0,30,45 m Kõrgus: 0,550,6 m Kaal: 1020 kg Innaaeg: Varieerub
Taimestik On väga taimerikas Madalates vihmametsades on leidud ligi 25 000 eriliiki orhideesid, viimane on ka rahvuslill Sõltuvalt vahelduvast reljeefist ning temperatuurist on väga palju haruldasi liike Gerbera Orhidee Moon Metsad Venetsueela rahvuspuu Araguaney e.``Kuldne kevad`` Loomad Populaarsemad loomad on jaaguar,laisklased,ahvid,otselotid,sipelg aõgijad,armadillid,karud,hirved jne. Jaaguar Prillkaru Puuma Vesi siga Ahv Linnud Rahvuslinnuks on papagoi Venetsueelas on 1346 liiki linde Populaarsemad:flamingod, haigurid,iibised,õlilinnud,papagoid Flamingo Valge kraega jakobiin Kakaduu Tuukan Nümfi kakaduu Valge kakaduu Veeloomad,roomajad ja kahepaiksed Väga palju on erinevaid liike
Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid). Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema, osadele aga omand. Lapse ema käib rasedana palju leilisaunas- leil rahustab ja puhastab. Lapsel on oma olend, nahual. Selle ta saab päeva järgi, mil ta sünnib. On sõnni, kassi, lamba, puuma ja mitmete puude päevad. Nahualiga on inimesel eriline, lähedane side.See teeb kõigest elavast ühe suure perekonna. Nahual on inimese saladus, mida teistele ei avaldata. Vesi on neile püha, lapsele õpetatakse, et vett ei tohi raisata. Vesi on puhas ja annab elu. Ka maa on püha, maa on inimeste ema keda tuleb austada. Enne külvi küsitakse Maa käest luba teda harida. Palvetes pöördutakse loomade poole. Ka Maa
on talv. Levinud on pruunmullad(väga viljakad). · Niisked lähistroopilised metsad. Üheks tunnuseks on igihaljus. Talved on suhteliselt jahedad, kuivad ja selged ilmad. Suvel on väga soe ja vihmane. Sellise kliima põhjuseks on mussoonid. Omapärased on mangroovtihnikud, kus tõusu ajal paistavad ainult puude võrad. Seale elustik on rikkalik, seal on kalu, kahepaikseid, linde ja krabisid. Taimedel on hea soolataluvus, harunev õhujuurestik. Loomadest on seal tiiger, haigur, panda, puuma, alligaator, madukael. · Savannid, lähisekvatoriaalsed metsad. Asuvad lähisekvatoriaalses vöötmes. Nende alade kliimat kujundavad suvel ekvatoriaalsed, talvel troopilised õhumassid. Suvepoolaastal on päike seniidis ja kujundab ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur on aastaringi väga kõrge. Aasta sademete hulk võib olla 250-2000mm piires. Lähisekvatoriaalse kliimaga alade põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad kõrrelised, rohttaimed ja torkpõõsad. Kuiva ja niiske
Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. Vasikaid võivad ohustada ka ilves, puuma ja ahm. Põder Eestis Hinnanguliselt elab Eestis praegu umbes 12 000 põtra. Põder ei ole Eestis looduskaitse all. Seega põdrajaht on lubatud. Jahihooaeg kestab 15. septembrist 15. detsembrini. Põhiliseks jahiviisiks on ajujaht, mida võib korraldada 1. oktoobrist. Enne oktoobrit on põdrale lubatud pidada ainult varitsus- ja hiilimisjahti. 2012. aastal kütiti Eestis 5126 põtra. Pilt 4. Põdravasikas Pilt 5. Põder lumes
Kuna nad uskusid, et kui seda ei tee siis saadab puukänd raiujale haiguse ja et sellest lahti saada tuleb tuua lepitusohver. Vanemad lubavad, et kasvatavad last austama esiisade mälestust ja nende kombeid, maisi, millest nad on tehtud ube ja maad Austada tuleb ka päikest taeva südant. Lapse ema käib rasedana palju leilisaunas, leil rahustab ja puhastab. Lapsel on oma olend nahual. Selle ta saab päeva järgi mil ta sünnib. On sõnni, kassi, lamba, puuma ja mitmete puude päevad. Nahualiga on inimesel eriline lähedane side. See teeb kõigest elavast ühe suure perekonna. Nahual on inimese saladus, mida teistele ei avaldata. Ehitus Maiad olid võimelised ehitama ainuüksi väikeseid abinõusid kasutades suuri ja uhkeid kivist ehitisi, milleks valdavalt olid paleed ja püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Brasiilia Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................... lk3 Riigi üldiseloomustus............................................................ lk4 Rahvastik............................................................................... lk5 Majandus............................................................................... lk6 Religioon............................................................................... lk7 Taimestik............................................................................... lk8 Loomad................................................................................. lk9 Kliima..............................
Looduses elavad isendid on äärmiselt haruldased laialdase elupaiaga hävitamise tõttu ning neid ohustab väljasuremine. Nagu paljude teiste Lõuna-Ameerika kaslaste puhul, teatakse ka kodkodi harjumuste kohta vähe. Arvatakse, et ta peab jahti öösiti toitudes väikestest imetajatest, lindudest ja roomajatest. 10 Kokkuvõte Lõuna- Ameerikas elavad kaslased on üldiselt väikesekasvulised ja mustrilise kasukaga. Ainsateks eranditeks on puuma ja jaguarundi, kelle suurus ja karvkate erineb teistest kaslaste esindajatest. Erinevalt teistest maailmas elavatest kaslastest, teatakse Lõuna-Ameerika kaslaste eluviiside ja harjumuste kohta küllaltki vähe. Põhjuseks on osade liikide haruldus ja väikene populatsioon. Kaslasi leidub enamikes Lõuna-Ameerika riikides: Argentiinas, Equadoris, Peruus, Kolumbias, Boliivias, Tsiilis, Costa Ricas, Guyanas, Panamas, Surinames, Paraguais, Urugais ja Venetsueelas
punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda
Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida-Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui Soomes. Vahel murravad ilveseid ka ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. -7- Arvukus Ilvese arvukus oli viimase 100 aasta (võimalik et veel tunduvalt pikema perioodi) kõrgeimas seisus aastatel 19961997, mil loendati 1200 ilvest. 1998. aastal kütiti 216 isendit, mis on teadaolevalt suurim kütitud isendite arv Eestis. Sellest ajast alates on ilvese arvukus
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Ainult selles regioonis elutsevad karutiivalised, kandlased, gibonlased. Rohkesti on hirvlasi, veislasi, oravaid, kanalisi. Rohkesti elutseb seal lennusega loomi. Inimahvidest elab seal ainult orangutang. Neotroopilise regiooni loomastik on rikkalik ja omapärane. Imetajaist on endeemsed kukkurvõhnlased, vampiirlased, napihambulised, laamad, laianinalised ahvid, lindudest nandulised, tuttkana, kannushaned, tuukanlased. Iseloomulikud on ka okaslased, tapiirid, nabasead, suurtsest kaslastest puuma ja jaaguar, pesukaru, tinamulised, kondorid, koolibrid, iguaanlased, suured putukad ja ämblikud. Austraalia regioon on ürgseim. Pärisimetajate alamklassi esindajad peaaegu puuduvad, kui jätta arvetamata mõned hiirlased, käsitiivalisedja liigid, mis inimene on aklimatisserinud. Seevastu elutseb seal rohkesti kukkurloomi. Endeemsed on ürgimetajad, kaasuarilised ja kärsspealised. Rohkem kui kuskil mujal on papagoisid. Maailmameri jaguneb loomastiku alusel 7 regiooniks
Samas võis ta kulutada enda kirgedele tohutuid summasid: ta omas eralennukit ja käis sellega sõitmas, ta tall oli täis hobuseid, ta lasi endale korraldada kalleid vaatemänge ning suure filmikunstiarmastajana ehitati talle isiklik kino. Mussolini oli ka suur loomaarmastaja, mistõttu ta kodune loomakollektsiooni andis peaaegu loomaaia mõõdu välja tal oli nii gaselle, hulgaliselt kasse ning ka kotkas, tiiger, puuma, kotkas ja hirv. 5 Hibbert, 1997, lk 53 7 Mussolini perekonnaelu oli õnnelik, kuigi ta enda naisega pidevalt koos ei elanud, sest too ei soovinud avalikkuse tähelepanu. Lisaks tütar Eddale oli neil ka kolm poega: Vittorio, Bruno ja Romano. Rachele pidas Mussolinit parimaks isaks ja heaks abikaasaks, olenemata sellest, et oli tema arvukatest armukestest teadlik
Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte- sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased – ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N. kassid (metskass, kalakass, marmorkass), ilves, otselot, tiiger, puuma, leopard, gepard, lõvi. Sgk Loivalised - jäsemed on taandarenenud ja muundunud loibadeks. N. merielevant, morsk, hallhüljes, viiger. 21 S. KABJALISED Suured taimtoidulised loomad. Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis on muundunud kapjadeks. Hammastik redutseerunud, lõike ja silmahambad võivad täielikult kaduda. Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N
Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte-sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N. kassid (metskass, kalakass, marmorkass), ilves, otselot, tiiger, puuma, leopard, gepard, lõvi. Sgk Loivalised - jäsemed on taandarenenud ja muundunud loibadeks. N. merielevant, morsk, hallhüljes, viiger. 16.3.9.2.2.17. Selts: Kabjalised (Perissodactyla) Suured taimtoidulised loomad. Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis on muundunud kapjadeks. Hammastik redutseerunud, lõike ja silmahambad võivad täielikult kaduda. Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N. aasia taapir, mägitaapir) ja ninasarviklased (N. jaava ninasarvik, india ninasarvik)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
