Baaslogistika (0)

MIS ON  LOGISTIKA ?
Logistikat saab käsitleda kui
•süsteemset mõtlemisviisi, 
mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse 
tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse 
komplekselt kui eesmärke mõjutavaid 
tegureid;
•juhtimisfunktsiooni, 
mis integreerib ja koordineerib olulisi 
juhtimisfunktsioone ( planeerimine , 
otsustamine, arvestus, kontroll jne.);
• teadusharu , 
mille ülesandeks on süstematiseerida 
praktilisi kogemusi ja välja töötada 
valdkonna teoreetilised alused, mõistete, 
meetodite ja mudelite süsteem ning 
põhiprintsiibid  ja paradigmad.
LOGISTIKA ON 21.SAJANDI
TEADUSHARU,MIS HÕLMAB
JÄRGMISI VALDKONDI:
•Ärilogistika (Business  logistics ); 
•Insenerilogistika (Engineering 
logistics);
• Militaarlogistika  ( Military  logistics);
•T
• u
T ru
r ndusl
s og
o ist
s ika
k  
a (Mar
a k
r e
k t
e ing 
logistics);
•Teeninduslogistika ( Service  logistics);
•Turismilogistika (Tourism logistics);
•Perelogistika (Family logistics);
•Spordilogistika (Sports logistics);
•Meditsiinilogistika ( Medicine  logistics)
MIS ON LOGISTIKA 
EESMÄRK?
Logistika eesmärk on lähetada kaup või 
inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, 
õige hinnaga, õiges koguses, õige 
kvaliteediga, õige informatsiooni alusel.
The  objective  of logistics is insure that 
the  final  customer  received  the right 
product, at the right time, in the right 
place, at the right cost, in the right 
condition and in the right quantity 
LOGISTIKASÜSTEEM KOOSNEB
ALLSÜSTEEMIDEST
Tootmislogistika ;
Hankelogistika ;
Jaotuslogistika;
Tr
T a
r n
a sp
s or
o d
r ilog
o ist
s ika
k ;
a
Laologistika;
Kaubanduslogistika;
Klienditeenindus;
Tagastuslogistika
TARNEAHEL
Logistika kesksed eesmärgid on 
majanduslik  tõhusus , 
klienditeeninduse kvaliteet ja 
paindlikkus.
Logistika puudutab tegevusalasid, 
mille 
e k
  e
k s
e k
s m
k
es
e  
s on
o  mat
a er
e i
r aa
a l
a se
s t
e e 
e
väärtuste ja info liikumine ning selle 
ettevalmistamine, alates toorainest ja 
lõpetades lõppkliendiga ja hõlmates ka 
üha suuremat tähtsust omandava 
tarvitatud kaupade ja pakendite  korje .  
TARNEAHEL
Omavahel seotud logistikategevused 
moodustavad tarneahela.
Tarneahel ehk logistiline võrgustik on 
toote või teenuse  tarnijalt kliendile 
liikumisel kaasatud organisatsioonide, 
inimes
e t
s e,
e  t
  eh
e nol
o oo
o g
o iat
a e,
e  teg
e ev
e u
v st
s e,
e  
info ja muude ressursside süsteem.
Tarneahel lisab väärtust ja määrab 
lõppkokkuvõttes ettevõtte suutlikkuse 
rahuldada klientide nõudlust. 
TARNEAHELA JUHTIMINE
Logistika, strateegiline turundus, 
tarneahela juhtimine ja strateegiline 
juhtimine on  tegevusvaldkonnad , mis 
on omavahel tihedalt seotud.
Ta
T r
a n
r ea
e h
a el
e a juhtimine 
e on
o
et
e tev
e õ
v t
õ luse
s  
e
traditsiooniliste protsesside ja 
tegevuste koordineerimine 
lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni 
(tarnijani), et tagada toodete, 
teenuste ja informatsiooni 
väärtuseline kasulikkus kliendi või 
aktsionäri  seisukohast
ja täiustada 
tarneahelat kui  tervikut .
TARNEAHELA JUHTIMINE
Sellest johtuvalt saab väita, et 
tarneahela (Supplay Chain 
Management ) juhtimine eeldab 
logistikast laiaulatuslikumat 
integreerumist väljaspoole ettevõtte 
piire
r .
e
Tarneahela juhtimine tähendab 
lisandväärtust loovate äritegevuste 
integreerumist kogu tarneahela 
ulatuses, suurendamaks klientide 
rahulolu. See on enamiku ettevõtete 
strateegiline väljakutse.
INIMKESKNE LOGISTIKA
•Inimkeskne logistika on vahetult seotud 
inimeste eksisteerimise eluliste 
vajadustega (toit, rõivad,  majutus , 
transport) ning iga inimese ja perekonna 
el
e u j
  a 
a t
  eg
e ev
e u
v se
s g
e a 
a ning hõl
õ mab
a  
perelogistikat,  haridust, tervishoidu, 
turismi, militaarvaldkonda ja teisi 
jõustruktuure (politsei, kiirabi, 
päästeteenistus, tuletõrje). 
•Perelogistika peamised tegevused on 
majutus, transport ja infotehnoloogia.
MILLISTE VALDKONDADEGA
ÜHILDUB LOGISTIKA?
INTERFACES BETWEEN LOGISTICS
AND  OTHER  FUNCTIONS.
•Rahandusega (Finance);
•Turundusega (Marketing);
•Infotehnoloogiaga (Information 
Technology );
•Tootmiskorraldusega ( Production )
MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD
ANTIIKAJAL
•Toit (ühekülgne);
•Aeglane transport (nt. veoloomad ja  
purjelaevad);
•L
• o
L o
o m
o
as
a ö
s ö
ö t
ö ;
•Telgid;
• Primitiivne  teedevõrk
MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD
I MAAILMASÕJAS
•Toit (leib, konservid);  Loomasööt ;
•Hobuveokid,  raudteetransport , 
lae
a v
e a
v d
a ;
• Sõjatehnika  (püssid, kuulipildujad, 
kahurid,  padrunid , mürsud, miinid);
•Telgid,  kaevikud , blindaazid;
•Arenev teedevõrk
MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD
KAASAJAL
•Autotransport ja  konteinerveod  (toit, 
esmatarbekaubad ), millega tegelevad 
tsiviilfirmad;
Õ
•
h
Õ u- ja 
a m
 
er
e e
r t
e ra
r n
a sp
s or
o t
r  
(lennukikandjad); 
•Raketid,  satelliitidel  ja 
infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika 
juhtimis- ja jälgimissüsteemid
LOGISTIKA FENOMEN
• Investeerimine  uutesse toodetesse ja 
tipptehnoloogiasse muutub üksnes 
logistika rakendamisel tööviljakuse 
tõu
õ su
s , ku
k lutust
s e 
e vä
v h
ä en
e dam
a
ise
s  
e ja 
a uute 
e
turgude hõivamise põhiteguriks.
•Logistiliste süsteemidega on seotud 
20-30 % lääneriikide SKT-st. 
Logistikakulude vähendamine 1 % 
võrra on ekvivalentne firma läbimüügi 
suurendamisega ca 10 %.
MITU % AJAST JA KULUDEST KULUB EL 
RIIKIDE  FIRMADEL
KAUPADETOOTMISELE,
TRANSPORDILE JA LADUSTAMISELE?
Nimetus
Aeg %
Kulud %
To
T o
o t
o mine
2
8
Transport
5
32
Ladustamine 93
60
Kokku
100
100
LOGISTIKA FENOMEN
•Üle 25 aasta praktiseerivad logistika 
kontseptsiooni  strateegilises 
planeerimises ja praktilises 
juhtimistegevuses sellised suurfirmad 
nag
a u I
  B
I M
B , Ge
G n
e er
e a
r l
a  Mot
o or
o s
r ,
s  To
T y
o o
y t
o a,
a  
Vo
V l
o vo
v ,
o  El
E ek
e t
k ro
r l
o ux,
x  Joh
o nso
s n
o
an
a d 
Johnson , Coca- Cola , ASG, Wal-Mart, 
General  Foods .
•Edukate firmade logistiline protsess 
erineb tavapärasest selle poolest, et 
protsessi kaasatakse peale firma 
personali ka  strateegilised  
koostööpartnerid ( hankijad , 
vahendajad, transportijad jne.)   
LOGISTILISE  TARNEAHELA I 
ARENGUETAPP  1960-1980. 
HAJUTATUD TEGEVUS
•Eksisteeris  tootmiskeskne  mõtteviis. 
•Logistikat käsitleti põhiliselt 
tootmisettevõtte transpordi- ja 
laokulude vähendamise vahendina. 
P
•
e
P a
e m
a
ise
s k
e s
k  
s t
  eg
e uri
r ks
k  
s too
o t
o misk
s u
k lude 
e
vähendamisel sai  transporditehnika  
tormiline areng. 
•Alates 1970.a. koondus tähelepanu 
turunduse arendamisele ning 1980.a. 
ka jaotuslogistika 
majanduskäsitlemisele 
valmistoodangu toimetamisel 
tarbijale. 
II ETAPP 1980-1990. ARENEV
INTEGRATSIOON
•Sel perioodil domineeris ladustamise 
mentaliteet. 
•Logistika arendamise kiirendamist 
so
s o
o d
o ust
s as
a i
s d:
•Tarbijate nõudluse muutused;
•Ringluskulude surve tootmiskuludele;
•Arvutustehnika areng;
•Muutused varude  formeerumise  
strateegias;
•Militaarkogemuste mõju.
III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK
INTEGRATSIOON
•Sel perioodil koondus tähelepanu 
tarbijakesksele komplekssele 
logistikale, kus  hanke -, tootmis-ja 
jao
a t
o usl
s og
o ist
s ika
k t
a  kä
k s
ä i
s tlet
e ak
a s
k e
s  
e
integreerituna. 
• Logistikastrateegia  eesmärkide 
saavutamiseks tuleb konstrueerida 
kulusid  minimeeriv logistikasüsteem. 
See eeldab logistikaprojekti 
koostamist.   
TARNEAHELA TIPP
TARNEAHELA TIPP
LOGISTILISED TEGEVUSED
Nõudluse prognoos; Turu-uuring; 
Hankimine;  Ostmine ; Tootmine; 
Tellimuste käsitlemine; Transport; 
La
L d
a ust
s am
a
ine;
e  M
  at
a er
e j
r al
a ide 
e k
  ä
k s
ä i
s tlem
e
ine 
e
(sisetransport); Jaotus;  Infovahetus ; 
Klienditeenindus; Tagastuslogistika 
(korje). 
LOGISTIKASTRATEEGIA 
EESMÄRGID
1.Raha tegemine. Aeg on raha! 
Võistlus  ajaga  on võistlus logistika 
alal. Mida kiirem on raha tagasivool, 
se
s d
e a 
a e
  f
e e
f k
e t
k iivs
v e
s m
e
 on
o  log
o ist
s iline 
e
protsess.
2. Raha säästmine kuluefektiivsuse 
parandamise kaudu (tulude/kulude 
parim suhe);
3. Firma olemasolu turvamine. 
Logistika annab kaubale ajalis-
ruumilise kasulikkuse, s.o. 
konkurentsieelise .
MAJANDUSE VÕTMETEGURID 
ON RESSURSID, AEG JA KOHT
•Logistika üks eesmärke on 
ressursside optimaalne kasutamine. 
Logistika optimeerib kauba- ja 
kapitaliringlust ning nendega seotud 
ku
k lusi
s d;
•Logistika võimaldab suurendada 
põhikapitali (laod, transpordi-
vahendid, laadimisseadmed) tootlust 
ja kiirendada käibekapitali ringlust
TOOTMISLOGISTIKA
Tootmislogistika võtmeküsimuseks on 
tootmisprotsesside humaniseerimine 
ja õige inimese  paigutamine  õigele 
töökohale .
Uues dünaamilises 
maj
a an
a dusk
s e
k s
e k
s k
k o
k n
o nas
a  
s dom
o
inee
e r
e i
r b 
too
o t
o mis-
s , lao
a -
o ja 
a k
  o
k n
o tor
o i
r pindad
a e 
e
rentimine, tehnilise sisseseadme 
liisimine ning ajutise tootmispersonali 
palkamine .
Reglementeeritud võimupiiridega 
tootmisjuhtide asemel väärtustatakse 
ettevõttes üha rohkem kolme gruppi 
inimesi-probleemide tundjaid, 
probleemide lahendajaid ja 
strateegilisi vahendajaid, kes peavad 
tagama vajaliku paindlikkuse.
KAASAEGSE ETTEVÕTTE STRUKTUUR
Korporatsioonide peakorterite personal 
kulutab  suurema osa tööajast 
probleemide, lahenduste, strateegiate 
ja raha õige  kombinatsiooni  
ot
o si
s mise
s l
e e.
e
Miinimumini viidud üldkulude ning 
ulatuslikult jagatud riski ja tulu juures 
võib firma lubada endale 
eksperimenteerimist.
MUUTUSED ETTEVÕTETE
OMAVAHELISTES SIDEMETES
Üha rohkem kasutatakse 
koopereerimist või alltöövõtjaid, kes 
on spetsialiseerunud kindlale 
valdkonnale.
Väiksemate üldkulude juures jäävad 
ära kulutused seadmetele ja 
tootmispindadele.
Alltöövõtja  motivatsioon , kelle kasum 
on otseses sõltuvuses tema töö 
kvaliteedist, on väga kõrge.
ETTEVÕTTE SUURUS EI OLE ENAM
TURUKONKURENTSIS MÄÄRAV
•Tootmine viiakse üle väiksematesse  
üksustesse, kes keskenduvad oma 
põhitegevusele – tootearendusele ja 
turustamisele. 
•T
• o
T o
o t
o jat
a el
e e 
e av
a a
v l
a dat
a ak
a s
k e
s  
e su
s rv
r e
v t
e , et
e  nad
a  
toodaksid väiksemates seeriates ja 
seejuures kiiremini;
•Moodne tootmistehnoloogia välistab 
konveiersüsteemi kasutamise.
JAAPANI
ORGANISATSIOONIKULTUUR
• Jaapanis  valitseb arusaam, et töö ja 
töötamine on auväärne, kasulik ja 
meeldiv tegevus. 
•Põhiliseks  motivatsiooniks  on 
töötajatele kindlustunde andmine 
nen
e de 
e p
  ika
k a
a j
a al
a ise
s  
e pal
a ka
k m
a
ise
s  
e ka
k u
a du. 
•Seega vajavad jaapani 
organisatsioonid ustavaid töötajaid;
•Karjääri puhul on määravaks inimese 
vanus, haridus ja kogemused firmas;
• Edutamine  jaapani 
organisatsioonikultuuris käib 
organisatsioonisiseselt.
JAAPANI
ORGANISATSIOONIKULTUUR
•Jaapani organisatsioonikultuuris on 
rotatsioon  kohustuslik.  Jaapanlane  
ringleb oma karjääri jooksul ühe 
taseme erinevatel töökohtadel. Nii 
õp
õ itak
a s
k e
s  
e om
o
a 
a fi
f rm
r
at
a  põh
õ jal
a iku
k lt 
tundma;
•Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk 
asetatakse rühmatööle ning isiklikud 
huvid allutatakse rühma huvidele;
•Jaapani organisatsioonikultuuri 
eesmärk on luua täpselt ajastatud 
tootmissüsteem.
TÄPSELT AJASTATUD
TOOTMISSÜSTEEMI (JIT) 
PÕHISEISUKOHAD
•Toodangu mahu ja nomenklatuuri 
operatiivne  reguleerimine, selle 
kohandamine  igapäevase  nõudlusega;
•Stabiilse kvaliteedi tagamine igas 
tootmislõigus;
•Inimteguri  aktiveerimine , sest 
inimene loob ja  teenindab  süsteemi;
•Süsteemi eesmärgiks on kulude 
minimeerimine, mida tehakse 
tootmisvarude vähendamise ja 
tootmistsükli  lühendamise kaudu.
JUST IN TIME SÜSTEEMI
VÕTMEELEMENDID
1.Viia igapäevane tootmistase 
vastavusse igapäevase 
nõudlustasemega;
2.Minimiseerida  tootmisvarud ;
3.
3 Minimise
s e
e r
e i
r da 
a t
  oo
o t
o misp
s ar
a t
r ii su
s uru
r s;
s
4.Minimiseerida seadmete 
seadistamisajad ja kulud;
5.Leida optimaalne seos inimese, 
seadme ja tootmisrütmi vahel;
6.Kasutada rikkeid ennetavat 
seadmete hooldussüsteemi;  
JUST IN TIME SÜSTEEMI
VÕTMEELEMENDID
7.Kasutada multifunktsionaalseid 
töölisi, mis võimaldab tööjõudu 
paindlikumalt kasutada;
8.Saavutada toodangu kõrge 
kv
k a
v l
a itee
e d
e itas
a e
s ;
e
9.Kasutada usaldusväärseid tarnijaid;
10.Võtta kasutusele tootmissüsteem, 
kus iga  operatsioon  võtab  eelnenud  
operatsioonilt pooltooteid vajalikus 
mahus  ja õigel ajal; 
11.Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta 
töötajate kvalifikatsiooni.
JUST IN TIME SÜSTEEMI EELISED
1.Vähenevad tootmisesisesed ja –välised 
kaod;
2.Väheneb tootmispind;
3.Paraneb toodangu kvaliteet;
4.Lüheneb tootmistsükkel;
5.Rahuldatakse paindlikumalt tarbija 
va
v ja
j du
d si
s ;
i
/m2
m
6. Tootmisprotsess  kulgeb sujuvamalt;
7.Tootmisvõimsusi kasutatakse 
efektiivsemalt;
8.Töölised võtavad osa tootmisega seotud 
probleemide lahendamisest;
9.Head suhted tarnijatega;
10.Väheneb abitööliste vajadus.
KONTROLLTESTID
Müüdud  kaubad  ostuhinnas (R) 
moodustavad140 000 EUR-i. Kalendripäevade 
arv Dk=360. 
Laovarude  loomiseks on kaks varianti, mille 
puhul varude käibesagedused moodustavad 
vastavalt n =20 ja n =16. 
1
2
Leida kumbagi  variandi  käibevarude ehk 
varude
hoidmise aeg päevades (T ja T ) ning 
1
2
laovarude soetamiseks vajalikud 
käibevahendid (F
ja F ).
k1
k2