Multimodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid Infrastruktuuripõhised: Autotransport – teed ja tänavad, sillad Raudteetransport – raudteed, jaamad Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad Linna elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharru) Niidipõhised: Meretransport – mereteed, meresadamad Siseveetransport –siseveeteed, jõesadamad Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad
3) riigielanike ja tööstuse ruumiline paigutus, demograafiline struktuur 4) transpordi infrastruktuuri olemasolu ja võrgu suhteline tihedus 5) majanduse struktuur 6) valitsuse transpordi poliitika 7) investeeringud ja maksusüsteem Vabaturg annab suure vabaduse transporditeenuse ostulepingute sõlmimisele. Lepingud lubavad veondusjuhil realiseerida madalaid tariife ja saavutada nõutav teenindustase. Veoviisid Transpordi liikide kasutamine sõltub terviklikest veosüsteemidest. Veosüsteemid koosnevad: 1) füüsiline infrastruktuur (teed, tänavad, raudteed, lennuväljad, sadamad, terminalid, torujuhtmed) 2) veovahendid- autod, treilerid, vedurid, vagunid, lennukid, laevad, konteinerid, pumbad 3) tugifunktsioonid- veovahendite tootjad, hooldustöökojad, kütuse ja elektrijaotus, kindlustus ja infotehnoloogia
transpordiliigiga Multimodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahe erineva veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid: - Infrastruktuuripõhised Autotransport teed, tänavad, sillad Raudteetransport raudteed, jaamad Torutransport torujuhtmed, pumbajaamad Elektritransport rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharusse) - Niidipõhised Meretransport mereteed, meresadamad Siseveetransport siseveeteed, jõesadamad Õhutransport lennukoridorid, lennuväljad - Muud Kosmose-, inim-, loom- ja kergtransport 3
käitlemist, tavapäraselt peale- ja mahalaadimist, sorteerimist, konsolideerimist või ristlaadimist (cross-docking).Veetava kauba omaduste ja eripära alusel jaotatakse maanteevedusid tavavedudeks, puiste-ainevedudeks, vedelike vedudeks, metsamaterjali vedudeks ehk metsavedudeks jne. Tavavedude all mõeldakse materjalide ja valmistoodete vedusid kaubaalustel või alusteta, kui vedude tegemiseks on võimalik kasutada levinumat veoinventari (pool- või täishaagis, veoki furgoon jne. 13. Veoviisid, nende lühiiseloomustus, eelised, puudused Merevoed – Puudused: väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud, ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded, suhteliselt väike keskmine kiirus, pikad veoajad, vähene paindlikkus, kõrged sadamamaksud, sõltuvus ilmastikuoludest. Eelised: puuduvad teemaksud, puuduvad sõiduaja piirangud, kõrgem ohutustase, vähem kaupade vigastusi.
veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest. intermodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis, vagun vms). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. Veoviisid Infrastruktuuripõhised : auto, raudtee, toru, linna elekter, konveiertransport Niidipõhised: mere, sisevee ja õhutransport Muud: kosmose, inim, loom, kergtransport Veoliigid : reisijatevedu kaug, linnalähi ja linnavedu; kaubavedu rahvusvaheline (eksport, import, transiit), kohalik (linnadevaheline ja linna) ning
ja investeeringute turvalisus • Hea juurdepääs teedele ja sihtkohtade lähedus (lühike reageerimise ja jaotuse aeg) • Koopereerumise võimalused o Logistikaettevõtete ja tootmis või kaubandusettevõtete vahel o Kulude kokkuhoid side, energia jm valdkonnas • Lai teenuste spekter (toll, autoteenindus, toitlustus jms) • Riigipoolne toetus • Piisav maaala logistiliselt hea juurdepääsuga c. Veoviisid, liiklusteed ja rajatised i. Füüsiline – Teed – Torustikud – Rajatised ja institutsionaalne infrastruktuur – Institutsioonid (nt riigiasutused, ettevõtted, üksikisikud) – Seadusandlus ii. Transpordivõrk • Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas – Magistraalliinide võrk: suurte koguste transportimiseks
pikkade intervallidega veograafikud , samuti kõrged sadamamaksud ning vähene paindlikkus. Õhutransport Eelised on hästiarenenud üleilmaline lennuliinide võrgustik ja võimalus toimetada saadetised kiiresti kaugele. Lennuveoks sobivad eriti hästi kõrge kilohinnaga kerged kaubad. Puudused on kõrged veotariifid ja suur sõltuvus ilmastikutingimustest, lennujaamade maapealsete talitluste aeglus. Mitmete kaupade transport lennukiga on keeruline kaalupiirangute. Levinumad kombineeritud veoviisid: Kontenerveod ( konteiner laevas, rongil, autol), Treiler rongil, autol rongil, Ro-ro-praamiveod, Rong praamis
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid
Kohale toodud 10.DES Delivered Ex Ship ( named port of d) Tarnitud laevalt ( nim sihtsadam) Delivered Ex Quay ( named port of d 11.DEQ Tarnitud kailt (nim sihtsadam) Delivered 12.DDU Duty Unpaid (named place Tarnitud, toll tasumata (nim sihtkoht Delievered Duty paid (named place 13.DDP Tarnitud, toll tasutud (nim sihtkoht) Kasutatavad veoviisid KÕIK VEOVIISID LAEVAVEDU EXW Ex Works FAS Free Alongside FCA Free Carrier Ship CPT Carriage Paid To FOB Free On Board CIP Carriage and CFR Cost and Freight Insurance Paid To CIF Cost, Insurance and DAF Delivered At Freight Frontier DES Delivere Ex Ship DDU Delivered Duty DEQ Delivered Ex Quay Unpaid DDP Delievered Duty
Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük. 11 Kauba käitlemine 253 Kauplemise otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on mõjutanud domineerivad veoviisid ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni. 18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid, millest paljudele on leitud tänapäeval uus funktsioon. Eriti palju on sääraseid punastest põletatud
Majandusarengu tasemest sõltub näiteks õhutranspordi ja kombineeritud vedude kasutamine. Poliitilised tegurid on riiklik transpordipoliitika, suhted teiste riikidega ja vahel ka riigi kaitsevajadused. Nimetatud kolm tegurite rühma määravad, millised veoviisid on olulised riigi või selle piirkonna majanduses. Riigiti võib erinevate transpordiliikide kasutamise ulatus märkimisväärselt erineda. Näiteks Eestis tehakse keskmiselt 40% vedudest autotranspordiga, ülejäänu aga raud- teetranspordiga, kaasa arvatud transiitveod läbi Eesti. Merevedusid sadamast sadamasse ning
annaabi.ee 
