iv. Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (kas osta sisse või teha ise) 1PL, 2PL, 3PL, 4PL Assets light ärimudel Jaotuslogistika Mõiste logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või diiler) või tarbijani. Rahvusvahelised jaotusstruktuurid, hubandspoke system (kokku ja jaotusvedu; põhivedu, s.o terminalidevaheline vedu) i. Otseveod – veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale; süsteemsed veod – kokkuvedu terminali ja jaotusvedu terminalist kauba saajale. Suurlinna jaotuslogistika (linnalogistika) kujutab endast kompleksi valdkondadest nagu linnaliikluse korraldamine, ummikutega kaasnevatele probleemidele lahenduse leidmine, „pargi
Cross-docking Terminali veetakse ööpäeva jooksul põhivedudega kuus erinevatelt saatjatelt tulnud saadetist. Iga saadetis koosneb kahest kuni kolmest kaubaalusest (enamasti segaalused), kus on igaühes kaupu kolmele kuni viiele saajale. Kõigil kuuel tarnijal on ühed ja samad kliendid. Kuna jaotusvedu igalt tarnijalt igale kliendile eraldi oleks kulukas, tehakse terminalis igapäevaselt cross-dockingit, mille käigus tehakse terminalis küll täiendavat käsitsemist, kuid veokuludes saavutatakse arvestatav kokkuhoid. Selleks, et cross-dockingit saaks läbi viia, peavad olema täidetud järgmised tingimused: •teada peab olema saabuvate pakkeüksuste saabumise aeg, saatja, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta
Kirjelda (või joonista) transporditeenuse protsess lähtekohast sihtkohta (konsolideerimine ja dekonsolideerimine)? Konsolideerimine – sorteerimisterminalides erinevatelt saatjatelt saabunud saadetiste liitmine üheks saadetiks Dekonsolideerimine – ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks . Erinevate vedude, erinevate veovahendite, erinevatele klientidele ja ladudele. 4. Missugustel juhtumitel eelistab tellija „uksest ukseni“ transporti või kokku- ja jaotusvedu? Mugavus, kiirus, kindlus 5. Miks on vaja logistikaettevõttel kasutada lisaväärtusteenuseid? Nimeta vähemalt viis lisaväärtusteenust! Kindlustus Tollivormistamise teenus Keemiliste ainete vedamine Mittegabariitsete kaupade vedamine Lõhuvad kaubad 6. Nimeta EUR ja FIN aluse mõõtmed? EUR-mõõdus 800×1200mm Fin 1200x x1000 mm 7. Nimeta poolhaagise/treileri sisemised mõõtmed ja kandevõime?
Kokkuveo korral tuuakse kõik kaubad eksportija juurde ehk kuhugi terminali ja sealt edasi ostjale välismaale. Jaotusveo korral viiakse kaubad terminalist (eksportija) teise terminali (importija) ja importija viib kaubad edasi ostjale. Põhivedu on ettevõttelt (kodumaal) otse ostjale (välismaal). Otseveod veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale Süsteemsed veod kokkuvedu terminali ja jaotusvedu terminalist kauba saajale. 7.1 Suurlinna jaotuslogistika Otsitakse keskkonnasõbralikke transpordi- ja logistikalahendusi suurlinna elanikkonna varustamiseks kõige eluks vajalikuga. Eesmärgid on: - minimeerida veokordade arvu - kasutada jaotusautosid tootlikult ja efektiivselt - vähendada keskkonna- ja mürasaastet 8. Suundumusi transpordilogistikas: - IT lahenduste edasine levik (raadioandmeside, EDI/XML, mobiilside) - Transpordi ümbersuunamine 8
Näited hoiustamissüsteemide kasutamisest: o Sarnased tooted paigutatakse samasse lao piirkonda o Samasugust käsitlemist vajavad tooted paigutatakse ühte piirkonda o Ühe kliendi kaubad paigutatakse samasse piirkonda o Kaupade paigutamine käsitlussageduse järgi o Esimesena saabuvad toote paigutatakse nii et oleks lihtne neid ka esimesena väljastada (fifo) o Viimasena saabuvad kaubad paigutatakse nii et saaks väljastada esimesena (lifo) Jaotusvedu ja saadetise komplekteerimine o Tellimuste vastuvõtmine ja dokumenteerimine o Noppe korraldamine ja dokumenteerimine o Personal (pädevus vastutus, eksimused, o Veeremi suuruse ja funktsionaalsuse valik (autod,) o Laadimise korraldamine o Toodete identifitseerimine Raadioside märgis e, raadio tunnus RFID- mikrokiibist ja antennist koosnev seade, kuhu on talletatud inffi saab lugeda raadiolainete ja spet. Tuvastajaga. 2 suurt gruppi:
ladu saab korralduse saadetise komplekteerimiseks ja pakkimiseks 7. veokorraldaja planeerib saadetise kohaletoimetamise kliendile 3. Kuidas oleks võimalik vähendada tellimuste kuhjumist? Kuhjumisprobleemide lahendamiseks oleks vaja uurida, millal kliendid oma tellimused esitavad. Kui tellimuste esitamise aegu on võimalik muuta, saab sellega vähendada kuhjumisi ja muuta töökoormust ühtlasemaks kogu tellimustsükli protsessis 4. Milliste meetoditega oleks võimalik tagada, et ladu ja jaotusvedu suudaksid täita klientidele antud lubadusi ka tellimuste kuhjumise perioodidel? Elektroonilise andmevahetuse (EDI – Electronical Data Interchange) kasutamisel, mil tellimus lähetatakse kliendi arvutist tarnija arvutisse, lihtsustatakse radikaalselt tellimuste edastamise protsessi ja viiakse ühtlasi tellimuste edastamiseks kuluv aeg miinimumini. / Tuleb muuta väljakujunenud töökorraldust. Tüüplahendus – kliendid esitaksid oma tellimusi varem. 1
Logistika KK= transpordikulud + Laokulud + Varude säilituskulud + Logistika halduskulud + Muud logistikakulud 1. Transpordikulud: Siia arvestatakse kõik kaupade transpordi teostamise ja haldamise kulud. Siia kuuluvad veod tarnijatelt ning tarnijatele, veod klientidele ja klientidelt, samuti veod firma enda üksuste vahel. Kõigepealt peab olema võimalik välja selgitada transpordikulusid sisenevate vedude (ehk põhiveod: transport tarnijatelt) ja väljuvate vedude (ehk jaotusvedu: veod klientidele) lõikes. Peab olema võimalik välja selgitada nii transpordi kogukulusid kui kulusid segmentide lõikes (sissetulev, väljaminev voog tarnijate, klientide, transpordiliikide, vedajate / ekspedeerijate, toodete, jaotuskanalite lõikes). Detailiseeritus on vajalik, et teada, kuidas muutused logistilises süsteemis mõjutavad transpordiga seotud kulusid. Tavaliselt on transpordikulusid kõige lihtsam välja selgitada, eriti kui transporditeenust ostetakse sisse
moodustuvad klientide kaupade hoiustamisest laos ning ekspedeerimisteenuse ja jaotusveo teenuse osutamisest. Väiksem tuluallikas on kaupade tollimisel deklareerimisteenuse osutamine. Kõik kulud konteeritakse osakondade lõikes, et oleks parem ülevaade. Intervjueerides finantsjuhti, selgitas töö autor välja, et osakonnad mille lõikes kasumiaruandesse kulud kogutakse on järgmised: • logex – ekspedeerimine • logcu – tolliteenused • logtr – jaotusvedu • logwh – ladu • property – hoonega seotud kulud • sale- müük • admin – üldhaldus ja administreerimine Peamised kulud tekivad ettevõttes kaupade hoiustamise ja veoteenuse pakkumisega. Sellisteks kuludeks on sisse ostetud ekspedeerimisteenus, laoseadmete rent, masinate ja seadmete amortisatsioon ning tööjõukulud. Samuti on üsna suur kuluartikkel hoone rendi ja majandamisega seotud kulud. 28 3
pordiga. Kaup on kogu veo kestel veoki furgoonis, poolhaagises või täishaagise koormaruumis ning seda ei laadita vahepeal koormast maha ega koormasse osadena. Kombineeritud vedude kor- ral sooritatakse põhivedu raudteel, jõepraamiga, ro-ro, kon-ro või ro-pax alusega. Kokku- ja/või jaotusvedu tehakse maanteetranspordiga. Kombineeritud transpordis on EL-is eriti tähtis maantee- ja raudteetranspordi kombinatsioon. Kombineeritud transport on iseloomulik peamiselt rahvusvahelistele vedudele. Veosekäibe alusel on 2/3 Euroopa kombineeritud transpordist riikidevaheline. Kombineeritud vedusid kasuta-
annaabi.ee 
