ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest...
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärgiks on käsitleda kompleksselt kõiki ringluse etappe: hanget, tootmist, ladustamist, füüsilist jaotust, transportimist, nõudlust, tarbimist. 2. Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000.a ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? 1960-1970.aastatel tegutsesid, nt tootmine, pakkimine ja ladustamine iseseisvalt. Sellel ajal kontsentreeruti peamiselt kulude vähendamisele laonduses ja transpordis. Arenesid peamiselt transpordivahendid. 1980ndatel jagunesid tegevused, kas hanke või jaotuslogistika alla. Militaarlogistikat hakati rakendama rohkem tavapärases logistikas. 1990-2000.aastatel koondusid jaotus- ja hankelogistika üheks logistikaahelaks. Arvutite, süsteemide ja andmebaaside areng aitas kiirenemisele kaasa. Logistika muutus rohkem tarbija kesksemaks. 3. Mis on toomislogistika peamisteks eesmärkideks? Tööjõu ja aja, tootmisprotsesside optimeerimine. Vigade, varude ja praagi vähe...
Logistika eesmärk Logistika Hankelogistika põhieesmärgi Konteinerite kasutamise probleeme: eesmärk on lähetada kaup või saavutamiseks tuleb lahendada terve • konteinerit on suhteliselt kallis inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, rida ülesandeid , mida võiks kasutada odavate kaupade õige hinnaga, õiges koguses, õige grupeerida järgmiselt: transportimiseks; kvaliteediga, õige informatsiooni • Materjalide ja komplekteeritavate • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab alusel. pooltoodete ostutähtaegadest olema konteineri tõstmiseks vajalik kinnipidamine (Ennetähtaegne tehnika (siirdetõstukid, jms. Logistika arenguetapid 1960- varumine nõuab täiendavalt seadmed); 2000a ja tegurid,mis ...
1)mis on logistika. Süsteemne mis ei lisa tootele väärtust. Mõeldud mõtleviis, mille puhul vastastikuse on kõikide ressursside (personal, mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja põhivara, aeg, ruum, energia) analüüsitakse komplekselt kui ülemäärast kasutamist. eesmärke mõjutavaid tegureid. ning a).Ületootmisest põhjustatud kaod. see on juhtimisfunktsioon ja Ületootmine või tootmine liiga vara teadusharu. Logistika kui töövahend toob kaasa tarbetud laokulud b) (teadusharu) hõlmab järgmisi Vedudega seotud kaod. (majandus)tegevuse valdkondi: Tootmisüksuste ebaratsionaalne laomajandus, laovarud, veondus, info, paiknemine põhjustab asjatut vedu pakkimine ja korje. 2) Mis on ettevõtte territooriumil.c) Ootamisest logistika eesmärk? Logistika põhjustatud kaod. Käivad eelkõige eesmärk on lähetada kaup või ope...
Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvutamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamise...
ÄRILOGISTIKA KONTROLLTÖÖ 1 1) Mis on logistika eesmärk ? Logistika eesmärgiks on lähetada kaup, inimesed või materjaln õigeks ajaks, õiges koguses õiges sortimendis, kvaliteedis õigesse kohta, õige informatsiooni alusel ige hinnaga õige toodang. Täiendav eesmärk on ka inimressursside optimaalne kasutamine. 2) Mitu % ajast, kuludest, kulub EL-i ettevõtetes tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Aeg 93 60 100% 100% 3) millised olid militaarlogistika võtmesõnad ja mis tegurid olid sõja käigu otsustamisel olulised? a) antiikaeg 19saj. Lõpp toit, loomasööt, transport, telgid, kehvad teeolud b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika stra...
1. Logistika arenguetapid, militaarlogistika roll ajaloos Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoosseisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moonavarusid täiendada. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal hoogsalt. 2. Kuivõrd jätkusuutlik on Eesti majandus (tootmine ja logistikasektor), milliseid uuendusi tuleb teha, et saavutada konkurentsieelis. Võrreldes endiste NSVL riikidega oleme teinud 20. aasta jooksul teinud läbi tohutu aren...
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
1. Logistika ülesanded, milleks on logistikat vaja, kuidas on logistika arenenud? 1) Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ...
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas...
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas...
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega ...
LOGISTIKA ALUSED Logistika missioon tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õigel ajal õiges seisundis õiges koguses õiges kohas õiglase hinnaga, et kindlustada kliendi rahulolu ja ettevõttele maksimaalne kasum. Õiglane hind on siis, kui kaup ära ostetakse! Logistika: 1) Rakenduslik tegevus, millesse on haaratud transport, laomajandus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. 2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood ...
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport...
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub ül...
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulole...
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ...
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon-...
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipa...
Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: Kogunenud piisav hulk andmeid Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele Hakati kasutama arvuteid Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avast...
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inim...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
annaabi.ee 
