Tarneahela olemus/referaat (1)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
MÜÜGIKORRALDUS 1
Anu Salujärv
TARNEAHELA OLEMUS
Referaat
Juhendaja : Aili Kendaru
Paide 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3
1.Kuidas jaguneb logistika ...................................................................................lk 4
1.1.Logistika ja tarneahel ...................................................................................lk 4
1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5
2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6
2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7
2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused.............................lk 8
2.3.Tarneahelas sünnivad otsused kolmel tasandil............................................lk 9
3. Riskid tarneahelas.............................................................................................lk 10
4.Mõisted.............................................................................................................lk 12
KOKKUVÕTE....................................................................................................lk 13
KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................lk 14
Sissejuhatus
Referaadis on juttu tarneahelast, millest see alguse saab, tarneahela juhtimisest, kuid ka riskidest. Tarneahelat saab jaotada nelja põhivaldkonda. Saame teada, et tarneahelal on kolm juhtimisfunktsiooni. Samuti on välja toodud tarneahela võtmetegevused. Natuke on ka juttu logistikast , et mil moel seostub see tarneahelaga.
Referaadi kirjutamisel kasutasin erinevaid allikaid. Referaadi lõpus on välja toodud ka mõned mõisted, mis seostuvad siis tarneahelaga. Loodan, et see referaat annab pisut parema ülevaate tarneahelast.
3
1.Kuidas jaguneb logistika
Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega,
vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega.
Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine , tehnoloogia arendamine, ressursside ( kapital , tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine.
Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika
põhilised osategevused : materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport,
sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine , info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks.
Integreeritud logistika on logistika ahelas toimuvate funktsioonide osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikkus hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteeti ja selle hinda, mis tagavad toote kättesaadavuse tarbija juures.
/Ärikorraldus põhiteadmisi, H.Kallam, Tallinn 2003/
1.1.Logistika ja tarneahel
Logistika on osa tarneahela protsessist. Logistikakeskne mõiste on toode, st. et materjalide, pool- ja valmistoodete liikumisel tarneahelast tarbija suunas peavad erinevad logistika tegevused suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust tarbija jaoks). Toote suurus, kaal, pakend ja muud omadused mõjutavad logistikakulusid.
Logistika ülesanne on kavandada ja kontrollida nii ettevõtetes kui ettevõtete vahel toimuvat tegevust. Logistika ühendab hanke, tootmise ja jaotamise ning analüüsib seda mitmesuguste
4
tootlikkuse ja efektiivsuse hindamise kriteeriumitega. Logistikat võib käsitleda kui süsteemset
mõtteviisi, kus põhjus-tagajärg seoseid jälgitakse ning analüüsitakse kui eesmärki mõjutavaid
faktoreid. Logistika on juhtimisfunktsioon, mis integreeib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid.
Logistika kui teadus: ülesanne on süstematiseerida praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika kõrval uus teadusharu . Tarneahela mõiste võeti kasutusele 1980ndate aastate alguses.
/www. estonian-warehouse.com/
1.2.Tarneahela logistilised omadused

• Tarneahel on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega
  
• Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli (esialgsest tarnijast kuni lõpptarbijani)
  
• Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja jaotamist.
  
• Juhtimine ulatub üle organisatsioonide piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli
  organisatsiooni teiste üksuste tegutsemise üle.
  
• Kõigile liikmetele kättesaadav infosüsteem teeb võimalikuks koordineerimise organisatsioonide vahel.
  
• Liikmes organisatsioonid saavutavad oma eesmärgid kogu tarneahela tegutsemise kaudu.
  

Logistiline ahel e tarneahel ( supply chain ) on logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteerida ja teostada teatud hulk logistikafunktsioone.
5
2.Mis on tarneahel
Tarneahel on nagu tootjatehast lõpptarbijaga ühendav toru (pipeline). Tarneahelat vaadeldakse kui ketti , mille iga osa koosneb neljast lülist. Osa all mõistetakse iga ahelasse kaasatud organisatsiooni ning lülide all nelja peamist tarnetega seonduvat juhtimisprotsessi: planeerimine , hanked , teostus ja tarnimine . Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hulgi- ja jaemüüja.
Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine.
Tarneahel saab alguse kliendist . Seda ka tootmisettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad veel tänagi kindla veendumusega, et just tootmine on kõige aluseks. Kui puudub konkreetse toote järele nõudlust ilmutanud maksejõuline klient , on kõik selle toote valmistamiseks ja tarnimiseks teostatud tegevused, kulutatud ressursid ja aeg raisatud. Müümata valmistoodanguga täidetud ladu on selgeks märgiks puudulikust tarneahela, eelkõige aga sellest tulenevate kliendisuhete juhtimisest. Samavõrd kahjulik on ka vastupidine olukord, mil ettevõte ei suuda oma
võtmeklientidele piisavat tarnekindlust tagada ja kaotab seeläbi suurima kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud).
Tänapäevane tarneahela konseptsioon on süsteemne operatsioonide kogum, mis jälgib materjali, info ja rahavoogude juhtmist lähtepunktist tarbimispunkti. Tarneahel algab toormaterjali
hankimisega, kuid ei lõpe tarbimisega, vaid suunab kasutu materjali jäätmekäitlusesse. Tarneahela juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist ettevõttest väljapoole. Uute toodete ja teenuste arendamine on tegevus, kuhu on kaasatud tootearendus, tootmine, logistika ja turundus . Turunduse ja tarneahela kontekstis jaotatakse kliendid vähemalt kolme kategooriasse: tarnijad , kaubandus (organisatsioonid tootmise ja lõpptarbija vahel), lõpptarbijad.
Suhteturundus - protsessis osalevad toodet ja teenust pakkuva firma esindajad oma klientidega,
6
üksiktarbijad, toote kasutajad või muud sihtgrupid. Tarneahela juhtimine koos suhteturundusega asetab tarneahela sotsiaalsesse keskkonda.
2.1.Tarneahelate juhtimine
Tarneahelate juhtimine (SCM – Supply Chain Management ) on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela
osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele
minimaalsete kogukuludega. Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus , teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Tarneahelate juhtimine keskendub kogu tarneahela, ostutegevuse, tootmise, tarnete ja tagastuste planeerimisele ning täideviimise juhtimisele. Iga strateegiline juhtimisotsus omab otsest mõju tarneahelate juhtimisele, nagu ka iga muudatus tarneahelais avaldub organisatsiooni sooritusnäitudes.
Kõige sagedamini esinevateks tootmis- ja kaubandusettevõtete pankottide põhjusteks on tarneahelate juhtimisel tehtud vead. Seda kinnitavad EAS-i poolt 30.11.2009 avaldatud Briti
ekspertide poolt 140-s Eesti tootmisettevõttes läbi viidud uuringu tulemused. Enamik ettevõtte kuludest on seotud tema tarneahelatega. Tugeva konkurentsi tõttu maailmaturul püüavad tootjad uurida ja välja arendada üha efektiivsemaid strateegiaid . Need, kes teevad seda esimestena ja kõige kiiremini, on ka turuliidrid. Selles kontekstis pakub tarneahela juhtimine (SCM – Supply Chain Management) edukaid lahendusi. SCM peamisteks valdkondadeks on tootmis-, jaotus- ja muude üksuste planeerimine, varude haldamine , transport ja infotehnoloogia . SCM on kõigi nende nelja valdkonna ühendamine. Olenevalt konkreetsest olukorrast võib mõnel juhul üks nimetatud valdkondadest olla eelistatum . Tarneahelate juhtimise edendamiseks on põhirõhk üksuste planeerimisel, varude haldamisel ja mahu/võimaluste planeerimisel, aga ka vedude
organiseerimisel ja logistika kavandamisel optimeerimaks kogu ahelat .
Mitmeosaline tarneahel koosneb tarnijatest, tootjatest, vedajatest, ladudest, hulgi- ja jaemüüjatest ning tarbijatest. Nende üksuste integreerimist eesmärgiga tõhustada informatsiooni, materjali ja
7
olemasolevate ning uute toodete eest makstava raha liikumist nimetatakse tarneahela juhtimiseks. SCM on terviklik lähenemine, et planeerida ja kontrollida materjalide ja kaupade liikumist tarnijalt tarbijani . SCM püüdluseks on, et kõik ahela lülid teeksid omavahel koostööd ja oleksid seejuures kasumlikud.
2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused
Tarneahelate juhtimist saab jaotada nelja põhivaldkonda:
-üksuste planeerimine
-varude haldamine
-transport
-infotehnoloogia.
Tarneahela juhtimise funktsioonid:

• Hankimise e. ostu juhtimine
  
  • Nõudluse prognoosimine
    
  • Hankijate valik
    
  • Transport ja lähetus
    
• Distributsiooni e. jaotamise juhtimine
  
  • Jaotuskanalid
    
  • Asukoha valik jaotuskanalis
    
• Ladustamise juhtimine
  
  • Ladustamise asukoha valik
    
  • Varude juhtimine
    
• Laojäägi kontroll
  
• Materjalide tellimine
  

Tarneahela võtmetegevusteks on:

kliendisuhete juhtimine (customer relationship management)

klienditeeninduse juhtimine (customer service management)
8

nõudluse juhtimine ( demand management)

tellimuste täitmine ( order fulfilment)

tootmisprotsessi juhtimine ( manufacturing flow management)
6) hankimine (procurement)
7) toote arendus ja ärindus (product development and commercialization)
8) korje ( returns )
2.3.Tarneahelas sünnivad otsused kolmel tasandil
1. Strateegilised otsused.
Juhtkond teeb kaugeleulatuvaid, pikka aega kehtivaid üliolulisi otsuseid, mida on raske või väga kulukas tagasi pöörata. Need on väga tähtsad kogu organisatsiooni jaoks ja peaksid peegeldama ettevõtte ja selle turundusstrateegiaid. Nende otsuste mõju ulatub kaugele üle organisatsiooni piiride ja mõjutab suuremal või vähemal määral nii ahela üla- kui ka allvoo liikmete toiminguid ja protsesse. Otsused hõlmavad tarneahela ülesehitust – tarnijate arv ja asukohad, tootmisüksuste arv ja asukohad, jaotuskeskuste arv ja asukohad, ladude ja klientide paiknemine jne.
Strateegiaotsustega leitakse ka vastused küsimustele MIDA JA KUI PALJU TOOTA.
Neid otsuseid langetavad tippjuhid, kasutades seejuures konsultantide abi.
2. Taktikalised otsused.
Taktikalised otsused tarneahelas kannavad endas strateegia sõnumit. Keskendutakse meetmete valimisele, mis teenivad kulude vähendamist, parimate tegutsemispraktikate arendamist , ostmist strateegiliselt eelistatud tarnijatelt, logistikapartneri valikut, samuti ka laotegutsemiskulude vähendamise eesmärki. Ülesanne on välja selgitada alternatiivid ja töötada välja ettevõtte jaoks kõige väiksemate kulude, kõrgema teenindustaseme ja lühemate läbimisaegadega tingimused, sealjuures järgides strateegilist suunda. Need otsused hõlmavad materjalijuhtimist, varude juhtimist, planeerimise ja prognoosimise tegevusi. Taktikalisel tasandil otsustatakse näiteks, kuidas valmistada tooteid madalama hinnaga. Taktikaline otsus tootmises võib tähendada tootmise kontseptsiooni valikut kasutatava tehnoloogia raames. Otsustega ei kaasne tavaliselt suuri
investeeringuid, neid on võimalik suhteliselt kiiresti ellu viia ja testida, võivad anda kiiresti
10
arvestatava efekti. Kui strateegilisel tasandil tehakse otsused valmistavate tootegruppide kohta, siis taktika abil leitakse kindlad tooted, mida tuleks toota ja arendada.
Neid otsuseid teevad logistika- ja tarneahela juhid ning nende meeskonnaliikmed.
3. Operatiivotsused .
Tehakse vastavalt sellele, kuidas saadetised tarneahelas liiguvad. Kaasneb tootmise operatiivplaanide muutmine, varude suuruse korrigeerimine, ostutarbe tuvastamine ja ostutellimuste tegemine, tellimuste vastuvõtmine jms.
Neid otsuseid teevad logistika- ja tarneahela juhid ning nende meeskonnaliikmed.
/ajaleht “Äripäev” lisa Logistika, nr. 4, lk. 10/
3.Riskid tarneahelas
1.Riskid veonduses ja kaupades.
Tarneahela toimimise turvalisus võib olla allutatud paljude ohutegurite mõjule. Ohuaspekte võib olla seejuures väga erinevaid. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid , kõrge väärtusega veosed jne. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt kooskõlas JIT tarnekonseptsiooniga põhjustavad üheskoos veoriskide suurenemist . /www.logiproff.com/
Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association ) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit . TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid.
Veoautode ja lastide kaaperdamine ja juhtidele suunatud vägivald on viimasel ajal suurenenud. FSR (Freight Security Requirements ) on ohutusstandard, milles esitatakse lasti turvalise käsitlemise nõuded. TSR (Trucking Security Requirements) määratleb ohutusnõuded eraldi maanteevedudele.
Tootepiraatlus on üks olulisemaid tarneahela riske. Piraatlus hõlmab CD ja DVD plaate , nn
firmarõivaid, sigarette, arstimeid, autode varuosi ja palju muud. Toodete võltsimisi püütakse takistada ka eriliste kleebiste ja identifitseerimismärkidega. Kindlat numbrit kandev
identifitseerimismärk kinnitatakse valmistajatehases tootele või pakendile.
11
Kõige suuremad võimalused võltsitud toodete osakaalu vähendamiseks on tarbijate endi käes.
Kui tarbijad loobuvad võltsitud toodete soetamisest, kaob ka piraatluse turg. Toodete võltsimine on ühtaegu ka suur majanduslik probleem. Hinnanguliselt jääb ainuüksi NewYorgis piraattoodete müügi tõttu aastas saamata ligikaudu miljard dollarit maksutulu. /www.logiproff.com/
2.Riskid ettevõttes.
Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad , osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.
Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Tarneahela juhtimise meeskonna liikmed tajuvad, et riskid on tarneahelate juhtimise lahutamatuks osaks. Riskide
temaatika on hakanud omama tähendust sedamööda, kuidas ettevõtted on arenenud vertikaalselt integratsioonilt horisontaalsele. Ajajooksul on süvenenud koostöö tarnijate ja partneritega, üha suurem osa tarneahela toimingutest teostatakse väljaspool ettevõtet, mis on viinud riskide
realiseerumise oma ettevõttest kaugemale ja nende haldamise seetõttu ka keerukamaks.
Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Majanduslik ja poliitiline ebakindlus , streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide
vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja
geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul.
Tuleb arvestada, et kõiki võimalikke tõrkeid ja nende põhjustajaid pole võimalik tuvastada, ennetada või nendemõju vähendada. Samas on võimalused riskide juhtimisel praktiliselt lõputud. Null-riski taseme saavutamine on kättesaamatus kauguses. Riskide vähendamine on olulisem kui nende tegevuste lõpetamine, mis riske põhjustavad. Kõige lihtsam valik võib olla mitte-midagi tegemine. Samas võib olla see ka halvim valik.
12
4.Mõisted
Logistiline ahel (Logistics chain)
Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteerida ja teostada teatud hulklogistilisi toiminguid ehk funktsioone
Logistiline konkurentsivõime
Tõhusus, mida ettevõtte/tarneahel võib tervikuna pakkuda oma klientidele. Kliendid võrdlevad muude alternatiivsete ettevõtete/tarneahelate tõhusust konkreetse ettevõtte/ahela tõhususega. Logistilise konkurentsivõime tähtsamad faktorid on majandus, teenindustase ja ettevõtteimidž. Efektiivsust mõjutavad protsesside haldamine, materjali- ja tegevuste juhtimine ning koostööpartnerid.
Pakkumisahela (tarneahela) haldamine (Supply Chain Management (SCM))
Logistika tähtsust rõhutav lähenemisviis, mille korral materjali- ja infovoogusid koordineeritakse koguväärtusahela ulatuses alates tooraineallikatest kuni lõpptarbijateni. Eesmärgiks on tõhus tegutsemine koguväärtusahela ulatuses, kõrvaldades liigseid vaheetappe ja toiminguid ning muutes võimalikuks materjalide liikumise ilma asjatu vaheladustamiseta
Tarneahel (tarnekett) (Supply Chain)
Tarneahela all mõeldakse sellist materjalide ja info, teenuste ja raha liikumise ahelat, kus toorainet, materjale, pooltooteid ja valmistoodangut tarnitakse toorainehankijatest kuni turgude ja lõpptarbijateni.
13
Kokkuvõte
Tarneahel saab alguse kliendist ja ettevõttele on kahjulik kui nad ei suuda oma võtmekliendile tagada tarnekindlust. Enamik ettevõtte kuludest on seotud tarneahelaga. Ettevõtted peavad kaupa saatma kliendile õigeaegselt, et mitte klienti kaotada. Ettevõtted peavad kindlasti kinni pidama kuupäevadest, et kaup ikka täpseks ajaks kohale jõuaks, sest hilinemine ei ole hea. Tarneahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena. Väärtusahel toodab ettevõttele lisaväärtust juurde. Ettevõte peab arvestama klientide vajadusi ja ootusi ning siis kliendi soove rahuldama. Mõni edukas ettevõte, kes suudab endaga siduda kliendid, tarnijad kui ka allhankijad , kindlustab
endale selle, et uute konkurentide lisandumine muutub raskemaks.
Lõpetuseks tahaksin öelda seda, et sain teada väga palju olulist infot tarneahelate ja kauba
liikumisest . Transportimine on väga keerukas, samuti ka kaupade ja saadetiste kättetoimetamine lõpptarbijani. Sain aru kui palju riske on tarneahelas ja kuivõrd raske on ühel ettevõttel toimida ja paika panna tarne süsteem.
14
Kasutatud kirjandus
ajaleht “Äripäev” lisa Logistika, nr. 4, juuli 2011
http://www.estonian-warehouse.co m
http://www.logiproff.co m
Logistika alused, M. Villemi, Tln. 2003
Ärikorralduse põhiteadmised, H.Kallam, Tln. 2003
15