Vana Kreeka kunst (0)

Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. 
Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed).  Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika.  Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle 
peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või
metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad,  need on täpselt paika pandud, 
kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste 
taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli 
puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on 
saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja 
tala Poseidoni tempel Paestumis-varase dooria stiili näide. Kõige paremini säilinud. Sambad  Dooria order-kõige vanem stiil. Sammas koosneb kolmest osast aga dooria orderil 
puudub alumine osa. Tüve toetub otse alusele. Tüvese peal on vaod mida 
nimetatakse… Kapiteel- samba ülemine osa, kaks osa- ümmargune plaat, mille peal
on kandiline plaat. Sammas on keskelt natuke paisutatud. Arhitraav on lehtne, tühi 
tala. Friisi peal on kujutatud reljeefid. Katus on madal kolmnurk viil. Joonia order- alus (kolm trepiastet), sellele toetub sammastik. Baas, tüves, 
kapiteel. Saledam ja sihvakam, kui dooria order, peetakse naiselikuks. Kapiteeli 
alumine osa on rullpadjanditega/voluut ja ülemine osa on neljakandile plaat. 
Erinevalt dooria orderist on friis üleni reljeefiga kaetud. Korintose order-kõige hilisem ja kõige sihvakam. Sambal on baas, tüves ja 
kapiteel. Kapiteel meenutab vaasi, kaetud taimse ornamendiga .Talastik- argitaav ja
friis(täielikult kaetud reljeefiga).  Dooria levib mandri Kreekas (kesk ja lõuna) Kreeka kunstis pidi kõik olema väga ilus. Kasutati optilisi Optilised parandused- ülemisele trepiastmele ehitati kumerus sisse, et see paistaks 
sirge kaugel. Sambad olid natuke sissepoole kaldu, et nad paistaks kaugelt sirged. Tempel pidi olema harmooniline- ehitamise aluseks võeti üks moodul (samba 
diameeter). Kõik mõõdud korrutati sellega läbi, nii saadi harmooniline ehitis.


Akropol-kultuurimälestis. Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras 
minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid.  Propülee e väravehitis Athena kuju  Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad-
karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus 
lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa 
rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida 
ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis 
Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid 
hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma 
koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks 
krüselefantiin (puidust toorik, selle peal kehaosad olid elevandiluust ja rõivad 
kullast, kuju silmad olid värvilistest kividest). Athena kuju (12m) ja Zeusi kuju 
(14m). vabafiguur ja arhitektuuriga seotud skulptuur on põhilised. Kuros-noormehekuju(alasti) ja Kore- rõivastatud naine- skulptuuriliik. Alguses oldi üpris kohmakad anatoomia osas, aga mida edasi, seda liikuvamaks 
skulptuurid lähevad. Nii Kurosed kui Kore väljendavad kreeka iluideaale. Atleetik noormees, väga 
arenenud kehaga, jäljendasid jumalaid ja eepose kangelasi. Naiste maailm oli väga 
piiratud (kodus sünnitusmasin). Naiste iluks olid tema rõivad ja soengud.  Klassikaline ajajärk
Kontrapost-tugijalg. Selle kasutusele võtuga muutusid kujud loomulikumaks.  Polykleitos- tähtsaim skulptor. „Odakandja“-oluline, sest on ära kasutatud 
kontrapost ja seal on kujutatud ideaalset sõjalise keha ja see on ideaalsetes 
proportsioonides.  Myron „Kettaheitja“-väga veenev ja liikuv.  Naisi eriti ei kujutatud.  Pheidias-üks olulisemaid skulptoreid- tegi Zeusi kuju (Olümpias, Zeusi templis). Oli 
ka Ateena Parthenoni kujundajaks (friis)


4.saj eKr toimub muutus, skulpruurid lähevad dramaatilisemaks, 
emotsionaalsemaks, rahutumaks, maalilisemaks. Hakati kujutama ka alasti naisi. 
Lysippos- tegi põhiliselt portreesid. Skopas-halikarnassose masosoleumi reljeefid.  Hellenismi periood
Muutuvad veel emotsionaalsemaks.  Milo Veenus Pikaks venitatud skulptuurid.  Maalikunst Seda hinnati väga kõrgelt.  ETRUSKID  U alates 8.saj eKr elasid Itaalias Roomast põhjapoole. Etruskide päritolu ei ole 
teada. Arvatakse, et on tulnud Väike-Aasiast.Teine teooria- tegu on põlisrahvaga. 
Tänapäeval on arusaam, et tegu on sisserännanute ja põlisrahva segu. Lõid 
omanäolise kultuuri. Roomlased alistavad etruskid u 4.saj eKr. Nende keelt ei osata 
täielikult.  Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning 
püüdsid selle oma surnutele võimamlikult meeldivaks teha. Surnuid maeti 
katakombidesse, kuppelhauad… Surnud tuhastati.  Hauakambrite seinamaalidel Näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja 
tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid koosviibimisi perega. Terakotka-sarkofaag, kuhu asetati surnu. Põletatud savist välja raiutud. Peal kujutati
surnuid/nende pere.         SKULPTUUR - Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. - Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima
noori etruske - Kreeka algupära tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol. - Osavad pronksivalajad - Kapitooliumi emahunt (Rooma linna rajaja Romulus ja Remulus hundi all, 
piima joomas)- tuntuim pronksskulptuur  - Kimäär- pronksskulptuur-mütoloogiline loom, kellega Herakles pidi võitlema. 
Lõvi, samaks madu ja seljast kasvab välja kitsepea. - Tiivuline lõvi TEMPLID - Nende templid olid puust


- Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. - Puutalasik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. - Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate  ja figuure. - Ehitasid võlve (Perugia) - Hoone paigutati kõrgele alusele- kõige omapärasem joon - Nad polnud küll võlvide leiuajad, kuid tänu neile õppisid võlve tundma 
roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just 
võlvimise oskusele Rooma kunst
Varasest kunstist on väga vähe säilinud. Igalt vallutatult alalt võeti üle jumalad ehk 
neil oli väga palju jumalaid. „Kümme raamatut arhitektuurist“ Suurimad saavutused Roomlastel olid arhitektuuris. Kasutusele võetakse lubimört- 
saavad ehitada kaari, võlve, kupleid. ARHITEKTUUR  Silindervõlv  Ristvõlv – keerukam konstruktsioon, kuid võlv on kergem ja ruum avaram.  Kuppel- Rooma Panteon (läbimõõt üle 40m). See on eeskujuks olnud 
heleisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Pühendatud mitmele jumlale.  Võetakse kasutusele betoon ja põletatud tellised.   Keskajal suhtuti arhitektuurimälestitesse halvasti ja nende materjale kasutati 
uute kristlike kirikute ehitamiseks.  Roomlased võtavad üle kreekast mitmed võtted- sambad (korintose stiil), 
need olid dekoratsiooniks. Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid.  EHITATI  Foorumeid- toredaid  ja sammaskäikudega väljakuid  Avalikke hooneid- terme, basiilikaid, staadione jne  Võidu- ehk triumfikaari – võidukate väejuhtide auks, suurim on Konstatinuse 
kaar. o  Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist  pealinna.  Mausoleume tähtsate inimeste hauakambreid- keiser Hadrianuse,   Mitmekorruselisi elamuid  Basiilika- ehitusstiil. Kesklöör on kõrgem kui külglöörid. Löörid on 
sammastega eraldatud. Ainukeseks valgusallikaks on kesklööri ülemises osas 
olevad aknad. Kui aknaid ei ole on tegu kirikuga. Roomalsed armastasid meelelahutust, selleks ehitati amfiteatreid ja erinevaid 
staadione.  Suurim amfiteater on Colosseum, mahutas 50 000 pealtvaatajat 
(kolmekorruseline, esimene dooria sambad, teisel joonia sambad ja kolmas oli 


kõige kergem, korintose sambad. Sellel oli 80 sissepääsu. Pealt sai katta 
päikesevarjuga. Igal ühiskonnagrupil oli oma sektsioon ja oma sissepääsud.) 
Keskmise korruse kaartes olid skulptuurid. Circus Maximus- Suur Tsirkus- kaarikuvõiduajamiste areen.  Termid sisaldasid ka ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakud ja 
rammatukogusid jne. (Caracalla)  Veejuhtmed- akveduktidet tuua mägedest puhast vett linna.  Elati villades.( (Vettiuse perekond)  Naised olid seltskonnaliikme KUJUTAV KUNST  Rooma reljeef on väga täpne. SKULPTUUR  Skulptuure toodi Kreekast  Kopeeriti o Koopiate järgi tunneme paljuseid tänaseks hävinuid töid  Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris o Portreed
o Ajaloolised reljeefid  Tehti skulptuure, et inimese hing saaks peale surma kuhugi minna  Portree oli võimusümbol. Keiser ei jõudnud igale poole ja ss provintsides olid 
keisri portreed, mida kummardati.  Keisri ajal pigem idealiseeritud portreed  Skulptuurid olid värvitud väga erksalt  Loodi arvukalt mälestusmärke ja monumente.   Ajalooline reljeef oli väga oluline, kõige paremini on seda näha Trajanuse 
sambal  Reljeefid olid sammasstel, triumfikaartel  Kamee- elevandiluust tehtud reljeef, mida kanti kaelas.  MAALIKUNST  Pompeij-suvituslinn, mattus 79 aastal mattus tuha alla o Alates 18.saj on sela korraldatud väljakaevamisi.  Elumajade kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega  Mosaiikidega armastati kauninstada ka ruumide põrandaid o Mosaiik-väikestest kividest kokku laotud pilt  Palju kasutati silmapetteid, seintele maaliti aknaid ja sealt väljavaateid.  Kolm graatsiat TAHVELMAAL  Levis Rooma provintsides  Väga levinud oli portreemaal. Maalid on tehtud enkaustika stiilis. Eriline rõhk 
on pandud silmadele.


ANNA-LIISA OSA, pmst lihtsamalt seletatud, lühem Kreeka-Mukeene kunst
Täpselt sama jutt mis ajaloos :) 
Kreeka kunst 3. Perioodi-
Arhailine ehk vana aeg umbes 600 kuni 480 eKr mil kreeklased lõid tahasi suure 
pärslaste kallaletungi Inga vabanenud valisvallutahatest said nad edaspidiseks 
soodsamad 
Zeusi tempel Olümpias (arhitektuur) 
ARHITEKTUUR (põhiliselt templid)
Kreeklaste enesehinnang 
Sambad( põhi- ristküliku kujuline alus)
Mõningas templid on kokku pandud nagu legod sest nad ei kasutanud siduaineid 
Tlit ümbritsevad sambad
Sammaste pikkuse ja käidud vahekord peabolema õige 
Naos ehk lühakoda küüniline jumala kuju
Kreekas võis iga inimene jumala juurde minna 
Dooria- dooria order(E kord) korrastatud arhitektuur on kõige vanem 
Dooria orderil puudub baas- doorial on tüvi ja kapiteel( sammas on keskel 
pasisutus) kapiteel koosneb 2st osast- ümmargune plaat ja neljakandiline plaat 
katsu on madal kolmnurk viil - Madal viilkatus (levib kesk ja lõuna kreekasse)
Joonia order - baas (3 trepiastet) sellele toetub tüves ja kapiteel (naiselik order) 
rullpadjand või moluut ja neljakandiline plaat, friis (on üleni reljeefidega kaetud) 
(väike Aasia ja saared)
Korintose order (kõige hilisem ja kõige sihvakam) alus, sammas, baad ja kapiteel 
(rikkalikult kaunistatud taimse ornamentiga kaetud) (Korintosel) 
Kõik on nime saanud samba Kapitooriumi ehk sambla ülemise osa järgi 
Alus- sammastik- talastik
Kreeklased kasutasid palju optilised efekte 
Poseidoni tempel on kõige paremini säilinud tempel 
Kreeka kunst oli väga värviline, ka skulptuurid olid värvitud, 
Sambad olid mitmest tükist kokku panid ja ühendatud omavahel metallklambritega
Kiik pidi olema sümmeetriline ja ilus (harmooniline ilu arhitektuuris ja skulptuuris ja 
maalikunstis) 
OPTIKISED PARANDUSED:
Ülemisele trepiastmele tehtud väike kumerus sisse et trepp näeks välja sirge 
kaugelt 
Kreeka tempel pidi olema harmooniline 
Akropol- kõrgemal kohal asetseb kindlus (seal asusid ka olulisemad templid) 
Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma 
õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises, kuid Thukydides 
kirjutab oma "Ajaloos", et Periklese-aegne Ateena oli demokraatlik ainult nime 
poolest, tegelikult valitses seda Perikles.
13.11
Keeeka arhitektuur on selge, midagi juurde lisada ei saa v ära võtta, muidu ei ole 
tervik enam Väga suur maalikunstikogum aga midagi pole säilinud
Parthenon- jumalana Ateena tempel


Mnesikles
Naisekujulised sambad- karüatiidid
Pheidias- kuulus skulptor paljude reljeefide autoriks, jumalana Ateena skulptuuri 
autor
Hauakambrid kõrgel nelinurksel alusel- mausoleumid Kreeka Skulptuur:
Arhailine, Hellenism ja klassikaline ajajärk  Vaga vahe säilinud originaalteoseid
Tunneme pigem Rooma koopiate hjargi
Marmor ja pronks, aga pigem pronks
Krüselefantiin (puidust toorik, mille peal olid kehaosad elevandiluust ja rõivad ja 
relvad olid kullast) tehnika oli kreeklaste lemmik 2jaguneb : arhitektuuriga seotud (reljeefid) ja vabafiguur Arhailine periood
Vabalt seisavad kultuurid 
2ks jaguneb: 1) Kuros (alasti mehed) 2)Kore (rõivastatud naised) 
Meeste iluideaalile: atleetlik kuju, vormis, ülistatakse hästi arenenud keha
Naiste ideaal: rõivastatud keha
⬆ ⬆ ⬆ ⬆ ⬆ ⬆ ⬆ ⬆ ⬆ ⬆ 
KREEKA SKULPTUUR 20.nov Klassikaline ajajärk
Kaob täitunud poos, keerukamad liigutused ja huvitavamaks
Kasutatakse kontraposti( tugijalad)
Ühe jalaga maapinnal teine nõjatub vastu maapinda
Muutuvad anatoomiliselt õigemaks
Polykleitos-> odakandija (kontrapost, ideaal keha, õigetes proportsioonides
Myron-> kettaheitja (liikuv, tasakaalukas, Rooma marmorkoopia) 
Myron-> Ateena 
Pheidias (Koht) -> Zeusi kuju Olümpia templis
Kõrgreljeef
HELLENISMIPERIOOD
emotsionaalne skulptuur, teatraalsed 
Kunst muutub 
Suuremõõtmelised skulptuurid
Milo Veenus MAALIKUNST
maale pole säilinud l
Vaasimaale on (erineva kujuga nt krateer(veini ja vee segamiseks) ) 
Hilisem perioodil on geomeetriline
Pärast läheb mustafiguuriliseks  27.november


Etruskid  u 8.saj  Asukoht pole teada, Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel elasid  Ei mõisteta etruskite kirja, keelt ei osata, vähe tekste  kirjalik kultuur->kõrge tase  “Troojast põgenenud rahvas” (legend)   4.saj alistati etruskite linnad roomlaste poolt (puutumata jäeti “surnute linn”) 
(arvati et viimased keisrid olid etruskid)  Kultuur oli segu kreeka ja etruskite kultuurist  Surnukultus, uskusid hauatagusest ellu, püüdsid teha meeldivas surnutele  Rajasid suuri nekropole( erineva suurusega)   Haudasid on erineva kujuga  Suhtumine hauatagusesse ellu: lõbusam kui egiptlastel ( pigem lõbus kui 
masendav)   Hauad:     1) kuppelhauad 2)katakombid  Hauadade seinad olid täis maalitud: näidati eelmise kaunimaid pooli: 
pidustused   Surnud tuhastati ja pandi sarkofaagidesse (poollamavas asendis sest nii 
toimusid söömapidustused)   Uskumused :“Väga hea preestrid/ennustajad”  Terrakota- savi mis põletatakse ja rajjutakse kujuks  Maalid: värvid on rõõmsamad, liikuvamad  Varakult võtsid üle kreeka kunsti  Nende linnades töötasid kreeklased, nende juurde saadeti oppima noored 
etruskid  Oskasid kasutada pronksi: 1) kapitooliumi emahunt 2) kimäär (mütoloogiline 
loom kellega Herakles pidi võitlema - Lõvi, kellel madu sabaks ja selja pealt 
kasvab välja kitse pea)  Etruskite kuju näol irvakil Templid: 
-puust
-nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega erakonda
-puutalastik võimaldas samaks paigutada hästi harvalt
-katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate ja figuure
-kivist alus, puidust pühamu osa, sambad puidust, viilu äär kaunistatud 
terrakotadega
Oskasid hästi teha kupleid, võlve
Nende tegemis oskuse parandavad etruskid roomlastele
*tiivuline Lõvi Vulvist| 6.saj keskpaik eKr* Rooma impeerium      Rooma keisririigi aegsed teed on ikka veel kasutuses 
Iga vallutatud alaga võetakse üle uued jumalad kõige rohkem võeti üle kreeklastelt 
Kunsti tehti kreeklaste alusel
Tehti palju koopiaid
 
Rooma arhitektuur Ehitustehnilise uuendused


Kasutusele võetakse lubimört- siduaine
Saavad ehitata uusi konstruktsioone- kaared;võlvid; kuplid
Kirjutasid palju traktraate
Ehitusmaterjalid : tellis ja betoon  Roomlased võtsid üle  Kreeka sambad eelistati Korintose stiili  Sambad dekoratsiooniks  Kasutati poolsammast Foorumid - toredad ja sammaskäikudega väljakud (oluliste ristumisteede kohtadel 
tavaliselt)
Avalikke hooneid- terme, basiilikaid, staadione
Võidu- e triumfikaari - võidukate väejuhtide auks
Keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna
Mausoleume- tähtsatele isikutele hauakambreid  Keisririigi lõpu poole tehti tähtsatele isikutele seinapilte 11.12 Keisrid ehitasid väljaspool Rooma villasid
Nt Tivolis, Rooma lahedal Skulptuure toodi Kreekast
Kopeeriti
Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala Rooma skulptuuris
Portreed- realistlik idealiseeritud
Ajaloolised reljeefid- dokumenteeritav, jutustas ajahetkel toimunud sündmust 
Skulptuurid olid värvitud  Väljaspool Roomat rajati müüre