USA sõjaministeerium Pentagon Washingtonis Ehituse algus 1941. aasta juulikuus • Pealinn Washington kasvas suureks ja kauniks Euroopa stiilis linnaks, kus oli palju avarust ja parke ja ei olnud pilvelõhkujaid. • Sõjaministeerium vajas uut peahoonet. See kavandati nii suur, et Washingtoni see ära ei mahtunud. • 1941. juulikuus koguneb grupp armeeohvitsere ühte Washingtonis asuvasse sõjaministeeriumi ruumi. Kõigi pilgud on pööratud brigaadikindral Brehon Burke Sommerwellile Washington DC (District of Columbia) 1940. aastatel • Brigaadikindral Brehon Burke Sommerwell – hoone ehituse algataja Hoone asukoha valik • Hoonele tuli kõigepealt koht leida
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel...
Rakvere mõis Hoone ajalugu 1669.a. Hakati ehitama uusi hooneid 1850 hakati ehitama uut peahoonet 1919 rahvamaja 192840 ehitati teatrihoone Kirjeldus Lihtne klassitsistlik hoone Esimesel korrusel suur saal soklikorrusel olid kunagi majapidamisruumid Üldseisukord ja hooldusaste Kasutatakse rahvamaja ja teatrina Hiljutine remont Hooldusaste on hea Mõisapark Säilinud korrapärane teedevõrk Pärnaalleed 3 tiiki Hooldatud Aktiivselt kasutatav
üldkultuuriliselt väärtuslikud hooned TÜ ebavõrdsesse olukorda ülikoolide rahvusvahelises konkurentsis. 3 Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809.Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 käib hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.Tartu ülikooli arhitekt on Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziemorowice) 10. august 1828 TartuAastail 18031828 oli ta Tartu Ülikooli põllumajanduse, tehnoloogia ja tsiviilarhitektuuri professor.Alates 1797. aastast oli Johann Wilhelm von Krause abielus Juliane Hausenbergiga (I abielus Steingötter)
konvendihooneks. Selline kindlustus kujutab endast alati nelinurkset võimsate müüridega hoonet ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva siseõuega. Läänetiivas asusid konvendihoone tähtsamad ruumid - dormitoorium (magamistuba) ja refektoorium (söögisaal). Põhjatiivas asusid foogti elamisruumid ja köök. Teisel korrusel asus kabel. Ida- ja lõunatiiba kasutati peamiselt ladudena. Enne Teist maailmasõda asus linnuses garnison. Peahoonet kasutati nii relva- kui ka toidulaona. 1944. aasta lahigutes sai linnus kõvasti kannatada. 1968. aastal algasid restaureerimitööd. Alates 1986. aastast on taastatud ruumides avatud näitused ja Narva Muuseumi ekspositsioon.
Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Eesti aladel kokku umbes 2000 mitmesugust mõisakompleksi ehk mõisasüdant. Mõisate säilivusandmed on olemas ilma karjamõisate ja pastoraatideta, seega 1254 mõisa kohta. Hinnatud on mõisa peahoone säilivust. Tervet kompleksi on raske võrreldavalt hinnata. 2004. aasta lõpu seisuga on 1254 mõisa peahoonest enam-vähem algkujul või äratuntaval algkujul säilinud 414 hoonet ehk 33,0% või ligikaudu kolmandik. 93 peahoonet (7,4%) on säilinud osaliselt või tugevalt ümber ehitatuna, nii et algset välimust hoonest kaasajal enam välja ei loe. 109 peahoonest (8,7%) on alles selgepiirilised varemed - reeglina suur osa müüre või seinu. 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, st nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende kohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik. Kohe kindlasti oli Keila-Joa mõis üks kaunemaid ning uhkemaid mõisasid kogu Eestis.
Keskaegsed linnused Karl Hannes Raat Maarjo Põder 10a Linnuse tüübid Eellinnus Feodaallinnus Vasallilinnus Kastell-linnus Ordulinnus Piiskopilinnus Puitlinnus tornlinnus Rajamine Ehitati, et end vaenlase eest kaitsta Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre Kindlus Kindlu...
Cantervilla Loss Koostas: Annika Valving Hotell Cantervilla Loss pakub unustamatuid elamusi ja täisväärtuslikku puhkust. Siin saad Sa kogeda rahu ja vaikust, mis aitab unustada argimured ning võtta aega iseenda jaoks. Vana mõisakompleks on restaureeritud ja kohandatud tänapäeva nõuetele vastavaks, samas on säilinud vana hõng ja mõisale omane glamuur. Pilkupüüdvat peahoonet täiustab hurmav vaade järvele ja kaunis loodus, pakkudes rohkesti elamusi ja vabaaja sisustust. Cantervilla Loss pakub kolme erinevat paketti: Romantika pakett kahele 174. Spa pakett kahele 94. Eksklusiivne perepakett 79. Mõnus kaminatule praksumine ja hubane õhkkond loovad kuningliku tunde kogu õhtuks. Ruumikates antiikmööbliga sisutatud tubades saate mõnusalt lõõgastuda. Igal toal on oma nägu, mis tõttu ei leidu
Palmse mõis Palms in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland Palmse mõis (saksa keeles Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. saja...
haljastust.Palju on püütud säilitada endise koolihoone olemust nii seest kui väljast. Praktikahoone on väliselt eriti huvitav ja stiilne. Kasutatud on helehalle betoonpaneele. Praktikahoone teisel korrusel olevad aknakujulised avad sümboliseerivad justkui pooleliolevat ehitist. Uude korpusesse kavandati vähe kindlaid vaheseinu, mis võimaldab vajadusel ruumide otstarvet hõlpsalt muuta. Peahoonet ühendab õppetöökodadega teiselt korruselt klaasist koridor , mis saab liikuda hoonete vahel ilma, et peaks välja minema. Hoonete projekteerimisel on ka pandud suurt rõhku keskkonna säästlikkusele. Peahoonele on pandud kõrgema soojuspidavusega klaasid ning katusele päikesepaneelid, mis soojendavad töökodadele tarbevett. Paneelid on ühtlasi keskkonnatehnika eriala õpilaste õppevahendiks. Keskkonnasäästliku lähenemise raames kogutakse praktikamaja katuselt
aastal, avati Toomemäel tema monument, mille autoriks oli skulptor Aleksandr Opekušin. Nüüdseks on Tartu üliõpilastel traditsioon Volbriööl Baeri kuju vahuveiniga pesta ja talle lips kaela siduda. 1992. aasta rahareformiga võeti muuhulgas kasutusele ka Karl Ernst von Baeri näopildiga 2- kroonised. Tegemist on ainsa Eesti rahatähega, kus pole kujutatud eestlast. 2-kroonist on välja antud 3 korral: 1992, 2006 ja 2007. Rahatähe tagaküljel on kujutatud Tartu Ülikooli peahoonet. Sealt alustas ka Baer oma kõrghariduse omandamist.
2010 Leila Sääliku naasmine 2010 teater Vanemuine saab 2006 Palestiina mässulised ründasid maailmakongress Kaljo Kiisk 140. Aastaseks 0 EL-i peahoonet Gazas 2006 Suri viimane Vabadussõja 2010 müüduim raamat ,,Söö, palveta, armasta" 2007 lahkus kirjanik Jaan Kross 2008 Arvo Pärt pälvis maineka
ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Maalikunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud
arusaam eestlasest ja tema olemeusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle. See kõik on midagi enamat, kui paljas värviline paber koos vähese teksti, paari pildi ja väikeste numbrikestega nendel väikestel, kuid võimsatel paberitel oleme meie, eestlased. Samuti on lisatud rahatähtedele üksikuid detaile , mis on kõik võetud meie oma kodumaalt ja on meile omased, nagu näiteks suitsupääsuke veel näeme Tartu Ülikooli peahoonet, talumaja, pankrannikut, iidset tamme need on asjad, mis sümboliseerivad Eestit, meie juuri, pürgimusi ja saavutusi, nendel paberitel on Eestimaa. Meie oma raha on osa meie kultuurist ja esindab meie kodumaad. Kui Eesti kroon on Eesti raha siis euro võib olla meie tee suurde Euroopasse ning Eurole üleminek võib olla meile ka hea. Ühine raha on Eestile kasulik, sest meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse raha
Mõisa ajalugu ja arhitektuur Varaseimaid teated Riisipere mõisast (saksa k algselt Riesenberg) pärinevad 1394. aastast. Kuni 19. sajandi alguseni asus mõisakeskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. 19. sajandi algul viis mõisa tollane omanik Peter Gustav von Stackelberg mõisakeskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (saksa k Neu-Riesenberg). 20. Suurte mullatööde tulemusena kujundati sinna esmalt paistiik, mille kaldale hakati ehitama esinduslikku peahoonet, osalt kahekorruselist, osalt koguni kolmekorruselist. (mõisa peahoone) (Peter Gustav von Stackelberg) 4 Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919
Ümber vaadates leidis ta ahju tagant Karl XII pildi, mis oli nähtavasti tsaari saabumisel kiiresti sinna peidetud. "Ahjaa, vend Karl!" hüüdis ta. "Nüüd pead sina pugema ahju taha! Vahest oleks vaja ainult üht lahingut, et ma ise peaksin minema sinna!" Nende sõnadega tõstis ta pildi jälle seinale tagasi. Peeter I olevat Ungru mõisa parki istutanud tamme, mida siiani tuntakse Peetri tammena. Keiser ei külastanud siiski praegu varemetes Ungru lossi, vaid mõisa vana peahoonet, mis on tänaseks hävinud. Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Joonis Ungru lossi varemed nüüdisajal Ungru loss kui arhitektuuriväärtus Ungru loss (saksa k Linden) asutati 1523
Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis.Peterburis: Admiraliteedihoone, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (1748-1852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. näiteks lõi ta maali vannisoleku ajal reetlikult mõrvatud revolutsiooni juhist Marat ´st.Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19
seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge-seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Palju loodi tol ajal täiesi praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms. Harukordselt suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Leningradi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Smolnõi instituut ja Admiraliteedihoone. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Riikliku Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet, samuti esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Kunstiteoreetikud nõuavad antiigi väga täpset jäljendamist. Arhitektuuris on säilinud palju otseseid eeskujusid. Lihtsus ja rahu arhitektuuris sirge, väga väheste kaunistustega fassaad antiiksed sambad. Küllaltki palju kasutatakse ka medaljoni ja vaasi motiivi, ka nisse kujudega. Kohustuslik element suurematel hoonetel on friis reljeefidega kaunistatud riba katuse all. Mõnikord
Klassitsism Eestis I Sissejuhatus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 17701830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassi...
PALMSE MÕIS Palmse mõis–vabaõhumuuseum! Terviklikult taastatud mõisakompleks imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus ...
Ülejäänud seljandikust eraldab linnust poolümar vallikraav · Seljandiku põhjajärsaku ja lõunapoolse vallikraavi vahele jääv ovaalne ala oli ümbritsetud kõrge ringmüüriga ning jaotatud kaheks võrdseks, piiskopkonna ja ordupooseks osaks Albu mõis · Albu mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal · Kaasajal asub Albu mõis Albu vallas Järva maakonnas · Praegu säilinud Albu mõisa barokkstiilis peahoonet peetakse juba kolmandaks sellel kohal · Millal täpselt peahoone praeguse kuju sai, ei ole teada · 18. sajandi lõpust pärineva peahoone kirjelduse järgi olid Albu mõisahoones esik või hall, saal, elutuba, magamistuba, lastetuba, eestuba, virtina tuba, kirjutus- ehk töötuba ja köök ning lisaks veel mitu ruumi Endla soostik · Endla soostik on soomassiiv Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahel asuvas nõos ·
Iraagi sõda Martiina Põder Iraak Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat. Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma ...
Kalmistu on ringitaoliselt piiratud kõrge telliskivimüüriga, mida kaunistavad poolringikujulised avaused. Keskel asub tellistest kabelihoone. Tänaseks on koht metsistunud ning kõik hauatähised hävinud. Ümmargune kärnerimaja, mida on nimetatud ka pudelimajaks ja õunaaidaks, on Eesti mõisaarhitektuuris ainulaadne. Koonuskatusega tornilaadsel hoonel on väikeseruudulised aknad ja ukse ees sambad. Peahoone ümbruses on suur park. Park rajati 18. sajandi lõpul. Peahoonet ümbritses ehisaed. 19. sajandi keskel laiendati vabakujulist parki põhja poole ja lõunasse. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kujundati park ümber ja sinna istutati võõrpuuliike. Pärna-tamme puistu istutati 19. sajandi lõpus rajatud suure korrapärase teedevõrguga aiandi kaitseks. 20. sajandi II poolel täiendati ja hooldati parki pidevalt Pargi südamik koos peahoonega asub keskaegse kindluse kohal, mida piirab hobuserauakujuline ojast paisutatud tiik Kõvvõrjärv
maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 6 3. MÕISAKOMPLEKSI HOONED Nimega "mõis" seostatakse tihti mõisa peahoonet ehk häärberit, nagu teda on rahvasuus kutsutud. Sama on mõisat ehituslikust küljest väär samastada üksnes mõisa kunagise elu- ehk peahoonena. Pigem tuleb tervikuna vaadata kogu mõisakompleksi ehk -ansamblit, mis sisaldab peale peahoone veel kõrvalhooneid, neid ümbritsevat parki, ühendavaid teid, piirdeaedu, tiike ja palju muud-kokkuvõttes kogu ümbritsevat maastikku. 3.1 Mõisahäärber ehk peahoone
Ta pidi selle aga 1805. aastal võlade katteks õemehele Bernhard Heineich von Strykile loovutama. 1822. Aastal kirjutati Suure-Kõpu eelmise omaniku poja Aleander Georg Gottlib von Stryki nimele. Tema oli mõisa elu isa asemel juhtinud juba 1806. aastast, sest Strykidele kuulusid peale Suure-Kõpu veel Ridala, Tihemetsa, Kärsu ja Taagepera mõis. Kui Alexander Georg Gottlieb von Stryk 1836. aastal teist korda abiellus, asus ta ehitama uut peahoonet. Abikaasa Ameline Helena aga suri juba 1843. aastal. Lesk sattus masendusse ning häärberi ehitus jäi soiku. 1903. aastal pärandus mõis Alfred Georg Alexander von Strykile. Ta abielus 1905. Aastal Anna Jeanette Aimee Stael von Holsteiniga ning neil oli kokku viis last. Alfred Georg Alexander von Stryk langes 1919. aastal Kose kihelkonnas Külevando küla juures punavägede vastu võideldes. 1920. aastal asus peahoonesse kool, mis töötab seal ka praegu.
otsa ja külge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. 6 Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi: auväravaid, võidukaari jms. Harukordselt suurejoonelisi ehitisi loodi Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal, enim Peterburgis. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Riikliku Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet, samuti esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Ka klassitsistlik skulptuur lähtus antiigi eeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuurid kuidagi jahedalt, enesesse tõmbunult, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal.
3 http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtlim%C3%B5is 4 http://www.mois.ee/liigid.shtml 2 Tsaari-Vene võimuladvikus. Nii kujunes Vana-Liivimaast Tsaari-Vene üks arenenumaid piirkondi. 2 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani.5 Mõisakompleks Esinduslikud mõisasüdamed olid kujundatud tihti suurejooneliste ansamblitena, kus kesksel kohal asunud lossitaolist peahoonet ümbritsesid vahel kuni kümnete hektarite suurused pargid koos lehtlate, skulptuuride, veekogude ja sildadega. Peahoone ees paiknes tavaliselt ringtee, nn auring, mille ääres asetsesid tavaliselt mõisa tähtsaimad majandushooned ait ja tall- tõllakuur. Ülejäänud hooned paiknesid vahetus läheduses. Peahoone taga oli tavaliselt park. Mõisahäärber ehk peahoone oli ühes tüüpses era- ehk rüütlimõisas tavaliselt mõisa
auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Madeleine kirik Pariisis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Riisipere mõisahooone Saksamaa kuulsaim arhitekt oli Karl Fr. Schinkel. Teda peetakse klassitsismi võrdkujuks, saksa vaimu üheks sümboliks. Schinkeli stiil on selge, range, suurejooneline
asutati Eesti Rahva Muuseum. Tegevust alustas Eesti kirjanduslik rühmitus Noor Eesti. Majandus: Tööstus arenes, eriti jõudsalt arenes see Tallinnas. Suurem osa talusid oli päriseks ostetud ning mõis kasutas palgatööjõudu. Teraviljakasvatus asendus enamuses piimakarjakasvatusega. Probleemid maal: Maad jäi puudu, sest suur osa maad oli mõisniku käes. Olid sotsiaalsed vastuolud sulaste ja rikaste taluperemeeste vahel. Kas ma tean? Millisel rahatähel on kujutatud Tartu Ülikooli peahoonet? Kahekroonisel. Millisel Estonia teatrit? Viiekümnesel 5 Milliseid rahvusliku liikumise tegelasi on kujutatud Eesti rahatähtedel? A. H. Tammsaare kahekümne viiesel Carl Robert Jakobson viiesajasel Jakob Hurt kümnesel Kus asub L. Koidula majamuuseum? Pärnus Kus asub muuseum, mis talletab Hurda kogutud rahvaluulet? Tartus. Eesti Rahva Muuseum.
1851. aastal. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis Türilt kuue kilomeetri kaugusele Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus. 1905. aasta detsembris, kui Türi kihelkonnas põletati või rüüstati enamus mõistest, langes tuleroaks ka toonane Laupa mõis. Praegune väliselt sefiiritordina särav kivihoone valmis arhitekt Rosenbaumi jooniste järgi 1913. aastal, omanikuks Otto Iwan von Taube, kelle vend Victor oli Kabala mõisahärra. Laupa mõisa (Laupa, Türi vald) peahoonet on peetud üheks Eesti 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks. 1614. aastal kinnistas kuningas Gustav Adolf hea teenistuse eest sõjaväes Laupa omanikuks Claus Tsällo.1620. aastal mõis riigistati ja anti endisele omanikule rendile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastal. 1630. aastal andis kuningas Gustav Adolf Laupa koos küladega Reinhold Fabian von Fersenile, kelle perekonna valduses oli see 1696. aastani. Viimaseks omanikeks olid Otto Iwan von Taube (surn.1933)
kuna magasiait on ulatuslikult ümber ehitatud. Park, mis mõisasüdant vääristab, on suhteliselt väike 3,8 hektarit. Selle esiosa moodustab hoonetega raamitud nelinurkne väljak, mil ringtee. Ehitiste fassaadid on avatud, vaid väljaku nurkadel on puudegruppe. Peaväravalt kulgeb Kulna sihis puiestee, varemalt oli härrastemaja sihilt puiestee ka põllul paiknenud rehehoone suunas. Kunstipärane haljastus jätkub teisel pool peahoonet vabakujulise pargina. Alleedena istutatud põlispuud, tiik (mis teenis ka viinavabriku huve), lilleparter, rohtaed ja mõisaansamblit piirav puiestikuna kujundatud tee moodustavad harmoonilise terviku. Lõpuks nimetatagu ka puuviljaaeda see hõlmab ulatusliku kivimüüriga piiratud ala endise aida taga. Eraldi tuleb rääkida ühest tänaseni säilinud kõrvalhoonest valitsejamajast. Hoone puudub 1828. aasta plaanilt, ta on märgitud alles 1849. aasta mõisasüdame üldkaardistusel
aprillil 1992 Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia.Uppsala Ülikooli kingitusena valminud uue pronksskulptuuri valmistas skulptori Bengt Erland Fogelbergi . Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli on üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida-Euroopas. See on asutatud 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt, kelle monument asub ka peahoone taguses väikeses pargis. Pärast me möödume, sellest kujust, siis ma pööran tähelepanu sellele korraks. Peahoonet hakkati ehitama 1804 aastal ja see valmis 1809 aastal. Arhitektiks oli Johanna Wilhelm Krause. Peahoone pidulik aktus toimus 3. Juulil 1809. Siin asub ka alatest 1868. aastast kunstimuuseum. See on ainuke muuseum Eestis, kus saab kohtuta ehtsa Egiptuse muumiaga. Värvilises Pompei stiilis seinamaalingutega saalides saab vaheldumisi nautida nii graafika-, maali-, kui ka ikooninäitus. Ülikooli peahoone pööningul asub selline huvitav koht
Seltskonna kokkusaamise kohad. Caracalla. Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Kogu kavatis oli paigutatud umbes 12 hektari suurusele ruudukujulisele maa-alale. Pargi keskel asus peahoone, mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun. Kolmest küljest ümbritses peahoonet lilleaed, neljandal, kõige kaugemal küljel asus staadion. Kõrvalhoonees olid suured ujumisbasseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. Nende ülesanne oli aga hoopis laiem kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada
See oli varabarokne ehk renessansiaegne pikk ja kitsas kahekordne 1642 kivimaja koos barokkstiilis aiaga. Maja mõõdud 45*10,8 m /Norrman/ 1657 - katk, 1658 Mõis läheb abiellumise-ostmise teel Stenbock'idele. mõis jääb puutumata 1667 Peahoonet kirjeldatakse kui suurt kahekordset kivimaja. Kahekordne maja, mis on juba vana; kaetud roigaskatusega. Keskel on suur eeskoda, millest paremal on köök kolde ja leivaahjuga. Aias oli kaks lehtlat, elusatest taimedest päikesekell, pügatud hekid 1686 ja lillepeenrad, lisaks viljapuuaed ja kolm kalatiiki. Pluss puust elumaja mõõtudega 34*9 m. Lisaks kõrvalhooned. /Kangilaski 1977, lk 17-18/
Ameerika Ühendriikides, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. 38. Millise ajastu ehitisi võtsid klassitsismi arhitektid eeskujuks? Antiikkultuur, -kunst oli eeskujuks 39. Nimeta Prantsusmaa kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik. Nimeta olulisemad teosed ja miks olid? Carlo Rossi: Peastaabi kaarhoone, Mihhaili loss. Realism Prantsusmaal 40
hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. VARAKLASSITSISMI ARHITEKTUUR PRANTSUSE arhitektuurile on pea alati olnud iseloomulik tugev klassitsistlik joon. Umbes 1760. aastal saab see aga lausa valitsevaks, kui lõplikult kaovad baroki ja rokokoo elemendid. Louis XVI stiili kuulsaim arhitekt oli J. G. Soufflot, kelle tuntuim teos on Pariisi Pantéon
klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone , mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes , Sakus, Kolgas ja mujal. Pierre Vignon. Madeleine'i kirik Jacques Germain Soufflot. Pantheon
Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on Toompea põhjanõlval üks silmapaistavamaid ehitisi, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks. Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike pri...
Joonis 3. Taastatud puisniidud Kassaris Joonis 4. EMMASTE VALLAS on 7 väärtuslikku maastiku ala. Tähtsaimad neist Viiri-Emmaste-Tilga ja Sõru-Hindu-Tohvri. Viiri-Emmaste-Tilga ala võib maastikuliselt jagada kahte erinevasse ossa: Emmaste-Viiri vaheline nii nimetatud mõisamaastik avarate põldude ja rannaniitudega; ning Tilga-Tärkma-Nõmme männikute, endiste puisniitude ja väikepõldude piirkond. Emmaste-Viiri ala dominandiks on endine Emmaste mõisakeskus. Peahoonet on ümber ehitatud mitu korda, mõisapark põlispuudega on osaliselt säilinud ja korrastatud. Ala põliskülade hulka kuuluvad ridaja olemusega Viiri ja Lepiku küla. Rannaniidud olid kolhoosiaja lõpuni kasutuses ning tänu sellele on veel võsastumata. Tilga-Tärkma-Nõmme ala dominandiks on kiriku ja kunagise Nõmme kõrtsi lähedusse maantee äärde kasvanud asula. Tilga põliskülas pakub huvi nii teeäärne vanem hoonestus kui Lõuna-Hiiumaal haruldane
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Christi Oolo 11.a klass Miks olid rahvamassid Hitlerist vaimustuses? Referaat Juhendaja: Erika Rummel Viljandi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. OLUKORD SAKSAMAAL HITLERI VÕIMULE TULEKU HETKEL 5 2. POOLEHOID LIHTTÖÖLISTE SEAS 6 2.1 1.mai kui ametlik riigipüha ja muutused tööliste kasuks 6 2.2 Moodustati üks suur Riiklik Ametiühing 8 2.3 Majanduse areng ja töötuse vähenemine ...
Hoone on ehitatud tellistest ja betoonist. Seinte paksus üle 6 meetri. Kaalu vähendamiseks jääti seintesse tühimikud. Seinad kaeti kallihinnalise marmoriga. Ruumi valgustab kupli tipus olev 9 m läbimõõduga ava. Termid olid ettenähtud pesemiseks, suplemiseks, füüsilisteks harjutusteks ja puhkamiseks. Ehitised olid paigutatud 12 hektari suurusele maa-alale. Pargi keskel asus peahoone. Seda ümbritsesid kahe korruselised hooned. Seal oli soe ja kuum saun. Kolmest küljest ümbritses peahoonet lilleaed, ühel küljel staadion. Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid purskkaevudega ja seal olid ka muusikatoad ja raamatukogu. ROOMA KULTUUR Suurt mõju avaldas Kreeka kunst. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kujutama kreeka eeskuju järgi. Vallutatud Kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. Rooma ülikute hulgas suurmoeks. Kui ei jätkunud originaale, lasti valmistada täpseid koopiaid. Kultuuriliselt vallutas Kreeka Rooma
(Kanama) kohal õgvendatuna viidud täiesti uuele trassile. Täiesti uue teena on rajatud Kanama-Keila maantee ehk Tallinna ringtee läänepoolne osa. Sauele (linna) on selle tee pealt rajatud mitu uut sissesõiduteed. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Saue linna territooriumile. Kokkuvõte Mida uut sain ma seda referaati koostades teada? Kindlasti sain ma teada rohkem mõisade ajaloost. Samuti sain teada seda, et ainult mõisa peahoonet nimetatakse lossiks. Põhimõtteliselt teadsin seda ennegi, aga see suutis mind referaadi koostamise ajal mitu korda segadusse ajada. Samas sain teada, et Sangaste lossi eeskujuks olid Inglismaal nähtud lossid ja et Sangaste lossi igal toal on erinevad aknad jms. Referaati koostades puutusin ma kokku ka infoga, mida ma juba teadsin. Näiteks et Alatskivi loss on ehitatud Sotimaal asuva Balmorali lossi põhjal ja et Sangaste lossis torni esimese
marmoriga, ruumi valgustab kuplitipus olev ava, mille läbimõõt on 9m. o Termid nagu tänapäeva veepargid, mõeldud pesemiseks, puhkamiseks, lõdvestumiseks, ujumiseks jne. Saunas pidid alati olema marmorpink, kuulsamad termid olid Caracalla termid(12ha). Tavaliselt asus ruudukujulisel maa-alal. See oli park, mille keskel oli peahoone, mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun, peahoonet ümbritsesid lilleaed, ühes küljes oli staadion. Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid, muusikatoad, raamatukogud. Korraga mahutas üks term 1600 inimest, neid köeti põranda alt ja kõndimiseks olid inimestel jalas puust kotad. o Skulptuur ja maalikunst: o Portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Need olid ilmekad, huvitavad, kuid mitte nii perfektsed kui Kreeka omad.
paistavad mõlemad maardule väga sarnased, leidub kummalgi ka erijooni. (Kodres, 2005) lk 218-219 Maardu mõisa kohta võib ürikutest leida andmeid juba 1389.aastats. Alates 1529.aastast kuulus mõis von Taubedele. 1647.aastal kingiti mõis rootsi feldmarssalile Lennart Torstenssonile. 1662. Aastasl sai mõisa valdajaks Jacob von Höppener, kelle valduses oli mõis siiskis ainult aasta. 1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised sündmused ei jätnud puudutamata ka 1715.aastal Maardut, siis sai omanikuks keisrinna Katariina I. edasi liikus see veel mitme inimese kätte. Aastaid tegutses seal ka kool, kuid nüüd on seal Eesti Panga õppekeskus. (Särg, Harjumaa mõisad ja mõisnikud, 2006) lk 111- 114 Klassitsism Valga Jaani kirik Valga kiriku ehitamine algas küll juba 1787
ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Hilisemad kunstivoolud nagu romantism, realism, impressionism jt. on ühel või teisel moel mäss akadeemilise kunsti vastu. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Klassitsism Eestis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. · Romantism. Ehituskunst (historitsism, eklektika). Realism. Ühiskonnakriitika. Ehituskunst Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
Terrace, mida peetakse inglise palladonismi parimaks näiteks. Alustas Buckinghami ehitust, hiljem loobus, kuid me võime näha Nashi projekteeritud ruume, nt üks külaliste tuba. Briti Muusemi Rahvusgalerii on projekteeritud W. Wilkinsi poolt. USA-s valitseb palladionism, mis jõudis sinna 17.-18. saj vahetusel ja jääb sealset kunsti mõjutama ka pärast Ühendriikide iseseisvumist. Esiletõstmist vajab Thomas Jefferson. Tema tuntumad ehitised on Virginia ülikooli kotedzid, peahoonet ei ole, asuvad pargis hobuserauakujuliselt. Teine tuntum ehitis tema elupaik Monticello villa. Eeskujuks Palladio villa Rotonda. Muutis natuke ehitusmaterjale, kasutas valget ja punakaspruuni kivimit ja villa ette sai tehtud suur bassein. Matkimist ei pannud keegi talle pahaks, sest klassitsism ei hinnanud originaalsust. Uue pealinna Washingtoni planeeringu loomine, selle kallal töötas umbes 4-5 arhitekti. Korrapärane planeering, väga palju parke. Ei ole kõrghooneid
Teatavasti oli mõisaarhitektuuris tähtis komponent avanev vaade kaunile ümbrusele ja oma kaugematele valdustele. Lahmuse härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega, keskmise suurusega ühekorruseline kiviehitis, mis keskosas on kõrgendatud kahekorruseliseks. Kõrvalhooned asetsevad ümber härrastemaja ees paikneva ümmarguse väljaku, muutes selle läbinisti sümmeetriliseks. Ühele poole jääb ait, teisele tõllakuur ning kolmandale vaatega vastu peahoonet valitseja maja. Nii ait kui tall, mis mõlemad on kogukad uhke kaaristuga maakivist hooned, lasti ehitada Paul Krüdeneri aegu 1846-1847 , valitsejamaja on veidi hilisem. Kas olid majandusraskused või liiga luksuslik elu (nii kirjutab Hupel nördinult Lahmuse 37 teenijast), kuid mõis müüdi 1858. aastal 40000 hõberubla eest Vastemõisa rentnikule Ludwig Rathlefile, kes oli oma aja kohta edukas ja lugupeetud põllumees (Pärnu kreisi maakonna kohtunik, Pärnu-Viljandi
Kr), samuti Teebas - vt Aiakunst läbi aegade I, lk 16. Aed on rangelt neljakandiline ja kõrge müüriga piiratud. Väljaspool müüri on puuderead ja kanal. Peasissekäigu kaudu pääseb väiksemasse majja, mis on mõeldud ehk külaliste vastuvõtuks. Peahoone asub aia keskel. Hoonete vahele jääb suur viinamarjaistandus, mis koosneb viiest kõrvutiasetsevast varikäigust. Aed on sümmeetrilise ja korrapärase kujundusega. Kahel pool peahoonet asuvad aiapaviljonid. Nende ees on lillepeenrad ja ristkülikukujulised basseinid veelindude ja lootoseõitega. Ka kahel pool külalistemaja on basseinid. Kõike ümbritsevad korrapärased puuderead, datlipalmid ja sükomoorid. Aia mõõtmed 2 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 9 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
