Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine tavaliselt nõrga ärritaja korral (pimedusadaptsioon) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu) Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju olulisemad omadused on mõtestatus, valivus, konstantsus, vastuvõtlikkus.
- naiste puutetundlikkus on suurem; - naiste kuulmisläved on madalamad, eriti kõrgete helide korral; - naiste tundlikkus elektrilöögi suhtes on kõrgem - heledas valguses on meeste nägemisteravus suurem; - naiste pimedusadaptsioon kulgeb kiiremini (st silmad ,,harjuvad pimedaga" rutem); - meeste ruumi- ja kujunditaju on enamasti parem kui naistel; - peitepilte lahendavad mehed paremini; - testosterooni sisalduse suurenemine organismis suurendab kontsentratsioonivõimet ja ruumis
Mis juhtuks ilma selleta? Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt olulise ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustes ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptsioon võib olla kahesuunaline 1) Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon, kuumisadaptsioon vaikuses viibimisel. Konkreetne näide: Keskööl jalutades ei pruugi alguses kuulda L appihüüdeid Emajõe kaldal. Kuid pärast mõneagset vaikuses viibimist suudab inimkõrv eristada tuulemühast vaikseid helisid: Elu ei hellita, ei ta hellita. 2) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Harva tunneb L riidesolekut üle keha tärkavate
naisisikutega, kellel oht võib taju pigem pärssida. 3. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Suureneb sallimatus mitmemõtteliste ja keeruliste ärritajate või olukordade suhtes. 4. Tasu, edukus Sisendatatvus ja mõjustatavus üldiselt vähenevad, illusioonid nõrgemad. Tajumistäpsus kasvab. Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini, kiiremini. 5. Tajuja sugu Naistel kõrgem: lõhnatundlikkus, puutetundlikkus, tundlikkus elektrilöögi suhtes, pimedusadaptsioon kiirem. Meestel: kuulmislävi kõrgem, heledas valguses parem nägemisteravus, ruumi- ja kujunditaju parem, peitepilte lahendavad paremini, testosterooni sisalduse suurenemisel suureneb keskendumisvõime ja ruumis orienteerumise võime. 6. Temperament ja isiksuse tüüp introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem, taju on kestva aja vältel püsivam, keskendunum, eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja ümbrust kui ekstraverdid, kes otsivad vaheldust ja stimulatsiooni.
1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. 1.) Põlvekõõluse stimuleerimine 2.) Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) 3
vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandmine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguga võtab aega...ja sel ajal on juba aistingu eeldused olemas. Adaptatsioon meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel ( ntx valgustatud toast minek pimedassse tuppa , nägemisraskused) Positiivne tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel ntx pimedusadaptsioon,kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel Negatiivne aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (ntx rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu) Selektiivne kestval valikulisel kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekkiv (selle ärritaja või tunnuse suhtes siis) Sensibilisatsioon (tundlik) tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju,
konkreetse aistinguna võtab aega. Eeldused on sel ajal reaalselt olemas, kuid teadvustamata. See on aistingu latentne periood. Erinevate aistinguliikide puhul on see erinev. Adaptsioon analüsaatori tundlikkuse muutumises on eriline koht adaptsioonile. meeleorgani tundlikkuse muutumine pikema aegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (silmade kohanemine pimedusega jms) Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon; kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel. Negatiivne adaptsioon Aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (riidesoleku tunne puudub puuteaistingu näol, rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu; pimedas tulega pimestamine vastutuleva sõiduki poolt kutsub esile lühiajalise funktsionaalse pimeduse) Selektiivne adaptsioon kestev valikuline kokkupuude mingi üht laadi ärritaja või keskkonnatunnetusega
aistinguna võtab aega. Eeldused on sel ajal reaalselt olemas, kuid teadvustamata. See on aistingu latentne periood. Erinevate aistinguliikide puhul on see erinev. Adaptsioon analüsaatori tundlikkuse muutumises on eriline koht adaptsioonile. meeleorgani tundlikkuse muutumine pikema aegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (silmade kohanemine pimedusega jms) Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon; kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel. Negatiivne adaptsioon Aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (riidesoleku tunne puudub puuteaistingu näol, rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu; pimedas tulega pimestamine vastutuleva sõiduki poolt kutsub esile lühiajalise funktsionaalse pimeduse) Selektiivne adaptsioon kestev valikuline kokkupuude mingi üht laadi ärritaja või keskkonnatunnetusega
Kuid juht peab arvestama, et silma kohanemine valguse tugevuse muutumisega (adaptsioon) on üsna aeglane. See - juures on kohanemisvõime üleminekul valgest pimedasse (pimedusadaptsioon) märksa aeglasem kui üleminek pime- dast valgesse (valgusadaptsioon). Ka pilgu pidev ülekand- mine heledalt tumedale väsitab silma väga. Seda võib märgata öisel maanteesõidul, möödudes pikast heledate kaitsepostide reast teeserval